Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 26.04.2023 nr 2-1/2023/2286 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud ministrid Esitame kooskõlastamiseks vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun esitage ettepanekud ja märkused kümne tööpäeva jooksul. Tegemist ei ole väga suure eelnõuga. Lisaks peame jõudma eelnõuga kevade lõpuks Riigikokku, muidu ei saa 01.01.2024 seadust jõustada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Õliühing MTÜ Kristel Tänover 625 6304 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  19.04.2023 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse vedelkütuse seadust (edaspidi VKS). Selles on vedelkütuse tarnijatele pandud kohustus lisada tarbimisse lubatud kütustele biokomponenti. VKS-i muutmise seaduse eelnõu eesmärk on: a) sõnaselgelt esile tuua, missugune on tagajärg, kui kütusemüüja jätab täitmata VKS-i1 § 21 lõikega 1 talle pandud kohustuse, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga; b) lühendada kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale senise kalendriaasta asemel; c) sätestada kohustuse rikkumise eest rahaline karistus, mis on proportsionaalne rikkumise suurusega ja kütusemüüja arvatava tuluga juhul, kui ta jätab biokomponendi lisamise kohustuse täitmata. Edaspidi arvestatakse juriidilise isiku trahvisummaks 125 eurot iga gigadžauli eest, mis jääb nõutud määrast kohustuse täitmise perioodi lõpuks täitmata. Kütusemüüjatele tuleb vedelkütusele biokomponendi lisamise kohustus Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivis (EL) 2018/20012 liikmesriikidele sätestatud transpordisektori minimaalsest taastuvenergia eesmärgist, mille elluviimist Eesti rakendab VKS-i kaudu. Transpordisektori turuosalised on andnud märku, et kehtiva sätte täitmise üle järelevalve tõhustamise asemel on kohustuse täitmise periood tarvis lühendada poolele aastale. Kuna viimastel aastatel pakutakse Eesti turul biokütuseid märgatavalt rohkem, leiab Eesti kütusesektori katusorganisatsioon, et lühema ajavahemiku puhul ei tohiks turuosalistel biokomponendi lisamise kohustuse täitmisega probleeme olla. Kui biokomponendi lisamise kohustust ei täideta, näeb kehtiva VKS-i § 331 lõige 2 juriidilisele isikule ette trahvi kuni 10 000 000 eurot3. See säte ei taga seaduse täielikku järgimist, kuna praeguses turuolukorras võib rikkumisest saadav majanduslik tulu mõningatel juhtudel märgatavalt ületada seaduses sätestatud maksimaalse trahvisumma. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ja energiatõhususe ekspert Ketli Lindus ([email protected], 639 7610). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused 1 RT I, 07.03.2023, 87 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 3 RT I, 24.03.2020, 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse VKS-i 17.03.2023. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 87. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõuga suurendatakse biokütuse lisamise kohustuse täitmise üle tehtava järelevalve tulemuslikkust, lühendades kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale. 2022. aastast 2027. aastani kehtib kohustus, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga (VKS § 21 lg 1). Viimastel aastatel on nii vedelate kui ka gaasiliste biokütuste pakkumine turul suurenenud. Eelnõuga suurendatakse VKS-i § 331 lõikes 2 nimetatud maksimaalset trahvisummat nii, et see on proportsionaalne rikkumise suurusega ja sellest saadava arvatava tuluga. Nimetatud muudatus võimaldab kütusemüüjatel selgelt ja arusaadavalt mõista, kuidas kujuneb VKS-i § 21 lõikes 1 sätestatud kohustuse mittetäitmise korral trahvisumma. VKS-i § 21 lõike 1 muutmine Eelnõu punktiga 1 asendatakse VSK-i § 21 lõikes 1 lauseosa „kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks“ lauseosaga „30. juuni ja 31. detsembri seisuga kaalutud keskmise väärtusena olema“. Seega lühendatakse VKS-i § 21 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise arvestusperioodi ja varasema ühe kalendriaasta asemel on see edaspidi kuus kuud. Kuna Eesti turul pakutakse biokütuseid varasemast märgatavalt rohkem, on kohustuse täitmise perioodi lühendamine poole aasta võrra sektori turuosalistele jõukohane. 