Kirja edastamine

Majandus- ja Teie 29.03.2023 nr 2-5/23-00519 Kommunikatsiooniministeerium Meie 26.04.2023 nr 1-5/23/1336-3 Keskkonnaministeeriumi sisend: Kliimaneutraalse tööstuse õigusakt Austatud kolleegid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/23-0134 esitab Keskkonnaministeerium oma ettepanekud ja tähelepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni kliimaneutraalse tööstuse õigusakti algatusele. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada EL koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ning seisukohas alljärgnevate kommentaaridega. Keskkonnamõju hindamine – tähelepanekud  Artikkel 6 käsitleb nulltehnoloogia arendamise projektide loastamise menetluse kestvust. Uute projektide loastamise menetlustähtaeg (sh vajadusel KMH läbiviimine) on alla 1 GW tootmisvõimsuse puhul 12 kuud (+1 kuu) ning üle 1 GW tootmisvõimsusega projekti puhul 18 kuud (+ 1k). Põhjendatud juhtudel (erakorralised riskid töötajatele või elanike tervisele ja õhtususele, kaitsemeetmete kehtestamine) võib loastamise menetlustähtaega pikendada 6 kuu võrra. Töös olevate projektide tootmisvõimsuse suurendamise korral on määruses toodud, et loastamine tuleb läbi viia vastavalt alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 6 kuu ning üle 1 GW võimsuse korral 9 kuu jooksul. Riiklikul tasandil tuleks täpsustada, mida Eesti oludes nulltehnoloogia arenduse projektid alla ja üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas tähendavad? Tegemist võib olla väga mastaapsete projektidega. Eeldatavasti on projektide ellu viimiseks vaja ehitusluba ning keskkonnakaitseluba (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba). Kitsaskohaks loastamise (sh KMH) menetlustähtaegade juures võib osutuda suurte projektide loastamisel, kui on vaja läbi viia KMH ning KMH koostamiseks omakorda suuremahulised keskkonna uuringud. Teine võimalik kitsaskoht on olemasolevate projektide laiendamine, mille loastamine tuleb määruse kohaselt viia läbi veel kiiremini. Kuidas suudame tagada määruses seatud menetlustähtajad (vastavalt 6 kuud alla 1 GW tootmisvõimsusega ja 9 kuud üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas), kui nt olemasoleva tootmisrajatise võimsuse suurendamisel tekib vajadus loastamise otsustamiseks viia läbi KMH, mida eelnevalt pole olnud vajadus läbi viia? Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  RePowerEU direktiivi raames on koostamisel TAK eelnõu, mis sisaldab mh ka KMH protsessi ja menetlustoimingute kiirendamist, kuid ei saa tagada, et need muudatused on piisavad ning NZIA määrusest tulenevalt on vaja kehtivas loamenetluses ja keskkonnamõju hindamise regulatsioonis teha vastavad muudatused.  Määruse art 4 kohaselt tuleb nullilähedase tehnoloogia tootmise projektide hõlbustamise ja koordineerimise eest määrata vastutavaks üks asutus. Projekti loastamisel tuleb käsitleda projekti tervikuna ka vajalike tegevuslubade (ehitusluba, keskkonnakasutusluba) lõikes. Arvestada tuleb, et vastutava asutuse töökoormus suureneb ning vajadusel tuleb leida ressursid täiendus ja ümberõppeks. Riiklikult tuleks läbi kaaluda, milline asutus on kõige mõistlikum nulltehnoloogia arendamise hõlbustamiseks määrata.  Art 7 järgi nähakse ette, et kui KMH tuleb läbi viia, siis arendaja peab küsima määratud pädevalt asutuselt arvamust selle kohta, et millist teavet ja mis ulatuses tuleb KMH aruandes esitada. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, mis hetkel see aset peab leidma küll aga on öeldud, määratud asutusel tuleb arvamus esitada 30 päeva jooksul. Eesti oludes toob see nähtavasti kaasa mingid muudatused/lisanõuded. Eesti KMH süsteemi järgi peab iga kordselt koostama KMH programmi, millele tuleb korraldada ka avalikustamine ja mille nõuetele vastavuse kohasust peab otsustaja (tegevusloa andja) kontrollima– KMH programmiga määratletakse ära KMH aruande ulatus ja sisu. Kõik toimingud nõuavad teatud aja – määruses on analoogse toimingu jaoks ette nähtud 30 päeva. Kehtivas KeHJS § 11 lg 12 sätestatud, et arendajal on võimalus pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole ning otsustajal on kohustus konsulteerida ajaomase asutustega ning otsustajale ei ole seatud info esitamise osas ajalist piirangut.  