Finantsinspektsioon Meie 25.04.2023 nr 13-1.1/2952-1
[email protected]
Pandikirjade järelevalvearuannete
muutmine
Austatud härra Kessler
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
„Pandikirjade järelevalvearuannete sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord”
muutmise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise
kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) lisa 1;
4) lisa 3;
5) lisa 4;
6) lisa 5.
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Pank
Kristiina Kubja 6113658
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
MÄÄRUS
Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määruse nr 40 “Pandikirjade järelevalvearuannete
sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord” muutmine
Määrus kehtestatakse pandikirjaseaduse § 54 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määruses nr 40 “Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:
„3) „Tagatavate kohustuste aruanne” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga 219 (lisatud);
4) „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne” vastavalt lisale 4, aruandekoodiga 220 (lisatud);
5) „Stressitesti stsenaariumi aruanne” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga 224 (lisatud).“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Aruannetes esitatakse ülekaetuse suhtarv kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100)
ümardatuna nelja kohani pärast koma.“;
3) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ISO 3166“ tekstiosaga „ISO 3166-2“;
4) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Määruse 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse aruandeperioodidele,
mis lõppevad 2024. aasta 31. märtsil või hiljem.“;
5) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 (lisatud);
6) määrust täiendatakse lisaga 3 „Tagatavate kohustuste aruanne“ (lisatud);
7) määrust täiendatakse lisaga 4 „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“ (lisatud);
8) määrust täiendatakse lisaga 5 „Stressitesti stsenaariumi aruanne“ (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 1 Tagatisvara aruanne
Lisa 3 Tagatavate kohustuste aruanne
Lisa 4 Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne
Lisa 5 Stressitesti stsenaariumi aruanne
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määruse nr 40 “Pandikirjade
järelevalvearuannete sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord” muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 40 “Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord” (edaspidi määrus) on kehtestatud pandikirjaseaduse
§ 54 lõike 7 alusel. Määrus kehtestab nõuded pandikirjadega seonduvate järelevalveliste
aruannete sisule, nende koostamise alustele ja esitamise korrale. Määruse eesmärk on tagada
Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Määrusekohaseid aruandeid
koostavad ja esitavad kõik Eestis pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud
krediidiasutused.
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik
Kristiina Kubja (
[email protected], 611 3658), võttes aluseks Finantsinspektsiooni
esitatud ettepanekud. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected], 611 3638,). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge
Aasa (
[email protected], 611 3549).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtiva määruse kohaselt on emitent kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama
vastavalt määruse Lisale 1 „Tagatisvara aruande“ ja Lisale 2 „Likviidsuse aruande“. Määruse
muutmine on ajendatud pandikirjaseaduse muutmisest (10.12.2021 jõustunud redaktsioon),
rahandusministri 27.01.2023.a määruse nr 4 „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra,
metoodika ja eesmärgi ning stressitesti käigus leitud puudujäägi katteks varade tagamise
täpsemad nõuded“ kehtestamisest ning järelevalve teostamise käigus tekkinud täiendavast
andmevajadusest.
Määrusesse sisse viidavad muudatused puudutavad eelkõige määruse lisasid. Eelnõuga
muudetakse määruse lisa 1 “Tagatisvara aruanne“ ning kehtestatakse kolm uut lisa:
- lisa 3 „Tagatavate kohustuste aruanne“;
- lisa 4 „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“ ja;
- lisa 5 „Stressitesti stsenaariumi aruanne“.
Paragrahvi 8 muutmine. Määruse § 8 reguleerib, milliseid aruandeid on emitent kohustatud
koostama ja esitama Finantsinspektsioonile ning milliseid aruannete koode tuleb esitamisel
kasutada.