2022. aastast 2027. aastani on vedelkütuse tarnijatel kohustus, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga. Kohustus on arvestatud eeldusel, et 2030. aastaks moodustab riigi maantee- ja raudteesektoris kasutusele võetud kütusest vähemalt 14% taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus või energia. VKS-i § 331 lõike 2 muutmine Eelnõu punktiga 2 muudetakse VKS-i § 33 lõiget 2 ja see sõnastatakse järgmiselt: „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.“. Turuolukorda arvestades võib rikkumisest saadav majanduslik tulu mõningatel juhtudel olla märgatavalt kasumlikum kui seadusega ette nähtud maksimaalne trahvisumma. Seetõttu on tarvis muuta trahvisummat kohustuse täitmata jätmise eest (VKS § 331 lg 2), tagades, et EL-i taastuvenergia direktiivist tulenev eesmärk saab täidetud ja seadust täielikult järgitakse – mõjus sanktsioon on selline, et kohustuse täitmata jätmine ei ole odavam. Eelnõu koostamise ajal kehtiv vedelkütuse seadus4 ei võimalda väärteo eest kehtestada karistust üle 10 000 000 euro. Arvestades biokütuse ja fossiilse kütuse hinnaerinevust ja Eesti suurima tarnija turuosa, ei ole sanktsioon summas 10 000 000 eurot täitmata kohustuse eest poole aasta peale proportsionaalne ega mõjus. Et rikkumise eest rakendatav trahv oleks märgatavalt suurem kui sellest saadav majanduslik kasu, määratakse trahvisummaks 125 eurot iga kohustuse 4 RT I, 07.03.2023, 87 täitmisest puudujääva gigadžauli eest. Trahvisumma kujundati, võttes aluseks S&P Global Plattsi5 avaldatavad Kirde-Euroopa piirkonnas HVO-ga6 tehtavate müügitehingute ligikaudsed referentshinnad ja arvestades HVO energiasisaldust. Lähtudes HVO keskmisest hinnast ja aruandmisperioodi tipphinnast, on trahvisumma 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest optimaalne. Kui jätta rikkumise proportsionaalse suurusega seotud trahvimäär sätestamata, ei saa vedelkütuse tarnijad selgust, milline on karistus kohustuse täitmata jätmise eest. Selline ebaselgus aitab aga eelnõu koostaja hinnangul kohustuse mittetäitmisele kaasa ja võib viia olukorrani, kus väärteo toimepanemine on tarnijale majanduslikult hoopis kasulik. Trahvisumma on seatud taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate kohustuste täitmiseks. Direktiivi kohaselt peab riik 2023. aastal tagama, et transpordisektoris kasutatakse taastuvast allikatest pärit transpordikütuseid vähemalt 11,2% (sisaldab kordajaid) kogu kasutatud kütuste energiabilansist, kusjuures aastaks 2030 peab nende osakaal jõudma 14%-ni. Nende eesmärkide täitmist ei ole võimalik tagada ilma, et liikmesriik võtaks tõhusaid meetmeid kohustuse täitmata jätmise eest. Eelnõuga kavandatud proportsionaalset trahvisummat rakendatakse vaid juriidilistele isikutele ja see on tõhus, et täita direktiiviga (EL) 2018/2001 pandud eesmärgid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab põhimõtetele ja kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. 4. Seaduse mõjud Vedelkütuse tarnijatel on kohustus lisada tarbimisse lubatud kütustele biokomponenti, eelnõuga lühendatakse selle kohustuse arvestusperioodi ühelt kalendriaastalt poolele aastale. Muudatusega tõhustatakse järelevalvet vedelkütuse tarnijate kohustuse täitmise üle ja saadakse parem ülevaade kohustuse täitmisest. Lisaks muudetakse eelnõuga kohustuse täitmata jätmise korral määratavat trahvisummat. See on kujundatud proportsionaalselt, võttes arvesse nii rikkumise suurust kui ka kütusemüüjale rikkumisest tulevat võimalikku majanduslikku kasu. Proportsionaalne lähenemine trahvi määramisel tagab turuosalistele trahvisumma arusaadava kujunemise. Mõju majandusele Muudatused ei avalda mõju majandusele. Mõju keskkonnale Käesoleva eelnõuga tagatakse, et kütusetarnijad täidavad paremini kohustust lisada vedelkütusele biokomponenti. Selleks lühendatakse nimetatud kohustuse täitmise arvestusperioodi ühelt kalendriaastalt poolele aastale. Kuna eelnõuga suurendatakse taastuvenergia osakaalu transpordisektoris, aitab eelnõu vähendada õhku paisatavaid 5 Agentuur Platts (ingl S&P Global Commodity Insights) on energia- ja toormeteabe pakkuja ning füüsiliste tooraineturgude võrdlushindade allikas. 