Leping

Ülle Kallas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 20.04.2023 nr 7-21/23/4813-4 [email protected] Notarilepingu edastamine (Alari kinnisasja osa, Tallinna-Rapla raudtee 31, riigile kuuluv Nurga-Pistriku) Majandus- ja taristuministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 56 otsustati omandada vahetamise teel riigile Rail Baltic raudtee alale jääv OÜ A.H. Aspenland omandis olev, kinnistu registriosa nr 3056737 koosseisu kuuluv, Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paiknev Tallinna-Rapla raudtee 31 katastriüksus (katastritunnus 31701:001:2028) turuväärtusega 1910 eurot. Riik võõrandas vastu Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paikneva Nurga-Pistriku kinnisasja (katastritunnus 31701:001:2024) turuväärtusega 1900 eurot. Notarileping sõlmiti 17.04.2023 Tallinna notar Aivar Mesikäpa juures. Lepingu punkti 4.5 kohaselt tuleb riigil tasuda OÜ-le A.H. Aspenland vahetamise menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist summas 156 eurot ja kinnisasjade väärtuste vahe 10 eurot, kokku 166 eurot 14 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud rahasumma lepingu punktis 4.6 märgitud OÜ-le A.H. Aspenland kontole. Samuti palume tasuda riigilõivu maksekorraldus ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Virks maakorralduse osakonna nõunik Lisad: 1. Majandus- ja taristuministri 31.01.2023 käskkiri nr 12 2. Notarileping 3. Riigilõivu maksekorraldus Teadmiseks: Pärja Bärg ([email protected]) Maarja Virks 665 0673 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098  KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 56 Alari kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste asukoht ning raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee põhiprojektiga. Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paikneva kinnistu (registriosa nr 3056737) koosseisu kuulnud Alari katastriüksus katastritunnusega 31701:001:1265 (edaspidi Alari kinnisasi) jäi raudtee põhiprojekti kohaselt osaliselt raudtee maaeralduse alale. Kinnisasja omanikuna on 14.04.2008 kinnistusraamatusse sisse kantud OÜ A.H. Aspenland (registrikood 10650058). Maa-amet teavitas Alari kinnisasja omanikku 16.06.2022 kirjaga nr 7-21/22/11060 kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lg 1 p 7 alusel. Maa-amet selgitas, et raudtee põhiprojekti kohaselt on kinnisasjast avalikes huvides omandatava äralõike pindala ca 0,30 ha. Kinnisasja omanik soovis saada äralõike asendamist maaga ning läbi viia kinnisasjade vahetamist. Maa-amet esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-21/22/11060-4 OÜ Inseneribüroo Steiger 06.09.2022 koostatud eksperthinnangu nr 22/4067-2 alusel pakkumuse Alari kinnisasja ca 0,30 ha suuruse osa omandamiseks rahas makstava tasu eest või vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu. Maa- amet esitas pakkumuse Alari kinnisasja ca 0,30 ha suuruse osa turuväärtusega 1910 eurot vahetamiseks riigile kuuluva Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paikneva Väike-Pistriku kinnisasja (tolleaegase katastritunnusega 31701:001:1338) ca 672 m² suuruse läänepoolse või ca 696 m² suuruse idapoolse osa vastu, mille turuväärtus vastab OÜ Inseneribüroo Steiger 06.09.2022 koostatud eksperthinnangu nr 22/4067-3 kohaselt Alari kinnisasja äralõike turuväärtusele. Alari kinnisasja omanik nõustus kinnisasjade vahetamisega ning avaldas soovi vahetada oma kinnisasi riigile kuuluva Väike-Pistriku kinnisasja ca 696 m² suuruse idapoolse osa vastu. Vahetatavad kinnisasjad on maatulundusmaa sihtotstarbega ning asuvad Rapla maakonnas Kohila vallas sarnases turupiirkonnas. Eeltoodust tulenevalt vastavad kinnisasjad KAHOS § 24 lõikes 3 sätestatud vahetamise kriteeriumitele. Maa-amet viis perioodil 28.06.–19.07.2022 riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse nr 22-22926, selgitamaks välja, kas riigile kuuluvat Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevat Väike-Pistriku kinnisasja osa on võimalik pakkuda vahetusmaaks ning kas see on vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 96-s nimetatud õigustatud isikutele. Menetluse käigus selgus,  2 et vahetuseks pakutav kinnisasi ei ole riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil vajalik. Maa-amet korraldas Alari kinnisasja jagamise ning jagamise tulemusena moodustati riigile omandatav Tallinna-Rapla raudtee 31 kinnisasi (katastritunnus 31701:001:2028, pindala 3002 m2), mis registreeriti 27.01.2023 maakatastris. Väike-Pistriku kinnisasja jagamisel moodustati vahetusmaaks antav kinnistu (registriosa nr 15129250), mille koosseisu kuulub Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paiknev Nurga-Pistriku katastriüksus (katastritunnus 31701:001:2024, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 692 m², edaspidi Nurga-Pistriku kinnisasi). Riigi omandisse jääb jagamisel moodustatud Väike-Pistriku kinnisasi (katastritunnus 31701:001:2023, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 16935 m²). Nurga-Pistriku kinnisasja pindala täpsustus katastriüksuse mõõdistuse käigus ning selle korrigeeritud väärtus on 1900 eurot. Seega on mõõdistustööde järgselt riigile kuuluva ja vahetusmaaks antava kinnisasja pindala 692 m2 ja väärtus 1900 eurot ning OÜ-le A.H. Aspenland kuuluva kinnisasja pindala 3002 m2 ja väärtus 1910 eurot. Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe summas 10 eurot tuleb riigil hüvitada OÜ-le A.H. Aspenland. Maa-amet teavitas OÜ A.H. Aspenland esindajat mõõdistusel täpsustunud pindalast ning väärtusest 28.02.2023 e-kirjaga. Keskkonnaministeerium andis 08.02.2023 riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Nurga-Pistriku kinnisasja üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisele. Kinnisasjade vahetamisel makstakse Alari kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest KAHOS § 17 lõike 1 alusel asjaajamise hüvitist 156 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on 9,74 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (jaanuar 2022 – detsember 2022) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena. Alari kinnisasjast omandatava Tallinna-Rapla raudtee 31 katastriüksuse omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 166 eurot ning vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud tasub MKM Rail Baltica maade ostmiseks ettenähtud eraldiste arvelt. 2. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7, § 17 lõikest 1, §-st 24, § 27 lõikest 1, RVS § 7 lõikest 1, § 29 lõike 1 punktist 1 ning § 50 lõikest 1: 2.1 omandada riigile vahetamise teel OÜ A.H. Aspenland (registrikood 10650058) omandis oleva kinnistu registriosa nr 3056737 koosseisu kuuluv Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paiknev Tallinna-Rapla raudtee 31 kinnisasi (registriosa nr 3056737, katastritunnus 31701:001:2028, pindala 3002 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) MKM-i valitsemisel oleva Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas paikneva Nurga-Pistriku (registriosa nr 22737150, katastritunnus 31701:001:2024, pindala 692 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV111303) kinnisasja vastu. 2.2 Maa-ametil sõlmida vahetusleping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest OÜ-le A.H. Aspenland (registrikood 10650058) järgmistel tingimustel: 2.2.1 Tallinna-Rapla raudtee 31 kinnisasja turuväärtus on 1910 eurot ning Nurga- Pistriku kinnisasja turuväärtus on 1900 eurot. 2.2.2 MKM maksab A.H. Aspenland OÜ-le menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 156 eurot ning kinnisasjade väärtuste vahe 10 eurot, kokku 166 eurot 14 tööpäeva jooksul pärast vahetuslepingu sõlmimist. 2.3 Maa-ametil korraldada kannete tegemine riigi kinnisvararegistris riigivara võõrandamise ning MKM-i valitsemisele vara arvele võtmise kohta ning riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise jõustumisest, väljaandes Ametlikud Teadaanded.  3 3. VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  TALLINNA NOTAR AIVAR MESIKÄPP NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1034 KINNISTU JAGAMISE AVALDUS KINNISTU JA KINNISTU JAGAMISEL TEKKIVA KINNISTU VAHETUSLEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Aivar Mesikäpp notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8 kaugtõestamisel videosilla vahendusel seitsmeteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (17.04.2023.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on OÜ A.H. Aspenland, registrikood 10650058, aadress Kiviaia tee 5, Sutlema küla, Kohila vald, Rapla maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik 1, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Siim Haabma, isikukood 38704250302, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud, Notariaalaktis osaleja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis, Kohila vallas, Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik 2, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Sandra Jürgens, isikukood 49406062717, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Notariaalaktis osaleja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis, Tartu linnas, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: -1- 1. KINNISTU JA LEPINGU ESEMED 1.1. Omanikule 1 kuulub kinnistu asukohaga Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond ja Alari, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud Kinnistu). 1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3056737 all. 1.2.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 31701:001:2027, pindala 12,45 ha, aadress Alari, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud OÜ A.H. Aspenland (registrikood 10650058). 