1
Lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 lisandumisega täiendatakse emitendi aruandluskohustusi uute
aruannetega „Tagatavate kohustuste aruanne”, „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“ ja
„Stressitesti stsenaariumi aruanne“, mida emitendid peavad esitama vastavalt eelnõu lisadele 3,
4 ja 5. Uute aruannete koodid on 219 („Tagatavate kohustuste aruanne“), 220
(„Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“) ja 224 („Stressitesti stsenaariumi aruanne“).
Paragrahvi 10 muutmine. Paragrahvis 10 sätestatakse klassifikaatorite ja rahvusvaheliste
standardite kasutamine aruannetes. Nimetatu paragrahvi lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ISO
3166“ tekstiosaga „ISO 3166-2“ tulenevalt standardite ajakohastamisest.
Paragrahvi 11 täiendamine. Kehtiva §-ga 11 määratletakse määruses olevate nõuete
rakendamise tähtajad. Uue lõikega 2 täpsustatakse, et käesolevaid muudatusi kohaldatakse
aruandeperioodidele, mis lõppevad 2024. aasta 31. märtsil või hiljem.
Määruse lisa 1 „Tagatisvara aruanne“ muudatused. Lisa 1 täiendatakse punktiga 1
„Aruande eesmärk“, mis selgitab aruandega saadavate andmete kogumise eesmärki. Lisa 1
punktis 3 „Andmete summeerimine“ tehakse täiendus andmete summeerimise osas tulenevalt
kahe uue aruandeveeru lisandumisega. Lisa 1 punkti 4 „Aruanderea struktuur“ täiendatakse
aruandeveergudega „Tagatisena arvestatud nõude summa“ ja „Nõude nimiväärtus“. Lisaks on
lisasse 1 sisse viidud mõningased väikesed tehnilised korrektuurid, millega ei kaasne muudatusi
aruandes esitatava teabe osas.
Uuel aruandeveerul „Tagatisena arvestatud nõude summa“ näidatakse, millises summas
kasutatakse nõuet pandikirjade tagatisena arvestades pandikirjaseaduse nõudeid. Tulenevalt
pandikirjaseadusest ei saa emitent pandikirjade tagatiseks seatud nõudeid täiemahuliselt
tagatisena arvestada. Selleks, et Finantsinspektsioon saaks hinnata, millises ulatuses on emitent
nõudeid tagatisena arvestanud täiendatakse lisa 1 nimetatud aruandeveeruga.
Uue aruandeveeru „Nõude nimiväärtus“ lisamise vajadus on ajendatud sellest, et hetkel
esitatakse tagatisvara aruandes info vaid nõude bilansilise väärtuse kohta (mis põhineb
nüüdisväärtusel), kuid likviidsusvaru piisavuse arvutamiseks on vajalik ka info varade
nimiväärtuse kohta. Selleks täiendatakse lisa 1 nimetatud aruandeveeruga.
Määruse täiendamine lisaga 3 „Tagatavate kohustuste aruanne“. Lisaga 3 sätestatakse
nõuded aruandele „Tagatavate kohustuste aruanne“. Aruande eesmärk on saada teavet
pandikirjaportfellist tulenevate kohustuste kohta. Vastavalt pandikirjaseaduse § 18 lõikele 1
peavad kõigi ühte liiki kuuluvate lunastamata pandikirjade põhisumma ja neilt tasumisele
kuuluvad intressid, tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused
pandikirjaseaduse § 24 lõike 2 tähenduses ning pandikirjaportfelliga seotud tegevuskulud, mille
moodustavad pandikirjade portfelli likvideerimise korral valitsemise ja haldamisega eeldatavalt
seotud kulud, olema igal ajal tagatud tagatisvaraga. Selleks, et Finantsinspektsioon saaks
pandikirjaseaduses sätestatud nõude järgimist kontrollida kehtestatakse täiendav aruandlus, et
saada piisavalt andmeid järelevalve teostamiseks.
