Detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu esitamine seisukohavõtuks

Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Reg nr 11213515 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615 Tel +372 5698 3389 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153) Töö versioon: 27.10.2022 2 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 6 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 2.1 Rapla valla üldplaneering ............................................................................................ 8 2.2 Uus koostatav Rapla valla üldplaneering .................................................................... 9 3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10 4 Hinnang keskkonnamõjule............................................................................................... 13 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ....................... 13 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele .. 14 4.3 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 14 4.4 Vee ja pinnase saastatus ........................................................................................... 15 4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................ 16 4.6 Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 16 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .......................................................................... 16 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 17 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 17 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ....................................................................................... 17 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .................................. 17 4.12 Kavandatava Rail Balticu raudteetrassist tulenev mõju kavandatavale tegevusele 18 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ........................................... 20 5 Järeldused ........................................................................................................................ 21 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 23 3 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu koostaja Optimal Projekt OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega. KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Puhkeküla rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine vajalik. KeHJS § 33 lg 2 p4 puhul tuleb KSH vajadust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 2 p 19 kohaselt tuleb koostada eelhinnang otsustamaks kas puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise tegevusel on oluline keskkonnamõju. KSH eelhinnangu vajadus tuleneb KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p-st 2, mille kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, millega kavandatakse väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatise ehitamist. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti asjakohaste strateegiliste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas. 4 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 5 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse asukoht jääb Rapla maakonda Rapla valda Kuku külla, Pauli (kü 66903:001:0088, maatulundusmaa 100%), Keldrimäe (kü 66903:001:0087, maatulundusmaa 100%), Keldrimäe (kü 66903:001:0098, elamumaa 100%) Maarjakase (kü 66903:001:0167, elamumaa 100%), Tamme (kü 66903:001:0310, elamumaa 100%), Tammiku (kü 66903:001:0085, elamumaa 100%), Tammiku (kü 66903:001:0168, elamumaa 100%) ja Kasesalu (kü 66903:001:0169, elamumaa 100%) kinnistutele. Kõik DP-ga seotud kinnitud on eraomandis. KSH eelhinnangu koostamise hetkel paiknevad ETAK andmete (seisuga 13.10.2022. a) alusel elu- või ühiskondlikud hooned kinnistutel Keldrimäe (kü 66903:001:0098), Maarjakase (kü 66903:001:0167), Tamme (kü 66903:001:0310) ja Tammiku (kü 66903:001:0085) ning kõrval- või tootmishooned kinnistutel Keldrimäe (kü 66903:001:0087), Keldrimäe (kü 66903:001:0098), Maarjakase (kü 66903:001:0167), Tamme (kü 66903:001:0310) ja Tammiku (kü 66903:001:0085). Hagudi–Kodila kõrvalmaantee nr 20113 jääb DP alast linnulennult u 0,2 km kaugusele lõuna suunda ning Tallinn–Rapla–Türi tugimaantee nr 15 jääb DP alast linnulennult u 0,4 km kaugusele ida suunda. Olemasolev raudtee jääb DP alast linnulennult u 0,2 km kaugusele ida suunda. Detailplaneeringuga soovitakse rajada DP alale kuni kahekorruselised äri- ja ühiskondlikud hooned, sõidutee, jalgtee, parkla, lava, minigolfi ala, piknikuala, kaks seiklusparki (üks täiskasvanutee ja teine lastele) ja liikluslinn (Joonis 1). 6 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 1. KSH eelhinnangu aluseks oleva detailplaneeringu eskiisi põhijoonis. 7 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Rapla valla üldplaneering1 Rapla valla üldplaneering on kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011. a otsusega nr 6. Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ning veealade kasutamist ja see koostatakse lähtudes lähima 10–15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla arengukavas toodud tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel. Vastavalt Rapla valla üldplaneeringu kaardile (Joonis 2) asub kavandatava tegevuse ala enamuses pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega maa-alal, kuid paikneb ka juhtotstarbeta maa-alal. DP ala ei jää tiheasustusalale. Joonis 2. Väljavõte Rapla valla üldplaneeringu kaardist. 1 https://rapla.ee/yp 8 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kehtiva Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtotstarve pere- ja ridaelamumaa, samas on ka ettevõtluse arendamine üldplaneeringuga kavandatud ning puhkeküla rajamine kvalifitseerub selliseks ettevõtmiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmist. 2.2 Uus koostatav Rapla valla üldplaneering2 Käesoleval hetkel (oktoober 2022) on uus Rapla valla üldplaneering alles koostamisel. Uus koostatav üldplaneering ei ole vastuolus kavandatava tegevusega, detailplaneeringu alal puudub üldplaneeringu eskiisi kohaselt määratav juhtotstarve. Küll aga paikneb uue koostatava Rapla valla üldplaneeringu kaardi järgi kinnistu Keldrimäe (kü 66903:001:0087) planeeritaval Rail Baltic trassil ning kinnistu kattub enamusalal trassi puhvriga. Samuti kattuvad kavandatava Rail Baltic trassi puhvriga osaliselt kinnistud Pauli (kü 66903:001:0088) ja Keldrimäe (kü 66903:001:0098) (Joonis 3). Joonis 3. Väljavõte koostatava Rapla valla üldplaneeringu kaardist. 2 https://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/ 9 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 Mõjutatav keskkond KSH eelhinnangu objektiks on koostatava detailplaneeringu ala. DP ala hõlmab kaheksat kinnistut, millest kaks on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ning kuus on 100% elamumaa sihtotstarbega. Maa-ameti ortofoto (Joonis 4) ja kaldaerofoto (Joonis 5) alusel on kavandatava tegevuse ala enamuses lage, kaetud mõningate puudega ning hoonestatud. Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti geoportaali ortofotost (20.10.2022). 10 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 5. Kavandatava tegevuse ala kaldaerofotol. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID5369144_2021-09-16. Punase kontuuriga on tähistatud ligikaudne kavandatava tegevuse ala piirkond. Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardirakenduse andmetel jääb DP ala alale, mille pinnakatte moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnakatte paksus alal on u 2 m. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub kavandatava tegevuse ala osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alade hulka. See tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on nõrgalt kaitstud või praktiliselt puudub. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb ainult üks puurkaev – 320 m kagu suunas PRK0055046. Veka (EELIS)3 andmetel on puurkaev kasutusel olmevee saamiseks. Puurkaevu sügavus on 25 m maapinnast ning selle põhiline põhjaveekogum on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum. Puurkaevu geoloogilise ehitus (ülevalt alla) on järgmine: 1,3 m paksune liiv ja moreen, 23,7 m paksune lubjakivi, veekihi lasuvus-sügavus on 18–25 m. Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022–20344 (edaspidi ÜVK) kohaselt ei paikne DP ala reoveekogumisalal ega ÜVK alal. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel ei paikne DP alal ega selle lähiümbruses Natura 2000 alasid. Lähim Natura ala jääb u 0,3 km kaugusele lääne- ja loode suunda – Rabivere loodusala (RAH0000560). 3 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1693500774 4 https://rapla.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+12-Rapla+valla_%C3%9CVK_arendamise_kava_2022- 2034.pdf/e3404981-75e1-4893-af98-425556e2309d?version=1.0&inheritRedirect=true 11 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel jääb kavandatava tegevuse alast 0,5 km raadiusesse kaks Natura elupaika – u 340 m kaugusele lääne suunda vanad laialehised metsad (9020*) ja u 470 m kaugusele loode suunda vanad loodusmetsad (9010*). DP alast 0,5 km raadiusesse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel kaks kaitseala: u 320 m loode suunda Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246) ja u 460 m kaugusele lõuna suunda Matsi-Kärneri tammik (KLO1000531). DP alast 0,5 km kaugusele jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel üks projekteeritav ala – Metsaelupaikade looduskaitseala (ID 977800148). EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel ei paikne kavandatavale tegevusele lähemal kui 0,5 km ühtegi püsielupaika. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel ei jää kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohtasid. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel ei jää kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse I, II ega III kategooria kaitsealuste seente ja samblike kasvukohtasid. Kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel II kategooria kaitsealuse loomaliigi metsis (Tetrao urogallus) elupaik. Kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse ei jää I ega III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikasid. Kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel üks vääriselupaik – u 350 m kaugusele loode suunda jääb VEP000529. