Selgituste küsimine

Hr Kristen Michal Kliima- ja elukeskkonnaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 20 .04.2023 nr KA-JUH-13/136 E-kiri: [email protected] [email protected] Selgituste küsimine elektri u niversaalteenuse regulatsiooni rakendamise osas ja ettepanek ud regulatsiooni korrastamise või lõpetamise osas Lugupeetud härra minister Alates 1. oktoobrist 2022 rakendatakse Eestis elektrituruseaduse alusel elektri universaalteenust , mis töötati välja energeetika valdkon da juhti nud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt . Universaalteenuse regulatsiooni mõte oli kaitsta tarbijat energiakriisi kestel väga kõrgele tõusnud elektri hindade eest. S eadusest tulenevalt on Eesti Energia tütarettevõttel Enefit Poweril universaalteenuse osutamiseks elektrienergia müügi kohustus ning seda Konkurentsiameti poolt määratud tootmishinnaga. Täna, rohkem kui 6 kuud pärast universaalteenuse regulatsiooni jõustumist ei ole Konkurentsiamet jätkuvalt suutnud määrata kindlaks kulupõhist universaalteenuse tootmishinda. Universaaltee n ust osutatakse am e ti poolt määratud ajutise tootmishinna alusel , mis ei kata Enefit Poweri keevkihtplokkide käitamiseks vajalikke tegevuskulusid . Lisaks on Enefit Poweri l tekkinud Konkurentsiametiga universaalteenuse tootmishinna taotluse menetluse käigus ületamatud erimeelsused kehtiva regulatsiooni tõlgendamise osas . Ettevõtte hinnangul on Konkurentsiamet käitunud Enefit Poweri taotlust menetledes meelevaldselt ja ettevõ tet otseselt diskrimineerides. Viimast on võimaldanud kiirustades vastuvõetud universaalteenuse regulatsioon i üldsõna l isus , mida Konkurentsiamet meeevaldselt tõlgendab. 1. Sel gituste küsimine elektri universaalteenuse regulatsiooni rakendamise osas Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 kohaselt annab valitsusasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Võttes arvesse , et energeetika valdkond kuulub Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraat liku Erakonna valitsusliidu programmi kohaselt teie poolt juhitava kliima- ja elukeskkonnaministeerium i alla, siis edastame teile elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaldamisega seoses järgmise päringu , millele ootame ministeerumi poolseid selgitusi . 1.1 Taustainformatsioon 1. 1. 1 Enefit Power esitas enda esmase universaalteenuse tootmishinna taotluse Konkurentsiametile 26.09.2022 . Ettevõte muutis seda taotlust 28.09.2022. 2 9 .09.2022 otsusega jättis Konkuretsiamet Enefit Poweri esmase taotluse rahuldamata ja kehtestas universaalteenuse ajutise tootmishinna . 1.1. 2 24.10.2022 esitas Enefit Power uue universaalteenuse tootmishinna taotluse , mida täiendati Konkuretsiameti nõudmisel. 31.10 .2022 võttis amet taotluse ametlikult menetlusse. Pärast seda on Enefit Power ja Konkurentsiamet vahetanud rohkem, kui 20 kirja , milles ettevõte on enda taotlust selgitanud ja esitanud suure hulga lisainformatsiooni . 17.03.2023 edastas Konkurentsiamet Enefit Powerile otsuse eelnõu (edaspidi - eelnõu) , mille kohaselt jätab amet Enefit Poweri tootmishinna taotluse rahuldamata. 03.04 .2023 edastas Enefit Power Konkurentsiametile ettevõtte kommentaarid ameti vormistatud eelnõu kohta . E ttevõtte kommentaarid eelnõu kohta on lisatud käesoleva kir ja juurde lisana (LISA 1) . Olgu öeldud, et nimetatud lisas on kinni kaetud ettevõtte ärisaladusega seonduv info . Sellegi poolest on ettevõtte kirjast hästi arusaadav mi llised on eelnõus ameti poolt avaldatud seisukohad ja kuidas e ttevõte ameti seisukohti hinda b . 1.2 Küsimused MKM-i poolt väljatöötatud universaalteenuse regulatsiooni rakendamise kohta 1. 2.1 Enefit Power ei ole ainus uttegaasist energiatootja Eestis , kes on allutatud Konkurentsiameti hinnakontrollile. Selliseks energiatootjaks on ka näiteks ka VKG, mis varustab soojusenergiaga Kohtla-Järve ja Jõhvi linnu ning kasutab seejuures põhilise kütusena VKG õlitehastes õli tootmise kõrvaltootena tekkivat uttegaasi . Ameti koostatud eelnõu kohaselt on Enefit Poweri õlitöö stuses tekkiv uttegaas jääde , mille utiliseerimise peaks õlitööstus nii nagu mistahes jäätmekäitluse elektrijaamadele kompenseerima. Sellest tulenevalt on uttegaasi hind ameti hinnangul pigem negatiivne (Enefit Poweri tootmishinna määramisel nõuab amet uttegaasi hinnastamist hinnaga 0 €/MWh , ajutise tootmishinna määramisel hinnastas amet uttegaasi hinnaga 0 €/MWh ) . Seevastu VKG soojahinnataotlusi kooskõlastades käsitleb Konkurentsiamet uttegaasi tootena , mille tootmisega kaasnevad kulud , mida võetakse arvesse reguleeritud soojuse hinna määramisel. Samamoodi käsitles Konkurentsiamet ka Enefit Poweri toodetavat uttegaasi perioodil enne elektrituru liberaliseerimist (kuni 2013. aastani) . NB! Keskkonnaministri poolt kinnitatud Eestis kehtiva te normatiivse te dokumen t i d e ehk Põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika järelduste ja Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika järelduste dokumen tide kohaselt on uttegaas põlevkiviõli tootmise kõrval saadus (mitte jääde) , mida kasutatakse kütusena ja mille kütteväärtus ületab maagaasi oma. Mitte ükski Eesti ega EL-i õigusakt ei käsitle uttegaasi jäätmena. Küsimus : kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsioon annab Konkurentsiametile õiguse diskrimineerida Enefit Powerit teiste uttegaasi tootvate ja kasutavate energiatootjatega võrreldes ning käsitleda Enefit Poweri poolt energiatootmisel kasutatavat uttegaasi jäätmena , mille le on põ hjendatud määrata hinnaks 0 €/MWh? 1. 2. 2 Elektrituru seaduse kohaselt võib tootja (Enefit Power) täita enda müügikohustust füüsiliste elektrienergia tarnete tegemise abil või sõlmides universaalteenuse osutajatest elektrimüüjatega nn hinnaerinevuse lepingud. Turuosaliste eelistus langes viimasele, mistõttu Enefit Power füü siliselt elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks ei tooda, müüjad ostavad kogu vajamineva elektri börsilt ja pärast iga kalendrikuu lõppu teostavad tootja ja müüjad hinnavahelepingu alusel tasaarveldusi. Eelnevast tulenevalt Enefit Power toodab ja turustab elektrit üksnes vabaturul, kus elektri müügi hind ei ole reguleeritud. Olulise osa elektrist toodab Enefit Power õlitööstuses tekkivast uttegaasist, mida pole võimalik ladustada. Seetõttu pa kub ettevõte uttegaasi põletavad plokid (nn. must-run plokid) miinimumvõimsuse ulatuses börsile nullhinnaga , sest see on ainus võimalik garantii , et plokid kindlasti börsile pääseks ja tootja saaks uttegaasist toodetava elektri börsil maha müüa . Samamoodi pakutakse börsile näiteks tuumajaamu, sest tuumajaamasid pole võimalik paindlikult tunnipõhiselt opereerida, nad peavad stabiilse koormusega tootma . Enefit Power on Konkurentsiametile rohkem, kui kümnel korral selgitanud, et see, kui plokke pakutakse turule nullhinnaga ei tähenda veel seda, et nende plokkide käitamisega ei kaasne kulusid. Nullhinnaga must-run plokkide börsile pakkumine tule neb ettevõtte börsikauplemise strateegiast ja käitatavate seadmete nin g kütuste omadustest. Reguleeritud tootmis hinna määramisel (st vajalike tegevuskulude katmisel) ei saa lähtuda mitte ettevõtte börsikauplemise strateegiast vaid elektritootmise tegelikest kuludest ( sh. kütusekuludest ) , sest elektri hind börsil kujuneb teistsugustest alustest lähtudes, kui reguleeritud hind . Konkurentsiamet selle argumendiga ei nõustunud. Ameti hinnangul kehtivad nii elektrit vabaturule tootvate plokkide, kui ka universaalteenust osutavate energiaplokkide kohta ühesugused muutuvkulude hinnastamise reeglid . Seetõttu peab amet seadusest tulenevalt lähtuma universaalteenuse tootmishinna määramisel füüsilis est elektritootmisest ja sellega kaasnevatest kulusisenditest. Ameti hinnangu kohaselt juhul, kui Enefit Power pa kub enda uttegaasi põletavaid nn. must-run plokke börsile nullhinnaga, siis tuleb uttegaasi, kui kütuse hinnaks määrata universaalteenuse tootmishinna määramisel 0 €/MWh . Küsimused : 1. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaselt kehtivad elektrit vabaturule (börsile) tootvate plokkide, kui ka universaalteenust osutavate energiaplokkide kohta ühesugused muutuvkulude hinnastamise reeglid? See tähendab, kas Enefit Power tohib pakkuda enda must-run plokke börsile nullhinnaga, kui nende plokkide tegelikud muutuvkulud on märksa suuremad? 2. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaselt on tegevuskulude katmise seisukohalt põhjendatud võtta universaalteenuse tootmishinna määramisel uttegaasi hinnaks 0 €/MWh , kui tootja pakub eelmainitud põhjustel uttegaasist elektrit tootvaid plokke elektribörsile nullhinnaga? 1.2. 3 Reguleeritud tootmishinna määramisel on oluliseks komponendiks tootmisseadmete (st. kolme keevkihtploki) poolt aastas toodetava elektrienergia kogus , mille st tulenevalt tehakse kindlaks elektritootmisega kaasnevate kulude maht. Kuna elektrituruseadus e § 76 6 lõige 3 sätestab, et tootmishind tuleb määrata (Enefit Powerile kuuluvate) keevkihttehnoloogial põhinevate tootmis seadmete alusel , siis esitas Enefit Power tootmishinna taotluses elektritootmise prognoosi, mis põhines nimetatud elektritootmisseadmete tehnilisele seisundile , turu olukorrale, keskkonnanõuetele , nende tootmisplokkide varasematele statistilistele näitaja tele jms. Konkurentsiamet Enefit Poweri hinnanguid ei aktsepteerinud , amet leidis, et toodangu aastane maht peab olema suurem. Enda väidetele otsis Konkurentsiamet kinnitust erinevatest teaduslikest artiklitest , mis ei oma mingit seost Enefit Powerile kuuluvate keevkihtplokkide tehnilise seisundiga , keskkonnatingimustega jms ja Eesti Energia omaniku ootustest , mis ei sätesta Enefit Poweri võimalikke toodangumahte jms . Küsimus : Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaselt tuleb tootmishinna määramisel lähtuda Enefit Powerile kuuluvate keevkihtplokkide tehnilisest seisukorrast , nendele tootmisseadmetele kohalduvatest keskkonnanõuetest , nende plokkide varasematest statistilistest andmetest jms või teaduslikest artiklitest , mis keevkihtplokkide seisundit arvesse ei võta ja Eesti Energia omaniku ootustest , mis Enefit Poweri keevkihtplokkide toodangumahte ei sätesta? 1.2. 4 Elektrituruseaduse §76 6 lõike 3 kohaselt on Konkurentsiametil õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust, mida tootja toodab ise ja kasutab elektrienergia tootmisel . Selliste kütuste hulka kuuluvad põlevkivi , põlevkiviõli ja uttegaas. A ntud juhul on põhjust märkida, et Konkurents i ameti poolt prognoositud keevkihtplokkide elektritoodangu mahu juures kulub elektri tootmiseks arvestuslikult 3 837 tonni põlevkiviõli (42,5 GWh) ja 61,9 mln m3 uttegaasi (829,7 GWh) aastas . Nimetatud põlevkiviõli kogus moodustab alla 1% Enefit Poweri möödunud aasta õlitoodangust. Kütuste hindade põhjendatust hinnates asus Konkurentsiamet aga seisukohale, kui uttegaasile määrata hin d üle 0 €/MWh kohta, siis kujuneks Enefit Poweri vedelkütuste tootmise tulukuseks 10-12,5% , mida amet ei saa hinnata põhjendatuks (amet kirjeldas sellist tootlust, kui ülikasumite teenimist). S eejuures ei võtnud amet vedelkütuste tootmise tulukuse hindamisel arvesse mitte üksnes elektri tootmisel kasutatava põlevkiviõli kogust vaid kogu Enefit Poweri õlitoodangut, mis rohkem, kui 99% ulatuses müüakse vedelkütuste vabaturule, mitte ei kasutata elektrienergia tootmiseks. Seega otsustas amet lõviosas vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli „ülikasumite“ arvel ristsubsideerida uttegaasi tootmisega kaasnevaid kulusid ja määrata selle arvel uttegaasi hinnaks 0 €/MWh . Enefit Power ei ole ainus uttegaasist energiatootja Eestis, kes on allutatud Konkurentsiameti hinnakontrollile. Selliseks energiatootjaks on näiteks ka VKG, mis varustab soojusenergiaga Kohtla-Järve ja Jõhvi linnu ning kasutab põhilise kütusena VKG õlitehastes õlitootmise kõrvaltootena tekkivat põlevkivigaasi. VKG soojahinnataotlusi kooskõlastades ei reguleeri Konkurentsiamet VKG poolt vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli lubatud t ulukust ega ristsubsideeri VKG poolt vedelkütuste turul teenitava te „ülikasumite“ arvel soojatootmiseks kasutatava uttegaasi tootmiskulusid . Küsimused : 1. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsioon annab Konkurentsiametile õiguse reguleerida Enefit Poweri poolt toodetud ja vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkivi õli lubatud tulukust ? 2. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsioon annab Konkurentsiametile õiguse ristsubsideerida vedelkütuste turule müüdava põlevkiviõli väidetavalt põhjendamatult kõrge tulukuse arvel u ttegaasi tootmisega kaasnevaid kulusid ja määrata uttegaasi hinnaks 0 €/MWh? 1.2. 5 Konkurentsiamet asus tootmishinna menetluse käigus seisukohale, et Enefit Poweri optimaalseks omakapitali ja va ra de suhteks on 50-55% . Sellisele seisukohale asudes lähtus Konkurentsiamet enda 2019. aasta lõpus kinnitatud ja alates 2020. aastast kehtima hakanud Juhendist kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks. Konkurentsiameti kaasatud ekspert võttis Enefit Poweri põhjendatud tulukuse arvutamisel omakapitali osakaaluks 68%. Kumbki, ei Konkurentsiamet ega ameti kaasatud ekspert ei võtnud arvesse, et EL-is jõustus 2022. aastal taksonoomia määrus, mille kohaselt põlevkivist elektri tootmine ei ole jätkusuutlik tegevus ja mille finantseerimiseks Euroopa finantsasutustelt laenukapitali kaasata ei ole praktiliselt enam võimalik . Lisaks asus ameti kaasatud ekspert seisukohale , et 3,3%-se euribori väärtuse juures oleks Eesti Energia kontsernile laenukapitali hinnaks maksimaalselt 6% . Samas on Eesti Energia 2023. aasta märtsis sõlmitud uue sündikaatlepingu kohane intress eksperdi mainitud maksimumist märksa kõrgem . Küsimused : 1. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaselt peaks Konkurentsiamet Enefit Poweri tootmishinna määramisel võtma põhjendatud tulukuse arvutamisel arvesse EL-i taksonoomia määruse jõustumise järgselt finantsturul tekkinud olukorda või on põhjendatud lähtuda kapitali hinna arvutamisel Konkurentsiameti 2020. aastal jõustunud juhendist, mis EL-i taksonoomia määruse kehtima hakkamise mõju finantsturgudele arvesse ei võta? 2. Kas MKM-i poolt väljatöötatud elektri universaalteenuse regulatsiooni kohaselt peaks Konkurentsiamet lähtuma laenukapitali hinna määramisel ameti poolt kaasatud eksperdi teoreetilistest arvutustest või tegelikust turuolukorrast , mille kohta annab hetkel kõige täpsema indikatsiooni Eesti Energia poolt 2023. aasta märtsis sõlmitud laenulepingu s fikseeritud laenukapitali hin d ? 