Vastus selgitustaotlusele

Teie 31.03.2023 Estiko Elekter OÜ [email protected] Meie 21.04.2023 nr 1.15-5/2023/1837-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud Ain Tammvere Olete pöördunud 31.03.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole sooviga saada selgitusi 17.03.2023 jõustunud elektrituruseaduse muudatuste osas. Alljärgnevalt vastama kirjas teie poolt esitatud küsimustele: 1) ELTS § 65 lg 12 näeb ette loetelu andmetest liitumise kohta, mida võrguettevõtja peab avaldama oma veebilehel. Nimetatud andmete jälgimine on vajalik mh vabanevatest liitumisvõimsustest teadasaamiseks. Kas ELTS § 65 lõikes 12 toodud andmeid peavad oma veebilehel esitama kõik võrguettevõtjad, st nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad? Jah, seaduse mõte on, et kõik võrguettevõtjad esitavad need andmed kõigi tootmissuunaliste liitumiste osas. 2) Nimetatud andmete eesmärk on tagada liitumislepingute ja -võimsuse läbipaistvus. Kas ELTS § 65 lõikes 12 toodud andmeid peavad olema nähtavad reaalajas ning kui tihti peavad võrguettevõtjad veebilehtedel neid andmeid uuendama? Seadus ei sätesta andmete uuendamise tihedust, kuid seaduse mõte on luua liitumistaotluste osas läbipaistvus. Seda arvesse võttes soovitame uuendada andmeid vastavalt võrguettevõtja võimalustele võimalikult tihedalt, näiteks kord nädalas. 3) ELTS § 65 lõikele 12 järgneva lg 2 järgi järgib võrguettevõtja võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Leiame, et võrdne kohtlemine tuleb tagada ka seaduse tulemusena vabanevate liitumisvõimsuste jaotamisel ja sellest informeerimisel. Seda kinnitab ka ELTS § 70 lg 8, mille järgi võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet. Kuidas on praktikas tagatud turuosaliste võrdne kohtlemine vabanevate liitumisvõimsuste jaotamisel ja tõhus juurdepääs neile – sh millal ja kuidas peavad võrguettevõtjad teavitama huvitatud osapooli vabanenud liitumisvõimsustest? Seadus ei anna siin konkreetset viisi, vaid jätab selle võrguettevõtja otsuseks. See võib olla näiteks kaardirakendus võrguettevõtja veebilehel või lihtsalt loetelu vabadest võimsustest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  erinevates liitumispunktides, mis on avaldatud võrguettevõtja veebilehel. Lisaks soovitame võrguettevõtjatele ka praktikat, et kui liitumisest huvitatud osapool seda küsib, anda talle ka eelinfot kui palju võib soovitav liitumine indikatiivselt maksta, enne kui liituja konkreetse liitumistaotluse koos tagatisega esitab. Selline eelinfo muidugi ei saa olla siduv (kuna ei kaasne võimsuse broneerimist antud liitujale), aga siiski liitujale tõenäoliselt kasulik info, otsustamaks kas teha liitumistaotlus. Mitmed võrguettevõtjad (näiteks nii Elering kui Elektrilevi) on andnud teada, et nad omaltpoolt klientidele sellist eelinfot annavad kliendi soovi korral. 4) Elering pakub nn paindliku liitumise teenust, mille eesmärgiks on säästa Eleringi võrgu läbilaskevõimet ehk mitte investeerida selle suurendamisse1. Samas jääb paindliku liitumise korral ebaselgeks tagatise arvutamine. Kui ettevõtjal on pooleli liitumisprotsess, milles on liitumislepingus võrguettevõtja lubanud kogu tootmissuunalisest võimsusest liitujale osa fikseeritud liitumisena ja osa võimsust paindliku liitumisena, kas siis tagatisraha ELTS § 871 lg 1 järgi tuleb arvestada fikseeritud tootmissuunalise võimsuse alusel või kogu liitumisvõimsuse alusel, st fikseeritud liitumisvõimsus + paindlik võimsus? Kuna ka paindlik liitumine broneerib siiski täies ulatuses võrgu võimsust, näiteks arvestuses kui tuleb järgmine liitumistaotlus, rakendatakse deposiidi nõuet kogu liitumisvõimsuse ulatuses. 