Saatja: Pille Sööt <
[email protected]>
Saadetud: 18.04.2023 10:46
Adressaat: <"Kaja Kallas">; <"Riigikantselei">; <=?Windows-1252?Q?Mart_V=F5rklaev?=>;
<"RAM Info">; <"Madis Kallas">; <
[email protected]>; <"MKM info">; <"Tiit Riisalo">
Teema: Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses
Manused: image010.png; image011.png; image012.jpg; image013.png; image014.png;
image015.png; image016.png; image017.png; image018.png; Ida-Viru turismiklastri
ühispöördumine käibemaksu küsimuses.asice
Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus
Lp. Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lp. Mart Võrklaev, rahandusminister, Rahandusministeerium
Lp. Madis Kallas, regionaalminister, Maaeluministeerium
18.04.2023
Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses: palume läbi viia põhjalik
mõjuanalüüs.
Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid).
Oleme alates 2020 aasta kevadest andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris.
Meie eesmärk on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud.
Viisime 11.-12.04.2023 läbi majutuse käibemaksu mõju kiirküsitluse klastri majutajate hulgas. Selgus, et praktiliselt
kogu tõusev käibemaks ehk 13% tuleb lisada majutuse hindadele, sest sisemisi reserve, millega seda katta pole. Sektori
kasumlikkus on väike. Turismi rekordaastal 2019.a. oli sektori kasum Eestis kokku vaid 29 miljonit eurot, mis ei
võimalda riigil kokku koguda plaanitud lisanduvat tulu 40 miljon eurot.
Turismisektori tervis on väga kehv. Covidi aastatel- 2020 ja 2021- oli sektori kahjum kokku 39 miljonit eurot. 2022
aasta andmeid veel pole, kuid see möödus energiakriisi kammitsais. Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem,
sest oleme kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand turistidest (2019.a. 24% majutujatest). Soome
turule minek võtaks ka tavaolukorras aastaid, kuid hinnatõusuga pole see enam realistlik.
PROBLEEM: planeeritava maksutõusu puhul oleme olukorras, kus halvatakse terve sektor.
Selle võtab kõige selgemalt kokku hinnavõrdluse näide. Panime näite kokku ühe meie spaa põhjal.
Tõstes käimemaksu määra 13% võrra kujunevad sellised hinnad:
• spaas Narva-Jõesuus tõuseb hind vähemalt 12% ja toa hinnaks kujuneb 145 eur
• spaas Lätis Jurmalas (kusjuures pealinna lähedane) on toa hind 136 eur
• spaas Soomes Imatras on toa hind 130 eur
Võrdlesime samaväärseid andmeid- 4* spaade standardtuba, 1 öö kahele, laupäeval, sügishooajal. Hetkel on
näidisspaas hind sarnane Soomega.
Küsime -kuhu läheb siseturist, kuhu läheb välisturist?
On selge, et turismis toimub langus. Kokkuvõttes näeme plaanitud muudatusel olulisi negatiivseid mõjusid:
mõjub vastupidiselt riigi ootusele ja kahandab mitte ei kasvata riigi tulusid. Nii võib juhtuda sarnane
kulg kui hiljutisel alkoholiaktsiisi muudatusel.
suurendab piirkondlikku mahajäämust kuna turismisektor on üks väheseid tõsiseltvõetavaid
tööandjaid ääremaal.
raskendab Õiglase Ülemineku elluviimist Ida-Virumaal, sest pärsib turismi kui teenussektorit ja
elukeskkonna kvaliteeditõstjat.
Teeme ettepanekud:
Majutuse käibemaksu määra realistliku ja riigile kasuliku määra väljaselgitamiseks kohtuda sektoriga ning
viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis arvestab lähiriikides kehtivate määradega. Menetleda teemat eraldi
seaduseelnõuna, et jõuaks lahenduse läbi analüüsida.
Tõsta alampalga maksumäära väiksemas tempos, sest see tõstab veelgi hindu.
Võimaliku tuluallikana kaaluda Airb&b ja muude külaliskorterite väljarentimise üüritulu pealt käibemaksu
kogumist.
Täiendavad selgitused.
Muudatus ei puuduta ainult majutust, vaid kogu sektorit- kui turist ei tule, siis jäävad klientidest ilma nii
vaatamisväärsused, toitlustus, aktiivseid teenused ning seda üle Eesti. Seetõttu toob plaanitud muudatus lisaks kaasa
ka piirkondliku mahajäämuse olulise suurenemise, mis on vastuolus koalitsioonileppe eesmärgiga nr.4- vähendada
piirkondlikku mahajäämust. Turismivaldkond on sageli just ääremaal üks väheseid tõsiselt võetavaid tööpakkujaid.
