Pöördumise edastamine

Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 21.04.2023 nr 7-5.6/23-00624-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Eesti Vabariigi Valitsus 18. 04. 2023 Eestis on kõrgelt arenenud metsa- ja puidutööstus, mis annab kogu Eestis loodud lisandväärtusest 14,7% ning maksutulust 8%. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes panustab sektor 58 209 (12.6% kogu Eesti tööhõivest) töökoha loomisesse1. Nii saame tõdeda, et Eesti elab paljuski metsast – metsade jätkusuutlik majandamine ja saadud puidu maailmatasemel väärindamine on need, mis eelkirjeldatud panuse võimalikuks teevad. Tänu sellele saame edendada omamaist kultuuri, finantseerida haridussüsteemi, tagada julgeolekut ja teha muud vajalikku Eesti elu edendamiseks. Kõrgete energiahindade mõju Eesti Erametsaliidu kui metsaomanike esindusorganisatsiooni poolt jälgime murega arenguid puidutööstussektoris. Hiljaaegu avaldas haava puitmassi tootja Estonian Cell teate tehase seiskamisest kuni maikuu alguseni (vt.https://arileht.delfi.ee/artikkel/120166168/estonian-cell-teatas-taas-tehase- seiskamisest-muuk-ei-ole-taastunud-oodatud-tempos) . Puitplaaditootja AS Repo Vabrikud esitas pankrotiavalduse juba läinud sügisel, viidates probleemide põhjusena muuhulgas kõrgetele energiahindadele (vt.https://pohjarannik.postimees.ee/7618743/puitplaatide-tootja-as-repo-vabrikud- esitas-pankrotiavalduse). Ei saa unustada, et puidusektor konkureerib samal turul teiste riikide vastavate ettevõtetega. Energiakriisi tingimustes on paljud meie lähiriigid toetanud omamaist tööstust. Nii on eksportööre toetanud näiteks isegi Rootsi, mis eraldas 2022. aasta lõpus 214 miljonit eurot just energiaintensiivse tööstuse toetuseks. Eestis maksab aga Estonian Celli suurune tööstus taastuvenergia tasu ja võrgutasu näol 3-4 miljonit eurot iga-aastaselt rohkem kui teistes puitu väärindavates Euroopa tööstusriikides. Ebavõrdsetes konkurentsitingimustes hakkama saamine ei saa olla kauakestev. Looduskaitseliste piirangute mõju Puidutööstuse arengut pärsib ebakindlus tooraine tulevase saadavuse osas. Looduskaitselisi piiranguid on Eesti metsadele lisandunud järjepidevalt. Kokku on meie metsadest teatud tüüpi kaitse all 30,3%; range kaitse all on 17,5 % metsadest (allikas: SMI 2021). 1997.a. vastu 1 Vt “Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs,” kättesaadav: https://empl.ee/wp- content/uploads/2023/03/EMPL_2022_Metsa-ja-puidusektori-sotsiaalmajandusliku-moju-analuus.pdf võetud metsapoliitika kohaselt pidi rangete piirangutega metsade pindala kasvama kolmelt protsendilt 4%-ni Eesti metsade kogupindalast. Kahekümne viie aastaga oleme aga rangelt kaitstavate metsade osas jõudnud 3%-lt 17,5%-ni. Metsaomanikele makstavad hüvitised ei kata aga kaugeltki piirangute kehtestamise tõttu saamata jäänud tulu, mistõttu tekitab kaitsepiirangute kasv järjepidevalt pingeid metsaomanike ja riigi keskkonnapoliitika vahel. Alates 15 aprillist rakendatakse Eesti metsades pesitsusrahu, mis oluliselt pärsib puiduvarumist II kvartalis. Tegemist on kogu Euroopas ainulaadse meetmega. Mitte ükski teine riik ei piira majandusmetsade kasutamist kevad-suvisel perioodil sellises ulatuses. Taoline piirang lööb kõige valusemalt just väiksemaid kodumaiseid