Kiri

Hr Raimond Tamm Teie 06.04.2023 nr 2023-05560 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 20.04.2023 nr 1.15-5/2023/1931-2 Raekoda 51003, Tartu Jalgrattateede põhivõrgu ehitamisest Lugupeetud härra Raimond Tamm Täname huvi tundmast, millistel tingimustel on võimalik enne määruse vastuvõtmist korraldada riigihankeid ja sõlmida lepinguid põhivõrgu ehitamiseks. Selgitame, et varem tohib projektide riigihangetega alustada, kuid taotleja enda riskil, kuna võib esineda oht, et projekt ei kata toetuse andmise tingimuste määruses (mis on koostamisel) sätestatud vajalikke nõudeid ega pääse seetõttu investeeringute kavasse. Investeeringute kava koostamisel kuulub hindamisele projekt, mis on läbinud eelnõustamise (võib olla ka hankeprotsessi käigus või peale seda tehtud, kuid viimasel juhul peab taotleja olema valmis projekti lahendust muutma, kui ta soovib toetust). Eelnõustamine on vajalik, et projekti raames oleksid tagatud kõik määruse kohased tingimused, projekti piisav kvaliteet elluviimiseks ning projekti valikukriteeriumidega oleks tagatud vähemalt minimaalne punktiskoor. Kui teil on ehitusprojekt valmimas ning olete riigihanget koostamas või koguni ellu viimas, siis tuleb arvestada, et kui rakendusasutuse konsultant teeb ettepanekuid ja soovitusi eskiislahenduse või projektilahenduse kvalitatiivseks muutmiseks, siis võib olla vajadus muuta projektilahendust. See tähendab, et vastavalt vajadusele tuleb arvestada, et ehitusprojekti/riigihanget peab saama muuta, muul juhul on risk, et projekt ei kata määruses sätestatud nõudeid ning ei pääse pärast projektide hindamise vooru investeeringute kavasse ega kuulu ka rahastamisele. Ühtlasi on oluline, et kõik riigihanked, mida plaanite enne meetme avanemist teha, oleksid läbinud riigihangete eelnõustamise Riigi Tugiteenusete Keskuse (RTK) poolt, et minimeerida võimalikke finantsriske olukorras, kus varem alustanud projektil õnnestub pääseda investeeringute kavasse ning see saab ka toetuse rahuldamise otsuse. Määruse eelnõu kavandi kohaselt tuleks tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgida Eesti standardit EVS 843 või samaväärset või kasutatakse Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ning ohutuks liiklemiseks. Ühtlasi tuleb tänavaruumi projekteerimisse kaasata liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning viia läbi ka kavandatava jalgrattatee ohutusaudit. Kuna Eesti standard EVS 843 on ajale jalgu jäänud ning selle uuendamine on hetkel päevakorras, siis soovitame pigem kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme või muid juhendmaterjale. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Silmas tuleb pidada ka, et tulenevalt ühissätete määruse1 artikli 73 lõike 2 punktist tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. See tähendab, et kliimakindluse analüüs tuleb teha enne ehitusprojekti koostamist ning kliimakindlusega tuleb arvestada projekteerimisel. Määruse eelnõu kohaselt toetatakse tegevust, mille linnaruumi lahendused on koostatud ja projekteeritud koostöös vähemalt 7. taseme volitatud arhitekti või maastikuarhitektiga. Vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt peab olema kaasatud juba esmase eskiislahenduse koostamisse. 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekti kaasamine tagab Uue Bauhausi kriteeriumide täitmise (see nõue tuleb taotleja poolt lähteülesandena hankedokumentidesse lisada ning ehitusprojektiga koos tuleb RTK-le esitada ka ülevaade Uue Bauhausi tingimustega arvestamisest). Euroopa uus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. See tähendab, et linnal tuleb taristu planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav ka nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis- intellekti- ja kuulmispuudega) inimestele, eakatele, lastele ja lapsevankriga liikujatele. Ehk siis lähtuda tuleb ka ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ligipääsetavuste nõuetest puuetega inimestele. Projekti tegevused peavad olema kajastatud taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringute prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt peab olema kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga. Projekti raames planeeritavate tööde puhul tuleb silmas pidada ka abikõlblikke (toetusest kaasrahastatavad) ja mitteabikõlblikke kulusid (toetusest mitterahastatavad). Abikõlblikud kulud võivad olla näiteks jalgrattataristu rajamisega seotud kulud, sealhulgas kulud asjakohase tänavavalgustuse rajamiseks ning sõidutee asendamiseks jalg-, jalgrattatee taristuga või jalg- või jalgratta sildade ja -tunnelite rajamisega seotud kulud; sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, juhul kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalg-, jalgratta- ja trammitee kasuks; jalgratta ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamisega seotud kulud; nutikate lahenduste kasutamisega seotud kulud loodaval taristul, sealhulgas ühistranspordi reaalaja tabloode ja jalgrattaloendurite soetamise ja paigaldamisega seotud kulud; uue taristu loomisel ühistranspordi peatuste ümbertõstmisega seotud kulud; rajatava objektiga funktsionaalselt seotud maastikukujundamisega seotud kulud; rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sadevete äravoolu rajamisega seotud kulud; projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt; arhitekti või maastikuarhitekti kaasamisega seotud kulud; kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud; projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; kohustusliku teavitamistegevusega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-le 2. Samas, mitteabikõlblikud kulud on projektijuhtimis- ja personalikulud; projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud; projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud; rajatava jalg- ja jalgrattatee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, mis ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga; rajatava jalg ja jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud; kinnisvara ja maa soetamisega ning omandamisega seotud kulud; kasutatud masinate ja seadmete soetamisega seotud kulud; veeremi ja sõidukite soetamisega seotud kulud. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET#d1e39-159-1 2 (3) Ühtlasi tundsite huvi, kas eelnevalt on vajalik rakendusasutuse informeerimine kavandatavatest tegevustest ja rakendusasutuse nõusolek. Siin taaskord selgituseks, et kui projekti eskiislahendus on läbinud eelnõustamise ja saanud parendusettepanekuid ja kui nendega on arvestatud, siis pääseb projekt investeeringute kavasse ning selle alusel võib taotleja esitada taotluse RTK-le rahastuse saamiseks. Kui teostate projekteerimised ja riigihanked ning alustate projekti elluviimist enne eelkonsultatsiooni perioodi ja investeeringute kava kinnitamist, siis peate valmis olema selleks, et elluviidav projekt ei pruugi olla piisava kvaliteediga Euroopa Liidu rahastuse saamiseks. Seega ei ole tarvis eelnevalt rakendusasutust informeerida kavandatavatest tegevustest, kuna rakendusasutus ei saa anda siduvaid nõusolekuid ega garanteerida edaspidiseid toetuse väljamakseid. Maikuus peaks eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile jõudma toetuse andmise tingimuste määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ eelnõu, mis väljatöötamise staadiumis sai ka Tartu linnale arvamuse avaldamiseks saadetud. Soovitame projekti rakendamisega seni oodata ning linnal läbi töötada määruses sätestatavad tingimused ning hinnata riske, kas projekti varem alustamisega edasi minna või mitte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Liis Sepp 5683 8533 [email protected] 3 (3)