5) ELTS § 871 lg 1 järgi tagastatakse tagatis turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul. Seadus ei täpsusta, kui suures ulatuses peab tootmist alustama, ning nt päikese- või tuulepargi puhul ei ole täies ulatuses tootmise alustamine alati võimalik. Kas tagatise tagastamiseks piisab ELTS § 871 lg 1 mõistes mis tahes tootmise alustamisest või peab tootmist alustama teatud konkreetses ulatuses? Tagatise tagastamiseks piisab kui tootmist on lõikes 4 toodud perioodi jooksul alustatud kasvõi väikeses ulatuses, aga see peab olema liitumistaotluse kohase tootmisseadmega, ehk tootmisseade peab olema täies mahus siiski valminud. Seega näiteks päikesepark ei pea antud perioodi jooksul olema saavutanud tootmise võrku andmisel maksimaalset võimsust, näiteks põhjusel, et ilm on olnud pilves, aga peab siiski olema valminud täies ulatuses (kõik paneelid valmis ja ühendatud võrku). Seega peab arendaja võrguettevõtjale tõendama, et liitumispunktis ühendatud tootmisseade vastab liitumistaotluse kohase tootmisseadmega. 6) ELTS § 871 lg 4 järgi peab päikesepaneelide puhul tootmist alustama ühe aasta jooksul peale liitumispunkti valmimist. Siiski on päikesepaneelide puhul võimalikud olukorrad, kus tootmist on küll võimalik alustada, kuid mitte liitumislepingus toodud maksimaalse võimsusega. Näiteks on võimalik olukord, kui liitumispunkt valmib mai kuu lõpus, pargile väljastatakse ajutine võrguluba perioodiks, mille jooksul peab päikeseelektrijaama häälestama ja tegema vajalikud tootmismooduli katsetused ehk teostama sünkroniserimise elektrivõrguga. Nimetatud tööd võivad praktikas kesta 1-3 kuud ja need jäävad seaduses nimetatud tootmise alustamise aastasse. Seega peaks nimetatud perioodi jooksul tootma võrku maist maini lubatud koguse energiat. Kuna päikeseelektrijaama parimad tootmiskuud jäävad juuni ja juuli kuusse, siis peale vajalikke häälestusi ning katsetusi ei 1 Vt https://elering.ee/paindlik-liitumine. 2 (4)  ole võimalik tagada võrku lubatud võimsust. Kas sellisel juhul võib kohalduda ELTS § 871 lõikes 6 toodu, mille järgi võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel? Siin on oluline, et park oleks alustanud tootmist ja paneelid ühendatud ja valmis. Täisvõimsuse saavutamise nõuet antud perioodi jooksul ei ole. 7) ELTS § 871 lg 6 järgi rakendab täiendav tasu juhul, kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud. Kas päikesepargi puhul peab 1 aasta jooksul saavutama ka liitumispunkti maksimaalse võimsuse, et välistada kasutamata võimsuse eest tasu maksmist? Nagu selgitatud eelmises punktis, ei ole päikesepaneelide puhul maksimaalse võimsuse saavutamine tihtipeale võimalik. Kas sellisel juhul kohaldub ELTS § 871 lõikes 6 toodu? Siin tuleb maksimaalne liitumispunkti võimsus saavutada lõikes 4 toodud perioodi + 1 aasta jooksul. Seega kui olete õigeaegselt tootmist alustanud, on täisvõimsuse saavutamiseks aega veel aastane periood. 8) Kui turuosaline ei alusta tootmist päikesepargi puhul 1 aasta jooksul ja ei saavuta seega selle aja jooksul ka kogu ulatuses liitumislepingu järgset tootmisvõimsust, siis kas talle kohaldub samaaegselt 2 karistust: (a) tagatisraha ei tagastata (ELTS § 871 lg 1) ning (b) tuleb juurde maksta samas ulatuses tasu mittekasutatava tootmise suunalise võrguühenduse eest (ELTS § 871 lg 6)? Millega on põhjendatud taoline topeltkaristamine? Tagatisraha ei tagastata kui päikesepark ei ole 1 aasta jooksul suutnud end võrku ühendada ja tootmist alustada. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse eest tuleb tasuda § 871 lg 6 alusel juhul kui täiendava 1 aasta jooksul, lisaks 871 lg 4 toodud perioodile ei ole suudetud täisvõimsust saavutada. (1+1 aasta). Ehk tegemist on erinevate sanktsioonidega mis kohalduvad ka erinevatel juhtudel. 