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel ei jää kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse jääkreostusobjekte. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb ainult üks kultuurimälestis – u 450 m lõuna suunda jääb arheoloogiamälestis Ohvrikivi (registrinumber 12178)5. 29.06.2021. a on hinnatud objekti seisundit rahuldavaks. Kavandatava tegevuse alast 0,5 km raadiusesse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel kaks pärandkultuuri objekti. Alast u 270 m kaugusele lõuna suunda jääb Seli-Hagudi vana koolimaja (669:KOO:003; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud) ning alast u 450 m kaugusele kagu suunda jääb Kubja puisniit (669:PUM:002; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%). Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” kohaselt jääb planeeringuala osaliselt Rail Batlicu trassi koridori. Vastavalt hetkel veel koostatavale Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi–Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu6 (edaspidi RB KMH aruande eelnõu) kohaselt kattub DP ala kinnistu Keldrimäe (kü 66903:001:0087) lääne osas Rail Balticu trassiga. 5 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12178 6 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/764976 12 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Hinnang keskkonnamõjule 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmebaasi kohaselt on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Rabivere loodusala (RAH0000560), mis jääb planeeringualast u 0,3 km lääne- ja loode suunda (Joonis 6). Rabivere loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). II kategooria kaitsealuse liigi soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) kasvukohad jäävad teadaolevalt üle 1 km kaugusele DP alast. Joonis 6. Rabivere loodusala paiknemine DP ala suhtes ning alal kaitstavad Natura elupaigad (EELIS andmed seisuga 20.10.2022. a). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Rabivere loodusala kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit ja kaitstava taimeliigi kasvukohta) ebasoodsalt. Planeeringuala ja loodusala vahelisele alale on kavandamisel raudtee, mis põhimõtteliselt eraldab täielikult planeeringuala loodusalast ja. 13 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Välistatud on ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses. Lähimaks kaitsealuseks objektiks on Rabivere maastikukaitseala, mida jääb kavandatavast puhkekülast eraldama Rail Balticu trass. Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Olemasolevate andmete alusel ei esine alal ökoloogiliselt kõrge väärtusega kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnu- ega loomaliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole puhkeküla oma olemuselt linnustikule ja loomastikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt. Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Arvestades, et tegu on juba hoonestatud alaga, siis olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeritav ala ei jää kehtiva Rapla maakonnaplaneeringu7 ega ka kehtiva Rapla valla üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule. 7 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/6_Rohevork.pdf 14 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Arvestades planeeringuala paiknemist, siis on eeldatavalt vajalik lokaalse veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamine. Lokaalsete lahenduste puhul tuleb tagada nende vastavus keskkonnakaitsenõuetele. Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas planeeringuga kavandatakse lokaalset veevõttu või mitte ja kui suures mahus, siis toome siinkohal välja, et veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. DP ala külgneb kirde suunas maaparandussüsteemi alaga Reaküla3 (vid 4109740020010001) (Joonis 7). Kavandatava tegevuse käigus ei mõjutata olemasolevat maarapandussüsteemi eesvoolu ega selle toimimist. Joonis 7. DP ala külgnemine maaparandussüsteemi maa-alaga. Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alal, siis tuleb jälgida, et tegevuse realiseerimine ja selle käitamine ei tooks kaasa kõrgendatud põhjavee reostusohtu. Heitvee immutamisel või suublasse juhtimisel tuleb järgida keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit- , sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõudeid. 15 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nõuetekohase reovee käitlemise ja veevarustuse rajamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (puhkeküla töötamisel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Puhkeküla igapäevase töötamisega ei ole oodata olulist mürahäiringut ning oluliselt suuremat liikluskasvu piirkonnas. Puhkeküla rajamisega ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni teket. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on tolmuvaba kattega. Planeeringualale viiv Keldrimäe tee (tee nr 6690687) on kruusakattega tee. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Puhkeküla kasutamisega ei ole oodata olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Puhkeküla territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. 