1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 3 all sisse kantud järgmine kanne: Omandamise eelmärge Eesti Vabariik kasuks. Eelmärge KAHOS § 9 alusel. 17.06.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.06.2022. Kohtunikuabi Ave Talts. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.5. Eelnimetatud III jao kanne kustutatakse vastavalt käesolevale lepingule. 1.3. Lepingu esemeks 1 on Kinnistu jagamisel tekkiv kinnistu katastritunnusega 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese 1). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne lepingu esemel 1 ehitisi (lepingu ese 1 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.5. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 31701:001:2028 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3002,23 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Võiba oja (Võiba soon)); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 3002,23 m²; nähtus: Riigi eriplaneeringu ala (Rail Baltic raudtee trassi koridor); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2299,59 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Võiba oja (Võiba soon)); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 55,23 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa- ala (Kohila MP1); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3002,23 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Võiba oja (Võiba soon)); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 55,23 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kohila MP1); seisund: kehtiv; ulatus: 3002,23 m²; nähtus: riigi eriplaneeringu ala (Rail Baltic raudtee trassi koridor); seisund: kehtiv; ulatus: 238,03 m; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Võiba oja (Võiba soon)); seisund: kehtiv. -2- 1.6. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: metsamaa 2524 m2 ja muu maa 478 m2. 1.7. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.8. Omanikule 2 kuulub kinnistu asukohaga Nurga-Pistriku, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2). Lepingu eseme 2 koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV111303. 1.9. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 22737150 all. 1.9.1. Maa koosseisus on katastritunnus 31701:001:2024, pindala 692,0 m², aadress Nurga- Pistriku, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.9.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 2 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.11. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt ei ole maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendusi. 1.12. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: metsamaa 692 m2. 1.13. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.14. Käesoleva lepingu punktis 1 toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (17.04.2023) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster, rahvastikuregister, äriregister) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid). 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omanik 1 kinnitab, et: 2.1.1. Kinnistu (sh lepingu ese 1) on Omaniku 1 omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.2. Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu eseme 1 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule 1 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.4. Lepingu esemel 1 ei ole mingeid Omanikule 1 teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik 1 ei ole Omanikule 2 teatanud või mida Omanik 2 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. -3- 2.1.5. Omanik 1 on tasunud kõik lepingu eseme 1 ning selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega 1 seoses ei ole Omaniku 1 poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.1.6. Lepingu ese 1 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega. 2.1.7. Lepingu eseme 1 koosseisu kuuluvale maale ei ole olemas otsejuurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Notariaalakti tõestaja on Omanikule 2 selgitanud, et lepingu esemele 1 ligipääsuks võib olla vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine. 2.1.8. Lepingu eseme 1 koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid Omanikule 1 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.9. Ta on üle vaadanud lepingu eseme 2 koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.1.10. Äriregistrist nähtuv tegelik kasusaaja on ka käesoleva lepingu sõlmimisel ainuke tegelik kasusaaja. 