Majandus- ja Teie 29.03.2023 nr 2-5/23-00519
Kommunikatsiooniministeerium
Meie 26.04.2023 nr 1-5/23/1336-3
Keskkonnaministeeriumi sisend: Kliimaneutraalse
tööstuse õigusakt
Austatud kolleegid
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/23-0134 esitab Keskkonnaministeerium oma
ettepanekud ja tähelepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni kliimaneutraalse tööstuse
õigusakti algatusele. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada
EL koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ning seisukohas
alljärgnevate kommentaaridega.
Keskkonnamõju hindamine – tähelepanekud
Artikkel 6 käsitleb nulltehnoloogia arendamise projektide loastamise menetluse kestvust. Uute
projektide loastamise menetlustähtaeg (sh vajadusel KMH läbiviimine) on alla 1 GW
tootmisvõimsuse puhul 12 kuud (+1 kuu) ning üle 1 GW tootmisvõimsusega projekti puhul
18 kuud (+ 1k). Põhjendatud juhtudel (erakorralised riskid töötajatele või elanike tervisele ja
õhtususele, kaitsemeetmete kehtestamine) võib loastamise menetlustähtaega pikendada 6 kuu
võrra.
Töös olevate projektide tootmisvõimsuse suurendamise korral on määruses toodud, et
loastamine tuleb läbi viia vastavalt alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 6 kuu ning üle 1 GW
võimsuse korral 9 kuu jooksul.
Riiklikul tasandil tuleks täpsustada, mida Eesti oludes nulltehnoloogia arenduse projektid alla
ja üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas tähendavad? Tegemist võib olla väga mastaapsete
projektidega. Eeldatavasti on projektide ellu viimiseks vaja ehitusluba ning
keskkonnakaitseluba (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba).
Kitsaskohaks loastamise (sh KMH) menetlustähtaegade juures võib osutuda suurte projektide
loastamisel, kui on vaja läbi viia KMH ning KMH koostamiseks omakorda suuremahulised
keskkonna uuringud.
Teine võimalik kitsaskoht on olemasolevate projektide laiendamine, mille loastamine tuleb
määruse kohaselt viia läbi veel kiiremini. Kuidas suudame tagada määruses seatud
menetlustähtajad (vastavalt 6 kuud alla 1 GW tootmisvõimsusega ja 9 kuud üle 1 GW
tootmisvõimsusega aastas), kui nt olemasoleva tootmisrajatise võimsuse suurendamisel tekib
vajadus loastamise otsustamiseks viia läbi KMH, mida eelnevalt pole olnud vajadus läbi viia?
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
RePowerEU direktiivi raames on koostamisel TAK eelnõu, mis sisaldab mh ka KMH protsessi
ja menetlustoimingute kiirendamist, kuid ei saa tagada, et need muudatused on piisavad ning
NZIA määrusest tulenevalt on vaja kehtivas loamenetluses ja keskkonnamõju hindamise
regulatsioonis teha vastavad muudatused.
Määruse art 4 kohaselt tuleb nullilähedase tehnoloogia tootmise projektide hõlbustamise ja
koordineerimise eest määrata vastutavaks üks asutus. Projekti loastamisel tuleb käsitleda
projekti tervikuna ka vajalike tegevuslubade (ehitusluba, keskkonnakasutusluba) lõikes.
Arvestada tuleb, et vastutava asutuse töökoormus suureneb ning vajadusel tuleb leida ressursid
täiendus ja ümberõppeks. Riiklikult tuleks läbi kaaluda, milline asutus on kõige mõistlikum
nulltehnoloogia arendamise hõlbustamiseks määrata.
Art 7 järgi nähakse ette, et kui KMH tuleb läbi viia, siis arendaja peab küsima määratud
pädevalt asutuselt arvamust selle kohta, et millist teavet ja mis ulatuses tuleb KMH aruandes
esitada. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, mis hetkel see aset peab leidma küll aga on öeldud,
määratud asutusel tuleb arvamus esitada 30 päeva jooksul.
Eesti oludes toob see nähtavasti kaasa mingid muudatused/lisanõuded. Eesti KMH süsteemi
järgi peab iga kordselt koostama KMH programmi, millele tuleb korraldada ka avalikustamine
ja mille nõuetele vastavuse kohasust peab otsustaja (tegevusloa andja) kontrollima– KMH
programmiga määratletakse ära KMH aruande ulatus ja sisu.
Kõik toimingud nõuavad teatud aja – määruses on analoogse toimingu jaoks ette nähtud 30
päeva. Kehtivas KeHJS § 11 lg 12 sätestatud, et arendajal on võimalus pöörduda enne
tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole ning otsustajal on kohustus konsulteerida ajaomase
asutustega ning otsustajale ei ole seatud info esitamise osas ajalist piirangut.
Art 7 lg 4 on toodud, et keskkonnaaruande avalikusega konsulteerimise ei tohi olla pikem kui
45 päeva ning erandjuhtudel (art 6 lg 4) korral võib ajavahemikku pikendada 90 päevani.
Määrusega ettenähtud tähtaegade osas takistusi ei näe.
