MKM-i vastuskiri EKRE eelnõule 3 SE

Siseministeerium Teie 11.04.2023 nr 2-5/23-00586, [email protected] RIIGIKOGU/23-0390/-2T Pikk 61 Meie 25.04.2023 nr 2-7/2023/2018 15065, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus SE 3 kohta Austatud Lauri Läänemets Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) töörännet puudutavate ettepanekute kohta. Eelnõu üks eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu. Sel eesmärgil soovitakse välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumit tõsta 1,5-kordseks. Palgakriteeriumi määramisel peame oluliseks reaalsest majandusolukorrast ja tööturu näitajatest lähtumist. Suurem osa koduturu palgasaajaist teenib täna alla Eesti keskmise palga. Palgakriteeriumi 1,5-kordseks tõstmine raskendaks tööandjate ligipääsu vajaminevale oskustööjõule veel enam ning vähendaks seeläbi Eesti konkurentsivõimet, mistõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. Ühtlasi nähakse eelnõuga ette iduettevõtlusega seotud palgakriteeriumi erandite kaotamine. Nimetatud erisus on välja töötatud arvestades idusektori eripära ja alustavate ettevõtete tavapäratult kiiret kasvu, mistõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. Eelnõuga soovitakse piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis seniselt 270 päevalt 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul, tuginedes väitele, et hooaeg ei saa olla pikem kui pool aastat ning hooajaspetsiifilised tööd ei saa kesta üle poole aasta. Hooajatöötamise perioodi piiramine 270 päevalt 183 päevale eelnõus väljatoodud alustel ei ole põhjendatud ning pärsiks hooajatöötajatest sõltuvate ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu MKM ei toeta ka hooajatöötamise perioodi kärpimise ettepanekut. Kehtiv seaduse sõnastus võimaldab töötada hooajal kuni 270 päeva ehk tööandjal on vajadusel, töö iseloomust ja sisust tingituna võimalik töösuhe (sõltuvalt hooajaspetsiifilisest tööst) vormistada lühemalt kui 270 päeva. Seaduses sätestatud 270-päevane lubatud töötamise periood võimaldab nt toitlustus- ja majutusvaldkonnas hoida töötajat palgal kevadisest koolivaheajast jõuludeni, mille vahele jääb selles sektoris mitu kõrghooaega, mil tööjõuvajadus on suurim. Hooajatöö lubatud perioodi kärpimine tähendaks mh seda, et ühe töötaja senisest lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha täiendavaid kulutusi uute hooajatöötajate leidmiseks, palkamiseks ja koolitamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis paneb ettevõtted majanduslikult keerulisse olukorda ning seab kahtluse alla ka ettevõtte nn püsivate ja kodumaiste töötajate töökohtade säilimise. On oluline ka meeles pidada, et hooajatöötajaid saab palgata vaid hooajast sõltuvate tegevusalade loeteluga kinnitatud valdkondadesse, mis tagab hooajatöötamise võimaluste eesmärgipärase kasutamise. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eelnõus tehakse ettepanek anda välismaalasele tähtajaline elamisluba vaid täistööajaga töötamiseks. 24. mail 2022 jõustunud välismaalaste seaduse sätted näevad ette, et välismaalase lühiajaline töötamine on lubatud vaid täistööajaga. Siiski ei ole mõistlik kõiki tähtajalisi elamislube siduda täistööajanõudega, kuivõrd ettevõtted palkavad kvalifitseeritud välistööjõudu erinevatele ametikohtadele, kus tööaeg ning iseloom on erinevad. Ülemaailmne trend nihkub aina enam töö- ja vaba aja senisest efektiivsema ühildamise suunas, mis toob mh kaasa erineva koormusega töölepingute sõlmimise. Erineva töökoormusega töötamise põhjuseks võib olla mh vajadus töö kõrvalt lapsi kasvatada või soov töötada mitmel erialal korraga. Arvestades üldist trendi ja reaalset tööturuolukorda, ei näi täistööaja üldiseks kriteeriumiks seadmine põhjendatud ning seetõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. Seaduses sätestatud iduettevõtete, kasvuettevõtete ja IKT-spetsialistide erisuste kaotamine ei oleks eesmärgipärane ning sunniks Eesti majanduses olulist rolli omavaid ettevõtteid oma tegevust kolima Eestiga konkureerivatele turgudele. Seetõttu kaotaksime märkimisväärse osa riigi maksutulust ning takerduksime ülemaailmses võidujooksus majandusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni nimel. MKM ei toeta nimetatud erisuste kaotamist. Vananeva elanikkonnaga ühiskonna tingimustes on tööjõuprobleem Eestis üha põletavam, mistõttu tuleb luua aina efektiivsemaid võimalusi Eesti inimeste heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning olla avatud välistööjõule. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole vaid üksikute majandussektorite probleem, vaid ulatuslik kitsaskoht, mis takistab Eesti 2035 strateegia ühe olulise sihi saavutamist, s.o Eesti tööjõu tootlikkuse kasvu 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule on Eestis pikaajaliselt puudus ka oskustööjõust. Peame oluliseks rõhutada, et Eesti ettevõtted kasutavad mistahes välistööjõu värbamist vaid hädavajadusel, sest välistööjõu palkamine on ettevõtetele märkimisväärselt kulukam kui Eestist töötajate palkamine. MKM ei toeta seega eelnõuga esitatud ettepanekuid, sest kavandatud muudatusel on pärssiv mõju Eesti inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et 2023. aasta 1.jaanuaril jõustunud välismaalaste seaduse muudatused aitavad täita mh Eesti majanduse elavdamise eesmärki, kuivõrd seadusemuudatused põhinevad ulatuslikul kaasamisel ning põhjalikul analüüsil. Seejuures sisaldab seadus olulisi muudatusi, mis aitavad maandada rändega seotud võimalikke riske. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkab koostööd ministeeriumide ja ettevõtlusorganisatsioonidega, et kaasajastada tööjõupoliitikat ja kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigikantselei Svetlana Štšur 715 5822 [email protected] 2 (2)