2. Eesti Energia ettepanek ud elektri universaalteenuse regulatsiooni korrastamise või lõpetamise osas 2.1 Elektri universaalteenuse regulatsioon jõustus 01.10.2022. Regulatsioon on määratud kehtima kuni 2026. aasta aprillini eesmärgiga kaitsta tarbijaid energiakriisi kestel väga kõrgele kerkinud elektri hindade eest . Rohkem kui 6 kuu jooksul ei ole Konkurentsiamet suutnud kehtiva regulatsiooni alusel kindlaks määrata universaalteenuse tootmishinda. Hetkel ei ole ettenähtavas tulevikus ka näha, et tootmishinna kindlaksmääramine kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik. Eesti Energia hinnangul on selle põhjuseks kiirustades vastu võetud universaalteenuse regulatsioon, mis on üldsõnaline ja jätab Konkurentsiametile liiga avarad võimalused regulatsiooni tõlgendamiseks ning sellega praktiliselt lõpmatu venitamise võimaluse õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramisel . Kui käesolevas kirjas oleme me välja toonud Konkurentsameti meelevaldse käitumise ja Enefit Powerit otseselt diskrimineerivad näited tootmishinna taotluse menetlemise käigus, siis Enefit Powerile 12.04.2023 saadetud kirjas pani Konkurentsiamet juba kahtluse alla ka elektrituruseaduses ning selle rakendamist selgitavates dokumentides ühemõtteliselt sätestatud põhimõtted ning teatas, et kaalub Enefit Poweri vastu järelevalvemenetluse alustamist kuna leiab, et Enefit Power on universaalteenuse müügitingimuste kehtestamise raames läinud vastuollu Konkurentsiseaduses sätestatud turgu valitsevas seisundis ettevõtjale laienevate piirangutega. Rõhutame, et need müügi tingimused mille Enefit Power kehtestas ja mida Konkurentsiamet kahtluse alla seab on sätestatud elektrituruseaduses ja selle kohaldamist selgitavates ametlikes dokumentides . Konkurentsiameti kiri Enefit Powerile (LISA 2) ja Enefit Poweri vastus sellele kirjale (LISA 3) on lisatud selle kirja juurde lisadena. Seoses eelnevaga , kui MKM peab vajalikuks universaalteenuse regulatsiooni rakendamisega jätkamist kuni 202 6 . aasta aprillini , siis teeb Eesti Energia käesolevaga ministeeriumile ettepanekud kehtivat regulatsiooni oluliselt täpsustada , mis ei võimaldaks Konkurentsiametil teha selle regulatsiooni rakendamisega seoses meelevaldseid otsuseid ja otseselt diskrimineerida Enefit Powerit tootmishinna kindlaksmääramisel . Eesti Energia konkreetsed ettepanekud seoses viimasega on järgmised: 1. Konkurentsiametile on vaja anda selge juhis, et amet peab kohtlema kõiki turuosalisi ühetaoliselt. - Enefit Poweri poolt elektritootmisel kasutatava uttegaasi käsitlemine jäätmena ja selle hinnastamine tootmishinna määramisel nullhinnaga kujutavad endast selget Enefit Poweri diskrimineerimist , sest amet ei kohalda samasuguseid põhimõtteid näiteks VKG suhtes reguleeritud soojuse hinna määramisel ; - Enefit Poweri poolt vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli lubatud tulukuse reguleerimine ja selle arvel uttegaasi tootmiskulude subsideerimine kujutavad endast selget Enefit Poweri diskrimineerimist, sest amet ei kohalda samasuguseid põhimõtteid näiteks VKG suhtes reguleeritud soojuse hinna määramisel . 2. Konkurentsiametile on vaja anda selge juhis , et reguleeritud tootmishinna määramisel ei saa lähtuda ettevõtte tegevusest elektri vabaturul (börsil) vaid elektritootmise tegelikest t egevus kuludest . - Konkurentsiamet väidab , et ta peab universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramisel lähtuma „füüsilise elektritootmise“ kuludest ( mida seadus tegelikult e tte ei näe ) . Kuna ettevõte universaalteenuse osutamiseks füüsiliselt elektrienergiat ei tooda, siis lähtub amet ettevõtte praktikast elektri vabaturul ja viitab seejuures , et elektri vabaturul osalevate plokkide ja universaalteenust pakkuvate plokkide muutuvkulude hinnastamisele kehtivad ühesugused reeglid. Viimane väide on otsene vale. Mitte ükski õigusakt ei takista ettevõtet pakku d a enda plokke elektribörsile nullhinnaga, kui seda tehakse pidevalt ja sellele leiduvad loogilised põhjendused. Samas reguleeritud tootmishinna määramisel tuleb lähtuda elektritootmise tegelikest tegevuskuludest. 3. Konkurentsiametile on vaja anda selge juhis, et konkreetse tootmisseadme ( või tootmisseadmete ) tootmisparameetrite kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle seadme tehnilistest parameetritest, tehnilisest seisukorrast ja selle seadme käitamisega seonduvatest piirangutest, mitte teadusartiklitest või muudest materjalidest, mis ei käsitle konkreetse kõnealuse seadme tehnilisi parameetreid, tehnilist seisukorda ja selle seadme käitamisega seonduvaid piiranguid. See tähendab, et ameti seisukohad peavad olema põhjendatud , mitte meelevaldsed. - Enefit Powerile kuuluvate tootmisseadmete toodangumahtude prognoosimisel ei ole amet lähtunud ettevõtte seadmete olukorrast ja käitamispiirangutest, vaid on teinud täiesti meelevaldsed otsused, mis ei ole kuidagi põhjendatavad. 4 . Konkurentsiametile on vaja anda selge juhis, et elektritootmise lubatud tulukuse hindamisel tuleb võtta arvesse kehtivat regulatsiooni ja turuolukorda, mitte lähtuda aegunud sisuga normatiivsetest dokumentidest ja teoreetilistest arvutustest, mis ei võta arvesse ettevõtte poolt sõlmitud lepingutes sätestatud tingimusi ja ettevõtja tegevuse tegelikku profiili. - Ameti lähtumine enda poolt vastuvõetud juhendist, mis ei võta arvesse jõustunud taksonoomia määruse mõju finantsturule ei ole adekvaatne. Ameti poolt kaasatud eksperdi hinnangud, mis on suures vastuolus ettevõtte sõlmitud lepinguga ei saa olla aluseks ameti otsustele, kui amet ei suuda viidata ühelegi finantsasutusele , mis eksperdi pakutud tingimustel ettevõttele laenu annaks. 5. Soovitame edaspidi määrata universaalteenuse tootmishinda kindlaks retrospektiivselt, mitte ettevaatavalt prognoosidele põhinedes - Aeg on näidanud, et prognooside põhine universaalteenuse tootmishinna määramine on elektrituru ja elektritootmise sisendite hindade väga suures vahemikus kõikumise tingimustes äärmiselt ebaefektiivne meetod, mis võib tekitada tootjale suurt majanduslikku kahju. Konkurentsiamet on tõestanud, et ta ei suuda operatiivselt reageerida turul muutuvatele hindadele ja vajadusel tootmishinda korrigeerida. Seetõttu on mõistlikum määrata tootmishind kindlaks retrospektiivselt tarbimisperioodi järgselt , kui on selgunud universaalteenuse tarbimise täpsed mahud jms. 2.2 Energia kriis , mis vallandus maagaasi tarneprobleemide ja väga kõrgele tõusnud maagaasi hinna tõttu on tänase seisuga läbi. Vajadus elektri universaalteenuse järele puudub, sest tänase seisuga puudub vajadus kaitsta tarbijaid kõrge elektri hinna eest. Vastupidi, tänase seisuga vajavad tarbijad kaitset universaalteenuse eest , sest Konkurentsiameti määratud universaalteenuse ajuti s e tootmishin na põhised paketid on turul ühed kõige kallimad . Sel lest hoolimata kuuluvad viimase seisuga universaalteenuse tarbijate hulka 77 673 t arbijat koos 91 886 tarbimispunktiga , kellest ca 98% moodustavad kodutarbijad. Samas kuuluvad universaalteenuse tarbijate hulk a ka ligi paar tuhat äriklienti ja paarkümmend kohalikku omavalitsust. Kuna universaalteenuse tootmishinna põhist hinda kohaldatakse ka üldteenuse kodu klientidele, siis on põhjust ära tuua ka üldteenuse koduklientide arv, milleks on 69 041. Seega, kui ministeerium ja poliitikud on pannud enda lootused turu isereguleerivale võimele (st. t arbijad valivad ise endale soodsamad elektripaketid) , siis väga olulisel määral ei ole see ootus tänase seisuga realiseerunud ja seda hoolimata elektrimüüjate mitmest kampaaniast nii otsepostituste, kui ka avalikus meedias avaldatud reklaami de läbi, millega kutsuti kliente üles enda elektripaketti vahetama. Võttes arvesse seda, et universaalteenuse juurutamise l viidi enamus kliente universaalteenusesse üle seaduse jõuga, siis on riigil põhjust kaaluda kas universaalteenusega jätkamine on praegusel hetkel põhjendatud ja kui mitte, siis universaalteenuse regulatsiooni lõpetama . Kui teil tekkis selles kirjas esitatud informatsiooni kohta küsimusi, siis palume teil selgituste saamiseks kontakteeruda meiega esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Durejko j uhatuse esimees L isa 1 . Enefit Poweri kommentaarid universaalteenuse tootmishinna kooskõlastamata jätmise eelnõule L isa 2 . Konkurentsiameti teabetaotlus seoses kavatsusega alustada Enefit Poweri suhtes järelevalvemenetlus L isa 3 . Enefit Poweri vastus Konkurentsiameti teabetaotlusele Külli Haab Teie: 17.03.2023 nr 7-12/22-0413-705-21 Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Konkurentsiamet Meie: 03.04.2023 nr NJ-JUH-6/795-59 Tatari 39 10134 Tallinn E-post: [email protected] Enefit Poweri kommentaarid universaalteenuse tootmishinna kooskõlastamata jätmise eelnõule Lugupeetud Külli Haab Viitega Konkurentsiameti 17.03.2023 kirjale nr 7-12/22-0413-705-21 (edaspidi - eelnõu) edastame teile järgmise. Konkurentsiamet (edaspidi - KA või amet) edastas Enefit Power AS-ile (edaspidi - EP) eelnõu universaalteenuse tootmishinna kooskõlastamata jätmise kohta ja küsis sellele ettevõtte arvamust ja vastuväiteid. Järgnevaga edastame EP seisukohtade kokkuvõtte ja detailsemad kommentaarid edastatud eelnõu osas. KOKKUVÕTE: 1. Amet on enam kui 6 kuu jooksul käsitlenud Enefit Powerit erinevalt võrreldes teiste uttegaasist energiat tootvate ettevõtetega, määrates täiesti põhjendamatult Enefit Poweri poolt elektri tootmisel kütusena kasutatava uttegaasi hinnaks 0 €/MWh. Sellise diskrimineeriva kohtlemise tulemusena on amet põhjustanud Enefit Powerile suurt majanduslikku kahju (kirja punktid 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.10); 2. Amet on täiesti meelevaldselt kohaldanud põhimõtet, mille kohaselt kehtivad vabaturule elektrit tootvate energiaplokkide ja universaalteenust osutavate energiaplokkide kohta ühesugused muutuvkulude hinnastamise reeglid. Selliseid reegleid pole olemas ja amet teab seda (kirja punkt 5.4); 3. Amet on täiesti meelevaldselt väitnud, et seadus paneb talle kohustuse lähtuda tootmishinna menetluses füüsilisest elektritootmisest ja sellega kaasnevatest kulusisenditest. Universaalteenuse osutamiseks füüsiliselt elektrit ei toodeta ja tootmishinna määramisel vajalike tegevuskulude katmiseks ei saa lähtuda ettevõtte tootmisest elektri vabaturule, sest sellel turul kujuneb müügihind erinevalt reguleeritud müügihinnast (kirja punkt 2.1); 4. Amet surub tootmishinna määramisel ettevõttele peale tootmismahtu, mis ei baseeru Enefit Poweri tootmisseadmete tehnilise seisundile ja nende tootmisseadmete empiirilisele töökindlusele vaid teadusartiklitele, Eesti Energia omaniku ootusele ja ameti enda arvamusele, mis ei põhine EP seadmete tegelikule tehnilisele olukorrale (kirja punkt 4.1); 5. Amet on täiesti meelevaldselt asunud reguleerima Enefit Poweri poolt toodetavate ja vedelkütuste vabaturule müüdavate vedelkütuste lubatud tulukust subsideerides selle arvel EP poolt toodetava uttegaasi tootmiskulusid (kirja punkt 5.5, 5.10); 6. Amet on täiesti meelevaldselt iseloomustanud uttegaasist elektri tootmist, kui jäätmekäitlust, mille õlitööstus peab elektrijaamadele „kompenseerima“. Selline lähenemine ei ole kooskõlas Eesti ja EL-i õigusega ega viisiga kuidas amet kohtleb teisi uttegaasist energiatootjaid (kirja punktid 5.6, 5.9); 7. Hoolimata sellest, et ettevõte on pühendanud väga palju aega selgitamaks ettevõttes kasutatavate kütuste segude kujunemist ja Enefit Poweri võimsuste börsile paneku strateegiat ei saa amet ikka aru börsil kauplemise põhimõtetest ja teeb selle tõttu valesid järeldusi (kirja punktid 5.1, 5.11, 5.12); ENEFIT POWER AS Auvere küla, Narva Jõesuu linn Tel 466 7222 40107 Ida-Virumaa [email protected] Reg. kood 10579981 www.enefitpower.ee 8. Konkurentsiameti kaasatud ekspert ja amet ise ei ole kursis finantsturgude viimaste arengutega. Seetõttu on mõlema seisukohad nii põhjendatud tulukuse, kui ka finantsturu poolt ettevõttele pakutavate intresside kohta liiga optimistlikud ega väljenda turu tegelikku olukorda. Amet on siiamaani jätnud uuendamata enda juhendi kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks. Praegune juhend on vastuolus EL-is kehtiva õigusega ja tänase turuolukorraga (kirja punkt 7.4); 9. Tingituna Enefit Poweri taotluse väga pikast menetlusajast on suur osa taotluses esitatud arvandmeid tänaseks vananenud. Amet heidab seda ettevõttele ette, kuid samas lähtub ise samuti nendest vananenud andmetest, mis võimaldavad tootmishinda madalamana näidata. Ameti võimekus muutunud turuolukorrale operatiivselt reageerida ei ole eluliselt usutav (kirja punktid 3.2, 4.1, 5.2, 5.13, 6.1, 7.4). DETAILSEMAD KOMMENTAARID Järgnevaga edastame EP detailsemad kommentaarid eelnõus käsitletud teemade (st. punktide ja alapunktide pealkirjade) kaupa. 1. Seadusandlusest tulenevad alused 1.1 Oleme üldiselt seisukohal (täpsustame neid seisukohti järgnevalt), et kiirustades elektrituruseadusesse lisatud universaalteenuse regulatsioon on sobimatu õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramiseks äärmiselt volatiilsete elektri ja energiakandjate turgude tingimustes. Seda nii kiiretele turumuutustele reageerimise mõttes, kui ka regulatsiooni äärmise üldsõnalisuse mõttes, mis jätab Konkurentsiametile liigselt avara regulatsiooni tõlgendamise ja sellega ka praktiliselt lõpmatu venitamise võimaluse õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramisel. Seda tõdemust kinnitab fakt, et KA pole rohkem, kui pool aastat pärast universaalteenuse regulatsiooni jõustumist suutnud kinnitada universaalteenuse tootmishinda ja üksnes jätkab ettevõttelt üha uute andmete väljanõudmist ja seda olukorras, kus varasemalt esitatud andmed ja turuolukord tervikuna on juba põhjalikult muutunud. Selline menetluse vorm on väga ebaefektiivne ja tekitab ühtlasi ettevõttele majanduslikku kahju. Seetõttu on Eesti Energia AS-l kavas pöörduda antud regulatsiooni rakendamise osas selgituste saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ja ühtlasi teha ka ettepanekud kas universaalteenuse regulatsiooni lõpetamiseks (kuna vajadus selle teenuse järele on tänaseks ära langenud) või selle täielikuks ümberkujundamiseks, mis võimaldaks avatud elektriturul nõrga konkurentsivõimega tootmisseadmetele lühema perioodi jooksul elektritootmise täiskuludele põhinevat hinda kindlaks määrata ja korrigeerida. 