2
Määruse täiendamine lisaga 4 „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“. Lisaga 4
sätestatakse nõuded aruandele „Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne“. Aruande eesmärk on
pandikirjaseaduse § 22 alusel teostatud stressitestide kohta teabe kogumine pandikirjaportfelli
riskide hindamiseks. Vastavalt pandikirjaseaduse § 22 lõikele 1 peab emitent pandikirjaportfelli
jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga
kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti pandikirjaseaduse seaduse § 10 lõike 1
punktis 4 ette nähtud metoodikas nimetatud riskide hindamiseks. Kuni tänaseni on
Finantsinspektsioon saanud emitentidelt teavet teostatud stressitestide kohta väga erineval kujul
ja formaadis. Määruse muudatusega kehtestatakse stressitestide kohta teabe esitamine eraldi
järelevalvelise aruandena, et ühtlustada esitatavate andmete formaati ning lihtsustada andmete
edaspidist töötlust.
Määruse täiendamine lisaga 5 „Stressitesti stsenaariumi aruanne“. Lisaga 5 sätestatakse
nõuded aruandele „Stressitesti stsenaariumi aruanne“. Aruandes kirjeldab emitent
pandikirjaseaduse § 22 alusel teostatud stressitestides arvesse võetud stressistsenaariume.
Vastavalt rahandusministri 27.01.2023.a määrusele nr 4 „Pandikirjaportfelli stressitesti
tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ peavad
kirjeldavad stressitesti stsenaariumid olema tulevikku suunatud ja võtma arvesse süstemaatilisi
ning pandkirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus ja prognoositavas tulevikus.
Stsenaariumide kavandamisel peab emitent arvesse võtma muu hulgas hüpoteetilisi
mitteajaloolistel sündmustel põhinevaid stsenaariume, mis haaraksid erinevaid sündmuseid ja
raskusastmeid ja ei tohiks põhineda ainult ajaloolistel sündmustel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud, rakendamiseks vajalikud kulutused
Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 2 lõike 1 kohaselt on riiklik finantsjärelevalve
järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning nende alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud tegevuse üle. FIS § 3 lõike 1 kohaselt on finantsjärelevalve teostamise eesmärk
finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse
suurendamine, süsteemsete riskide vähendamine ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel
ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamine, et kaitsta klientide ja investorite huve nende
vahendite säilitamisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.
Määruse kohaldamisalasse jäävad kõik krediidiasutused, kellele on antud täiendav tegevusluba
pandikirjade emiteerimiseks. Määruse kehtestamisega tagatakse järelevalvele kindlus, et
Finantsinspektsioonil oleks võimalus koguda järelevalve teostamiseks andmeid.
Aruannete lisamine tõstab teatud määral nii krediidiasutuste kui ka Finantsinspektsiooni
administratiivset koormust, kuid tulenevalt andmete esitamise eesmärgist, on administratiivse
koormuse tõus õigustatud.
3
Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu
ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist
või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Määruse 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni
kohaldatakse aruandeperioodidele, mis lõppevad 2024. aasta 31. märtsil või hiljem.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Justiitsministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Pangaliidule ja
Eesti Pangale.
13.04.2023
4
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 40
“Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord”
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Tagatisvara aruanne
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on koguda teavet pandikirjade tagatisregistrisse kantud tagatisvara kohta.
2. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse emiteeritud pandikirjade tagatisregistrisse kantud tagatisvara
aruandeperioodi lõpus.
3. Andmete summeerimine
Ühe reana näidatakse nende nõuete tagatisena arvestamise ulatuste, bilansiliste jääkide,
allahindluste ja nimiväärtuste summa, mille identifikaatorid langevad kokku.
4. Aruanderea struktuur
1) Pandikirja liik;
2) Pandikirja tagatise liik;
3) Likviidsusvarusse kuulumine;
4) Nõude liik;
5) Valuuta;
6) Nõude vastaspool;
7) Nõude vastaspoole riik;
8) Nõude järelejäänud tähtaeg;
9) Nõude tagatis;
10) Laenu ja tagatise suhtarv;
11) Tagatisena arvestatud nõude summa;
12) Nõude bilansiline jääk;
13) Allahindlus;
14) Nõude nimiväärtus.
5. Aruanderea kirjete selgitused
1) Pandikirja liigi identifikaatorid
Hüpoteekpandikiri 12
Segatud tagatisvaraga pandikiri 13
Siin näidatakse, mis liiki pandikirja tagatisvara andmed on näidatud aruandereal.
2) Pandikirja tagatise liigi identifikaatorid
Esmastagatis 1
Asendustagatis 2
Muu 0
Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tagatisvara on esmastagatis või asendustagatis.
Tagatisvara liigitamisel lähtutakse pandikirjaseaduse §-des 20 ja 25 sätestatud tingimustest. Nende
tagatiste puhul, mis ei ole ei esmastagatis ega asendustagatis, näiteks sularaha, märgitakse
identifikaatoriks 0 „muu“.
3) Likviidsusvarusse kuulumise identifikaatorid
Kuulub likviidsusvarusse 1
Ei kuulu likviidsusvarasse 0
Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tagatisvara kuulub likviidsusvarusse või mitte.
Tagatisvara puhul, mis likviidsusvarusse ei kuulu, märgitakse identifikaatoriks 0 „ei kuulu
likviidsusvarasse“.
4) Nõude liigi identifikaatorid
Hoius 1
Laen 2
Võlaväärtpaber 3
Tuletisinstrument 10
Sularaha 11
Muu nõue 12
Siin näidatakse, mis liiki on aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõue.
5) Valuuta kood
Siin näidatakse valuuta, milles aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõude summa
on lepingus fikseeritud. Erandiks on lepingud, mille kohaselt võib nõude tagasimakse suurus
teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda. Sellisel juhul näidatakse siin valuuta, mille
kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui nõude lepinguline valuuta on euro ja nõude
tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) kehtiva kursiga tagasimakse
tegemise hetkel, näidatakse nõude aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).
6) Nõude vastaspoole identifikaatorid
Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Keskpank 12
Krediidiasutus 6
Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15
Rahaturufond 16
Kindlustusandja 17
Pensionifond 18
Muu investeerimisfond 19
Muu finantseerimisasutus 20
Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7
Muu mittefinantsettevõtja 8
Kodumajapidamine 10
Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9
Siin näidatakse aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõude vastaspool.
7) Nõude vastaspoole riik
Siin näidatakse riigi kood aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõude vastaspoole
residentsuse järgi. Kui vastaspoole residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks
XX.
8) Nõude järelejäänud tähtaja identifikaatorid
Tähtajata 1
Kuni 1 aasta 31
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 5 aastat 24
5 kuni 10 aastat 9
10 kuni 20 aastat 52
20 kuni 30 aastat 53
Üle 30 aasta 54
Identifikaator määratakse aruandeperioodi lõpust aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva
emitendi nõude aluseks oleva lepingu lõpptähtajani järele jäänud ajavahemiku alusel.
Kui lepingu lõpptähtaeg on möödunud, märgitakse järelejäänud tähtaja identifikaatoriks 1
„tähtajata“.
9) Nõude tagatise identifikaatorid
I järjekoha hüpoteek 1
Muu hüpoteek 2
Muu 8
Tagatiseta 9
Siin näidatakse, millega on tagatud aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõue.
10) Laenu ja tagatise suhtarvu identifikaatorid
≤ 50% 1
> 50%≤ 60% 8
> 60%≤ 70% 9
> 70% ≤ 80% 3
> 80% ≤ 90% 4
> 90% ≤ 100% 5
> 100% ≤ 110% 61
> 110% ≤ 120% 62
> 120% ≤ 150% 63
> 150% 7
Määramata 0
Siin näidatakse, mis vahemikku langeb aruandereal näidatud kogu laenujäägi ja laenu tagatiseks
oleva kinnisasja turuväärtuse suhe väljendatuna protsentides, juhul kui tagatisvarast tuleneva
emitendi nõudeks on laen.