16 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kavandatava tegevusega ei kaasne kiirgusohtu. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Puhkeküla ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu maa-ala on käesoleval hetkel kasutuses 34% ulatuses metsamaana, 30% ulatuses loodusliku rohumaana, 16% ulatuses õuemaana, 11% ulatuses haritava maana ja 7% ulatuses muu maana. Tegu ei ole maakonnaplaneeringu alusel väärtusliku põllumajandusmaaga. Seega ei ole oodata, et ala kasutuse muutus puhkekülana vähendaks oluliselt teisi sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviise. Positiivse mõjuna saab välja tuua inimese sotsiaalsed vajadused – puhkekülas olev seikluspark, liikluslinn, minigolfi ala ja piknikuala on hea viis sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Loodavad puhkamisvõimalused loovad kindlasti ka kõrgemad kinnisvaraväärtused piirkonda. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju inimese tervisele ning sotsiaalsele vajadusele ja varale. 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi detailplaneeringualal ja selle naabruses kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne. Puhkeküla rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne. Suure parkla ja piirkonda jäävate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete 8 https://register.muinas.ee 17 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare9 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega10 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel. Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada, seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisala tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. 4.12 Kavandatava Rail Balticu raudteetrassist tulenev mõju kavandatavale tegevusele Planeeritav ala kattub osaliselt maakonnaplaneeringuga kavandatud Rail Balticu trassikoridoriga. Käesoleval ajal on käimas Rail Balticu trassi projekteerimine ja antud trassilõigule on koostamisel ka keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal aruande eelnõu staadiumis. KMH aruande eelnõu kohaselt kattub DP ala kinnistu Keldrimäe (kü 66903:001:0087) lääne suunas projekteeritud Rail Balticu trassiga (Joonis 8). Puhkeküla rajatiste kavandamine Rail Balticu trassialale ei ole võimalik. Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel-müümisel või rentimisel. Rail Baltic maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Peale kavandatud raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. 9 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala. 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 18 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Ehitusprojekti KMH Joonis 8. Väljavõte RB KMH aruande eelnõust (joonis 79 lk 336) koos planeeritava ala paiknemisega. KMH aruande eelnõu kohaselt on antud raudtee lõigule kavandamisel müratõkkena muldvall. Müratõkkevalli rajamine vähendab raudtee müra väga oluliselt. KMH aruande osaks oleva mürahinnangu mürakaartides (Joonis 9 ja Joonis 10) nähtuvalt ulatub raudtee- ja liikluse müra päevasel ajal DP alal tasemeni 50 dB ja öisel ajal tasemeni 45 dB muldvalli olemasolul. Müratõkkevalli taha on seega võimalik puhkeküla kavandada. 19 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 9. Väljavõte RB KMH aruande eelnõu lisast „keskkonnamüra hinnang“ mürakaardist 1-1 1 (lk 27)11. Joonis 10. Väljavõte RB KMH aruande eelnõu lisast „keskkonnamüra hinnang“ mürakaardist 1-1 2 (lk 28)11. 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Lähipiirkonnas on teada ainult üks arendus – detailplaneeringu alaga põhja suunas külgnev Kople 3 (PlanID 2357) detailplaneering, mis on käesoleval hetkel menetluses (juba aastast 2006). Detailplaneeringu materjalid ei ole avalikult kättesaadavad ning kuna detailplaneeringu koostamine tundub olevat reaalselt seiskunud, siis ei ole oodata ka oluliste koosmõjude esinemist. 11 Kajaja Acoustics OÜ, 2022. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi–Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. 20 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Järeldused KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. 8) Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust puhkeküla kasutamisest tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse; 9) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus puhkeküla rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 12) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − DP koostamisel tuleb arvestada kehtiva Rail Balticu maakonnaplaneeringuga. Raudtee trassikoridori ulatuses ei ole võimalik kavandada maakasutuse muutust kuni raudtee ehitamiseni. − Antud Rail Balticu lõigule on olemasoleva info alusel kavandamisel müralevikut tõkestav muldvall. Puhkeküla arendamisel tuleb arvestada, et hoolimata müüratõkestavast vallist võib raudtee siiski tekitada teatavat mürahäiringut. Soovitav on puhkeküla majutushooned kavandada raudteest võimalikult eemale ning 21 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ehituslikult arvestada kõrgema müraisolatsiooniga ehituslahenduste kasutamise vajadust. − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. 