2. Haldusmenetluse käik ja asjaolud 2.1 Eelnõu lk 6 on amet toonud välja, et „seadus näeb ette ja paneb Konkurentsiametile kohustuse tootmishinna menetluses lähtuda füüsilisest elektritootmisest ning füüsilise tootmisega kaasnevad kulusisendid (sh kütuste hind) peavad olema kulupõhised ja põhjendatud. Kuna seadus ei ole võrreldes Otsuse koostamisel aluseks olnud sätetega muutunud, siis lähtub Konkurentsiamet ka käesolevas menetluses tootmishinna arvutamisel/kooskõlastamisel füüsilise elektritootmise kulusisenditest (sh kütuste hinnad), mis peavad olema kulupõhised ja põhjendatud“. EP kommentaar: kuigi KA ei ole antud juhul täpsustanud, millist seadust ta silmas peab, peab EP antud juhul vajalikuks märkida, et elektrituruseaduses sätestatud universaalteenuse regulatsioon (sh §766 lõige 2) ei viita kuidagi, et tootmishinna menetluses tuleb lähtuda „füüsilisest elektritootmisest“ ja „füüsilise elektritootmisega kaasnevatest kulusisenditest“. Elektrituruseadus näeb ette, et tootmishind kujundatakse selliselt, et universaalteenuse osutamiseks oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine, vajalike arenduskulude katmine ja põhjendatud tulukus. Sellest põhimõttest amet menetluse raames EP puhul kinni pole pidanud. Peame vajalikuks antud juhul lisada, et KA väide, mille kohaselt tuleb universaalteenuse tootmishinna menetluses lähtuda füüsilisest elektritootmisest pole elektrituruseaduse sätteid arvesse võttes ka loogiline, sest seaduse §766 lõige 1 näeb tootja müügikohustuse täitmise ühe võimalusena ette nn. hinnaerinevuse leppe sõlmimist, mille puhul füüsilist elektritootmist universaalteenuse osutamiseks aset üldse ei leiagi. Seda seaduses sätestatud võimalust on tootja ja universaalteenuse osutajatest müüjad seaduse jõustumise ajast saati ka rakendanud, mistõttu füüsiliselt elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks üldse ei toodetagi. Kogu EP poolt toodetav elekter müüakse elektri vabaturule (börsile) kooskõlas ettevõtte börsikauplemise strateegiaga. Sellele strateegiale vastavat tegevust ei saa aga aluseks võtta universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramisel, sest nimetatud strateegiat ei kohaldata reguleeritud müügihinna tingimustes ning müügihind kujuneb turu nõudluse ja pakkumise koosmõjus. Selgitame Konkurentsiameti EP-d diskrimineerivat käitumist edaspidistes punktides. 2.2 Eelnõu lk 6 on amet toonud välja, et „seadus ei võimalda kooskõlastada elektri börsihinda, vaid kohustab kooskõlastama universaalteenuse osutamiseks ettenähtud füüsilise elektritootmise hinna“. EP kommentaar: EP ei ole kordagi palunud KA-l kooskõlastada elektri börsihinda, mistõttu on see KA viide EP jaoks täiesti arusaamatu. EP on küsinud ametilt selgitust (sh EP 27.03.2023 kiri), mida amet selle seisukohaga silmas peab, kuid ei ole saanud sellele mingit sisulist vastust. 3. Elektrienergia universaalteenuse müügimahtude prognoos 3.1 Eelnõu lk 8 on amet viidanud MKM 07.12.2022 kirjale, mille kohaselt „Tootmishinna kooskõlastamisel tuleb hinnata, kas kolme majanduslikult kõige kulutõhusama keevkihttehnoloogial põhineva tootmisseadmega on võimalik katta nii universaalteenuse kodu- kui ka äritarbijate vajadus. Seejuures tuleb arvestada tegelikku universaalteenuse tarbimist ning mitte arvestada tootjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtte poolt elektri finantsturu ettemüüdud kogustega (hedgitud)“. EP kommentaar: EP on seisukohal, et antud MKM-i hinnang ja eelnõu säte on otseses vastuolus direktiivi 2019/944 artikkel 5 lõikega 4, mille kohaselt on riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse küll lubatud, kuid see ei tohi tuua turuosalistele kaasa diskrimineerivaid kulusid. Ettevõtte poolt vabaturul võetud kohustustega mittearvestamine toob ettevõttele kaasa täiendavaid kulusid, millega EP ei saa nõustuda. Viide „tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõttele“ on kohatu, sest Eesti Energia teostab EP tootmisvõimsuste põhiseid riskimaandamise tehinguid EP-ga sõlmitud lepingu alusel. St. tegemist on tootja enda tehingutega. 3.2 Eelnõu lk 9 on Tabelis 1 toodud ära universaalteenuse tarbimise tegelikud andmed ja prognoos 2023 aasta kohta. EP kommentaar: universaalteenuse tarbimise prognoos 2023 aastaks (ca 3 TWh) on tänaseks oluliselt vananenud. Mitteametlikel andmetel on üle 60% Eesti Energia müügiportfelli kuulunud mõõtepunktidest tänaseks universaalteenusest lahkunud. 3.3 Eelnõu lk 9 ja 10 on KA kolme keevkihtploki võimalike toodangumahtude prognoosimisel viidanud eelnõudes 680 SE ja 740 SE avaldatud tootmismahtude prognoosidele, mis jäävad vahemikku 4-4,5 TWh aastas. Lisaks on viidatud MKM-i 07.12.2022 kirjas mainitud prognoosile (4-4,5 TWh) ja Konkurentsiameti enda prognoosile (4,37 TWh). Samas on Enefit Poweri poolt prognoositud 2023. aasta toodangumahuks ca 3 TWh. EP kommentaar: kuna universaalteenuse klientide maht on tänaseks väga olulisel määral vähenenud ja see vähenemine jätkub, siis ei ole diskussioon selle üle kas kolme keevkihtplokiga on võimalik katta kogu universaalteenuse tarbimine või mitte enam asjakohane. Selle tunnistuseks edastas EP ka ametile 08.03.2023 enda kirja, milles teavitas, et võtab tagasi enda 04.11.2022 esitatud universaalteenuse tootmishinna diferentseerimise ettepaneku. 4. Enefit Poweri kolme keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete tootmismaht 4.1 Eelnõu lk 10-14 on KA käsitlenud kolme keevkihtploki võimaliku aastase tootmismahu teemat, kusjuures käsitluse fookus on asetatud nende tootmisseadmete võimsuskasutusele. EP selgitustena on eelnõus ära toodud, et baaskoormusel töötava elektrijaama võimsuskasutustegur on pigem 80%, samas on jäetud lisamata EP täiendav selgitus, mille kohaselt EP seadmeid juba ammu baaskoormusel tegelikult ei opereerita. Seda ei võimalda turuolukord (perioodiliselt madalad hinnad), keskkonnanõuded (keskkonnaheidete piirmäärade ületamise vältimiseks seadmete perioodiline opereerimine väiksematel koormustel) ja seadmete avariilisus. Mainitud põhjustest tingituna on ka keevkihtplokkide empiiriline võimsuskasutus olnud oluliselt väiksem, kui 80%. Konkurentsiametit ettevõtte nimetatud argumendid (aga ka statistilised andmed tootmisseadmete tegeliku võimsuskasutuse osas) ei veennud. Nii on KA viidanud (lk 12) Eesti Energia omaniku ootustele, mille kohaselt peab ettevõte olema valmis pakkuma talvel 900 MW ja suvel 600 MW võimsust, mistõttu peavad ka need jaamad/võimsused „maksimaalses võimalikus mahus turule elektrit tootma. Enefit Poweri prognoositud tootmismaht 3,046 TWh/aastas ei ole põhjendatud ning elektridefitsiidis turul peaks Enefit Poweri keevkihtjaamade tootmismahuks kujunema vähemalt 3,827 TWh“. Sellele seisukohale otsis amet tuge kuuest erinevast teaduslikust artiklist, mille kohaselt on „põlevkivi baasil töötavate elektrijaamade kasutustegur vahemikus 75%-85%“. Nimetatud artiklitest tulenevalt leidis KA, et „väljatoodud teaduslikes materjalides sisalduvat infot arvesse võttes tuleks võimsuskasutusteguriks põlevkivijaamade puhul lugeda vähemalt 80%“. Lõpuks jõudis KA seisukohale, et „universaalteenuse tootmishinna kujundamisel tuleb arvestada kolme keevkihttehnoloogial põhineva tootmisseadme tootmismahuga 4,37 TWh“. EP kommentaar: elektrituruseaduse kohaselt tuleb tootmishind määrata (EP-le kuuluvate) keevkihttehnoloogial põhinevate seadmete alusel. EP hinnangul tähendab see seda, et arvesse tuleb võtta nende konkreetsete tootmisseadmete tegelikke, empiirilisele kogemusele tuginevaid võimsuskasutusi, mitte erinevaid teadusartikleid ja arvamusi (sh KA arvamus), mis ei võta arvesse seadmete tegelikku tehnilist olukorda, turuolukorda, keskkonnanõudeid jms. KA viide Eesti Energia omaniku ootustele ja et sellest tulenevalt peavad need võimsused maksimaalses võimalikus mahus elektrit tootma ei ole asjakohane. Omaniku ootused ei ole esiteks õiguslikult siduvad, et nende baasilt reguleeritud tootmishinda määrata. Teiseks, vastupidiselt KA poolt väidetule, ei eelda omaniku ootused seda, et seadmed peavad tootma maksimaalses võimalikus mahus elektrit turule. Omaniku ootused (mida täpsustab Eleringi ja EP vahel sõlmitud leping) eeldavad, et EP hoiab nimetatud mahus võimsusi reservis ja pakub neid turule, kui selleks tekib vajadus. Selle vajaduse (vastavalt 900 MW talvel ja 600 MW suvel) katmine ei eelda kolme keevkihtploki maksimaalses võimalikus mahus koormamist. EP-l on ca 1300 MW tootmisvõimsust, mistõttu võivad kaks keevkihtplokki tööst väljas olla ja EP suudaks vajalikku tootmismahtu vajaduse tekkides turule ikkagi pakkuda. Enamgi veel, nagu me kõik täna näeme ei ole elektriturg defitsiidis ja suure tõenäosusega jääb EP 2023. aasta elektritoodangu maht väiksemaks isegi EP enda poolt prognoositud mahust, rääkimata ameti prognoosist. EP hinnangul ületab KA antud viisil EP tootmisseadmete tootmismahtu prognoosides talle seadustega omistatud volitusi ning kavatseb tootmishinna määramisel fikseerida EP-le selle tootmisseadmete tegelikke võimekusi ületava tootmismahu. 5. Kütuste kogused ja hinnad 5.1 Eelnõu lk 15 on amet asunud seisukohale, et „esmajoones tuleb primaarenergia vajadus katta maksimaalses võimalikus ulatuses keskkonnasäästlikumate ja odavamate kütustega (võrreldes põlevkiviga). Kogu puudujääv kütuse kogus pärast uttegaasi, puidu ja vedelkütuse mahaarvamist on põhjendatud katta põlevkiviga“. EP kommentaar: esitatud kujul on KA avaldatud seisukoht ettevõtte seisukohast vaadatuna väär ja ebamajanduslik. Nagu me eespool juba mainisime, siis ettevõtte universaalteenuse osutamiseks elektrienergiat ei tooda. Seetõttu puudutab EP antud kommentaar võimsuste panemist vabaturule. Kuna vabaturul elektri hinnad kõiguvad väga suures vahemikus ja säästlikumate ning odavamate kütuste kättesaadavus on piiratud, siis viimasest tulenevalt varieerib ettevõte ka kütusesegu koostisega lähtudes prognoositavatest turu hindadest (välja arvatud uttegaasi kasutus). See tähendab, et kui elektri hinnad on kõrgemad, siis kasutatakse kütusesegu koosseisus rohkem põlevkivi ja kui hinnad on madalamad, siis biomassi. Põlevkivi hind 5.2 Eelnõu lk 17 heidab amet ettevõttele ette, et EP oleks pidanud pärast esialgse tootmishinna taotluse esitamist korrigeerima kaevandamisõiguse tasumäärasid allapoole. See on tõsi, tasumäärad on viimase rohkem, kui 6 kuu jooksul, kui amet on EP taotlust menetlenud langenud. Ettevõtte eesmärgiks oli esmane tootmishinna taotlus saada kinnitatud nii kiiresti, kui võimalik ja selles muudatusi mitte teha, sest igasugune muudatuste tegemine pikendab taotluse menetlust. See ootus ei on tänaseks realiseerunud ja kaevandamise tasumäärasid tuleks taotluses alandada. Põlevkivi hinna määramisel on amet jätnud tähelepanuta selle, et kaevandusõiguse tasu makstakse geoloogilise kivi koguse pealt (st. ka selle põlevkivi eest, mida maa-alt välja ei tooda – nö talad kambertüüpi kaevandustes). Seetõttu isegi kui kaevandustasu on langenud, siis tuleb põlevkivi hinna määramisel arvestada vastava koefitsiendiga, mis taotluses oli 1,086 tonni maksustatud kivi 1 tonni kaubapõlevkivi kohta, mida amet ei ole teinud. Seetõttu ei ole ka ameti tehtud arvutused õiged. Tabelis 6 kasutab amet 2023. aasta THI muutuse prognoosina Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi numbrit (6,7%), mis on tänaseks selgelt vananenud (THI prognoosi osas vaata käesoleva kirja punkti 6.1). EP ei nõustu ka ameti seisukohaga põlevkivi kaevandamise varade põhjendatud tulukuse osas (8,42%) kuna see ei ole kooskõlas tänase turuolukorraga (põhjendatud tulukuse osas vaata käesoleva kirja punkti 7.4). Biokütuse kogus ja hind 5.3 Eelnõu lk 19 on amet asunud seisukohale, et „ei ole eluliselt usutav ega ajakohane 2023. aastal keevkihtplokkidesse antava biokütuse koguse prognoos (18 GWh). Konkurentsiamet on veendunud, et Enefit Poweri 2023. a.-l ostetava biomassi koguste ja hindade prognoos ei ole õige ega mõistlik, mistõttu amet ei saa sellega nõustuda“. KA viitab seejuures, et amet küll küsis EP-lt pikaajaliste biomassi tarnelepingute kohta, kuid kuna küsitud sisuga (st pikaajaliselt fikseeritud hindadega ja tarnemahtudega) lepinguid ei olnud ettevõte sõlminud, siis ta ka vastas, et selliseid lepinguid ei ole sõlmitud. Sellest hoolimata selgitas ettevõte ametile, et spot-tehingutega biomassi ostetakse, kuid spot-tehingutega ostetava biomassi mahtu ja selle hinda pole aasta lõikes võimalik ette ennustada. EP kommentaar: nagu KA tabavalt eelnõu lk 18 märkis on süsinikuneutraalse kütusena käsitletava biomasskütuse kasutus EP tootmisseadmetes otseses sõltuvuses selle kättesaadavusest kuna sellele ressursile on kõrge nõudlus. EP poolt ametile esitatud kasutatava biomasskütuse kogus (18 GWh) ei ole seetõttu käsitletav mitte niivõrd tarbimise prognoosina kuivõrd ameti poolt usaldusväärseks peetava kogusena, mille tarnimiseks on sõlmitud pikaajaline tarneleping. Biomasskütuse hind on viimase aasta jooksul kõikunud väga suures vahemikus. Mitu EP poolt korraldatud hanget on kõrge hinna tõttu ebaõnnestunud. Kuna biomasskütuste turg ei ole jätkuvalt stabiilsust saavutanud on ettevõtte jaoks mõistlik hankida biomassi spot-turult nii palju kui seda on võimalik kätte saada. Paraku peame me tõdema, et spot-turult kättesaadava biomasskütuse kogused ja hind selguvad üksnes ostu hetkel. Neid pole võimalik arvestatava täpsusega ette prognoosida. Kui prognoosid osutuvad ekslikuks ja ettevõttele tekib selle tulemusel majanduslik kahju, siis seda kahju kehtiva regulatsiooni põhiselt ettevõttele ei hüvitata. Just sellel põhjusel peab ettevõte kehtiva regulatsiooni tingimustes vajalikuks hoida konservatiivset joont ning esitada ametile üksnes selliseid biomasskütuse kasutuse prognoose, mille täitmise osas on tal arvestatav kindlus. EP hinnangul iseloomustab antud olukord ilmekalt miks kiirustades elektrituruseadusesse lisatud universaalteenuse regulatsioon on sobimatu õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramiseks äärmiselt volatiilsete elektri ja energiakandjate turgude tingimustes. Uttegaasi kogus ja hind 5.4 Uttegaasi koguse ja hinna temaatika hõlmab eelnõust 12 lehekülge. Ettevõte on esitanud ametile sellel teemal kirjalikke selgitusi rohkem kui kümnel korral (sh selgitanud uttegaasi tootmise kulusid, seda kuidas kujundatakse EP tootmisseadmetes kasutatavate kütusesegude koostis, kuidas EP seadmeid turule pannakse jms). Kahjuks on see töö osutunud asjatuks kuna KA ei saa jätkuvalt aru enda rollist elektrituruseaduse sätete tõlgendamisel, hindab valesti uttegaasi tootmise kulusid ja ei soovi mõista, et ettevõtte tootmisseadmete elektribörsile pakkumisel ja universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ühesugustest muutuvkulude hinnastamise reeglitest (nö füüsilise elektritootmise kulusisenditest – KA retoorika). Põhimõttelist tähtsust omab antud küsimustes ameti 23.01.2023 kirjas ettevõttele avaldatud seisukoht, mille kohaselt „Olenemata sellest, kas elekter müüakse börsile vabaturu tarbijate või universaalteenuse tarbijate vajaduseks, plokkide toodangu turule pakkumisel kehtivad samuti ühesugused muutuvkulude hinnastamise reeglid“. EP kommentaar: ameti seisukoht nagu kehtiks vabaturule pakutavate ja reguleeritud hinnaga elektrit tootvate tootmisseadmete muutuvkulude hinnastamiseks ühesugused muutuvkulude hinnastamise reeglid on otsene vale. EP on korduvalt palunud KA-l viidata, millises õigusaktis on sätestatud nö. vabaturuplokkide ja universaalteenuse plokkide muutuvkulude hinnastamise reeglid ning enda 31.03.2023 kirjas EP-le KA lõpuks tunnistas, et selliseid reegleid pole olemas. Sellest hoolimata on amet aga menetluses jätkanud nende „reeglite“ rakendamist. Kui elektrituruseaduse §766 lõige 2 sätestab, et universaalteenuse tootmishind kujundatakse selliselt, et tagatud oleks vajalike tegevuskulude katmine, vajalike investeeringute katmine, põhjendatud tulukuse tagamine jms (st tootmishind hinnastatakse elektritootmise täiskulu alusel), siis elektri vabaturule (börsile) pakutavate seadmete puhul ükski õigusakt selliseid reegleid ei sätesta. Tingituna viimasest võib tootja põhjendatud asjaolude olemasolul pakkuda tootmisseadmeid börsile ka nullhinnaga (st pakkumishinnas vajalikke tegevuskulusid kajastamata), mida nö must-run tootmisseadmete (näiteks tuumaelektrijaamad ja uttegaasi põletavad plokid) puhul reeglina ka tehakse. Viimane ei tähenda samas aga seda, et nullhinnaga börsile pakutavatel seadmetel muutuvkulud puuduksid. Muutuvkulude nullhinnaga hinnastamist näeb antud juhul ette nende tootmisseadmete tehniline ülesehitus ja viimasest tulenev börsikauplemise strateegia. EP hinnangul ületab KA kirjeldatud seisukohast lähtudes universaalteenuse tootmishinda määrates selgelt talle seadustega omistatud volitusi. 