Laenu ja tagatise suhtarv näidatakse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
- nõude liik on 2 „laen“;
- nõude vastaspool on 10 „kodumajapidamine“;
- nõude tagatis on 1 „I järjekoha hüpoteek“ või 2 „muu hüpoteek“.
Ülejäänud juhtudel märgitakse laenu ja tagatise suhtarvu väärtuseks 0 „määramata“.
11) Tagatisena arvestatud nõude summa
Siin näidatakse, mis summas võetakse aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõuet
arvesse pandikirjade tagatisvara väärtuse arvutamisel, arvestades pandikirjaseaduse nõudeid.
12) Nõude bilansiline jääk
Siin näidatakse identifikaatoritele vastava tagatisvarast tuleneva emitendi nõude jääk bilansilises
väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse brutopõhimõttel, st
ilma allahindluseta.
13) Allahindlus
Siin näidatakse eeldatava krediidikahju summa, mille ulatuses tagatisvarast tuleneva emitendi
nõude bilansilist väärtust on raamatupidamislikult vähendatud. Kui nõuet ei ole alla hinnatud,
märgitakse allahindluse summaks 0.
14) Nõude nimiväärtus
Siin näidatakse aruandereal näidatud tagatisvarast tuleneva emitendi nõude nimiväärtus
aruandeperioodi lõpus vastavalt pandikirjaseaduse § 18 lõikele 2 või, kui on asjakohane, lõikele
21. Tuletisinstrumentide puhul on nimiväärtuseks vastavalt pandikirjaseaduse § 24 lõikele 1
arvestatud tuletisinstrumentidest tulenev netonõue.
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 40
“Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord”
Lisa 3
Tagatavate kohustuste aruanne
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on koguda teavet pandikirjaportfellist tulenevate kohustuste kohta.
2. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse lunastamata pandikirjade põhisumma ja neilt tasumisele kuuluvad intressid,
tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused ning
pandikirjaportfelliga seotud tegevuskulud, mille moodustavad pandikirjade portfelli
likvideerimise korral valitsemise ja haldamisega eeldatavalt seotud kulud.
3. Andmete summeerimine
Ühe reana näidatakse nende pandikirjade põhisumma, intress, tuletisinstrumentidest tulenevate
netokohustustuste summa ja tegevuskulud, mille pandikirja liigi identifikaator langeb kokku.
4. Aruanderea struktuur
1) Pandikirja liik;
2) Pandikirja põhisumma;
3) Intress;
4) Tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused;
5) Tegevuskulud.
5. Aruanderea kirjete selgitused
1) Pandikirja liigi identifikaatorid
Hüpoteekpandikiri 12
Segatud tagatisvaraga pandikiri 13
Siin näidatakse, mis liiki pandikirja emiteerimisel tekkinud emitendi kohustusi aruandereal
näidatakse.
2) Pandikirja põhisumma
Siin näidatakse aruandereal näidatud pandikirja põhisumma aruandeperioodi lõpus. Põhisumma
on pandikirja lepinguline summa ilma intressideta, mis kuulub lepingu kohaselt tagastamisele.
Põhisumma näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma.
3) Intress
Siin näidatakse aruandereal näidatud pandikirjade põhisummalt arvestatud tekkepõhine intress,
mis on aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata. Intressi summa näidatakse eurodes ümardatuna
kahe kohani pärast koma.
4) Tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused
Siin näidatakse aruandereal näidatud pandikirjadest tulenevate riskide maandamiseks kasutatavate
ja tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevate netokohustuste summa, mille emitent
aruandeperioodi lõpu seisuga tuletisinstrumendi vastaspoolele vastava lepingu alusel võlgneb,
nagu see on määratletud pandikirjaseaduse § 24 lõikes 2. Tuletisinstrumentidest tulenevate
netokohustuste summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma.
Kui tuletisinstrumentide väärtuste omavahelise tasaarveldamise tulemuseks, nagu on määratud
pandikirjaseaduse § 24 lõikes 1, on netonõue, märgitakse tuletisinstrumendist tuleneva
netokohustusena 0 (null).