puidutööstusi – neid, kel puuduvad ressursid pikaaegsete toorainevarude loomiseks. Nii on näiteks Jõgevamaal tegutsev Belander Grupp teatanud tarnete peatamisest seoses pesitsurahust tingitud toorainenappusega (vt. www.belander.ee). Paraku ei jää sellised seisakud maapiirkondade hakkamasaamisele mõju avaldamata. Eelviidatud uuringu kohaselt moodustab metsa- ja puidusektor koguni 16% Lõuna-Eesti ning 11,6% Kesk-Eesti tööhõivest. Töö tegemise võimaluste piiramine nii metsas kui puidutööstuses ei aita kuidagi kaasa ei tööhõive probleemide lahendamisele ega riigikassa laekumiste parandamisele. Arvestades Euroopa Liidu rohepoliitikat, mis sisaldab arvukalt initsiatiive kaitstavate metsade ulatuse suurendamiseks (Elurikkuse strateegia, Looduse taastamise määrus, taksonoomia reeglistik jms) ning keskkonnakaitse huvigruppide lõputut survet täiendavate piirangute kehtestamiseks, on kodumaine puidutööstus jõudnud olukorda, kus sektori juhid on kinnitanud, et tulevikuarengute ebaselguse tõttu ei tehta puidutööstusesse investeeringuid isegi mitte amortisatsiooni ulatuses. Puudub kindlus, et kasvõi senises mahus tootmist on võimalik jätkata. Võimalikud lahendused Erinevates dokumentides toonitatakse puidu suurema väärindamise vajadust. Ka koalitsioonilepingu p. 5.2.3 rõhutab, et Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega. Nende soovidega on vastuolus poliitika, mis ei arvesta puidutöötlejate vajadustega. Puitu, mida ei lubata metsas raiuda ei saa ka väärindada. Vajalike investeeringute tegemiseks vajab puidutööstussektor stabiilset tegutsemiskeskkonda ja võrdseid konkureerimisvõimalusi naaberriikide sama tööstusharuga. Erametsade jätkusuutlik majandamine on võimalik puidu piisavate turustamisvõimaluste olemasolul. Eesti metsaomanikud hindavad kõrgelt pikaaegseid partnerlussuhteid kodumaiste puidutöötlejatega. Seetõttu on metsaomanikud äärmiselt murelikud, et mitmed poliitilised sammud on piiravaks teguriks puidu suurema väärindamise saavutamisel. Me müüme väga hea meelega meie metsades kasvatatud puidu siinsetele töötlejatele, mitte ei ekspordi seda ümarpuiduna lähiriikidesse. Selleks on aga vajalik, et tööstus siin tõepoolest asuks. Et koalitsioonilepingus olev puidu suurema väärindamise eesmärk ei jääks pelgalt uhkeks loosungiks, on oluline: 1) rakendada meetmeid energiamahukale tööstusele lähinaabritega võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks (näiteks maksulae rakendamine energiaintensiivsele tööstusele ja/või elektri võrgutasude õiglasemaks muutmine võimsustasu komponenti suurendades); 2) Ära hoida majandamispiirangute kasv Eesti metsadele määratledes selleks Metsanduse arengukavas kindlaks majandusmetsade minimaalse protsendi ning luues selge ja metsade majandamist mitteseiskava regulatsiooni lindude pesitsusperioodiks. Lugupidamisega, Ando Eelmaa Eesti Erametsaliit Juhatuse esimees  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, April 19, 2023 7:29 AM To: Riigikantselei <[email protected]> Cc: Kaja Kallas <[email protected]> Subject: pöördumine seaoses puidutööstuse olukorraga Austatud Vabariigi Valitsus Käesolevaga saadan Eesti Erametsaliidu pöördumise seoses puidutööstuse olukorraga. Lugupidamisega, Jaanus Aun Eesti Erametsaliit Vabariigi Valitsus_puidutööstus.asice