5.5 Eelnõu lk 22 on amet asunud seisukohale, et „õlitööstuses põlevkivist kütteõlide tootmisel kahe põhilise muutuvkulu komponendi - põlevkivi ja CO2 ostukulud - on põlevkiviõli müügihinnaga mitmekordselt kaetud. Seetõttu on põhjendamatu põlevkiviõli tootmisega kõrvalsaadusena kaasneva poolkoksgaasi (uttegaasi) hinnastamisel veelkord võtta aluseks juba läbi õlihinna kompenseeritud kulud“. EP kommentaar: elektrituruseaduse §766 lõike 3 kohaselt on Konkurentsiametil õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust, mida tootja kasutab elektrienergia tootmisel. KA prognoositud elektritoodangu mahu juures (4,3 TWh aastas) kulub arvestuslikult 3 837 tonni põlevkiviõli (42,5 GWh) ja 61,9 mln m3 uttegaasi (829,7 GWh). Eelnõu lk 22 seisukohale asudes lähtus amet (eelnõu tabel 11) EP õlitootmise kogumahust (2022. aastal 423 930 tonni) hoolimata sellest, et elektri tootmisel kasutab tootja prognoosi kohaselt üksnes 3 837 tonni põlevkiviõli. Seega on amet võtnud endale voli reguleerida ka elektritootmiseks mittekasutatava ja vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli müügihinda alandades selle arvel poolkoksigaasi tootmiskulusid. EP avaldab ühtlasi kahtlust selle osas kas ametil on üldse õigus turuhinnaga ostetava ja elektri tootmiseks kasutatava põlevkiviõli müügi tulukust kahtluse alla panna, sest tegemist on ühel maailma suurimal vabaturul kujuneva hinnaga, mida EP kuidagi mõjutada ei suuda. EP hinnangul ületab KA antud juhul selgelt talle seadustega omistatud volitusi. Ametil puudub õigus reguleerida vedelkütuste vabaturule müüda põlevkiviõli lubatavat tulukust ja arvestuslikult subsideerida selle arvel uttegaasi tootmist. Antud juhul amet otseselt diskrimineerib Enefit Power’it, sest sellist lähenemist amet ei kohalda teiste uttegaasi energiatootmises kasutatavate ettevõtete suhtes. 5.6 Eelnõu lk 22 on amet asunud seisukohale, et „Kuna Auvere EJ-s, Eesti EJ 5 ja Eesti EJ 8 plokkides toimub poolkoksgaasi utiliseerimine/põletamine, siis tuleb õlitööstusel kompenseerida utiliseerimisega/põletamisega kaasnevad kulud samasugusel viisil kui mistahes jäätmekäitluses. Eeltoodu tähendab, et uttegaasi hind on ameti hinnangul pigem negatiivne“. EP kommentaar: KA hinnang uttegaasile kui kütusele ja selle kasutamisele elektritootmises on täiesti vale. Esiteks võrrelda uttegaasist elektri tootmist jäätmekäitlusega on ekslik. Viitame siinkohal veelkord EP 24.10.2022 kirjas ametile edastatud seisukohtadele ja viidetele, mille kohaselt on uttegaas põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadus, mida ei saa ühegi Eestis või EL-is kehtiva õigusakti kohaselt käsitleda jäätmena ja uttegaasist elektritootmist jäätmekäitlusena. Vastupidi, Eestis kehtiva normatiivse dokumendi (põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT)) kohaselt on uttegaas väärtuslik kütus, mille kütteväärtus ületab maagaasi oma. Seetõttu on ameti hinnang nagu peaks õlitööstus „kompenseerima“ elektrijaamadele sellest kõrgväärtuslikust kütusest energia tootmise täiesti arusaamatu ega põhine kehtivale õigusele. 5.7 Eelnevast hoolimata on amet eelnõu lk 23 jäänud seisukohale, et uttegaasi hinnaks tuleb võtta 0 €/MWh ja seda järgmistel põhjustel: „Enefit Power 16.11.2022 ja 29.12.2022 kirjadest järeldub, et must run plokid on need, milles põletatakse põlevkiviõlitehastes kõrvalsaadusena tekkiv uttegaas (ei hinnastata) ning utiliseeritakse õlitootmisel perioodiliselt tekkiv fenoolvesi, ühtlasi tagatakse nimetatud plokkidega Auvere tööstuskompleksile (õlitehastele) vajalik kõrgsurve aur ja soojusenergia. Ka 25.01.2023 ja 17.02.2023 kirjades ettevõtja kinnitab, et uttegaasi põletamine toimub üksnes Enefit Power must run plokkides, milleks on keevkihttehnoloogial põhinevad Auvere EJ ja Eesti EJ 8. plokk ning tolmpõletustehnoloogial Eesti EJ 5. plokk. Ettevõtja on läbivalt ja ühese arusaadavusega kinnitanud, et must run plokkides kasutatavat uttegaasi ei hinnastata, st see on nullhinnaga. Märgitud sisendhinnaga arvestab ettevõtja (oma optimeerimismudelis) börsile pakkumiste tegemisel“. EP kommentaar: esiteks ei ole must-run plokid üksnes Auvere EJ, Eesti EJ 8. plokk ja Eesti EJ 5. plokk. EP on korduvalt (sh 25.01.2023 kirjas) ametit informeerinud, et uttegaasi kasutatakse üksnes must-run plokkides. Ametile 23.02.2023 edastatud kirja lisast 2 on selgelt näha, et uttegaasi on kasutatud ka teistes plokkides kui eelnimetatud, mistõttu võib must-run plokkidena käsitleda kõiki Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama koosseisu kuuluvaid tootmisvõimsuseid. Teiseks, see, kui mõnda tootmisvõimsust pakutakse vabaturule (börsile) nullhinnaga (eesmärgiks on antud juhul see, et tootmisvõimsus kindlasti turule pääseks) ei tähenda veel seda, et selle tootmisvõimsuse käitamiseks ei tehta kulusid. EP poolt 23.02.2023 ametile saadetud kirja lisas 1 on toodud ära õlitööstuse toodangu omahinna arvutus, millest ei saa jääda mingit kahtlust, et uttegaasi tootmisega kaasnevad kulud. Universaalteenuse tootmishinna määramisel ei saa amet lähtuda ettevõtte börsikauplemise strateegiast (mis võib näha ette võimsuse pakkumist börsile nullhinnaga). Vastupidi, elektrituruseaduse §766 lõige 2 sätestab üheselt, et universaalteenuse tootmishind kujundatakse selliselt, et tagatud oleks vajalike tegevuskulude katmine jms. EP hinnangul ületab KA antud juhul selgelt talle seadustega omistatud volitusi. Ametil puudub õigus mitte arvestada uttegaasi tootmisega kaasnevaid kulusid. 5.8 Eelnõu lk 23 toob amet välja järgmise argumendi, miks uttegaasi hinnaks tuleb võtta 0 €/MWh: „Enefit Power 17.02.2023 kirja sisust selgub üheselt mõistetavusega, et kuigi Enefit Power uttegaasi „füüsiline hind“ on 0 €/MWh, siis Enefit Power arvates amet ei tohi reaalset väärtust kasutada vaid peab lähtuma ettevõtjale meelepärasemal viisil kujundatud hinnast. Sealjuures Enefit Power viitab katmata tegevuskuludele, kuid ühestki ettevõtja kirjast ei selgunud, kuidas tekivad need katma tegevuskulud, so mis kulud ja millistel põhjendustel jaotatakse õlitootmiselt ümber uttegaasile ja kuidas selline kulude jaotus on kooskõlas ELTS § 766 lõige 2 hinnakujunduse põhimõtetega. Ka Enefit Power 23.02.2023 esitatud andmetest ei selgu (vt tabel 11), kuidas on esitatud arvandmete alusel kujundatud uttegaasi hinnad: 2021.a.-l 6,88 €/MWh (uttegaasi tulu 10 495 802 € / uttegaasi toodang 1 525 778 MWh = 6,88 €/MWh) ja 2022.aastal 9,49 €/MWh (12 490 844 € / 1 315 805 MWh = 9,49 €/MWh). Enefit Power on jätnud selgitamata, kuidas uttegaasi hinnakujundus 2023.aastal on kooskõlas põlevkivi hinnakujundusega, et ettevõtja soovib universaalteenuse elektri tootmishinna kujundamisel määrata uttegaasi hinnaks põlevkivi hinna“. EP kommentaarid: 5.8.1 Kopeerime esmalt siia juurde, mida EP enda 17.02.2023 kirjas kirjutas: „Kuna ELTS § 766 lõike 2 kohaselt tuleb tootmishind kujundada selliselt, et universaalteenuse osutamiseks oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine, siis on oluline rõhutada, et Enefit Poweri „füüsilise elektritootmise kulusisendite“ kasutamine universaalteenuse tootmishinna määramisel ei taga eelkõige must-run plokkide puhul seaduses ettenähtud vajalike tegevuskulude katmist. Seega seaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet lähtuda reguleeritud tootmishinna määramisel must-run plokkide „füüsilise elektritootmise kulusisenditest“ (vt allpool, kuidas Enefit Poweri hinnangul peab füüsilise elektritootmise kulusisendeid määratlema), vaid peab lähtuma kulusisenditest, mis on põhjendatud ja peegeldavad tegelikke kogukulusid (sh uttegaasi hinda)“. EP 17.02.2023 kirjas kirjutatud tuleb lugeda ameti 14.02.2023 EP-le saadetud kirja sisu arvesse võttes. Selles kirjas teatas amet, et kavatseb selles menetluses lähtuda EP „füüsilise elektritootmise kulusisenditest“. Füüsiliselt EP universaalteenuse osutamiseks teatavasti elektrit ei tooda. Füüsiliselt toodab EP elektrit üksnes vabaturule ja vastavalt ettevõtte börsikauplemise strateegiale pakub must- run plokke miinimumvõimsuse ulatuses börsile nullhinnaga. EP ei paku neid plokke börsile nullhinnaga mitte selle pärast, et uttegaasi tootmisega ei kaasne kulusid vaid sellepärast, et uttegaasi pole võimalik ladustada ja see tuleb elektriks põletada olenemata elektri hinnast börsil. Seetõttu peavad uttegaasi elektriks põletavad plokid pääsema igal juhul turule ja seda on võimalik garanteerida üksnes must-run plokkide miinimumvõimsuse pakkumisel turule nullhinnaga. Amet seevastu leidis ja jätkuvalt leiab, et kuna EP pakub must-run plokke börsile miinimumvõimsuse ulatuses nullhinnaga, siis tuleb ka universaalteenuse tootmishinna määramisel võtta uttegaas arvesse nullhinnaga. Seda hoolimata faktist, et ettevõte on korduvalt esitanud ametile õlitööstuse toodangu omahinna arvutusi (vt EP 23.02.2023 kirja lisa 1), millest ei saa jääda mingit kahtlust, et uttegaasi tootmisega kaasnevad kulud. Seega, KA poolt eelnõu lk 23 esitatud väide nagu oleks EP kirjutanud ametile, et uttegaasi „füüsiline hind“ on 0 €/MWh on otsene vale. 5.8.2 Teiseks, amet kirjutab lk 23 ülal ära toodud lõigus, et „ühestki ettevõtja kirjast ei selgu kuidas tekivad need katmata tegevuskulud, so mis kulud ja millistel põhjendustel jaotatakse õlitootmiselt ümber uttegaasile ja kuidas selline kulude jaotus on kooskõlas ELTS § 766 lõige 2 hinnakujunduse põhimõtetega“. Selline ameti väide on otsene vale. EP 23.02.2023 kirjas ametile on kirja lisas 1 toodud ära EP õlitööstuse kulusisendid (eurodes), mis on jaotatud ära õlitööstuses toodetavate vedelkütuste ja gaasilise kütuse energiakoguste (MWh) vahel. Tulemuseks on saadud EP õlitööstuse energiatoodete summaarne kulupõhine hind (€/MWh). Tegemist ei ole antud juhul mitte kulude jaotamisega õlitootmiselt uttegaasile (selleks puudub alus ja põhjendus) vaid õlitööstuses toodetavate kütuste tegelike tootmiskulude jaotamisega toodetud energiaühikute vahel. Selle tulemusel on välja arvutatud iga õlitööstuses toodetud energiaühiku kulupõhine hind. Nimetatud lisa 1 alusel on ametil lihtne kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust, mida kasutatakse elektritootmisel (vastavalt elektrituruseaduse § 766 lõikele 3). 5.8.3 Kolmandaks, amet kirjutab lk 23 ülal ära toodud lõigus, et „Enefit Power on jätnud selgitamata, kuidas uttegaasi hinnakujundus 2023.aastal on kooskõlas põlevkivi hinnakujundusega, et ettevõtja soovib universaalteenuse elektri tootmishinna kujundamisel määrata uttegaasi hinnaks põlevkivi hinna“. Lähtudes ametile esitatud õlitööstuse toodangu tootmishindadest (vt EP 23.02.2023 kirja lisa 1) on ilmne, et uttegaasi tootmishind on reeglina alati kõrgem, kui põlevkivi hind. Motiveerimaks elektritootjat kasutama elektritootmisel põlevkivi asemel uttegaasi on seetõttu vajalik hinnastada uttegaas alati põlevkivi hinnaga. Kui uttegaas hinnastada selle tegeliku tootmishinnaga, siis elektritootja ei kasutaks seda elektritootmise kütusena. Seda põhimõtet on Konkurentsiamet kohaldanud ka enne 2013. aastat, kui Eesti elektritarbijatele müüdud elektrile rakendati Konkurentsiameti poolset hinnakontrolli. Seda põhimõtet on EP ametile korduvalt enda kirjades selgitanud ja meelde tuletanud (alates 13.09.2022 kirjast). Seega ameti väide nagu poleks EP selgitanud ametile uttegaasi hinnakujundust kooskõlas põlevkivi hinnakujundusega ei vasta tõele. 5.9 Eelnõu lk 23 viitab amet, et „Kuna Enefit Power on kogu menetluse väitel andnud uttegaasi tegeliku hinna kohta äärmiselt erinevaid arvandmeid (0 €/MWh kuni 32,78 €/MWh), amet ELTS § 766 lg 3 õigusest tulenevalt kontrollis uttegaasi hinnakujundust“. Arvutusi tehes asus amet seisukohale, et „Õlitööstuse eesmärk on vedelkütuste tootmine ning uttegaas on õlitootmisega kaasnev kõrvalsaadus, st põlevkivi väärindamise eesmärk Õlitööstuses ei ole uttegaasi või fenoolvee tootmine, vedelkütuste tootmisega kaasnevad kõrvalsaadused tuleb kas põletada, utiliseerida või väärindada keskkonnasäästlikul viisil“. EP kommentaarid: Esiteks, ameti väide, mille kohaselt on EP esitanud ametile arvandmeid, mille kohaselt on uttegaasi tegelik hind 0 €/MWh on otsene vale. EP pole kunagi esitanud ametile andmeid, mis näitaksid, et uttegaasi tegelik hind on 0 €/MWh. Küll on EP selgitanud ametile rohkem kui kümnel korral, et hoolimata sellest, et EP pakub must-run plokke (punktis 5.8.1 mainitud põhjustel) elektribörsile miinimumvõimsuse ulatuses hullhinnaga ei tähenda see seda, et uttegaasi tootmisega ei kaasne kulusid. Teiseks, ameti seisukoht, mille kohaselt on õlitööstuse eesmärgiks vedelkütuste tootmine ja sellega kaasnevatel kõrvaltoodetel puudub kaubanduslik väärtus on küll tõene EP-le kuuluvates õlitehastes tekkiva fenoolvee puhul, kuid täiesti vale uttegaasi puhul. Kordame, et Eestis kehtiva ametliku normatiivse dokumendi (põlevkiviõli tootmise PVT dokument) kohaselt on uttegaas väärtuslik kütus, mida kasutatakse energiatootmisel ja mille kütteväärtus ületab maagaasi kütteväärtust. KA-l puudub pädevus uttegaasi olemust ümber mõtestada ja PVT dokumendis sätestatut olematuks muuta. 