5) Tegevuskulud
Siin näidatakse emitendi eeldatavad tegevuskulud (valitsemis- ja halduskulud), mis tekkiksid
aruandereal näidatud pandikirjaportfelli likvideerimise korral. Arvesse tuleb võtta kõik kulud, mis
on vaja kanda kuni portfelli likvideerimiseni. Tegevuskulud näidatakse eurodes ümardatuna kahe
kohani pärast koma.
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 40
“Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord”
Lisa 4
Pandikirjaportfelli stressitesti aruanne
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on pandikirjaseaduse § 22 alusel tehtud stressitestide kohta teabe kogumine
pandikirjaportfelli riskide hindamiseks.
2. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse stressitestide tulemused, mis on pandikirjaseaduse § 22 alusel
aruandeperioodil tehtud. Iga stressitesti puudutav teave näidatakse eraldi real.
3. Aruanderea struktuur
1) Stressitestimise kuupäev;
2) Stressitesti nimetus;
3) Stressitesti riskikategooria;
4) Tagatisvara nimiväärtus;
5) Tagatisvara nimiväärtus piiranguteta;
6) Tagatisvara väärtus stressitestis;
7) Tagatisvara väärtus stressitestis piiranguteta;
8) Tagatavate kohustuste väärtus enne stressitesti;
9) Tagatavate kohustuste väärtus stressitestis;
10) Ülekaetuse suhtarv;
11) Ülekaetuse suhtarv stressitestis.
4. Aruanderea kirjete selgitused
1) Stressitestimise kuupäev
Siin näidatakse, mis kuupäeva seisuga on emitent stressitesti teinud. Kuupäev esitatakse
kaheksakohalisena, kus esimesed neli numbrit näitavad asjakohast majandusaastat, kaks järgmist
numbrit asjakohast kuud ja viimased kaks numbrit asjakohast kuupäeva (nt 20230131 tähendab
2023. aasta 31. jaanuari).
2) Stressitesti nimetus
Siin näidatakse emitendi poolt pandikirja stressitesti identifitseerimiseks stressitestile määratud
unikaalne nimetus. Nimetuse maksimaalne sümbolite arv on 300. Nimetuses ei ole lubatud
kasutada sümboleid ˂, ˃, &, ’ ega “.
3) Stressitesti riskikategooria
Valuutarisk 1
Intressirisk 2
Krediidirisk 3
Kinnisvararisk 4
Muud riskid 5
Siin näidatakse, millise riski vastu stressitestimist aruandereal esitatud stressitest kajastab.
Stressitesti riskikategooria esitatakse viiekohalise numbrina. Riskikategoorias märgitakse ainult
need riskid, mille stressitestimist antud stressitest hõlmab. Riskid, mida stressitest ei hõlma,
märgitakse riskikategoorias nullidena. Näiteks, kui stressitestimine viiakse läbi valuutariski ja
krediidiriski suhtes, märgitakse riskikategooriaks 10300.
4) Tagatisvara nimiväärtus
Siin näidatakse tagatisregistrisse kantud tagatisvara nimiväärtus enne stressitesti läbiviimist, st
nimiväärtus, mis on leitud pandikirjaseaduse § 18 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise eesmärgil.
Tagatisvara nimiväärtusena käsitatakse tagatisvarast tuleneva emitendi nõude lepingulist summat,
mis kuulub lepingu kohaselt maksmisele. Laenu puhul on selleks tagasi maksmata laenu põhiosa
summa. Tuletisinstrumendi puhul on selleks tasaarvestatud maksmisele kuuluv netosumma, mis
on leitud vastavalt tasaarvestamise lepingule.
5) Tagatisvara nimiväärtus piiranguteta
Siin näidatakse tagatisregistrisse kantud kogu tagatisvara nimiväärtus enne stressitesti läbiviimist,
arvestamata pandikirjaseaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piiranguid.