Soojuspumbad ja võrgujaotlad
Keskkonnaministeeriumi jaoks oluline algatuse valdkond on soojuspumbad ja võrguseadmed
(jaotlad). Hetkel on käimas fluoritud kasvuhoonegaaside EL määruse muutmine (hetkel
triloogide faasis) ning näeme, et liigutakse fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele,
keskkonnasõbralikematele alternatiivsetele tehnoloogiatele. See üleminek jahutus-ja
kliimaseadmete, võrguseadmete puhul vajab investeeringuid.
Algatuse sissejuhatuse mööndakse, et kuigi ELi soojuspumbaturgu juhivad ELi tootjad, on
Aasia konkurentide surve tugev ja see on kasvamas. Samuti tuuakse välja et mitmetes riikides
(USA; India, Hiina, Jaapan) on sarnased programmid olemas, mis aitavad nende maade
tööstusel maailmaturul paremaid positsioone sisse võtta.
Soojuspumpade kohta on kirjutatud, et ELi soojuspumbatööstuses on märku andnud
tarneriskidest, õõnestades ELi soojuspumpade praeguse kasutuselevõtu määra teostatavus.
Nende hulka kuuluvad mõnede komponentide (nt HFC-külmaained) suurenenud
impordisõltuvus, kiibipuudus ja piiratud rahaline suutlikkus investeerida kiiresti muuhulgas
uutesse tootmisliinidesse. Samuti mõjutavad Euroopa konkurentsivõimet ja varustuskindlust
volatiilsed metallide (vask, teras, alumiinium, hõbe) hinnad. Eluruumides kasutatavad õhk-õhk
soojuspumbad sisaldavad peamiselt torudes ja ventiilides umbes 15–20 kg vaske, mis
moodustab ligikaudu 10% seadme kogumaksumusest, samas kui elamute hüdroonilised
soojuspumbad sisaldavad tavaliselt rohkem kui kaks korda rohkem alumiiniumi ning 15 korda
rohkem vaske ja messingit kui nende külmaaine ekvivalendid (condensing gas boiler
equivalents). Komponentide osas on tööstusharu hinnangul mõnel soojuspumpade turule
siseneval ettevõttel tarneaeg üle 50 nädalat.
Saame aru, et Net Zero algatusega suunatakse rahastust nii tootmisüksuste ülesseadmisesse kui
ka nende tootmisvõimsuste suurendamisse aga ka tarbijatele suunatud toetused, mis peaksid
soodustama rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Need kaks punkti on soojuspumpade ja
võrgetehnoloogiate (pingejaotlad) puhul väga olulised ja oleme seisukohal, et peaksime
toetama rahastust antud valdkonnas. Propaanil põhinevate soojuspumpade tootmine peab
lähiaastatel kiirelt hoogustuma, sest tulenevalt fluoritud kasvuhoonegaaside EL määrusest
(plaanitud jõustuma 1. jaanuar 2024) ei tohi 2020-date aastate lõpust enam fluoritud
kasvuhoonegaase sisaldavaid soojuspumpasid turustada. Samal ajal on meil üleeuroopaliselt
kasvav nõudlus soojuspumpade järgi, paljuski tulenevalt RePowerEU-st. Nõudluse katmiseks
on äärmiselt vajalik toetada antud valdkonnas nii tootmist (et tagada vajalik kogus propaaniga
soojuspumpasid) kui ka tarbijaid, et tagada sujuv uuele tehnoloogiale üleminek.
Samuti räägib Net Zero algatus töötajate teadmiste ja oskuste edendamisest – siinkohal samuti
sooviksime, et soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate valdkond on tugevalt esindatud – ehk
meetmed toetaksid nendes valdkondades rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja uute oskuste
arendamist.
Kliima ja süsinikuheide
Leiame, et kliimaneutraalse tehnoloogia (net-zero technology) määratlemisel on oluline, et
vaadatakse nii tootmisprotsessi kui ka toote kasutamisel tekkivat heidet. Kliimaneutraalse
tehnoloogia eesmärk peaks olema süsiniku välja viimine tarbimistsüklist. See tähendab näiteks,
et CCU tehnoloogiate puhul saab lugeda kliimaneutraalseks üksnes sellist tegevust, kus lõplik
toode tagab CO2 püsiva sidumise tootesse pikaajaliselt.
Samuti tuleb arvestada tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivat täiendavat heidet. Selleks on
oluline, et tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneks ka selge ning ühtlane seire- ja
aruandlusprotsess, mis võimaldab hinnata tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevat tulemust
kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Oluline on, et saavutatud tulemus oleks püsiv ning ei
tooks kaasa süsinikuleket. See on eriti oluline süsiniku eemaldamistehnoloogiate kasutusele
võtu puhul.
Toetame, et komisjon soovib pöörata enam tähelepanu CO2 ladestuspaikade leidmisele, kuna
see vajab tihti riikidevahelist koostööd ja riikideüleseid kokkuleppeid. Leiame, et riikide
pädevust selliste asukohtade leidmisel ja arendamisel tuleks suurendada, samuti tuleks
suurendada riikide vahelist koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Johanna Maarja Tiik, 626 2914
[email protected]