5.10 Eelnõu lk 25 viitab amet, et „Juhul, kui uttegaasile aga määrata hind üle 0 €/MWh (uttegaasi tulu), kujunenuks vedelkütuste tootmise tulukuseks 10-12,5% (vt tabel 12 rida 11), mida Amet ei saaks hinnata põhjendatuks. Siinkohal Konkurentsiamet rõhutab, et amet ei kontrollinud vedelkütuse hinna kujunemise kulusid, vaid Õlitööstuse tasuvusele hinnangu andmisel lähtus ettevõtja poolt teostatud kõigist tegelikest kuludest, sh arvestas nendega, mida reeglina reguleeritava teenuse hinna põhjendatuse välja selgitamisel hinda ei lülitata. Kuivõrd seaduse väljatöötaja on Konkurentsiametile ELTS § 766 lg 3 kohaselt andnud õiguse kontrollida uttegaasi hinna kujunemise kulupõhisust ja hinna põhjendatust, ei saa amet analüüsitud andmete alusel uttegaasile kõrgemat hinda kui 0 €/MWh hinnata põhjendatuks ka seetõttu, et siis amet justkui võimaldaks õlitööstusele teenida ülikasumeid (st põhjendatust kõrgemat kasumit)“. EP kommentaarid: nagu me käesoleva kirja punktis 5.5 juba selgitasime on KA-l elektrituruseaduse §766 lõike 3 kohaselt õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust, mida tootja kasutab elektrienergia tootmisel. KA prognoositud elektritoodangu mahu juures (4,3 TWh aastas) kulub arvestuslikult 3 837 tonni põlevkiviõli (42,5 GWh) ja 61,9 mln m3 uttegaasi (829,7 GWh). Elektri tootmisel kasutatavad 3 837 tonni põlevkiviõli moodustavad EP õlitoodangust 2022 aastal 0,9%. Ametil puudub igasugune õigus ja pädevus EP poolt vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli aktsepteeritava tulukuse määramiseks ja vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli müügitulude arvel uttegaasi tootmiskulude vähendamiseks (st ristsubsideerimiseks). Lisaks, EP ei ole Eestis ainus õlitehaste omanik, kes kasutab uttegaasi energiatootmiseks ja kelle tootmine allub Konkurentsiameti hinnakontrollile. Ettevõttele teadaolevalt ei ole kohalda amet teiste õlitehaste omanike suhtes põhimõtet, mille kohaselt õlitootmises tekkiv uttegaas on jääde, millel on „pigem negatiivne hind“ ja mida tuleb reguleeritud hinna määramisel võtta arvesse nullhinnaga. Lähtudes eelnevast on EP-l alus väita, et amet käsitleb EP-d teistest tootjatest erinevalt ja on asunud EP-d diskrimineerima. EP hinnangul ületab KA antud juhul selgelt talle seadustega omistatud volitusi. Ametil puudub pädevus uttegaasi olemust ümber mõtestada ja põlevkiviõli tootmise PVT dokumendis sätestatut olematuks muuta. Lisaks puudub ametil igasugune õigus ja pädevus EP poolt vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli aktsepteeritava tulukuse määramiseks ja vedelkütuste vabaturule müüdava põlevkiviõli müügitulude arvelt uttegaasi tootmiskulude vähendamiseks. Uttegaasi kogus 5.11 Eelnõu lk 25-30 on amet käsitlenud uttegaasi jaotamist erinevate energiaplokkide vahel. Kui esialgu lähtus KA uttegaasi jaotamisel 2019-2021 aastate keskmisest statistilisest jaotusest erinevate energiaplokkide vahel, siis pärast EP selgitusi (turuolukord on muutunud ja tootmisseadmeid on olulisel määral ümber ehitatud) nõustus amet, et uttegaasi jaotamine erinevate plokkide vahel sõltub otseselt turuolukorrast. Mis puudutab tänast EP tootmisseadmete koosseisu ja nende kasutust, siis peamisteks uttegaasi kasutavateks plokkideks on Auvere elektrijaam ja Eesti EJ 5. plokk. Enamus uttegaasist põletatakse elektriks nendes tootmisseadmetes olenevalt turuolukorrast. Eesti EJ 8. plokk ja Eesti EJ teised tolmpõletusplokid kujutavad endast reservvõimsuseid, mida kasutatakse Auvere elektrijaama ja Eesti EJ 5. ploki hooldusperioodil, avariilisuse korral või kui nende seadmete uttegaasi kasutus ei peaks mingil põhjusel piisav olema. Seega ei vasta tõele eelnõu lk 28 esitatud KA väide, et „Seega on must run plokid keevkihttehnoloogial põhinevad Auvere EJ ja Eesti EJ 8. plokk ning tolmpõletustehnoloogial Eesti EJ 5. plokk“. Millistes plokkides on viimasel paaril aastal uttegaasi põletatud leiab amet soovi korral EP 23.02.2023 saadetud kirja juurde lisatud lisast 2, mis kinnitab EP öeldut. Eelnõu lk 29 tabelis 17 on KA analüüsinud „kui suureks kujuneb EP uttegaasi põletamise võimekusega plokkides elektri tootmise marginaalkulu ja kas ettevõtja väiteid uttegaasi jaotamise osas erinevate plokkide vahel sõltuvalt eesmärgist tagada võimalikult paljude plokkide pääs turule, leiab kinnitust“. Tabelis esitatud andmete baasil on amet jõudnud järgmisele järeldusele: „Tabelist 17 selgub, võttes aluseks Enefit Power taotluses ning avalikes andmebaasides kajastatud andmed, sh uttegaasi hinnaks põlevkivi hinna, siis kõige väiksem marginaalkulu uttegaasi põletamise võimekusega plokkidele kujundatakse Eesti EJ 5. plokile (101 €/MWh), millele järgneb Auvere EJ (111 €/MWh). Eesti EJ 8. plokile prognoositud marginaalkulu aga ületab ~24% (125/101x100%-100%=24%) Eesti EJ 5. plokile planeeritud marginaalkulu. Arvestades lisaks asjaolu, et kõik uttegaasi põletavad plokid loetakse must-run plokkideks, millesse antud uttegaasi hinnastatakse 0 €/MWh, siis Enefit Power ka majanduslikult kõige efektiivsemaks plokiks on Eesti EJ 5. plokk marginaalkuluga 57 €/MWh“. Lisaks leiab amet, et „Tulenevalt eeltoodust, Enefit Power taotluses kajastatud keevkihtplokkide hinnakujundus vs ettevõtja väide, et optimeerimismudelis uttegaas suunatakse Eesti EJ 5. plokki seetõttu, et tagada võimalikult suur võimsuste pääs turule, ei ole antud juhul ajakohane. Uttegaasi suunamine osakaalus 88% Eesti EJ 5. plokki tagab sellele plokile tõesti konkurentsitult madalaima marginaalkulu ja kindla turulepääsu ka ülimadalate elektri turuhindade korral, kuid samas olukorras pärsib selgelt Eesti EJ 8. ploki võimsuste turulepääsu“. EP kommentaarid: Esiteks, EP on ametile korduvalt selgitanud, et energiaplokkide kütusesegu koosseis kujundatakse lähtuvalt ettevõtte turuhinna prognoosist ja optimeerimismudeli kasutamise tulemustest. Viimastest olenevalt võib erinevate plokkide kütusesegu koosseis varieeruda väga suures vahemikus. KA poolt tabelis 17 esitatud kütusesegu koosseis ei väljenda kindlasti Eesti EJ 5. ploki kütusekasutust aastaringselt. Eesti EJ 5. ploki kütusekasutuse režiime kirjeldas EP ametile 17.11.2023 saadetud kirjas, mille väljavõttena lisame me siia juurde järgmise teksti: „Mis puudutab elektrijaamades kütuste kasutamise optimeerimist, siis üldiselt lähtutakse siin põhimõttest, et kõige konkurentsivõimelisemad (st kõige väiksemate heitmete kuludega) kütused (sh uttegaas ja biomass) kasutatakse ära esmajärjekorras „must-run“ toodangu andmiseks (vaata vastust punktile 1.5), siis kõige efektiivsemates keevplokkides ja siis DeSOx (tolmpõletus) plokkides. Optimeerimisel on erandiks Eesti elektrijaama 5. plokk, sest selle puhul võimaldab uttegaasi suuremahuline koospõletamine põlevkiviga suurendada ploki tootmisvõimsust ca 36 MW võrra (mida näiteks Eesti elektrijaama 8. plokk ega mõni teine plokk ei võimalda), parandades sellega ploki elektritootmise kasutegurit ja kasumiteenimise võimet. Mainitud erandi rakendamine sõltub aga turuolukorrast. Nagu me oleme teile varasemalt korduvalt selgitanud, siis suunatakse enamus uttegaasist 5. plokki põlevkiviga koospõletamiseks kõrgemate elektrihindade puhul. Kui turul on madalamad hinnatasemed ja 5. plokis uttegaasi suuremahuline koospõletamine põlevkiviga ei ole konkurentsivõimeline, siis suunatakse uttegaas Auvere elektrijaama, millel on kõrgem elektritootmise netokasutegur, kui 8. plokil. Pärast Auvere elektrijaama uttegaasi kasutamise võimekuse tõstmist varasemalt ca 10%-lt kuni ca 35%-ni kütusesegus käsitleb Enefit Power 8. plokki uttegaasi põletamise reservvõimsusena. Kui hinnad elektriturul langevad aga tasemele, kui ka keevkihtplokid ei ole enam konkurentsivõimelised, siis suunatakse uttegaas jälle 5. plokki, kus seda põletatakse elektriks uttegaasi 90%-se osakaaluga kütusesegus. See tähendab, et erinevalt kõrgemate turuhindade puhul toimuvast uttegaasi suuremahulisest koospõletamisest põlevkiviga (mis võimaldab suurendada ploki väljundvõimsust) vähendatakse sel juhul põlevkivi osakaal kütusesegus miinimumini (5-10%), mis võimaldab üheltpoolt toota õlitehastele vajalikku soojust ja samal ajal vähendada väga madalate elektrihindadega tundidel elektritootmisest saadavat kahjumit“. Kui antud väljavõtet veelgi enam täpsustada, siis võib öelda, et Eesti EJ 5. ploki puhul on täheldatavad peamiselt kolm uttegaasi kasutuse režiimi, mis on järgmised: 1. turul on kõrged elektrihinnad: sellisel juhul kasutatakse 5. plokis üheaegselt maksimaalses koguses põlevkivi ja maksimaalses koguses uttegaasi (keevkihtplokid töötavad antud juhul kas täielikult või peamiselt põlevkivil). Sellisel juhul moodustab uttegaasi osakaal 5. ploki kütusesegus ca 42% ja 5. ploki marginaalkulu ületab nii Auvere elektrijaama, kui Eesti EJ 8. ploki marginaalkulu. Seda režiimi kasutatakse kuna see võimaldab suurendada 5. ploki tootmisvõimsust ca 36 MW võrra (mida näiteks 8. plokk ega mõni teine plokk ei võimalda) parandades sellega ploki elektritootmise kasutegurit ja kasumiteenimise võimet; 2. turul on madalamad elektrihinnad: sellisel juhul suunatakse uttegaas peamiselt Auvere elektrijaama kuna režiimis 1 kirjeldatud viisil ei ole 5. plokis elektritootmine kasumlik ja sellise hinna perioodidel plokk seisatakse. 3. turul on väga madalad elektrihinnad: sellisel juhul koormatakse Auvere energiakompleksis elektritootmine miinimumtasemele ning peamiseks eesmärgiks on õlitootmise vajaduste katmine. Antud juhul on peamiseks uttegaasist elektri tootmise seadmeks Eesti EJ 5. plokk kus kasutatakse kütusesegus ca 90% ulatuses uttegaasi ja ca 10% ulatuses põlevkivi. Sellisel juhul on Eesti EJ 5. ploki marginaalkulu väiksem, kui Auvere elektrijaamas ja Eesti EJ 8. plokis, samas on ka elektritootmise maht väga väike. Kirjeldatud kolm režiimi on nö põhirežiimid, tegelikult lähtuvalt hetkel turuolukorrast võib käiku minna ka kahe režiimi teatav kombinatsioon. Kirjeldatud režiime võib ettevõte lähtudes turuolukorrast varieerida igapäevaselt. Tabelis 17 on Eesti EJ 5. ploki puhul toodud ära režiimile nr 3 omane kütusesegu (uttegaasi osakaal ca 90%). Lähtudes eelnevast kirjeldusest on vähemalt vaieldav ameti seisukoht, mille kohaselt on „majanduslikult kõige efektiivsemaks plokiks Eesti EJ 5. plokk“. Seda põhjusel, et selles režiimis ei ole eesmärgiks mitte niivõrd elektri tootmine kuivõrd elektritootmise kahjumi minimeerimine, sest toodangut antakse sellises režiimis turule väga vähe. Mis puudutab ameti mainitud 5. ploki pärssivat mõju 8. ploki turule pääsemisele, siis see hinnang ei ole tõene. Eelmainitud režiimi 1 puhul on 8. plokk turul nagu teisedki keevkihtplokid. Režiimi 2 puhul piirab 8. ploki turule pääsu Auvere elektrijaam ja režiimi 3 puhul on piirajaks 8. ploki tehnilisest koosseisust (uttegaasi kasutuse väiksem võimekus) tulenev madalam konkurentsivõime. See plokk lihtsalt ei mahu väga madalate elektrihindade puhul turule kuna 5. plokiga võrreldes on tema uttegaasi kasutuse võimekus oluliselt väiksem. Tulenevalt eelnevatest kirjeldustest me ei nõustu ameti seisukohaga, mille kohaselt pole asjakohane ettevõtja väide, et uttegaas suunatakse Eesti EJ 5. plokki seetõttu, et tagada võimalikult suur võimsuste pääs turule. EP on ametit enda 17.11.2022 kirjas informeerinud Eesti EJ 5. ploki erinevatest töörežiimidest, mis annavad sellele plokile prioriteedi uttegaasi kasutamisel kahe peamise ülal kirjeldatud töörežiimi puhul ja selgitanud seda ka suuliselt. Eelnõust paraku selgub, et amet ei ole ettevõtte selgitustest aru saanud. Ettevõte ei pea mõeldavaks ka kõikvõimalike kütusesegude variantide põhiste kuluanalüüside esitamist ametile, sest ükski neist pole „õige“ kuna nende koosseis varieerub tingituna turu olukorrast pidevalt. 5.12 Teema kokkuvõtteks on amet jõudnud seisukohale, et „sarnased marginaalkulud ja seega võimalikult suure võimsuse turulepääs tänaste madalate elektri turuhindade korral on tagatud Auvere EJ-le, Eesti EJ 8. plokile ja Eesti EJ 5. plokile juhul, kui uttegaas jaguneb eeltoodud plokkide vahel sarnases osakaalus kui varasematel aastatel. Eeltoodud põhjustel Konkurentsiamet ei saa nõustuda Enefit Power väidete ja hinnakujundusega, et 2023.aastal uttegaasi kogusest põletatakse 171 660 MWh Auvere EJ-s ning 1 258 842 MWh tolmpõletusplokkides. Konkurentsiamet on seisukohal, et universaalteenuse elektri tootmishinna kujundamisel tuleb vähemalt 50-58% uttegaasi kogusest arvata keevkihtplokkidesse“. EP kommentaarid: EP hinnangul on ameti seisukoht, mille kohaselt „sarnased marginaalkulud ja seega võimalikult suure võimsuse turulepääs tänaste madalate elektri turuhindade korral on tagatud Auvere EJ-le, Eesti EJ 8. plokile ja Eesti EJ 5. plokile juhul, kui uttegaas jaguneb eeltoodud plokkide vahel sarnases osakaalus kui varasematel aastatel“, täiesti põhjendamatu ja me ei nõustu sellega. Sarnaste marginaalkulude saavutamine kõikide plokkide vahel võib tuua kaasa olukorra, kus kõikide energiaplokkide töö on kahjumlik. Sellist olukorda ei saa ettevõte endale lubada, sest see on jätkusuutmatu. EP õlitööstuses toodetava uttegaasi hulk ei ole nii suur, et seda saaks jaotada pidevalt ja ühtlaselt kõigi seadmete vahel. Uttegaasi jaotamisel erinevate plokkide vahel tuleb lähtuda tegelikust turuolukorrast ja eelnevalt kirjeldatud uttegaasi kasutuse režiimidest, mis tagab majanduslikult kõige optimaalsema tulemuse. Konkurentsiameti hinnang, mille kohaselt „universaalteenuse elektri tootmishinna kujundamisel tuleb vähemalt 50-58% uttegaasi kogusest arvata keevkihtplokkidesse“, ei baseeru faktilistel teadmistel vaid arvamisel. Võttes arvesse seda, et Konkurentsiamet pole 6 kuu jooksul suutnud määrata kindlaks universaalteenuse tootmishinda (mis tähendab, et ka hilisemad võimalikud tootmishinna korrigeerimised võtavad väga kaua aega), ei taga selline arvamusepõhine uttegaasi jaotus ettevõtte vajalikke tegevuskulude katmist rääkimata põhjendatud tulukuse tagamisest. Tänases turuolukorras ei suuda ka EP pikaajaliselt ette prognoosida, milline võiks olla uttegaasi adekvaatne jaotus erinevate plokkide vahel. EP hinnangul iseloomustab antud olukord ilmekalt miks kiirustades elektrituruseadusesse lisatud universaalteenuse regulatsioon on sobimatu õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramiseks äärmiselt volatiilsete elektri ja energiakandjate turgude tingimustes. Keskkonnatasud 5.13 Eelnõu lk 30 ja 31 on toodud ära EP-le eraldatavad CO2 kvootide kogused. Need kogused ei ole enam täpsed. Teatavasti erinevalt kolmandast kauplemisperioodist sõltuvad neljandal kauplemisperioodil tasuta eraldatavate CO2 kvootide kogused käitiste tegelikest tootmistasemetest. See tähendab, et igal aastal tuleb hiljemalt 25. märtsiks esitada möödunud aasta tootmistasemete aruanded, mille baasil fikseeritakse tegelikult eraldatavad kvootide kogused selleks kalendriaastaks. Kõikide järgmiste aastate kogused on indikatiivsed ja sõltuvad tegelikest tootmistasemetest. Viimaste tootmistasemete aruannete kohaselt saavad Enefit Poweri käitised 2023. aastal tasuta kvoote järgmiselt: Eesti elektrijaam: 110 323 (millest 109 907 puudutab uttegaasist elektri tootmist) Auvere elektrijaam: 20 191 Enefit õlitööstus: 837 418 Balti elektrijaam: 18 200 Eelnõu lk 31 on amet avaldanud seisukoha mille kohaselt „Konkurentsiameti hinnangul (vt kirja p. 5.3.2) ka 2023.a. on vajalik ja toimub uttegaasi jätkuv põletamine Eesti EJ 8. plokis, mistõttu vastavalt uttegaasi põletamise kogusele tuleb tasuta kvoodi proportsioon jaotada ka Eesti EJ 8. plokile“. EP kommentaar: pärast Auvere elektrijaama uttegaasi kasutuse võimekuse suurendamist kasutatakse Eesti EJ 8. plokki uttegaasi kasutamisel reservvõimsusena. Seetõttu ei ole edaspidi selle ploki uttegaasi kasutamise kogused võrreldavad varasemate aastatega. Millised need kogused olla võiks ei ole aasta baasil võimalik ette prognoosida. 