Kui linnast saab käia tööl tehases, kaubakeskuses jm. siis maavaldades on turismisektor üks väheseid jätksuutlikke
tööandjaid. Põllumajandus automatiseerub kiiresti ja tööjõuvajadus seal pigem väheneb, tööstust ääremaal suures
mahus ei arenda, sest selle tööjõuvajadused on suuremad. Jääbki alles turism. Mõtleme nüüd, milline oleks ilma
turismiasutusteta (spaad, hotellid, kämpingud, turismitalud, restoranid, turismiobjektid) Toila vald, Narva-Jõesuu linn,
Lüganuse vald, Alutaguse vald. Aga ka laiemalt Eestis nt. Värska, Taagepera, Saaremaa, Hiiumaa, Võrumaa,
Põlvamaa, Läänemaa ja Haapsalu, Pärnu?
Lisaks on turismisektor üks neist sektoritest, kus noored saavad sageli oma esimese töökogemuse, kuna
sisenemisbarjäärid selle valdkonna tööturule on väikesed ja noorte jaoks sobivad (hooajalisus, paindlik tööaeg,
hoomatav väljaõpe jms.). See seob noori maapiirkondadega.
Koalitsioonileppes on võetud eesmärgiks kiirendada Ida-Virumaa õiglast üleminekut.
Plaanitud muudatusega turismisektor kahaneb. Sellel on Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (ÕÜ) kriitiline mõju,
mis läheb vastuollu koalitsiooni eesmärgiga seda kiirendada.
Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada,
et mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt. Seda alternatiivi ei saa enam
olema.
Turismisektor loob olulisel määralt kohalikku elukeskkonda, sest selle toel toimivad vabaaja- ja heaoluteenused.
Lisaks on ÕÜ protsessis eesmärk tuua Ida-Virumaale suur hulk uuendusliku majanduse ettevõtteid ning uusi kõrgelt
kvalifitseeritud spetsialiste, seetõttu peame pakkuma adekvaatset elukeskkonda ja teenuste paketti. Kui teenuste
nomenklatuur väheneb, siis muudab see raskemaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamise ning
sedakaudu maakonna majandusmudeli transformeerimise.
Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on juba üle 13 aasta koondunud turismiklastrisse, mida
koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus).
Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada.
Turismiklastri info Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator, IVEK
[email protected] Tel.5174236.
Lugupidamisega
Pille Sööt
juhatuse liige
+372 514 5801
[email protected]
www.ivek.ee
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Keskväljak 4, 41531 Jõhvi
Ida-Viru Ettevõtluskeskus on tuntud ja tulemuslik piirkondlik arengumootor, mis aitab Ida-Viru maakonda
parema elu poole suunata. Pakume nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele
omavalitsustele.
Algatame ning viime ellu maakonnale olulisi projekte.
Ida-Viru Ettevõtluskeskus kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku,
kus töötab üle 160 spetsialisti ja konsultandi.
Jälgi meid sotsiaalmeedias: Facebook Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Mõtle roheliselt enne, kui prindid.
Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus
Lp. Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lp. Mart Võrklaev, rahandusminister, Rahandusministeerium
Lp. Madis Kallas, regionaalminister, Maaeluministeerium
18.04.2023
Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses: palume läbi viia põhjalik
mõjuanalüüs.
Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid). Oleme
alates 2020 aasta kevadest andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris. Meie eesmärk
on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud.
Viisime 11.-12.04.2023 läbi majutuse käibemaksu mõju kiirküsitluse klastri majutajate hulgas. Selgus, et praktiliselt kogu
tõusev käibemaks ehk 13% tuleb lisada majutuse hindadele, sest sisemisi reserve, millega seda katta pole. Sektori
kasumlikkus on väike. Turismi rekordaastal 2019.a. oli sektori kasum Eestis kokku vaid 29 miljonit eurot, mis ei võimalda
riigil kokku koguda plaanitud lisanduvat tulu 40 miljon eurot.
Turismisektori tervis on väga kehv. Covidi aastatel- 2020 ja 2021- oli sektori kahjum kokku 39 miljonit eurot. 2022 aasta
andmeid veel pole, kuid see möödus energiakriisi kammitsais. Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem, sest oleme
kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand turistidest (2019.a. 24% majutujatest). Soome turule minek
võtaks ka tavaolukorras aastaid, kuid hinnatõusuga pole see enam realistlik.
PROBLEEM: planeeritava maksutõusu puhul oleme olukorras, kus halvatakse terve sektor.
Selle võtab kõige selgemalt kokku hinnavõrdluse näide. Panime näite kokku ühe meie spaa põhjal.
Tõstes käibemaksu määra 13% võrra kujunevad sellised hinnad:
• spaas Narva-Jõesuus tõuseb hind vähemalt 12% ja toa hinnaks kujuneb 145 eur
• spaas Lätis Jurmalas (kusjuures pealinna lähedane) on toa hind 136 eur
• spaas Soomes Imatras on toa hind 130 eur
Võrdlesime samaväärseid andmeid- 4* spaade standardtuba, 1 öö kahele, laupäeval, sügishooajal. Hetkel on näidisspaas
hind sarnane Soomega.
