Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 21.04.2023 nr 7-5.6/23-00611-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Maaeluministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus Lp. Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lp. Mart Võrklaev, rahandusminister, Rahandusministeerium Lp. Madis Kallas, regionaalminister, Maaeluministeerium 18.04.2023 Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses: palume läbi viia põhjalik mõjuanalüüs. Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid). Oleme alates 2020 aasta kevadest andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris. Meie eesmärk on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud. Viisime 11.-12.04.2023 läbi majutuse käibemaksu mõju kiirküsitluse klastri majutajate hulgas. Selgus, et praktiliselt kogu tõusev käibemaks ehk 13% tuleb lisada majutuse hindadele, sest sisemisi reserve, millega seda katta pole. Sektori kasumlikkus on väike. Turismi rekordaastal 2019.a. oli sektori kasum Eestis kokku vaid 29 miljonit eurot, mis ei võimalda riigil kokku koguda plaanitud lisanduvat tulu 40 miljon eurot. Turismisektori tervis on väga kehv. Covidi aastatel- 2020 ja 2021- oli sektori kahjum kokku 39 miljonit eurot. 2022 aasta andmeid veel pole, kuid see möödus energiakriisi kammitsais. Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem, sest oleme kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand turistidest (2019.a. 24% majutujatest). Soome turule minek võtaks ka tavaolukorras aastaid, kuid hinnatõusuga pole see enam realistlik. PROBLEEM: planeeritava maksutõusu puhul oleme olukorras, kus halvatakse terve sektor. Selle võtab kõige selgemalt kokku hinnavõrdluse näide. Panime näite kokku ühe meie spaa põhjal. Tõstes käibemaksu määra 13% võrra kujunevad sellised hinnad: • spaas Narva-Jõesuus tõuseb hind vähemalt 12% ja toa hinnaks kujuneb 145 eur • spaas Lätis Jurmalas (kusjuures pealinna lähedane) on toa hind 136 eur • spaas Soomes Imatras on toa hind 130 eur Võrdlesime samaväärseid andmeid- 4* spaade standardtuba, 1 öö kahele, laupäeval, sügishooajal. Hetkel on näidisspaas hind sarnane Soomega. Küsime -kuhu läheb siseturist, kuhu läheb välisturist? On selge, et turismis toimub langus. Kokkuvõttes näeme plaanitud muudatusel olulisi negatiivseid mõjusid: • mõjub vastupidiselt riigi ootusele ja kahandab mitte ei kasvata riigi tulusid. Nii võib juhtuda sarnane kulg kui hiljutisel alkoholiaktsiisi muudatusel. • suurendab piirkondlikku mahajäämust kuna turismisektor on üks väheseid tõsiseltvõetavaid tööandjaid ääremaal. • raskendab Õiglase Ülemineku elluviimist Ida-Virumaal, sest pärsib turismi kui teenussektorit ja elukeskkonna kvaliteeditõstjat. Teeme ettepanekud: • Majutuse käibemaksu määra realistliku ja riigile kasuliku määra väljaselgitamiseks kohtuda sektoriga ning viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis arvestab lähiriikides kehtivate määradega. Menetleda teemat eraldi seaduseelnõuna, et jõuaks lahenduse läbi analüüsida. • Tõsta alampalga maksumäära väiksemas tempos, sest see tõstab veelgi hindu. • Võimaliku tuluallikana kaaluda Airb&b ja muude külaliskorterite väljarentimise üüritulu pealt käibemaksu kogumist. Täiendavad selgitused. Muudatus ei puuduta ainult majutust, vaid kogu sektorit- kui turist ei tule, siis jäävad klientidest ilma nii vaatamisväärsused, toitlustus, aktiivseid teenused ning seda üle Eesti. Seetõttu toob plaanitud muudatus lisaks kaasa ka piirkondliku mahajäämuse olulise suurenemise, mis on vastuolus koalitsioonileppe eesmärgiga nr.4- vähendada piirkondlikku mahajäämust. Turismivaldkond on sageli just ääremaal üks väheseid tõsiselt võetavaid tööpakkujaid. Kui linnast saab käia SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Reg nr 90003367 Tel +372 339 5620 e-post : [email protected] www.ivek.ee  tööl tehases, kaubakeskuses jm. siis maavaldades on turismisektor üks väheseid jätksuutlikke tööandjaid. Põllumajandus automatiseerub kiiresti ja tööjõuvajadus seal pigem väheneb, tööstust ääremaal suures mahus ei arenda, sest selle tööjõuvajadused on suuremad. Jääbki alles turism. Mõtleme nüüd, milline oleks ilma turismiasutusteta (spaad, hotellid, kämpingud, turismitalud, restoranid, turismiobjektid) Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Lüganuse vald, Alutaguse vald. Aga ka laiemalt Eestis nt. Värska, Taagepera, Saaremaa, Hiiumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Läänemaa ja Haapsalu, Pärnu? Lisaks on turismisektor üks neist sektoritest, kus noored saavad sageli oma esimese töökogemuse, kuna sisenemisbarjäärid selle valdkonna tööturule on väikesed ja noorte jaoks sobivad (hooajalisus, paindlik tööaeg, hoomatav väljaõpe jms.). See seob noori maapiirkondadega. Koalitsioonileppes on võetud eesmärgiks kiirendada Ida-Virumaa õiglast üleminekut. Plaanitud muudatusega turismisektor kahaneb. Sellel on Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (ÕÜ) kriitiline mõju, mis läheb vastuollu koalitsiooni eesmärgiga seda kiirendada. Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada, et mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt. Seda alternatiivi ei saa enam olema. Turismisektor loob olulisel määralt kohalikku elukeskkonda, sest selle toel toimivad vabaaja- ja heaoluteenused. Lisaks on ÕÜ protsessis eesmärk tuua Ida-Virumaale suur hulk uuendusliku majanduse ettevõtteid ning uusi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, seetõttu peame pakkuma adekvaatset elukeskkonda ja teenuste paketti. Kui teenuste nomenklatuur väheneb, siis muudab see raskemaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamise ning sedakaudu maakonna majandusmudeli transformeerimise. Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on juba üle 13 aasta koondunud turismiklastrisse, mida koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Sööt Juhatuse liige Turismiklastri info Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator, IVEK [email protected] Tel.5174236. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Reg nr 90003367 Tel +372 339 5620 e-post : [email protected] www.ivek.ee  From: Pille Sööt <[email protected]> Sent: Tuesday, April 18, 2023 10:47 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Madis Kallas <[email protected]>; [email protected]; MKM info <[email protected]>; Tiit Riisalo <[email protected]> Subject: Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus Lp. Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lp. Mart Võrklaev, rahandusminister, Rahandusministeerium Lp. Madis Kallas, regionaalminister, Maaeluministeerium 18.04.2023 Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine majutuse käibemaksu tõusuga seoses: palume läbi viia põhjalik mõjuanalüüs. Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid). Oleme alates 2020 aasta kevadest andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris. Meie eesmärk on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud. Viisime 11.-12.04.2023 läbi majutuse käibemaksu mõju kiirküsitluse klastri majutajate hulgas. Selgus, et praktiliselt kogu tõusev käibemaks ehk 13% tuleb lisada majutuse hindadele, sest sisemisi reserve, millega seda katta pole. Sektori kasumlikkus on väike. Turismi rekordaastal 2019.a. oli sektori kasum Eestis kokku vaid 29 miljonit eurot, mis ei võimalda riigil kokku koguda plaanitud lisanduvat tulu 40 miljon eurot. Turismisektori tervis on väga kehv. Covidi aastatel- 2020 ja 2021- oli sektori kahjum kokku 39 miljonit eurot. 2022 aasta andmeid veel pole, kuid see möödus energiakriisi kammitsais. Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem, sest oleme kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand turistidest (2019.a. 24% majutujatest). Soome turule minek võtaks ka tavaolukorras aastaid, kuid hinnatõusuga pole see enam realistlik. PROBLEEM: planeeritava maksutõusu puhul oleme olukorras, kus halvatakse terve sektor. Selle võtab kõige selgemalt kokku hinnavõrdluse näide. Panime näite kokku ühe meie spaa põhjal. Tõstes käimemaksu määra 13% võrra kujunevad sellised hinnad: • spaas Narva-Jõesuus tõuseb hind vähemalt 12% ja toa hinnaks kujuneb 145 eur • spaas Lätis Jurmalas (kusjuures pealinna lähedane) on toa hind 136 eur • spaas Soomes Imatras on toa hind 130 eur Võrdlesime samaväärseid andmeid- 4* spaade standardtuba, 1 öö kahele, laupäeval, sügishooajal. Hetkel on näidisspaas hind sarnane Soomega. Küsime -kuhu läheb siseturist, kuhu läheb välisturist? On selge, et turismis toimub langus. Kokkuvõttes näeme plaanitud muudatusel olulisi negatiivseid mõjusid: • mõjub vastupidiselt riigi ootusele ja kahandab mitte ei kasvata riigi tulusid. Nii võib juhtuda sarnane kulg kui hiljutisel alkoholiaktsiisi muudatusel. • suurendab piirkondlikku mahajäämust kuna turismisektor on üks väheseid tõsiseltvõetavaid tööandjaid ääremaal.  • raskendab Õiglase Ülemineku elluviimist Ida-Virumaal, sest pärsib turismi kui teenussektorit ja elukeskkonna kvaliteeditõstjat. Teeme ettepanekud: • Majutuse käibemaksu määra realistliku ja riigile kasuliku määra väljaselgitamiseks kohtuda sektoriga ning viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis arvestab lähiriikides kehtivate määradega. Menetleda teemat eraldi seaduseelnõuna, et jõuaks lahenduse läbi analüüsida. • Tõsta alampalga maksumäära väiksemas tempos, sest see tõstab veelgi hindu. • Võimaliku tuluallikana kaaluda Airb&b ja muude külaliskorterite väljarentimise üüritulu pealt käibemaksu kogumist. Täiendavad selgitused. Muudatus ei puuduta ainult majutust, vaid kogu sektorit- kui turist ei tule, siis jäävad klientidest ilma nii vaatamisväärsused, toitlustus, aktiivseid teenused ning seda üle Eesti. Seetõttu toob plaanitud muudatus lisaks kaasa ka piirkondliku mahajäämuse olulise suurenemise, mis on vastuolus koalitsioonileppe eesmärgiga nr.4- vähendada piirkondlikku mahajäämust. Turismivaldkond on sageli just ääremaal üks väheseid tõsiselt võetavaid tööpakkujaid. Kui linnast saab käia tööl tehases, kaubakeskuses jm. siis maavaldades on turismisektor üks väheseid jätksuutlikke tööandjaid. Põllumajandus automatiseerub kiiresti ja tööjõuvajadus seal pigem väheneb, tööstust ääremaal suures mahus ei arenda, sest selle tööjõuvajadused on suuremad. Jääbki alles turism. Mõtleme nüüd, milline oleks ilma turismiasutusteta (spaad, hotellid, kämpingud, turismitalud, restoranid, turismiobjektid) Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Lüganuse vald, Alutaguse vald. Aga ka laiemalt Eestis nt. Värska, Taagepera, Saaremaa, Hiiumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Läänemaa ja Haapsalu, Pärnu? Lisaks on turismisektor üks neist sektoritest, kus noored saavad sageli oma esimese töökogemuse, kuna sisenemisbarjäärid selle valdkonna tööturule on väikesed ja noorte jaoks sobivad (hooajalisus, paindlik tööaeg, hoomatav väljaõpe jms.). See seob noori maapiirkondadega. Koalitsioonileppes on võetud eesmärgiks kiirendada Ida-Virumaa õiglast üleminekut. Plaanitud muudatusega turismisektor kahaneb. Sellel on Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (ÕÜ) kriitiline mõju, mis läheb vastuollu koalitsiooni eesmärgiga seda kiirendada. Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada, et mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt. Seda alternatiivi ei saa enam olema. Turismisektor loob olulisel määralt kohalikku elukeskkonda, sest selle toel toimivad vabaaja- ja heaoluteenused. Lisaks on ÕÜ protsessis eesmärk tuua Ida-Virumaale suur hulk uuendusliku majanduse ettevõtteid ning uusi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, seetõttu peame pakkuma adekvaatset elukeskkonda ja teenuste paketti. Kui teenuste nomenklatuur väheneb, siis muudab see raskemaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamise ning sedakaudu maakonna majandusmudeli transformeerimise. Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on juba üle 13 aasta koondunud turismiklastrisse, mida koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada. Turismiklastri info Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator, IVEK [email protected] Tel.5174236. Lugupidamisega  Pille Sööt juhatuse liige +372 514 5801 [email protected] www.ivek.ee SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Ida-Viru Ettevõtluskeskus on tuntud ja tulemuslik piirkondlik arengumootor, mis aitab Ida-Viru maakonda parema elu poole suunata. Pakume nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele. Algatame ning viime ellu maakonnale olulisi projekte. Ida-Viru Ettevõtluskeskus kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku, kus töötab üle 160 spetsialisti ja konsultandi.