Art 7 lg 4 on toodud, et keskkonnaaruande avalikusega konsulteerimise ei tohi olla pikem kui 45 päeva ning erandjuhtudel (art 6 lg 4) korral võib ajavahemikku pikendada 90 päevani. Määrusega ettenähtud tähtaegade osas takistusi ei näe. Soojuspumbad ja võrgujaotlad  Keskkonnaministeeriumi jaoks oluline algatuse valdkond on soojuspumbad ja võrguseadmed (jaotlad). Hetkel on käimas fluoritud kasvuhoonegaaside EL määruse muutmine (hetkel triloogide faasis) ning näeme, et liigutakse fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele, keskkonnasõbralikematele alternatiivsetele tehnoloogiatele. See üleminek jahutus-ja kliimaseadmete, võrguseadmete puhul vajab investeeringuid.  Algatuse sissejuhatuse mööndakse, et kuigi ELi soojuspumbaturgu juhivad ELi tootjad, on Aasia konkurentide surve tugev ja see on kasvamas. Samuti tuuakse välja et mitmetes riikides (USA; India, Hiina, Jaapan) on sarnased programmid olemas, mis aitavad nende maade tööstusel maailmaturul paremaid positsioone sisse võtta. Soojuspumpade kohta on kirjutatud, et ELi soojuspumbatööstuses on märku andnud tarneriskidest, õõnestades ELi soojuspumpade praeguse kasutuselevõtu määra teostatavus. Nende hulka kuuluvad mõnede komponentide (nt HFC-külmaained) suurenenud impordisõltuvus, kiibipuudus ja piiratud rahaline suutlikkus investeerida kiiresti muuhulgas uutesse tootmisliinidesse. Samuti mõjutavad Euroopa konkurentsivõimet ja varustuskindlust volatiilsed metallide (vask, teras, alumiinium, hõbe) hinnad. Eluruumides kasutatavad õhk-õhk soojuspumbad sisaldavad peamiselt torudes ja ventiilides umbes 15–20 kg vaske, mis moodustab ligikaudu 10% seadme kogumaksumusest, samas kui elamute hüdroonilised soojuspumbad sisaldavad tavaliselt rohkem kui kaks korda rohkem alumiiniumi ning 15 korda  rohkem vaske ja messingit kui nende külmaaine ekvivalendid (condensing gas boiler equivalents). Komponentide osas on tööstusharu hinnangul mõnel soojuspumpade turule siseneval ettevõttel tarneaeg üle 50 nädalat.  Saame aru, et Net Zero algatusega suunatakse rahastust nii tootmisüksuste ülesseadmisesse kui ka nende tootmisvõimsuste suurendamisse aga ka tarbijatele suunatud toetused, mis peaksid soodustama rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Need kaks punkti on soojuspumpade ja võrgetehnoloogiate (pingejaotlad) puhul väga olulised ja oleme seisukohal, et peaksime toetama rahastust antud valdkonnas. Propaanil põhinevate soojuspumpade tootmine peab lähiaastatel kiirelt hoogustuma, sest tulenevalt fluoritud kasvuhoonegaaside EL määrusest (plaanitud jõustuma 1. jaanuar 2024) ei tohi 2020-date aastate lõpust enam fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid soojuspumpasid turustada. Samal ajal on meil üleeuroopaliselt kasvav nõudlus soojuspumpade järgi, paljuski tulenevalt RePowerEU-st. Nõudluse katmiseks on äärmiselt vajalik toetada antud valdkonnas nii tootmist (et tagada vajalik kogus propaaniga soojuspumpasid) kui ka tarbijaid, et tagada sujuv uuele tehnoloogiale üleminek.  Samuti räägib Net Zero algatus töötajate teadmiste ja oskuste edendamisest – siinkohal samuti sooviksime, et soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate valdkond on tugevalt esindatud – ehk meetmed toetaksid nendes valdkondades rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja uute oskuste arendamist. Kliima ja süsinikuheide  Leiame, et kliimaneutraalse tehnoloogia (net-zero technology) määratlemisel on oluline, et vaadatakse nii tootmisprotsessi kui ka toote kasutamisel tekkivat heidet. Kliimaneutraalse tehnoloogia eesmärk peaks olema süsiniku välja viimine tarbimistsüklist. See tähendab näiteks, et CCU tehnoloogiate puhul saab lugeda kliimaneutraalseks üksnes sellist tegevust, kus lõplik toode tagab CO2 püsiva sidumise tootesse pikaajaliselt.  Samuti tuleb arvestada tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivat täiendavat heidet. Selleks on oluline, et tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneks ka selge ning ühtlane seire- ja aruandlusprotsess, mis võimaldab hinnata tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevat tulemust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Oluline on, et saavutatud tulemus oleks püsiv ning ei tooks kaasa süsinikuleket. See on eriti oluline süsiniku eemaldamistehnoloogiate kasutusele võtu puhul.  Toetame, et komisjon soovib pöörata enam tähelepanu CO2 ladestuspaikade leidmisele, kuna see vajab tihti riikidevahelist koostööd ja riikideüleseid kokkuleppeid. Leiame, et riikide pädevust selliste asukohtade leidmisel ja arendamisel tuleks suurendada, samuti tuleks suurendada riikide vahelist koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Johanna Maarja Tiik, 626 2914 [email protected]