6) Tagatisvara väärtus stressitestis
Siin näidatakse stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus, arvestades pandikirjaseaduse § 22
lõikes 21 sätestatud nõudeid (st võttes arvesse pandikirjaseaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1
sätestatud piirangute mõju).
7) Tagatisvara väärtus stressitestis piiranguteta
Siin näidatakse stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus, mille arvutamisel on jäetud
arvestamata pandikirjaseaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piirangud.
8) Tagatavate kohustuste väärtus enne stressitesti
Siin näidatakse tagatavate kohustuste väärtus enne stressitesti läbiviimist, st väärtus, mis on leitud
pandikirjaseaduse § 18 lõikes 1 sätestatu täitmise eesmärgil.
9) Tagatavate kohustuste väärtus stressitestis
Siin näidatakse tagatavate kohustuste väärtus stressitestis.
10) Ülekaetuse suhtarv
Siin näidatakse pandikirjaseaduse § 18 lõike 1 kohaselt, mitu protsenti moodustab tagatisvara
nimiväärtus tagatavatest kohustustest enne stressitesti läbiviimist. Ülekaetuse suhtarv näidatakse
kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma.
11) Ülekaetuse suhtarv stressitestis
Siin näidatakse pandikirjaseaduse § 18 lõike 1 kohaselt, mitu protsenti moodustab tagatisvara
nimiväärtus tagatavatest kohustustest, arvestades tagatisvara nimiväärtust stressitestis. Ülekaetuse
suhtarv näidatakse kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast
koma.
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 40
“Pandikirjade järelevalvearuannete sisu,
nende koostamise alused ja esitamise kord”
Lisa 5
Stressitesti stsenaariumi aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kirjeldatakse pandikirjaseaduse § 22 alusel tehtud stressitestides arvesse võetud
stressistsenaariume.
2. Aruanderea struktuur
1) Stresstesti nimetus;
2) Stressitesti riskikategooria;
3) Stressistsenaariumi kirjeldus.
3. Aruanderea kirjete selgitused
1) Stressitesti nimetus
Siin näidatakse emitendi poolt pandikirja stressitesti identifitseerimiseks stressitestile määratud
unikaalne nimetus. Nimetuse maksimaalne sümbolite arv on 300. Nimetuses ei ole lubatud
kasutada sümboleid ˂, ˃, &, ’ ega “. Stressitesti nimetus peab kokku langema pandikirjaportfelli
stressitesti aruandes esitatud stressitesti nimetusega.
2) Stressitesti riskikategooria
Valuutarisk 1
Intressirisk 2
Krediidirisk 3
Kinnisvararisk 4
Muud riskid 5
Siin näidatakse, mis riski vastu stressitestimist aruandereal esitatud stressitest kajastab. Stressitesti
riskikategooria esitatakse viiekohalise numbrina. Riskikategoorias märgitakse ainult need riskid,
mille stressitestimist antud stressitest hõlmab. Riskid, mida stressitest ei hõlma, märgitakse
riskikategoorias nullidena. Näiteks, kui stressitestimine viiakse läbi valuutariski ja krediidiriski
suhtes, märgitakse riskikategooriaks 10300. Stressitesti riskikategooriad peavad kokku langema
pandikirjaportfelli stressitesti aruandes kajastatud riskikategooriatega.
3) Stressistsenaariumi kirjeldus
Siin kirjeldatakse emitendi läbi viidud stressitesti stsenaariumi. Stressistsenaariumi kirjelduses
võib olla kuni 3000 sümbolit. Kirjelduses ei ole lubatud kasutada sümboleid <, >, &, ’ ega “.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/23-0411 - Rahandusministri 30. augusti 2019. a määruse nr 40 “Pandikirjade järelevalvearuannete sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.05.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29d1e12-a0b8-451e-a9b1-f13c3e4311f6
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29d1e12-a0b8-451e-a9b1-f13c3e4311f6?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main