9) Eespool punktis 4 tooduga sarnane probleem tekib paindliku liitumise kasutamisel ka seoses ELTS § 871 lg 6 alusel makstava tasuga. Oluline on, et paindliku liitumise korral ei ole liitujale paindliku võimsuse osas liitumisvõimsus tagatud, st tema ei saa seda alati võrku anda. Leiame, et liitujat ei tohi sanktsioneerida asjaolude eest, mis temast ei sõltu, samuti oleks see vastuolus paindliku liitumise olemusega – see säästab juba iseenesest võrgu läbilaskevõimet. Kas mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu ELTS § 871 lg 6 alusel rakendatakse ka paindlikule tootmisvõimsusele ehk võimsusele, mida võrguettevõtja pole tootjale taganud ja mida pole võimalik võrku anda? Siinjuures on võrguettevõtja hinnangu koht, kus tuleb arvestada ka seaduse mõtet. Kui on saavutatud tootmissuunaline võimsus antud perioodi jooksul ulatuses mida võrguettevõtja ei piira ning sealjuures on ka tõestatav, et võrguettevõtja on piiranud tootja soovi suuremas mahus toota, tulenevalt paindliku liitumise aspektist, mistõttu tootjal jäi maksimaalne tootmisvõimsus saavutamata, siis meie hinnangul ei ole võrguettevõtjal alust antud perioodi osas ELTS 871 lg 6 sätestatud tasu nõuda. 10) Samuti on küsitav ELTS § 871 lg 6 alusel tasu tootmisettevõtte otseliini puhul, kui tootmisüksus (päikesepark) on rajatud lokaalse tarbimise katmiseks ja 3 (4)  tavaolukorras võrku elektrit ei anna, ehk ei kasuta võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust. Küll aga võivad ette tulla olukorrad, kus siiski on teatud või lausa täies ulatuses vajalik elektrit võrku anda, mistõttu ei ole võimalik võrgu tootmissuunalisest võimsusest loobuda. Sellisel juhul oleks ebamõistlik, kui tootja peaks seaduse täitmiseks kunstlikult aastas ühel päeval päikeseelektrijaama niimoodi ümber lülitama, et ise tarbimise asemel selle toodang võrku suunata. Palun selgitage, kas tasu ELTS § 871 lg 6 alusel tasu võrgu mittekasutamise eest rakendub ka sellisel juhul? Kui päikesepark on rajatud lokaalse tarbimise katmiseks ja tavaolukorras elektrit võrku ei anna, siis tõenäoliselt ei oleks vaja ka päikesepargi maksimaalse tootmisvõimsuse osas võrguvõimsust. Kui aga soovite võrgust sellises mahus liitumisvõimsust, siis tuleb hiljem tõestada ka selle kasutus, vastasel juhul on tegu võrguressursi ilma põhjuseta kinnihoidmisega, mis maksab ja mille vältimiseks antud muudatused seaduses saidki tehtud. 11) ELTS § 1113 lg 13 näeb ette, et § 871 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 1.08.2023. Mis on ELTS § 1113 lg 13 tähendus – kas enne 01.08.23 on võimalik olemasolevates liitumislepingutes tehnoloogia muutus ära vormistada? Kui jah, siis mis peab tehnoloogia muutmiseks 01.08.2023 seisuga olema tehtud – kas liituja peab esitama võrguettevõtjale vajalikud dokumendid (nt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 19 lõikes 1 toodud dokumendid), sh hankima uue tootmistehnoloogia suhtes planeeringuid ja lube ning maakasutusõigust, või näitama nende hankimise võimalikkust / alustama nende taotlemist vmt? Mille põhjal on ELTS § 1113 lõikes 13 toodud tähtaeg 01.08.23 kehtestatud ning kas see on vajalike toimingute teostamiseks piisav? Kuni § 871 lõikes 5 toodud keelu rakendumiseni, 1.08.2023, on tõesti võimalik tehnoloogia muudatusi teha. Täpsemate tehniliste küsimuste osas, kuidas seda teostada, soovitame pöörduda oma võrguettevõtja poole. Üldiselt peab tehnoloogia muutus olema kooskõlas ka võrgueeskiri § 19 lõikes 1 toodud dokumentidega ning vajadus neid muuta sõltub tehnoloogia muutuse ulatusest. Kui praegune planeering või projekteerimistingimused ei võimalda tehnoloogiat muuta, siis tõesti tuleb need dokumendid ringi teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Vaks Energeetikaosakonna juhataja Karin Maria Lehtmets [email protected] 4 (4)