2.1.11. Osanik, juhatuse liige ega keegi nende pereliikmetest ei ole käesoleva lepingu sõlmimisel ega ka viimase ühe (1) aasta jooksul olnud riikliku taustaga isik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes. 2.2. Omaniku 2 esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Lepingu ese 2 on Omaniku 2 omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.2.2. Lepingu eseme 2 suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.2.3. Lepingu eseme 2 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule 2 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.2.4. Lepingu esemel 2 ei ole mingeid Omanikule 2 teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik 2 ei ole Omanikule 1 teatanud või mida Omanik 1 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.2.5. Omanik 2 on tasunud kõik lepingu eseme 2 ning selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega 2 seoses ei ole Omaniku 2 poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.2.6. Lepingu ese 2 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega. 2.2.7. Lepingu eseme 2 koosseisu kuuluvale maale puudub otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. Notariaalakti tõestaja on Omanikule 1 selgitanud, et lepingu esemele 2 ligipääsuks võib olla vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine. 2.2.8. Lepingu eseme 2 koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid Omanikule 2 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.2.9. Ta on üle vaadanud lepingu eseme 1 koosseisu kuuluvad maaüksuse, tutvunud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.10. Ta on teadlik lepingu eseme 1 suhtes kehtivatest käesolevas lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme 1 kasutamisel. 2.2.11. Käesolev leping sõlmitakse majandus-ja taristuministri 30.03.2023.a käskkirja nr 56 „Alari kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel“ alusel, mis on kehtiv ning seda ei ole vaidlustatud ega muudetud. -4- 2.3. Omanik 1 ja Omaniku 2 esindaja avaldavad ja kinnitavad, et käesolev leping vastab lepingu punktis 2.2.11 nimetatud korralduses sätestatud tingimustele ning nimetatud korraldus on kehtiv ning seda ei ole vaidlustatud ega muudetud. 3. KINNISTU JAGAMINE 3.1. Omanik 1 on otsustanud ja soovib jagada Kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks alljärgnevalt: 3.1.1. kinnistuks (jagamise tulemusel allesjääv kinnistu), mille koosseisus on katastriüksus katastritunnusega 31701:001:2027, pindala 12,45 ha, aadress Alari, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); 3.1.2. kinnistuks (jagamise tulemusel tekkiv kinnistu, s.o lepingu ese 1), mille koosseisus on katastriüksus katastritunnusega 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna- Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 3.2. Omanik 1 avaldab Kinnistu jagamise tulemusena käesoleva lepingu punktis 3.1.2 nimetatud tekkiva kinnistu väärtus on üks tuhat üheksasada kümme (1 910) eurot. 4. LEPINGU ESEME 1 JA LEPINGU ESEME 2 VAHETAMINE 4.1. Omanik 1 vahetab talle kuuluva lepingu eseme 1 Omanikule 2 kuuluva lepingu eseme 2 vastu selliselt, et lepingu eseme 1 omanikuks saab Omanik 2. 4.2. Omanik 2 vahetab talle kuuluva lepingu eseme 2 Omanikule 1 kuuluva lepingu eseme 1 vastu selliselt, et lepingu eseme 2 omanikuks saab Omanik 1. 4.3. Omanik 1 ning Omanik 2 hindavad lepingu eseme 1 väärtuseks (kokkulepitud ostuhinnaks) üks tuhat üheksasada kümme (1 910) eurot. 4.4. Omanik 1 ning Omanik 2 hindavad lepingu eseme 2 väärtuseks (kokkulepitud ostuhinnaks) üks tuhat üheksasada (1 900) eurot. 4.5. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Omanik 2 tasub Omanikule 1 menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist ükssada viiskümmend kuus (156) eurot ning kinnisasjade väärtuste vahe kümme (10 eurot), kokku ükssada kuuskümmend kuus (166) eurot. 4.6. Lepingu punktis 4.5 nimetatud summa kohustub Omanik 2 tasuma (14) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest tasuma Omaniku 1 (OÜ A.H. Aspenland) kontole nr EE402200221014171322 selgitusega „Rail Baltic Kinnistu registriosa nr 3056737“. 4.7. Omanik 1 kinnitab, et käesoleva lepingu punktis 4.6 nimetatud arvelduskonto number on õige, Omanik 1 on kontrollinud selle õigsust ning Omanik 1 on teadlik, et notar, Omanik 2 ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab Omanik 1. Notariaalakti tõestaja on Omanikule 1 selgitanud, et käesoleva lepingu kohaselt on hüvitise tasumine Omaniku 1 jaoks täielikult tagamata ning soovitanud seada hüvitise tasumise tagamiseks hüpoteek või sõlmida eelnevalt võlaõigusleping ning ostuhinna tasumisel asjaõigusleping. Vaatamata sellele soovib Omanik 1 sõlmida käesolevat lepingut selles toodud tingimustel. -5- 5. LEPINGU ESEME 1 JA LEPINGU ESEME 2 VALDUSE ÜLEANDMINE 5.1. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et loevad lepingu eseme 1 otsese valduse ning lepingu eseme 1 päraldisteks olevad dokumendid Omaniku 1 poolt Omanikule 2 üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 5.2. Lepingu eseme 1 eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see osapool, kes vastava kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud omanik (maamaksuseaduse § 8). 