6 HVO (ingl hydrotreated vegetable oil) on biokütus, mida tehakse orgaanilistest jäätmetest ja jääkidest. HVO-d tuntakse ka rohelise diisli või taastuva diislikütusena. kasvuhoonegaase ja täita eesmärki, et 2030. aastaks kasutatakse riigi maantee- ja raudteesektoris vähemalt 14% taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust või energiat. Transpordisektori taastuvenergia osakaal oli 2021. aastal 11,2% (sisaldab kordajaid). Enim kasutati täiustatud biokütuseid, kokku moodustasid need 7,43% tarbimisse lastud kütustest tänu vedelkütuste tarnijatele sätestatud biokomponendi lisamise kohustusele. Esimese generatsiooni kütuste osakaal oli kokku 0,17% tarbimisse lastud kütustest. Biometaan moodustas aastal 2021 4,5% (u 168 gigavatt-tundi, GWh) kogu gaasitarbimisest ja kogu biometaan tarbiti transpordisektoris. Taastuvelekter moodustas 0,6% transpordisektoris tarbitud taastuvenergiast. Mõju halduskoormusele Kehtiva sättega kaasneb vajadus rikkumist põhjalikult menetleda, et määrata konkreetne trahvisumma, mis on toonud järelevalveasutustele (Keskkonnaametile) kaasa suurenenud halduskoormuse, pikendanud menetluse aega ja suurendanud õigusriske sanktsioonide kohaldamisel. Kehtiva vedelkütuse seaduse kohaselt kontrollib Keskkonnaamet biokütuse lisamise kohustuse täitmist üks kord aastas. Arvestades, et eelnõuga lühendatakse nimetatud kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale, peab Keskkonnaamet alates 2024. aastast kontrolle tegema kaks korda aastas. Proportsionaalne lähenemine trahvi määramisel tagab turuosalistele läbipaistva ja arusaadava trahvi kujunemise. Rikkumise menetlemine ja süüteoga seotud vara suuruse väljaselgitamine on järelevalveasutusele väga aja- ja tööjõumahukas. Muudatusega väheneb järelevalveasutuste halduskoormus, lüheneb menetlusele kuluv aeg, samuti vähenevad õiguslikud riskid sanktsioonide kohaldamisel. Muudatused ei avalda mõju Eesti elanike halduskoormusele. 5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Keskkonnaametil lisandub kohustus kontrollida aruandeid senise ühe korra aastas asemel kahel korral aastas. See ei tekita ametile olulist lisakoormust, mistõttu ei teki ametile ka täiendavat lisakulu. Taastuvast energiaallikast toodetud kütuse lisamise kohustuse tekkimisel eraldati Keskkonnaametile täiendavate ametikohtade vahendid. Eraldatud ametikohtade vahendite arvelt on võimalik katta kontrolli ka kahel korral aastas. 6. Seaduse jõustumine VKS-i § 331 lg 2 muudatus jõustub 2023. aasta 1. novembril. Muudatuse jõustumise kuupäev on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) 94 SE, mis jõustub 2023. aasta 1. novembril. Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Muudatuse jõustumise kuupäev valiti, et järelevalveasutusel oleks piisavalt ettevalmistusaega tagamaks vajalikud ressursid pooleaastapõhisteks kontrollideks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Õliühing MTÜ-le. Algatab Vabariigi Valitsus ………. 2023. a Vabariigi Valitsuse nimel Heili Tõnisson valitsuse nõunik  EELNÕU 19.04.2023 Vedelkütuse seaduse muutmise seadus § 1. Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks“ tekstiosaga „poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema“; 2) paragrahvi 331 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Seaduse § 1 lõige 2 jõustub 2023. aasta 1. novembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……… 2023 ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …….. 2023