Küsime -kuhu läheb siseturist, kuhu läheb välisturist?
On selge, et turismis toimub langus. Kokkuvõttes näeme plaanitud muudatusel olulisi negatiivseid mõjusid:
• mõjub vastupidiselt riigi ootusele ja kahandab mitte ei kasvata riigi tulusid. Nii võib juhtuda sarnane kulg
kui hiljutisel alkoholiaktsiisi muudatusel.
• suurendab piirkondlikku mahajäämust kuna turismisektor on üks väheseid tõsiseltvõetavaid tööandjaid
ääremaal.
• raskendab Õiglase Ülemineku elluviimist Ida-Virumaal, sest pärsib turismi kui teenussektorit ja
elukeskkonna kvaliteeditõstjat.
Teeme ettepanekud:
• Majutuse käibemaksu määra realistliku ja riigile kasuliku määra väljaselgitamiseks kohtuda sektoriga ning viia
läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis arvestab lähiriikides kehtivate määradega. Menetleda teemat eraldi
seaduseelnõuna, et jõuaks lahenduse läbi analüüsida.
• Tõsta alampalga maksumäära väiksemas tempos, sest see tõstab veelgi hindu.
• Võimaliku tuluallikana kaaluda Airb&b ja muude külaliskorterite väljarentimise üüritulu pealt käibemaksu
kogumist.
Täiendavad selgitused.
Muudatus ei puuduta ainult majutust, vaid kogu sektorit- kui turist ei tule, siis jäävad klientidest ilma nii vaatamisväärsused,
toitlustus, aktiivseid teenused ning seda üle Eesti. Seetõttu toob plaanitud muudatus lisaks kaasa ka piirkondliku
mahajäämuse olulise suurenemise, mis on vastuolus koalitsioonileppe eesmärgiga nr.4- vähendada piirkondlikku
mahajäämust. Turismivaldkond on sageli just ääremaal üks väheseid tõsiselt võetavaid tööpakkujaid. Kui linnast saab käia
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Keskväljak 4, 41531 Jõhvi
Reg nr 90003367
Tel +372 339 5620
e-post :
[email protected]
www.ivek.ee
tööl tehases, kaubakeskuses jm. siis maavaldades on turismisektor üks väheseid jätksuutlikke tööandjaid. Põllumajandus
automatiseerub kiiresti ja tööjõuvajadus seal pigem väheneb, tööstust ääremaal suures mahus ei arenda, sest selle
tööjõuvajadused on suuremad. Jääbki alles turism. Mõtleme nüüd, milline oleks ilma turismiasutusteta (spaad, hotellid,
kämpingud, turismitalud, restoranid, turismiobjektid) Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Lüganuse vald, Alutaguse vald. Aga
ka laiemalt Eestis nt. Värska, Taagepera, Saaremaa, Hiiumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Läänemaa ja Haapsalu, Pärnu?
Lisaks on turismisektor üks neist sektoritest, kus noored saavad sageli oma esimese töökogemuse, kuna sisenemisbarjäärid
selle valdkonna tööturule on väikesed ja noorte jaoks sobivad (hooajalisus, paindlik tööaeg, hoomatav väljaõpe jms.). See
seob noori maapiirkondadega.
Koalitsioonileppes on võetud eesmärgiks kiirendada Ida-Virumaa õiglast üleminekut.
Plaanitud muudatusega turismisektor kahaneb. Sellel on Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (ÕÜ) kriitiline mõju, mis
läheb vastuollu koalitsiooni eesmärgiga seda kiirendada.
Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada, et
mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt. Seda alternatiivi ei saa enam olema.
Turismisektor loob olulisel määralt kohalikku elukeskkonda, sest selle toel toimivad vabaaja- ja heaoluteenused.
Lisaks on ÕÜ protsessis eesmärk tuua Ida-Virumaale suur hulk uuendusliku majanduse ettevõtteid ning uusi kõrgelt
kvalifitseeritud spetsialiste, seetõttu peame pakkuma adekvaatset elukeskkonda ja teenuste paketti. Kui teenuste
nomenklatuur väheneb, siis muudab see raskemaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamise ning sedakaudu
maakonna majandusmudeli transformeerimise.
Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on juba üle 13 aasta koondunud turismiklastrisse, mida koordineerib SA
Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus).
Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Sööt
Juhatuse liige
Turismiklastri info Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator, IVEK
[email protected] Tel.5174236.
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Keskväljak 4, 41531 Jõhvi
Reg nr 90003367
Tel +372 339 5620
e-post :
[email protected]
www.ivek.ee