5.3. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et loevad lepingu eseme 2 otsese valduse ning lepingu eseme 2 päraldisteks olevad dokumendid Omaniku 2 poolt Omanikule 1 üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 5.4. Lepingu eseme 2 eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see osapool, kes vastava kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud omanik (maamaksuseaduse § 8). 6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 6.1. Omanik 1 on otsustanud jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3056737 all kantud Kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks ning palub kanda kinnistusraamatusse alljärgnevad muudatused: 6.1.1. kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3056737 esimesest jaost andmed katastritunnus 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) kohta; 6.1.2. jätta alles andmed katastriüksuse katastritunnus 31701:001:1966, pindala 14772,0 m², aadress 31701:001:2027, pindala 12,45 ha, aadress Alari, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) kohta; teises jaos jätta muutmata omanikukanne; kolmandas jaos kandeid mitte muuta; 6.1.3. avada jagamisel tekkivale kinnistule registriosa, mille esimesse jakku kanda katastritunnus 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); teise jakku omanikuna sisse kanda OÜ A.H. Aspenland, registrikood 10650058; kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid mitte teha; 6.2. Omanik 1 ja Omanik 2 on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik 1 lubab ja Omanik 2 avaldab soovi kustutada punkti 6.1.3 alusel avatava registriosa, mille esimesse jakku on kantud katastriüksus katastritunnusega 31701:001:2028, pindala 3002,0 m², aadress Tallinna-Rapla raudtee 31, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), teises jaos senine kanne Omaniku 1 kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6.3. Omanik 1 ja Omanik 2 on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik 2 lubab ja Omanik 1 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 22737150 teises jaos senine kanne Omaniku 2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda OÜ A.H. Aspenland, registrikood 10650058. 6.4. Seoses Omaniku 2 lepingu esemeks 1 omanikuks saamisega palub Omanik 1 ja Omanik 2 annab nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri -6-  registriosa number 3056737 kolmandast jaost omandamise märkus (III jao jooksev kanne nr 3) Eesti Vabariik kasuks. 7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 7.1. Kinnistu jagamine. Kinnistu jagamine loetakse toimunuks kande tegemisega kinnistusraamatusse. 7.2. Lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (asjaõigusseadus § 56, ehitusseadus § 56, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1). 7.3. Omandi ja valduse üleminek vahetustehingul. 7.3.1. Omanik 1 saab lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 3 omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 7.3.2. Omanik 2 saab lepingu eseme 1 omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 7.4. Vahetusleping. Võlaõigusseaduse § 254 kohaselt kohustuvad Omanik 1 ning Omanik 2 vahetuslepinguga vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 7.4.1. Omanikule 1 on riskantne omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimine enne hüvitise täielikku tasumist ning lepingu esemele 1 oleks võimalik hüvitise tasumata osa tasumise tagamiseks seada hüpoteek Omaniku 1 kasuks. 7.4.2. Omanikule 2 on riskantne hüvitise tasumine Omanikule 1 enne, kui Omanik 2 on lepingu eseme 1 omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud ja/või lepingu eseme 1 otsene valdus on Omanikule 2 üle antud. 7.4.3. Notari deposiitkontot oleks võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse hüvitis notarikontole ning notar väljastab selle Omanikule 1 siis, kui käesolev leping on kinnistusosakonnale esitatud ja on kontrollitud, et teisi kinnistamisavaldusi esitatud ei ole (või alles pärast Omaniku 1 omanikuna kinnistamist). 7.5. Vahetuslepingu kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete vahetamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 7.6. Lepingu eseme juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ostjale üleminek toimub koos lepingu eseme otsese valduse üleandmisega. Riisiko läheb ostjale üle ka siis, kui ostja satub viivitusse ja ei võta lepingu eset vastu. Kui lepingu ese hävib või kahjustub enne ostjale otsese valduse üleandmist, siis vastutab lepingu eseme lepingule mittevastavuse (nt parandamise, taastamise või kahjude hüvitamise) eest müüja (võlaõigusseadus § 214). 