6. Tegevuskulud 6.1 Eelnõu lk 32 on amet viitega Rahandusministeeriumi 23.08.2022 avaldatud majandusprognoosile prognoosinud THI muutuseks 2023 aastal 6,7%. EP kommentaar: selline prognoos võis olla adekvaatne augusti lõpus, kui amet määras universaalteenuse ajutise tootmishinna. Samas ei ole see prognoos adekvaatne enam täna. Terves Euroopas inflatsioonitempo küll langeb, kuid teeb seda aeglasemalt kui möödunud aastal prognoositud. Eesti Panga 28.03.2023 avaldatud majandusprognoosi1 põhjal on THI muutuseks 2023 aastal 9%, mis on kahtlemata tänaseid makroökonoomilisi arenguid arvesse võttes täpsem prognoos. Seetõttu on ettevõtte seisukohal, et amet on tegevuskulusid hinnanud liiga konservatiivselt ning need tuleks hinnata kõrgemaks lähtudes reaalsest THI kasvu prognoosist. 7. Põhjendatud tulukus 7.1 Eelnõu lk 33 on amet viidanud regulatsiooniperioodi pikkusele (12 kuud), mille prognoositud müügikogus (elektrienergia tootmise maht), kulud ning põhjendatud tulukus on võrgutasude (elektrienergia tootmishinna) arvutamise aluseks. Amet lisab selgituseks, et „12-kuuline periood on võetud võrgutasude (elektrienergia tootmishinna) arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust. 12- kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrgutasud (elektrienergia toomishind) peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on võrgutasude (elektrienergia tootmishinna) arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus ei taga enam ELTS § 71 lõikes 5 sätestatut, siis võib ta uuesti tulla võrgutasusid (elektrienergia tootmishinda) kooskõlastama vastava 12 kuu andmete alusel“. EP kommentaar: amet ei ole suutnud enam kui 6 kuu jooksul määrata kindlaks universaalteenuse tootmishinda (ajutise tootmishinna määras amet 5 päevaga). Samas on tootmishinna olulised hinnasisendid selle aja jooksul suures vahemikus muutunud, mistõttu on EP saanud tänaseni kehtiva ajutise tootmishinna tõttu, mis ei peegelda tegelikke elektritootmise täiskulusid, suure kahjumi. Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, ei ole ameti jutt nagu oleks amet võimeline kiiresti reageerima turuolukorras toimuvatele muutustele ja universaalteenuse tootmishinda vajadusel korrigeerima, eluliselt usutav. EP hinnangul iseloomustab antud olukord ilmekalt miks kiirustades elektrituruseadusesse lisatud universaalteenuse regulatsioon on sobimatu õiglase universaalteenuse tootmishinna kindlaksmääramiseks äärmiselt volatiilsete elektri ja energiakandjate turgude tingimustes. Investeeringud 7.2 Eelnõu lk 34-35 käsitletakse EP 2023 aasta investeeringuid. Amet viitab eelnõu lk 34 ettevõtte 25.01.2023 kirjale, milles ettevõte teeb ametile etteheiteid, mille kohaselt amet ei soovi arvestada tootmishinna määramisel investeeringutega, mis on vajalikud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks. Amet vastab lk 34, et 29.09.2022 otsusega hindas amet põhjendatuks kogu 2023. aasta 1 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-seis-tanavu-paraneb-28032023 investeeringute plaani ja et ettevõte ei ole hilisemalt esitatud arvutusfailides investeeringute plaani täiendanud ega korrigeerinud. Amet soovis, et ettevõtja esitaks asjakohased andmed (2023.a. investeeringute loetelu koos summadega) koos selgitustega, mis põhimõttel on jaotatud kogu elektritootmisvõimekuse tagamisega seonduvad investeeringud erinevate tulemiüksuste või plokkide vahel. EP kommentaar: ajutise tootmishinna määramise järgselt on selgunud täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks. Ettevõte ei soovinud neid esialgsesse tootmishinna taotlusesse lisada kuna lootis lõpetada esmase tootmishinna menetluse nii kiiresti kui võimalik ja esitada vastavad kulukalkulatsioonid hilisemate taotluste raames. See lootus ei ole tänaseks realiseerunud. Amet küsib ettevõttelt üha uusi ja uusi andmeid, kuid ei ole seejuures üldse huvitunud vajalikest investeeringutest. Sel põhjusel avaldas ka ettevõte enda rahulolematust. Käibekapital 7.3 Eelnõu lk 35 viitab KA elektrituruseadusele, mille §72 lõike 12 kohaselt on käibekapitali komponendi suuruseks viis protsenti viimase kolme kalendriaasta aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. EP on enda taotluses taotlenud käibekapitali suuruseks 8%. Ameti hinnangul on EP selgitused suurema käibekapitali taotlemiseks olnud paljasõnalised. EP pole esitanud analüüsi, millest selguks argumenteeritult ja arvutuslikult tõendatuna, et elektrituruseaduses sätestatud komponendi suurus 5% on ebapiisav. Seetõttu asub amet seisukohale, et põhjendatud on lähtuda 5%-sest käibekapitali suurusest. EP kommentaarid: EP on esitanud käibekapitali osas omal initsiatiivil ametile kirjalikke seisukohti vähemalt neljal korral: 07.09.2022 eeltaotlusega esitatud selgitus: tulukus leitakse keevkihtplokkide varade jääkväärtuselt, mis seisuga 31.12.2022 oli 619,4 mln ja eeldatavalt käibekapitalilt 42,4 mln €. Käibekapitali vajaduseks eeldame 8% kulupõhiselt müügimahult. Kuna universaalteenuse osutamiseks müüdava elektri tüüptingimused on veel lahtised, siis võib ka käibekapitali vajadus täpsustuda lõpliku taotluse esitamise ajaks (tüüptingimustest sõltub nõuete maht). 13.09.2022 esitatud selgitus: eeltaotluse käibekapitali arvutamisel lähtusime kõrgemast protsendist kui 5%, kuna vastasel juhul ei oleks kogu käibekapitali vajadus seoses universaalteenuse osutamiseks vajaliku elektri tootmisel arvesse võetud. Põlevkivist elektri tootmisel peab arvestama, et lisaks nõuete ja kohustuste vahest tekkivale käibekapitali vajadusele, läheb märkimisväärne osa käibevahenditest kinni ka põlevkivi varude alla. Vajalik minimaalne põlevkivi varude tase ladudes on ca 0,8 mln t ja jätkusuutlik varude tase ca 2,0 mln t. Ainuüksi see tekitab kapitali vajaduse ca 2,0 x 11,21 x 2,33 = 52,2 mln €. Kui me ei võta seda arvesse elektritootmise tootlikkuse arvutamise juures, peaksime seda arvestama põlevkivi põhjendatud tulukuse juures. Väide, et vertikaalse integratsiooni korral ei teki kapitali vajadust ei saa kuidagi õigeks pidada ja seab põhjendamatu koorma ettevõttele nagu Enefit Power AS, kelle soov on saavutada läbipaistvat kulusäästu läbi vertikaalse integratsiooni (kolmandalt osapoolelt ostes oleks vastav kapitalikulu hinda lülitatud). Samuti väljendab Konkurentsiameti poolt viidatud juhendi punkt 6.10 pigem vahendusettevõtte tegevuse vältimisele, mida Enefit Power AS kaevetegevus juba oma olemuselt ei ole. Nagu eeltaotluses mainitud, siis käibekapitali vajaduse täpsustamise eelduseks on ka selgus elektri müügi tüüptingimuste osas. 26.09.2022 tootmishinna taotlusega esitatud selgitus: Konkurentsiamet viitab käibekapitali osas võrguettevõtjaid käsitleva elektrituruseaduse § 72 lõikele 12. Leiame, et Konkurentsiamet peaks siiski arvestama, et Enefit Power AS puhul pole tegemist võrguettevõttega. Kaevetegevus ja põlevkivist elektritootmine vajavad sujuva tootmise ja varustuskindluse tagamiseks ladude näol rohkem kapitali. Kui ettevõte ise kütust ei toodaks vaid ostaks selle sisse, siis oleks see kapitali vajadus hinda sisse arvutatud ja läheks universaalteenuse hinda. Seega, kütust ise tootvate ja seda sisse ostvate ettevõtete ühetaoline kohtlemine ei ole kuidagi põhjendatud ning vajab diferentseerimist. Samuti tuleks arvestada, et kuna universaalteenuse osutamiseks vajamineva elektri müük ei hakka toimuma mitte määratud tarnete vaid nn hinnavahe katmise lepingu alusel, siis võib Enefit Poweri käibekapitali vajadus oluliselt suureneda. 29.09.2022 esitatud vastuses KA eelnõule: lisaks WACC määrale ei saa me nõustuda ka tulususe arvestusega käibekapitalilt, mis on Konkurentsiameti arvestuse järgi 5% käibe suuruselt. Oleme selgitanud, et põlevkivist elektri tootmisel peab arvestama suurema käibekapitali vajadusega kui näiteks võrguäri puhul (põlevkivist elektri tootmisega kaasneb vajadus hoida varusid), mis suurendab käibekapitali mahtu. 5% eelduse kasutamine alahindab selgelt käibekapitali vajadust. Kui uttegaasi kasutuse osas küsis amet EP-lt selgitusi ligi kümnel erineval korral ja hoolimata EP antud selgitustest määras ikka uttegaasi hinnaks 0 €/MWh kohta, siis käibekapitali osas amet mingit huvi üles ei näidanud ega selgitanud ka seda, millist analüüsi ta ettevõttelt saada soovib. Seetõttu lükkab EP tagasi ameti kriitika selle osas, et EP „ei ole esitanud analüüsi, millest selguks argumenteeritult ja arvutuslikult tõendatuna, et käibekapitali komponent suurusega 5% on ebapiisav“. Selle analüüsi oleks pidanud amet tegema ise või siis nõudma ettevõttelt selle kohaseid selgitusi samasuguse järjekindlusega nagu ta nõudis selgitusi uttegaasi kasutuse ja hinna osas. Eelnõus esitatud tabel 20 väljendab käibekapitali arvutust, milles võetakse arvesse üksnes elektri ja soojuse müügi komponente. Amet on täielikult eiranud sujuva tootmise jaoks vajalikku põlevkivi laovarude komponenti, mille arvesse võtmise vajadusele EP enda kirjades korduvalt viitas. Sellega on amet kunstlikult vähendanud käibekomponendi vajalikku suurust. Põhjendatud tulukus 7.4 Eelnõu lk 38 on amet toonud välja, et „Konkurentsiamet kaasas universaalteenuse tootmishinna põhjendatud tulunormi WACCi hindamisse Priit Sander, PhD, kes koostas Enefit Power AS-ile 25.01.2023 eksperthinnangu „Hinnang Enefit Power AS kapitali kulukuse kohta 2023.aasta jaanuarikuu seisuga“ (Lisa 2). Ekspert on hinnanud Enefit Poweri 2021.a laenukapitali (osakaal ca 32%) ning omakapitali (ca 68%) osakaalusid arvestades kapitali hinnaks (hinnatuna 09.01.2023 seisuga) WACCi 8,42%. Ühtlasi on Ekspert välja toonud, et juhul kui Enefit Power AS oleks finantseeritud üksnes omakapitali baasil, oleks Enefit Power AS hinnanguline WACC võrdne omakapitali kulukuse määraga ja 100% omakapitaliga finantseerimise korral ulatuks WACC 7,75%“. Konkurentsiamet on enda 14.02.2023 kirjas ja varasemates kirjades asunud seisukohale, et Enefit Poweri optimaalseks omakapitali ja varade suhteks on 50-55%. EP kommentaarid: Esiteks, eelnõus välja toodud EP võimalik laenukapitali osakaal on täiesti ebarealistlik. Pärast EL-i taksonoomia määruse jõustumist ei ole Euroopa pankade vahenditest praktiliselt üldse võimalik põlevkivist energiatootmist laenukapitaliga finantseerida. Äsja lõppenud sündikaatlaenu läbirääkimiste näol on Eesti Energia saanud selle kohta ka selged sõnumid laenuturult. Kui amet siiski väidab, et põlevkivist elektri tootmiseks on Enefit Poweril võimalik laenukapitali kaasata, siis me palume ametil viidata, millised laenuasutused oleksid ameti poolt viidatud intressimääradega valmis seda tegema. Teiseks, viitega eksperdi arvamusele väidab amet, et kui EP oleks finantseeritud üksnes omakapitali baasil, oleks Enefit Power AS hinnanguline WACC võrdne omakapitali kulukuse määraga ja 100% omakapitaliga finantseerimise korral ulatuks WACC 7,75%. EP ei nõustu selle seisukohaga järgmistel põhjustel. Ameti valitud eksperdi Priit Sandri uue arvutuse kohaselt kujuneb omakapitali hind modifitseeritud CAPM valemi alusel: 𝑅 = 𝑅 + 𝛽 × 1 + × 𝑅𝑃 + 𝑅 väiksemaks, kui WACC võlakapitaliga. See tuleneb asjaolust, et ekspert kasutab finantsvõimenduseta beetakordajat (𝛽 ) 0,5. Sisuliselt tähendab see seda, et investorid ootavad tururiskist poole väiksemat tootlust, mis fossiilkütuseid kasutava ettevõtte puhul ei ole tänasel päeval enam realistlik eeldus. Nimetatud beetakordaja väärtuse võttis ekspert Euroopa energiatootjate sektori (Power) viimasest kättesaadavast finantsvõimenduseta beetakordajast Damodaran’i andmebaasis (seisuga jaanuar 2023). Samas on antud juhul jäänud tähelepanuta, et antud sektor sisaldab ka rohkelt roheenergia tootjaid, mistõttu ei saa seda väärtust otse kohaldada põlevkivist elektri tootjale. Põlevkivist elektri tootmise puhul on märksa objektiivsem kasutada Coal and related energy tegevusala beetakordaja kasutamist, kuna selle tegevusala alla loetakse Damodarani andmebaasis fossiilsetest kütustest energiat tootvad ettevõtted, kelle riskitase on märksa lähedasem EP omaga. EP hinnanguid eksperdi avaldatud hinnangute ebausaldusväärsuse kohta kinnitab eksperdi laenukapitali hinna arvutus, mis 3,3% euribori juures oleks Eesti Energiale maksimaalselt 6,0%. Samas on Eesti Energia 2023. aasta märtsis sõlmitud uue sündikaatlepingu kohane intress mainitud maksimumist märksa kõrgem, kusjuures see puudutab Eesti Energia kontserni, mitte Enefit Powerit. EP puhul (kui EP üldse oleks laenu kõlbulik – mida ta ei ole) peaks intress Eesti Energia omast ilmselgelt veelgi kõrgem olema. Viimasest tulenevalt on ekspert EP kapitali hinda selgelt alahinnanud. Rõhutame siinjuures veel kord, et ameti poolt 2020. aastast rakendatav Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks on vananenud ning ei võta arvesse taksonoomia määruse jõustumise järgselt laenuturul muutunud olukorda. Sellise olukorra jätkumine toob kaasa valede seisukohtade kujundamise ameti poolt ja majandusliku kahju tekitamise ettevõtetele. 