22 Rapla valla Kuku küla Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Kajaja Acoustics OÜ, 2022. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi–Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Optimal Projekt OÜ. 2022. Pauli, Keldrimäe, Maarjakase, Tamme, Tammiku ja Kasesalu kinnistute detailplaneering. Seletuskiri ja põhijoonis. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/raplamaa/ Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034. Kättesaadav: https://rapla.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+12- Rapla+valla_%C3%9CVK_arendamise_kava_2022-2034.pdf/e3404981-75e1-4893-af98- 425556e2309d?version=1.0&inheritRedirect=true Rapla valla üldplaneering. Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011. a otsusega nr 6. Kättesaadav: https://rapla.ee/yp Hetkel koostatav Rapla valla üldplaneeringu materjalid. Kättesaadav: https://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/ Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/ Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee TTJA avalik dokumendiregister: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ 23 OTSUS EELNÕU nr 1-4/2022/156 seisuga 21.04.2023 Rapla ______________2023 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Kuku küla, Victoria residents) Rapla vallale esitati 14. veebruaril 2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga rajada Kuku külla Kasesalu, Keldrimäe, Maarjakase, Pauli, Tamme ja Tammiku maaüksustele puhkeküla. Puhkekülla kavandatakse kuni kahekorruselisi ärihooneid, lava, piknikuala, kaks seiklusparki lastele ja täiskasvanutele, liikluslinn, parkla, sõidu- ning jalgteed. 27. oktoobril 2022 esitati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (LEMMA OÜ töö) ja planeeringulahenduse eskiis (Optimal Projekt OÜ töö). Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusalal ettevõtluse ja puhkemajandusliku tegevuse arendamine lubatud. Üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise korral on vajalik detailplaneeringu koostamine. Planeeringuala maaüksuste praegune maakasutuse sihtotstarve on elamumaa ja maatulundusmaa, mille alusel üldplaneeringu kaardil on olemasolevaks maakasutuseks märgitud vastavalt pere- ja ridaelamumaa, põllumaa ning metsamaa. Kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Piirkonnas on 1936. a katastrikaardil märgitud kaks talu - Peetre ja Keldrimäe. 1989. aastaks on lisandunud Tamme ja Tammiku ning 2010. aastaks - Maarjakase. Praegu kuulub viiest talukohast neli ühele omanikule, kes nende maade baasil puhkeküla kavandama on hakanud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb puhke-, spordi- või virgestusala rajamise korral anda kavandatavale tegevusele keskkonnamõju eelhinnang. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud lotelu“ § 14 punkti 2 kohaselt on eelhinnang kohustuslik väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Kui rakendada mõistlikke ettevaatusabinõusid ja kasutada parimat praktikat, pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus ületaks looduskeskkonna vastupanuvõime või loodusvarade taastumisvõime, avaldaks ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, kõrge väärtusega elupaikadele, kaitstavatele loodusobjektidele, kaitsealustele liikidele või Natura 2000 võrgustiku alale, kahjustaks kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu või vara, saastaks, reostaks või põhjustaks ülemäärast häiringut. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused ja eelhinnangu kohaselt ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja asjaomased valitsusasutused. Hagudi kandi kogukond esitas 31. detsembril 2022 pöördumise, milles tehti ettepanek detailplaneeringut mitte algatada, kuna planeeringuala ulatub riigihalduse ministri 14. veebruari 2018 käskkirjaga nr 1.14/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ nihutusruumi alale, algatamise eesmärk on ebaselge ja planeeritavale alale puudub oma juurdepääsutee. Rail Baltic Estonia 29. detsembri kirjas nr KV2022-360 anti teada nõustumisest planeeringu algatamisega tingimusel, et planeeringuala vähendatakse vastavalt kirjaga saadetud krundijaotuskavadele. Transpordiamet andis 2. jaanuari 2023 kirjas nr 7.2-2/22/27720-2 teada täiendavate ettepanekute puudumisest. Keskkonnaameti 3. jaanuari 2023 kirjas nr 6-2/22/23997-2 nõustuti eelhinnangu järeldustega, leiti, et teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ja juhiti tähelepanu vajadusele planeeringuala vähendada. Rahandusministeerium nõustus 4. jaanuari 2023 kirjas nr 15-3/9626-2 (lisatud) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega, kuid on seisukohal, et detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu põhilahendust. Rahandusministeerium palus kaasata Terviseameti. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jättis eelnõu 4. jaanuari 2023 kirjas nr 16-6/22- 17275-002 kooskõlastamata, palus korrigeerida planeeringuala piiri, kaasata Rail Baltic Estonia OÜ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringuala korrigeeriti laekunud ettepanekutele tuginedes, samuti täpsustati planeeringu eesmärki. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ning kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud Aktsiaselts Ekast (registrikood 10448523), planeerija on Optimal Projekt OÜ (registrikood 11213515). Tuginedes Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 130 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktile 4, lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, keskkonnamõju eelhinnangu järeldustele, menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Kuku külas Victoria residentsi detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused puhkeküla rajamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Kuku külas Kasesalu (katastritunnus 66903:001:0169), Keldrimäe (katastritunnus 66903:001:0087), Keldrimäe (katastritunnus 66903:001:0098), Maarjakase (katastritunnus 66903:001:0167), Pauli (katastritunnus 66903:001:0088), Tamme (katastritunnus 66903:001:0310), Tammiku (katastritunnus 66903:001:0085) ja Tammiku (katastritunnus 66903:001:0168) maaüksust. Planeeringuga kavandatav planeeringuala teenindav taristu võib puudutatud maaomaniku nõusolekul põhjendatud juhul paikneda ka väljaspool planeeringuala. 1.2. Planeeringuala piirneb Arakaaluse, Kasteheina, Kubja, Kukomäe, Peetre ja Uuevälja maaüksustega. 1.3. Planeeringuala pindala on u 7,6 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. 1.5. Vajalik on koostada ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneeringuga järgitakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust. 2. Jätta Victoria residentsi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv. Ebasoodsat mõju saab vähendada korralduslike meetmetega. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus. 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendihalduskeskkonna vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid. 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 14. augustil 2022 ja algatamiseks vajalik KSH eelhinnang 27. oktoobril 2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Menetlustähtaega pikendati kuni 5. juulini 2023.  Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Kuku küla, Victoria residents)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav kui maatulundusmaal kavandatakse muid tegevusi kui maatulundusmaal tavapärased. Puhke-, spordi- või virgestusalade kavandamisel tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused puhkeküla kavandamiseks Kuku külas. Algatamisel otsustatakse ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise üle, tuginedes KSH eelhinnangule ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. Detailplaneeringu eskiis ja planeeringuga seotud dokumendid on valla kodulehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Olemasoleva maakasutuse muutmise võrra on tegemist üldplaneeringu muutmisega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kaudselt kasulik, sest see toetab ettevõtlust Rapla vallas . Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus /.../ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 130. Haldusleping huvitatud isikuga (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui: 1) planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut; 2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus (1) Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument: 1) koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust; 2) on üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering; 3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust; 4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui: /.../ 4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. (2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Victoria residentsi detailplaneering VICTORIA RESIDENTSI DETAILPLANEERINGU (PlanID 115052) KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Tammiku, Kuku küla 66903:001:0085 19552 100% elamumaa Tammiku, Kuku küla 66903:001:0168 181 100% elamumaa Tamme, Kuku küla 66903:001:0310 8864 100% elamumaa Kasesalu, Kuku küla 66903:001:0169 1448 100% elamumaa Maarjakase, Kuku küla 66903:001:0167 6239 100% elamumaa Keldrimäe, Kuku küla 66903:001:0098 19575 100% elamumaa Keldrimäe, Kuku küla 66903:001:0087 13800 1 100% maatulundusmaa Pauli, Kuku küla 66903:001:0088 5852 2 100% maatulundusmaa kokku u 7,6 ha Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja vastavus üldplaneeringule Rapla valla üldplaneeringuga on hajaasustusaladel ettevõtluse ja puhkemajandusliku tegevuse arendamine lubatud. Üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise korral on vajalik detailplaneeringu koostamine. Planeeringuala maaüksuste praegune maakasutuse sihtotstarve on elamumaa ja maatulundusmaa, mille alusel üldplaneeringu kaardil on olemasolevaks maakasutuseks märgitud vastavalt pere- ja ridaelamumaa, põllumaa ning metsamaa. Kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Koostatavas üldplaneeringus hajaasustusaladel üldjuhul juhtotstarbeid ei määrata. Kuna kavandatavat juhtotstarvet ei ole määratud ja kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga, võib detailplaneeringu lugeda üldplaneeringule vastavaks. Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused puhkeküla rajamiseks. Algatamisele esitatud eskiisi kohaselt moodustavad puhkeküla majutus- ja teenindusüksused, võimalused haridus-, kultuuri- ja sporditegevuseks, nii laste kui täiskasvanute seikluspark, kohvik piknikualaga ja muud elemendid. Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126. Planeeringulahenduse põhimõtted ja puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis: Hoonete suurimad kõrgused valida üksikelamupiirkonnale sobivad. Arvestada Rail Baltica raudteetrassi maavajadusega ning teha planeeringu koostamisel koostööd Rail Baltic Estonia OÜ-ga. Tegevuste kavandamisel arvestada kiirraudteetrassist lähtuda võiva häiringuga, näha ette sobivad leevendusabinõud ja rakendada KSH eelhinnangus nimetatud meetmeid võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks. 1 Keldrimäe maaüksus on planeeringualale arvestatud ilma äralõigeteta. Keldrimäe maaüksuse pindala on praegu 3,18 ha, äralõiked seoses Rail Baltic raudteega moodustavad 1,8 ha, alles jääb u 1,38 ha. 2 Pauli maaüksus on planeeringualale arvestatud ilma äralõigeteta. Pauli maaüksuse pindala on praegu 9952 m², äralõiked seoses Rail Baltic raudteega moodustavad 4100 m², alles jääb 5852 m². Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Victoria residentsi detailplaneering Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, puudutatud võrguvaldajad, puudutatud maaomanikud. Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus. Korralduslikud küsimused Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel võib kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”, kuid peab kasutama kehtivaid planeeringute vormistusnõudeid. Avalikule väljapanekule kuuluvad materjalid (üldjuhul põhijoonis, lühikokkuvõte detailplaneeringu seletuskirjast ja illustratsioonid) esitada eksponeerimiskõlbulikult väljatrükituna. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal, elektrooniliselt struktureeritud failikogumina ja planeeringute andmekogusse sobival kujul. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad vormistamis- ja esitamisnõuded planeeringu koostamise ajal muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Victoria residentsi detailplaneering Orienteeruv optimistlik ajakava Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 14.02.2022 algatamisettepaneku esitamine 27.10.2022 keskkonnamõju eelhinnangu esitamine aprill 2023 algatamiseelne arvamuskorje, koostöö asutuste ja isikutega mai 2023 halduslepingu tingimuste läbirääkimine, tagasiside laekumine 31.05.2023 algatamise eelnõu esitamine vallavalitsusele (seisukohad olemas) 12.05.2023 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 21.06.2023 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 29.06.2023 algatamine volikogus 05.07.2023 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 12.07.2023 eskiisi esitamine 24.07.2023 eskiisi avalikustamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 26.07.2023 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 17.08. ... 18.09.2023 eskiisi avalik väljapanek 19.09.2023 kell 16.00 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja oktoober...november 2023 isikutega detsember 2023 planeeringulahenduse kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 27.12.2023 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 08.01.2024 vastuvõtmise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 17.01.2024 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 25.01.2024 vastuvõtmine vallavolikogu otsusega 31.01.2024 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 15.02.2024 ... 18.02.2024 avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca poolteist kuud ja üks leheteavitus) mai 2024 planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3) mai 2024 elluviimise halduslepingu sõlmimine planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid + 29.05.2024 digikuju planeeringute andmekogu jaoks) 10.06.2024 kehtestamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 19.06.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 27.06.2024 kehtestamine vallavolikogu otsusega 01.05.2024 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ + 30 päeva vaidlustusaeg Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 Keskkonnaamet 21.04.2023 nr 6-2/42-15 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Päästeamet Rahandusministeerium Rail Baltic Estonia OÜ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Transpordiamet Detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu esitamine seisukohavõtuks Tuginedes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 124 lõikele 6, esitan seisukohavõtuks Kuku külla kavandatava puhkeküla detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu koos detailplaneeringu lähteseisukohtadega. Möödunud aastal kaasati asjaomased asutused Victoria residentsi detailplaneeringu algamisele samalaadse kirjaga, kuid eelnõu (lisatud) on vahepeal oluliselt täiendatud vastavalt laekunud seisukohtadele. Detailplaneeringuga seotud materjal on leitav ka Rapla valla ametlikult veebilehelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt tel 506 1360 [email protected] ____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312