7.7. Lepingu eseme dokumentatsioon. Võõrandaja peab lepingu eseme otsese valduse ostjale üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211). 7.8. Võõrandaja vastutus lepingu eseme puuduste eest ja vastutuse tähtaeg. Võõrandaja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse (edaspidi nimetatud defektid) eest, kui defektid on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku (otsese valduse üleandmise) ajal ostjale ning ostja nendest defektidest lepingu sõlmimisel ei teadnud ega pidanud teadma. Seejuures ei välista -7-  müüja vastutust see, kui müüja ise lepingu eseme defektidest ei teadnud. Omandaja nõuded lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse osas aeguvad kolme aasta jooksul arvates lepingu eseme otsese valduse üleandmisest ning uue ehitise puhul viie aasta möödumisel ehitise valmimisest (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146, võlaõigusseadus § 218 ja § 227). 7.9. Omandaja teatamiskohustus ja õiguskaitsevahendid. Omandaja peab avastatud defektidest võõrandajale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja defektist teada sai või pidi teada saama. Asja defektide ilmnemise korral võib ostja nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist, alandada ostuhinda või ostuhinna tasumisest keelduda. Kui asja defekt on oluline lepingurikkumine, võib omandaja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 101 jj). 7.10. Lepingu eseme varakindlustuse üleminek. Kindlustatud asja võõrandamisel lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused ning asja võõrandaja või omandaja peab asja võõrandamisest kindlustusandjale viivitamata teatama. Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja võõrandamisest teadasaamisest ning asja omandaja võib kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja omandamisest, sellistel juhtudel ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest (võlaõigusseadus § 494, 495 ja 496). 7.11. Vastavalt tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 3 ei maksustata tulumaksuga kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist. 7.12. Riikliku taustaga isik. RahaPTS § 91 kohaselt on riikliku taustaga isik RahaPTS tähenduses füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid. 8. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 8.2. Osalejatele antakse elektrooniline juurdepääs osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile portaalis www.eesti.ee või www.notar.ee. 8.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu. 8.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Notari tasud ning nende jaotus osalejate vahel: Omanik 2 tasub kinnistu jagamise avalduse notari tasu 24,90 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 8 lg 1, 22, 29 lg 2). Omanik 2 tasub vahetuslepingu tõestamise notari tasu 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4 lg 1, 17, 22, 23 p 2). Omanik 2 tasub kaugtõestamise notari tasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1). -8-  Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 94,70 eurot, käibemaks 18,94 eurot, koos käibemaksuga 113,64 eurot. 9.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: Omanik 2 tasub Kinnistu jagamise riigilõivu 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 910,00 eurot: riigilõivuseadus § 80 lg 1). Avalikes huvides kinnisasja vahetamisel nii riigi omandisse antava kui ka riigilt üle antava kinnisasja kohta kande tegemisel riigilõivu ei võeta (riigilõivuseadus § 25 lg 1 p 18). 9.3. Lepingu ärakirja notari tasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Kinnistusosakonnale esitatava ärakirja notari tasu jagatakse sarnaselt vahetuslepingu notari tasuga. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta Käesolevas dokumendis on 9 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. 9.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 9.5. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Siim Haabma /allkirjastatud digitaalselt/ Sandra Jürgens /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Aivar Mesikäpp /allkirjastatud digitaalselt/ KO -9-  Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks Kinnistusraamatu toimingud Tehingu kuupäev 17.04.2023 Väljastas Küllikki Rytberg Maksja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Saaja Rahandusministeerium Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099 SEB Pank EE571010220229377229 Luminor Bank EE221700017003510302 LHV Pank EE567700771003819792 Selgitus 3056737 2023/MA/1034 Viitenumber 77760007141905 Summa 1,50 € MAKSEKORRALDUS NR Maksja Kuupäev Maksja konto Reg-nr Selgitus 3056737 2023/MA/1034 Maksja pank Saaja Rahandusministeerium Saaja konto Viitenumber 77760007141905 Saaja pank Summa Valuuta 1,50 EUR Summa sõnadega (EUR) üks euro ja viiskümmend senti Maksja kinnitus Panga kinnitus