8. Kokkuvõte Eelnõu lk 39 on amet asunud seisukohale, et EP taotletud universaalteenuse elektri tootmishinda kodu- ja äritarbijatele ei ole ametil võimalik aktsepteerida. EP võtab selle seisukoha teadmiseks. Lähtudes selles kirjas kirjeldatud Konkurentsiameti poolsetest meelevaldsetest ja Enefit Powerit selgelt diskrimineerivatest seisukohtadest ei pea ettevõte võimalikuks universaalteenuse tootmishinna osas edasisi taotlusi ametile enne esitada, kui ettevõte on pöördunud MKM-i ja vajadusel Justiitsministeeriumi poole ning saanud täiendavaid selgitusi väljatöötatud õigusakti rakendamise ja Konkurentsiameti pädevuste kohta ettevõtja taotluste menetlemisel. Lõpumärkusena soovime lisada, et eelnõus on 21 tabelit, millest 14-l puudub pealkiri, mis selgitaks millist ja mis päritoluga infot tabelis esitatakse. Eelnõu parema loetavuse ja sellest paremini arusaamise huvides soovitame ametil lisada nendele tabelitele pealkirjad, millel pealkirjad seni puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola juhatuse esimees  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.04.2023 Kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 12.04.2033 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Juhatus 12.04.2023 nr 5-1/23-0010-031-1 Enefit Power AS Saadetud elektrooniliselt aadressile [email protected] Teabetaotlus Lugupeetud juhatus Konkurentsiamet kaalub järelevalvemenetluse alustamist seoses Enefit Power AS poolt kehtestatud elektrienergia universaalteenuse müügitingimustega. ELTS § 766 lg 1 näeb ette kaks võimalust universaalteenuse osutamiseks: Enefit Power AS võib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnaga elektrit otse elektrimüüjale müüa (esimene lause) või börsihinna erinevusi kompenseerida (teine lause). Konkurentsiametile teada olevalt kasutab Enefit Power AS börsihinna kompenseerimisel põhinevat lahendust. Enefit Power AS poolt elektrimüüjatega sõlmitud finantselektri raamlepingus on muuhulgas p- s 2c sätestatud, et kui ujuva hinna väärtus on väiksem kui arvestusperioodi fikseeritud hind, maksab fikseeritud hinna maksja ujuva hinna maksjale summa, mis on võrdne selle arvestusperioodi tehingukogusega, mis on korrutatud fikseeritud hinna ja ujuva hinna vahega. Konkurentsiamet mõistab, et sisuliselt peavad elektrimüüjad selle sätte kohaselt hüvitama Enefit Power AS-le elektrienergia universaalteenuse ning Nord Pool AS börsihinna vahe, kui viimane on madalam. Konkurentsiamet kaalub järelevalvemenetluse alustamist küsimuses, kuivõrd on Enefit Power AS-i poolt kehtestatud kõne all olev odavama börsihinna kompenseerimise nõue kooskõlas KonkS §-s 16 sätestatud turgu valitsevas seisundis ettevõtjale laienevate piirangutega. Enne järelevalvemenetluse alustamise osas lõpliku otsuse langetamist palume teid esitada oma seisukoht eespool kirjeldatud olukorra kohta ning vastata järgmistele küsimustele: 1. Millisel põhjusel osutab Enefit Power AS universaalteenust just börsihinna kompenseerimise mudeli alusel (ELTS § 766 lg 1 teine lause), mitte Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnaga elektrit elektrimüüjale otse müües (ELTS § 766 lg 1 esimene lause)? 2. Kas mõni elektrimüüja on taotlenud Enefit Power AS-lt universaalteenuse osutamist ELTS § 766 lg 1 esimeses lauses sätestatud mudeli järgi? Kui jah, siis kuidas Enefit Power AS sellisele taotlusele vastas? 3. Millisel põhjusel on finantselektri raamlepingutesse lisatud nõue, et kui ujuva hinna väärtus on väiksem kui arvestusperioodi fikseeritud hind, maksab fikseeritud hinna maksja ujuva hinna maksjale summa, mis on võrdne selle arvestusperioodi tehingukogusega, mis on korrutatud fikseeritud hinna ja ujuva hinna vahega? 4. Kas ja millisel viisil mõjutaks eelmises küsimuses viidatud sätte eemaldamine finantselektri raamlepingust universaalteenuse osutamist? Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  5. Palume esitada finantselektri raamlepingute alusel Enefit Power AS-i poolt elektrimüüjatele raamlepingu p-i 2c kohaselt seni makstud ja saadud kompensatsioonisummad kuude kaupa ettevõtjate lõikes rahalises ja koguselises väljenduses, Exceli tabeli kujul. Konkurentsiamet palub esitada nimetatud teabe hiljemalt 24. aprilliks 2023. a. Vastuses sisalduva konfidentsiaalse teabe kohta palume teha vastav märge. Samuti palume ära märkida spetsialisti kontaktandmed, kellega vajadusel antud asjas täiendavalt konsulteerida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar Konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Juhan Põldroos [email protected] 2 (2)  Konkurentsiamet Teie: 12.04.2023 nr 5-1/23-0010-031-1 E-kiri: [email protected] Meie: 12.04.2023 nr NJ-JUH-6/795-61 [email protected] Vastuseks teabetaotlusele Lugupeetavad, Viitega Konkurentsiameti 12.04.2023 kirjale nr 5-1/23-0010-031-1 edastame teile käesolevaga järgmise. Konkurentsiamet teavitas Enefit Power’it enda kavatsusest alustada Enefit Power’i suhtes järelevalvemenetlus ja edastas ettevõttele küsimused universaalteenuse rakenduslike aspektide osas . Vastame esitatud küsimustele alljärgnevalt. 1. Millisel põhjusel osutab Enefit Power AS universaalteenust just börsihinna kompenseerimise mudeli alusel (ELTS § 76 6 lg 1 teine lause), mitte Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnaga elektrit elektrimüüjale otse müües (ELTS § 76 6 lg 1 esimene lause)? Enefit Poweri vastus : universaalteenuse osutamisel rakendatavas mudelis leppisid turuosalised kokku ühiselt ja seda MKM-i poolt kokku kutsutud konsultatsioonide raames. Kui ametil on sellega seoses mingeid täiendavaid küsimusi, siis soovitame ametil pöörduda nendega MKM-i energeetika osakonna poole (hr Rein Vaks). 2. Kas mõni elektrimüüja on taotlenud Enefit Power AS-lt universaalteenuse osutamist ELTS § 76 6 lg 1 esimeses lauses sätestatud mudeli järgi? Kui jah, siis kuidas Enefit Power AS sellisele taotlusele vastas? Enefit Poweri vastus : selliseid taotluseid ei ole Enefit Powerile esitatud. 3. Millisel põhjusel on finantselektri raamlepingutesse lisatud nõue, et kui ujuva hinna väärtus on väiksem kui arvestusperioodi fikseeritud hind, maksab fikseeritud hinna maksja ujuva hinna maksjale summa, mis on võrdne selle arvestusperioodi tehingukogusega, mis on korrutatud fikseeritud hinna ja ujuva hinna vahega? Enefit Poweri vastus : antud sõnastus tuleneb elektrituruseaduse § 76 6 lõikest 1 ( tootja müüb elektrienergiat müüjatele hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt) ja Riigikogu antud selgitustest kuidas selline müük peab finantslepingu kohaselt toimuma (vt lisatud lisa punktis 9 antud selgitust). Kui ametil on sellega seoses mingeid täiendavaid küsimusi, siis soovitame ametil pöörduda nendega MKM-i energeetika osakonna poole (hr Rein Vaks). 4. Kas ja millisel viisil mõjutaks eelmises küsimuses viidatud sätte eemaldamine finantselektri raamlepingust universaalteenuse osutamist? Enefit Poweri vastus : sellisel juhul rikuks Enefit Power elektrituruseaduse § 76 6 lõikes 1 (tootja müüb elektrienergiat müüjatele hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt) sätestatud tingimusi, sest sellisel juhul ei müüks Enefit Power finantslepingu raames elektrimüüjatele elektrienergiat hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt . Kui ametil on sellega seoses mingeid täiendavaid küsimusi, siis soovitame ametil pöörduda nendega MKM-i energeetika osakonna poole (hr Rein Vaks). 5. Palume esitada finantselektri raamlepingute alusel Enefit Power AS-i poolt elektrimüüjatele raamlepingu p-i 2c kohaselt seni makstud ja saadud kompensatsioonisummad kuude kaupa ettevõtjate lõikes rahalises ja koguselises väljenduses, Exceli tabeli kujul. Enefit Poweri vastus : küsitud informatsiooni näol on tegemist Enefit Poweri ärisaladusega. Seetõttu palume Konkurentsiametil selgitada millistest alustest lähtudes amet seda informatsiooni küsib . Kokkuvõtteks soovime lisada , et Enefit Power ei nõustu Konkurentsiameti arvamusega, mille kohaselt saab Enefit Powerit universaalteenuse osutamise raames käsitleda turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtjana. Konkurentsiseaduse s sätestatud turgu valitseva ettevõtja kirjelduses on turgu valitseva seisundi ü he peamise tunnuse na toodud ära ettevõtja positsioonist tulenev võimalus tegutseda kaubaturul arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Enefit Poweril ei ole sellist võimalust. Enefit Poweri tootmishind kooskõlastatakse või kehtestatakse Konkurentsiameti poolt ning Enefit Power i õigused ja kohustused universaalteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia müümisel on rangelt seadusega fikseeritud. Kui selles kirjas ära toodud seisukohad tekitasid ametis mingeid täiendavaid küsimusi, siis palume ametil pöörduda meie poole esimesel võimalusel. Lisa: Eelnõu 655 SE II muudatusettepanekute loetelu Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola j uhatuse esimees Teine lugemine 14 . 0 9 .202 2 6 55 SE II Muudatusettepanekute loetelu e lektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus e eelnõu teiseks lugemiseks 1. Muuta eelnõu paragrahvi 1 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt : „2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse tarbija on kodutarbija, korteriühistu, mikroettevõtja, väikeettevõtja, kodutarbijast liikmele elektrienergiat müüv ja edastav mittetulundusühing ja kodutarbijale elektrienergiat müüv ja edastav äriühing, kellele osutatakse § 76 5 alusel universaalteenust. “ ; “ Selgitus: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ punkti 21 kohaselt tuleks universaalteenuse lepinguid käsitlevaid sätteid kohaldada muuhulgas ka mikro- nin g väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes. Eesti Keskerakonna fraktsioon Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA 2. Muuta eelnõu § 1. Elektrituruseaduse muutmine punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4, ning muudetakse sõnastust järgnevalt: „(4) Universaalteenuse tarbija on väiketarbija, kelle aastane elektri kogutarbimine ei ületa 5 miljonit megavatti.“; Selgitus: Eelnõu näeb universaalteenuse ette üksnes eraisikutel ja korteriühistutele, jättes täielikult abist ilma ettevõtted. Kaugelt üle 90 protsendi Eesti ettevõtetest on väike- või keskmise suurusega ettevõtted, kes ei ole võimelised tulema toime praeguste energiahindadega. Kehtestades universaalteenuse saamise tingimuseks tarbimismahu, saame aidata pea kõiki Eesti ettevõtteid ning ühtlasi vähendame teenuse halduskoormust . Ainult kodutarbijate toetamine suurendab inflatsiooni ning ei aita kaasa kõrgetest energia hindadest tingitud inflatsiooni peatamisele. Ettevõtluse mittetoetamine toob kaasa meie ettevõtete konkurentsivõime jätkuva halvenemise, koondamisi, tööpuuduse kasvu ning pankrotilaine. Seetõttu tuleb toetada kõiki väiketarbijaid. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA 3. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 (uues numeratsioonis punkti 3) ja sõnastada see järgmiselt: „ 3 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses , ning kellele osutatakse käesoleva seaduse § 76 5 alusel universaalteenust .“;“. Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse universaalteenuse tarbija sihtgrupp. Universaalteenust saavad kasutada kõik kodutarbijad, sõltumata sellest, kelle kaudu elektrienergia kodutarbijani jõuab. Tänase praktika järgi saab kodutarbija elektrienergia mitte ainult elektrimüüja käest, vaid ka korteriühistult, haldusettevõtjalt, aiandusühistult jne. Seetõttu katab kõnealune lõik kõiki isikuid, kes elektrienergiat kodutarbijale edastavad ja müüvad: korteriühistud, aiandusühistud, kohaliku omavalitsuse üksused (nt sotsiaalkorterid), ühiselamute haldajad jne. Ka korteriühistute üldelekter kuulub kodutarbimise alla, mistõttu saab ka korteriühistu osta oma üldelektri universaalteenuse hinnaga. Ühistutel on võimalik raamatupidamislikult eristada oma äritarbijate ja kodutarbijate elektrienergia tarbimist, mis aitab välistada universaalteenuse pakkumise korterelamutes paiknevatele äritarbijatele. Ka on olukord, kus nt korteriühistu piires edastatakse elektrienergiat äritarbijatele, pigem väga erandlik. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 4 . Muuta eelnõu § 1. Elektrituruseaduse muutmine punkti 3 paragrahvi 76 3 täiendades lõikega (1 1 ) ja sõnastada see järgmiselt: „(1 1 ) Eesmärgiga neutraliseerida universaalteenuse hinnast CO2 kulu, esitab universaalteenuse osutaja kord kuus rahandusministeeriumile eelmisel kuul universaalteenusena müüdud elektri tootmises kulunud CO2 tegeliku kulu, mille valitsus kompenseerib tootjale. Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud universaalteenuse raames kooskõlastatud elektrienergia hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.“; Selgitus: Eestile on eraldatud ligi 5 miljonit ühikut CO2 kvooti, millest umbes pool kulutavad ära meie oma ettevõtted. Ülejäänud koguse müüb valitsus maha, teenides eelarvesse tulu. Euroopa Liidu direktiiv 2003/87 artikkel 10 sätestab, et seda tulu saab riik oma äranägemisel kasutada. Ühtlasi on Euroopa Komisjon otsustatud, et praeguses energiakriisis tuleb CO2 kvoodi tulu kasutada sotsiaalmajanduslike kriiside leevendamiseks. Eesti valitsus saab kompenseerida elektri tootjale CO2 kvoodi kulu, elimineerides sellega elektri tootmise hinnast CO2 kvoodi osa. Käesolev muudatus teeb selle riigile universaalteenuse puhul kohustuslikuks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA 5 . Muuta eelnõu paragrahvi 1 punkti 3 ja sõnastada see järgnevalt: „3) paragrahvi 76 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Üldteenuse osutaja arvutab kodutarbijale ja korteriühistule, mittetulundusühingule ning äriühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat kodutarbijale, üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud universaalteenuse raames kooskõlastatud elektrienergia hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi ja avalikustab selle oma kodulehel.“; “ Selgitus: Üldteenuse osutaja poolt üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna ning selles kuus kehtinud universaalteenuse raames kooskõlastatud elektrienergia hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi oma kodulehel avalikustamine suurendab üldteenuse osutamise läbipaistvust ja teeb tarbijatele teenuse osutajate vahel valiku langetamise lihtsamaks. Eesti Keskerakonna fraktsioon Juhtivkomisjon: ARVESTA DA SISULISELT (vt muudatusettepanek ut nr 6) 6. Muuta eelnõu § 1 punkti 3 (uues numeratsioonis punkti 4 ) ja sõnastada see järgmiselt: „ 4 ) paragrahvi 76 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Üldteenuse osutaja arvutab universaalteenuse tarbijale üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud _____ tootmis hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi. Üldteenuse osutaja avaldab üldteenuse hinna oma veebilehel. “;“. Selgitus: Muudatuse järgi peab üldteenuse osutaja avaldama üldteenuse hinna oma veebilehel. See tagab tarbijale selge info üldteenuse hinna kohta. Samuti asendatakse sättes tehnilise muudatusena universaalteenuse tarbijate loetelu nende üldnimetusega. Üldteenuse osutamiseks kasutatud elektrienergia baashinnaks on Konkurentsiameti kooskõlastatud Enefit Power AS tootmishind, millele on lisatud üldteenuse osutaja põhjendatud kulud ja üldteenuse osutaja mõistlik ärikasum. Üldteenust osutab reeglina võrguettevõtja, kuid võrguettevõtja võib selle kohustuse delegeerida müüjale. Kuivõrd Eesti suurima võrguettevõtja Elektrilevi OÜ nimetatud müüjaks on Eesti Energia, siis Elektrilevi OÜ alla 63A peakaitsmega üldteenusel olevad kliendid saavad üldteenuse hinnaks Eesti Energia AS universaalteenuse hinna. Teiste võrguettevõtjate puhul pakub üldteenust kas võrguettevõtja ise või tema nimetatud müüja. Kuna igal müüjal võib olla üldteenuse osutamisega seotud kulu erinev, võib üldteenuse hind olla võrguettevõtjate lõikes erinev. Isikutele, kes ei ole universaalteenuse tarbijad ehk äritarbijatele kehtib edasi börsihinnapõhine üldteenus nii nagu see on enne seaduse muudatust olnud. Seetõttu tekib kaks üldteenust : üks universaalteenuse tarbijale ning teine äritarbijatele. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 7. Muuta eelnõu § 1 punktis 4 (uues numeratsioonis punktis 5) sätestatud elektrituruseaduse § 76 5 lõiget 1 ja täiendada §-i 76 5 lõikega 1 1 , järgmises sõnastuses: „(1) Elektrimüüja võib osutada universaalteenust. Universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija nõusolekul ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel. Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral kuni 2022. aasta 31. detsembrini kohustus ja pärast seda õigus sõlmida tarbijaga, kellega tal on kehtiv elektrileping ning kellele müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. (1 1 ) Tarbijal on õigus keelduda universaalteenuse osutamise lepingu sõlmimisest, andes sellest elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. “. Selgitus: Turuosalised on teinud ettepaneku sätte muutmiseks selliselt, et väheneks müüja halduskoormus universaalteenusele ülemineku korraldamisel. Muudatuse kohaselt peab müüja pakkuma 2022. aasta lõpuni oma tarbijale automaatselt universaalteenusele üleminekut, kui tarbijale müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pärast seda jääb müüjale õigus teha tarbijale ettepanek universaalteenusele üleminekuks. Ajalist piirangut on vaja selleks, et müüjal ei lasuks jooksvalt kohustust universaalteenuse regulatsiooni lõpuni oma tarbijale automaatset universaalteenusele üleminekut pakkuda, kuna see koormaks müüjaid ebamõistlikult. Siiski on müüjal pärast käesoleva aasta lõppu võimalus teha ettepanek oma tarbijale liikuda automaatselt universaalteenusele. Tarbijal on mõlemal juhul õigus sellest pakkumisest keelduda. Selle raames ei peaks tarbija sõlmima müüjaga eraldi lepingut, mis hoiaks müüjale ja ka tarbijale oluliselt aega kokku ning muudaks ülemineku tõhusamaks. Tarbijale ei teki kohustust universaalteenuse raames elektrienergiat tarbida, sellest võib igal ajahetkel keelduda. Kõnealune variant võimaldab müüjatel üleminekuperioodil pakkuda tarbijatele automaatset liitumist universaalteenusega, vältides seeläbi potentsiaalselt sadade tuhandete tarbijate tekitatud liitumishuvi ja müügikanalite ummistumist. Ühtlasi säilib eelnõu senises versioonis toodud variant, mille järgi saab müüja sõlmida tarbijaga universaalteenuse osutamise lepingu. Müüja lülitab automaatselt oma tarbija universaalteenusele ümber, kui tarbijale kehtinud hind on kallim kui universaalteenus ja tarbija sellest ei keeldu. Näiteks kui kehtinud fikseeritud hind on tarbijal 190 €/MWh ning universaalteenus on 180 €/MWh, siis saab müüja sellise tarbijaga sõlmida universaalteenuse lepingu. Börsihinnaga pakettide puhul peab müüja hindama, kas tarbija kaalutud keskmine kulu elektrienergiale on olnud kallim kui universaalteenuse hind. Keskmine börsihind ei pruugi alati näidata tarbija keskmist kulu. Kui tarbija leiab, et see pakkumine on tema jaoks mõistlik, ei pea tarbija müüja vaatest reageerima. Kui aga tarbija ei soovi universaalteenusega liituda, saab tarbija sellest oma müüjale kaks päeva ette teavitada. Olukorrad, kus tarbijale tehtud muudatus siiski ei ole nõuetega kooskõlas, tuleb lahendada Konkurentsiametil. Selle järgi saab tarbija pöörduda oma murega ameti poole, amet peab selgitama välja asjaolud ning menetlema kaebust vastavalt. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 8. Muuta eelnõu § 1 punktis 4 (uues numeratsioonis punkti s 5 ) sätestatud elektrituruseaduse § 76 5 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: „ ( 3) Universaalteenuse hind sisaldab lisaks käesoleva seaduse § 76 6 lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnale elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulusid ning mõistlikku ärikasumit. Elektrimüüja avaldab universaalteenuse hinna oma veebilehel.“ . Selgitus: Muudatuse eesmärk on kohustada müüjat universaalteenuse hinda oma veebilehel avalikustama. See tagab, et tarbijal on iga müüja lõikes olemas ülevaade selle müüja universaalteenuse hinna kohta. Üldteenuse hind on kooskõlastatud tootmishind, millele on lisatud üldteenuse osutaja põhjendatud kulud üldteenuse osutamiseks. Universaalteenuse hind hakkab olema reeglina sama nagu üldteenuse hind universaalteenuse tarbijatele. Kuna müüjal on samad kulud nii universaalteenusele kui üldteenuse osutamisel universaalteenuse tarbijatele, kujuneb mõlema teenuse hind samasuguseks. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 9 . Muuta eelnõu § 1 punktis 4 (uues numeratsioonis punkti s 5 ) sätestatud elektrituruseaduse § 76 6 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „ ( 1) Tootja, kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale _____ või tema nimetatud müüjale universaalteenuse või _____ üldteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind ). Elektrienergia müügi kohustuse täitmiseks sõlmitud elektrilepingus võib näha ette universaalteenuse hinna ja universaalteenuse tarbijale edasimüügiks ostetud elektrienergia hinna erinevuse tootjale või müüjale kompenseerimist, kui universaalteenuse tarbijale edastatud ja müüdud elektrienergia hind erines tootmishinnast. Universaalteenuse osutamiseks elektrienergia müügi kohustus tekib, kui Konkurentsiamet on kooskõlastanud tootmishinna käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või kehtestanud tootjale ajutise tootmishinna lõike 6 alusel. “ . Selgitus: Muudatuse järgi võib universaalteenuse raames elektrienergiat tootev isik täita müügikohustust läbi elektrimüügi lepingus sätestatud hinnavahe kompenseerimise mehhanismi, kui müüja ja tootja sellega nõus on. Sellisel juhul ei pea tootja täitma kohustust avatud või määratud tarnena, vaid saab täita seda kompenseerides müüja kodutarbijale ostetud elektrienergia kulu ja universaalteenuse raames toodetud elektrienergia kooskõlastatud hinna vahe. Oluline on märkida, et kulude kompenseerimine käib mõlemas suunas – nii tootjapoolne kompenseerimine kui turuhind on kallim kui tootmishind, kui ka müüjapoolne kompensatsioon kui tootmishind on kallim kui turuhind . Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 10 . Teha eelnõu paragrahvis 1 lõikes 4 järgmine muudatus: Muuta eelnõu paragrahvis 1 lõikes 4 seadust täiendava § 76 6 lõiget 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Tootmishind arvutatakse vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate ja tuule ning päikese tootmisseadmete alusel arvestades käesoleva seaduse § 72 lõigetes 7–12 ja 14 sätestatud hinnakujunduse põhimõtteid. Kui tootja kasutab elektrienergia tootmisel kütuseid, mida toodab ta ise või temaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja, on Konkurentsiametil õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust sarnaselt universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kujunduse põhimõtetega. “ Selgitus: Tootmishinna arvutamisel CO 2 kvoodi vabade tootmisseadmete arvestamine alandab universaalteenuse hinda. Eesti Keskerakonna fraktsioon Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA 1 1 . Muuta eelnõu § 1 punkt i 5 (uues numeratsioonis punkti 6 ) ja sõnastada see järgmiselt : „ 6 ) paragrahvi 87 täiendatakse lõi gete ga 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse ga liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette . (5) Elektrim üüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist.“ ;“. Selgitus: Kuigi esialgu oli eelnõu algatajatel plaan muuta lepinguvahetuse ajaline regulatsioon elektrituru toimimise võrgueeskirjas, on mõistlik teha see muudatus siiski seaduses. See tagab selguse ning muudatuste üheaegse jõustumise. Lisaks jääb alles mõte, mille järgi ei tohi universaalteenusele üle minev tarbija saada ennetähtaegse lepingu ülesütlemisega seoses sanktsioneeritud. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 1 2 . Muuta eelnõu § 1 punktis 6 (uues numeratsioonis punkti s 7 ) sätestatud § 109 2 lõike i d 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt: „ (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 76 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav elektrimüüja on kohustatud osutama universaalteenust hiljemalt viie päeva jooksul § 76 5 jõustumisest arvates . (2) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 76 6 lõi kes 1 sätestatud tingimustele vastav tootja on kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamise taotluse kolme päeva jooksul _____ § 76 5 jõustumisest arvates.“; Selgitus: Esimese muudatusega seotakse universaalteenuse osutamine kohustuslikuks viie päeva jooksul pärast seaduse jõustumist. See võimaldab vähendada riski, mille järgi on seaduses toodud kohustuse jõustumise tähtaeg varasem kui seaduse jõustumine. Teise muudatusega kiirendatakse olemasoleva tootja kohustust esitada Konkurentsiametile hinnataotlus universaalteenuse raames toodetava elektrienergia hinna kooskõlastamiseks. Arvestades seaduse jõustumise aega ning menetluskiirust, peab tootja esitama Konkurentsiametile kooskõlastustaotluse võimalikult kiiresti. Ameti tagasisidest selgus, et tänas t tootja ja ameti andmevahetuse kiirust arvestades peab tootja siiski taotluse senisest kiiremini esitama. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 1 3 . Täiendada eelnõu §- i 1 punkt iga 7 (uues numeratsioonis punkti ga 8 ) , muutes vastavalt järgneva punkti numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ 8 ) seadust täiendatakse §-ga 109 3 järgmises sõnastuses: „ § 109 3 . Universaalteenusega liituvalt tarbijalt leppetrahvi või kahju hüvitamise nõudmine Kuni 2023. aasta 30. septembrini ei või elektrimüüja nõuda universaalteenuse tarbimiseks elektrilepingut sõlmivalt tarbijalt enne käesoleva seaduse § 76 5 jõustumist sõlmitud elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist . “ . Selgitus: Muudatuse järgi võib tarbija tähtajalise lepingu üles öelda ja selle asemel universaalteenuse lepingu sõlmida kuni 2023. aasta 30. septembrini ilma , et müüja saaks nõuda tarbijalt ennetähtaegse taganemise eest leppetrahvi või kahju hüvitamist. Seejuures on oluline, et tähtajaline leping ei ole sõlmitud pärast käesoleva seaduse jõustumist. See tagab, et kui tarbija teeb teadliku valiku universaalteenuse lepingu sõlmimiseks olukorras, kus tarbijal on tähtajaline trahvivõimalusega leping, ei tohi müüja sellelt tarbijalt leppetrahvi nõuda. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 1 4 . Muuta eelnõu § 1 punkt i 7 (uues numeratsioonis punkti 2 ) ja sõnastada see järgmiselt , muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni : „ 2 ) paragrahvi 3 punkt 26 4 , § 12 lõige 4, § 76 3 lõige 1 1 , §-d 76 5 ja 76 6 , § 87 lõi ked 4 ja 5 ning § -d 109 2 ja109 3 tunnistatakse kehtetuk s “ . Selgitus: Kuna universaalteenuse regulatsiooni lisandu sid § 87 lõige 5 ja § 109 3 , peab ka need regulatsiooni d tunnistama kehtetuks. Lisaks muudetakse tehnilise parandusena sätte paiknemist eelnõu sätete järjekorras, kuna normitehnika kohaselt muudatused esitatakse muudetava seaduse paragrahvide järjekorras . Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT 1 5 . Muuta eelnõu § -i 3 ja sõnastada see järgmiselt: „ § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneva l päeva l . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 ning § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. “. Selgitus: Lõike 1 m uudatusega sätestatakse eelnõu jõustumiseks uus tähtaeg. Eelnõu senise versiooni järgi pidi seadus jõustuma 23.09 .2022 . Kui aga juhtub, et Riigikogu menetlus või Presidendi väljakuulutamine venib, võib tekkida olukord, kus seadus avaldatakse Riigi Teatajas pärast 23. septembrit. Selle vältimiseks on mõistlik seadus jõustada Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See tagab samuti eelnõu kiire jõustumise ja välistab jõustumise vaatest võimaliku vastuolu põhiseadusega tekkimist. Lõikes 2 tehtav muudatus on tingitud eelnõu sätte ümberpaiknemisest numeratsioonis (eelnõu senine § 1 p 7 muutub eelnõu § 1 p-ks 2). Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT Esitab majanduskomisjon 1 3 . 0 9 . 20 2 2 . (kinnitatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees MKM Delta Pille Elismäe Logi välja 17-4/2023/2181-1 Otsi Minu tööülesanded ja dokumendid Dokumendiregister Kontakt Mina Otsing Administraator Alusta uut... Alusta uut dokumenti Dokumendiregister Kiirotsing Dokument Terviktöövoog Dokumentide loetelu Arhiiv Terviktöövoog Salvesta Tagasi Peata terviktöövoog Lõpeta terviktöövoog Loo koopia Lisa lemmikutesse Trüki kokkuvõte Vaata terviktöövoo URLi Edasta infoks Telli teavitamine Otseteed Üldandmed 24.1-5/2021 Riikidevah... 1.1-7/2022 Riigisisese... * Pealkiri Selgituste küsimine elektri universaalteenuse regulatsiooni ra Vastutaja Rein Vaks Kommentaarid Kommentaar: Lisa kommentaar Lisamise aeg Lisaja Kommentaar 1 Objekte lehel 20 Terviktöövoo objekt Põhidok Allkirj. Viit Reg kpv Liik Saatja/Saaja Pealkiri Tähtaeg Loomise kpv Failid Taustainfo failid 17-4/2023/2181-1 20.04.2023 Sissetulev kiri Eesti Energia AS Selgituste küsimine elektri ... 20.05.2023 20.04.2023 1 Objekte lehel 20 Infoks Tööülesanded Algatatud Tähtaeg Algataja Töövoog TÜ täitja Resolutsioon Täitmismärge Fail Staatus 20.04.2023 20.05.2023 Katrin Täitmiseks Timo Tööülesanne täidetud 03.05.2023: Tööülesanne lõpetatud 15:58 23:59 Tael2 Tatar delegeeritud 03.05.2023 20.05.2023 Timo Tatar Täitmiseks Rein Vaks teostamisel 13:21 23:59 1 Objekte lehel 20 Edastamine täitmiseks Lisa töövoog Terviktöövoo logi Salvestatud terviktöövoogude haldamine Terviktöövoog Salvesta Tagasi Peata terviktöövoog Lõpeta terviktöövoog Loo koopia Lisa lemmikutesse Trüki kokkuvõte Vaata terviktöövoo URLi Edasta infoks Telli teavitamine MKM 5.12.72.5 delta.mkm.ee Saatja: Keteliina Toom <[email protected]> Saadetud: 20.04.2023 15:20 Adressaat: <"MKM info">; <"Rein Vaks"> Teema: Selgituste küsimine elektri universaalteenuse regulatsiooni rakendamise osas ja ettepanekud regulatsiooni korrastamise või lõpetamise osas Manused: 2023.04.20 kiri MKMle-UT.asice Tere! Edastan kirja elektri universaalteenuse regulatsiooni teemal. Lugupidamisega Keteliina Toom Juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS +372 5564 4491 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee