Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.5.02.16-0001 “Laenud ja käendused” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-363/2022 21.04.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines VKE määratlemisel ning sellega seotud kontroll-jäljega. Aruandes on välja toodud ka ERF-346/2021 ja JKS- 32/2019 tulemused. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 1.1 – Rahastamisvahendist on toetatud isikuid, kes ei ole VKEd. VKE arvutamise kontrolljälg ei ole piisav. Rahastamiskõlblike kulude nimekirjast tuleb välja arvata 1 815 361,17 eurot, millest auditi ERF-363/2022 ulatuses 1 797 500 eurot. Oluline tähelepanek 7.1 – Rahastamisvahendi ja toetuse kombineerimisel ei ole järgitud kehtestatud nõudeid. Oluline tähelepanek 8.1 – Puudub kontrolljälg, mis tõendaks laenukäenduste kordisti usaldusväärset riskihinnangut. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Meede 2014-2020.5.2 Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine Projekti number 2014-2020.5.02.16-0001 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Laenud ja käendused Rahastamisvahendi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus; kuni 04.01.2022. a. SA KredEx rakendaja: (edaspidi kasutame aruandes lühendit EIS) Taotluse rahuldamise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sihtasutus KredEx vahel (otsuse muutmise) number ja 15.12.2015. a sõlmitud rahastamisleping nr 1.1-8/15-004, mida on muudetud kuupäev 21.12.2016. a lepinguga nr 1.1-8/16-004, 12.12.2018. a lepingu muudatusega ning 28.01.2022. a lepinguga 24.7-3/18-437. Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 15.01.2015. a –31.12.2023. a periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Henry Kibin (auditi töörühma liige), Finantskontrolli osakonna II auditi talituse juhtivaudiitor, Rahandusministeerium Merit Rajamäe (auditi töörühma liige), Finantskontrolli osakonna I auditi talituse audiitor, Rahandusministeerium Katrin Vaher (auditi töörühma liige), Finantskontrolli osakonna I auditi talituse audiitor, Rahandusministeerium Hannes Vahemäe (auditi juht), Finantskontrolli osakonna nõunik, Rahandusministeerium Anu Alber (auditi eest vastutav isik), Finantskontrolli osakonna I auditi talituse juhataja, Rahandusministeerium Auditi läbiviimise aeg 02.11.2022. a – 21.04.2023. a. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika (kui - üldkogum 31 962 557,65 eurot, 621 rida; kohaldub) - valimi metoodika: MUS (monetary unit sampling); - valimi suurus 11 392 439,26 eurot, 32 rida. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO2391, 29.12.2021. a, 4 250 000 eurot. olevad väljamaksed Aluseks rahastamiskõlblike kulude nimekiri summas 31 962 557,65 eurot. (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus 100% osakaal abikõlblikest summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 11 392 439,26 eurot5 deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): Rahastamiskõlblike kulude nimekirjast tuleb välja arvata 1 815 361,17 eurot, millest auditi ERF-363/2022 ulatuses 1 797 500 eurot (vt tähelepanekut 1.1) Leitud vea määr (%) 6 Auditi ERF-363/2022 vea määr on 15,78%7 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Valim on võetud rahastamiskõlblikest kuludest summas 31 962 557,65 eurot, moodustades sellest 35,64%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 7 Leitud veamäär ei mõjuta antud juhul EK-l sertifitseeritud makset seni kuni mitteabikõlblike kuludega lepinguid on võimalik asendada. 4 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetuse kasutamisel on esinenud puuduseid. Audiitorid toovad siinkohal välja nii ERF-363/2022 kui ka ERF- 346/2021 auditi toimingute käigus tuvastatud puudused. ERF-363/2022 veamäära arvutusse jäävad lepingud PKP- 18-130325-KÄ, LG-3235 (põhjusel, et see leping oli veel rahastamiskõlblike lepingute nimekirjas ning seda ei olnud enne maksetaotluse esitamist asendatud) ning LG-2957. Oluline tähelepanek 1.1 – Rahastamisvahendist on toetatud isikuid, kes ei ole VKEd. VKE arvutamise kontrolljälg ei ole piisav. Rahastamiskõlblike kulude nimekirjast tuleb välja arvata 1 815 361,17 eurot, millest auditi ERF-363/2022 ulatuses 1 797 500 eurot. Struktuurivahendite regulatsiooni8 (STS) järgi on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist. Ühendmäärus9 sätestab kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused. Kulu on abikõlblik, kui see on mh kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Kohaldub ühissätete määrus (EL) nr 1303/2013 Art 37 lg 4, mille järgi toetatakse rahastamisvahenditest muuhulgas VKEde rahastamist. Sama määruse Art 2 punkt 28 viitab VKE definitsioonis (VKE – mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte) komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ. 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 2 sätestab, et VKEde kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. 2003/361/EÜ preambula p 4 sätestab, et töötajate arvu kriteerium on põhikriteerium. Lisa 1 Art 4 lg 2 sätestab, kui ettevõte kontode sulgemise kuupäeval leiab, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärad ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil. Selliselt peab VKE kategooriasse kuuluva ettevõtte töötajate arv olema alla 250. 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 3 lg 1-3 sätestab, mis juhtudel on ettevõte autonoomne, partner- või seotud ettevõte. Artikli 3 lg 3 p 1 järgi on seotud ettevõttega tegemist muuhulgas ka siis, kui üks ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. 2003/361/EÜ preambula p 12 sätestab: „Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ette nähtud erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult vajavad ettevõtjad, tuleks mõningatel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtjatevahelisi suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Selleks et niisuguste olukordade kontrollimisel piirduda üksnes rangelt vajaliku analüüsimisega, tuleb arvesse võtta vaid nende ettevõtjate suhteid, kes tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, viidates vajaduse korral komisjoni asjaomase turu määratlusele ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel. [EÜT 1997, C 372, lk 5]” 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 3 lg 3 järgi ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest 8 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 p 6 ja §45 lg 1 p 2 , (RT I, 21.06.2014, 1) https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019111?leiaKehtiv 9 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, §2, https://www.riigiteataja.ee/akt/102092014011?leiaKehtiv 6 toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. „Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg. Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ eelkäijaks oli 1996. aastal kasutusele võetud esimene kogu ELi hõlmav VKE määratlus (komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovitus 96/280/EÜ10, mis käsitleb VKEde määratlust). Viidatud soovituse 96/280/EÜ järgi tuleb tagada, et suunatud meetmetest saaksid abi tegelikult ettevõtted, mille jaoks nende suurus kujutab endast halvemust: „Whereas, therefore, fairly strict criteria must be laid down for defining SMEs if the measures aimed at them are genuinely to benefit the enterprises for which size represents a handicap“. Mainitud soovitusele viidati kohtuasjas T-137/02, Pollmeier Malchow GmbH & Co, mille põhjenduspunktis 4 selgitati: „...Selleks et tagada ainult ettevõtete kaasamine, kes on tõepoolest sõltumatud [VKE-d], tuleb välistada [VKE-de] juriidilised konstruktsioonid, mis moodustavad [VKE-st] suurema võimsusega majanduskontserni....”.11“. Põhjenduspunktis 45 „Kostja leiab, et VKE-de määratlust ei saa kohaldada automaatselt ja formaalselt. Ta leiab, et kõik ettevõtted, mis vastavad formaalselt VKE-de määratlusele, ei ole tegelikult VKE-d. Vastupidi, soovitus lubab selgelt teatud paindlikkust ning seega võimalust võtta arvesse abisaaja tegelikku majanduslikku ulatust, olenemata tema formaalsest staatusest.“ Põhjenduspunktis 57 viidati kolmele olulisele kriteeriumile: „VKE-de suuniste punktist 3.2 nähtub, et ettevõte peab selleks, et teda määratletaks VKE-na nende suuniste tähenduses, vastama kolmele tingimusele, s.o töötajate arvuga seotud, rahanduslikule ja sõltumatuse tingimusele (eespool viidatud kohtuotsus Itaalia v. komisjon, punktid 46 ja 47).“ Euroopa Kohus leidis ka, et tuleb jälgida seda, et VKE-de määratlusest ei oleks kõrvale kaldutud formaalsetel põhjendustel ning, et soovituse 96/280 lisa artikli 1 lõikeid 3 ja 4 tuleb seega tõlgendada seda eesmärki arvestades nii, et sama artikli lõikes 1 osutatud piirmäärade arvutamisel tuleb arvesse võtta ettevõtte andmeid, isegi kui sellest kuulub teisele ettevõttele vähem kui 25%, kui need ettevõtted, olles küll formaalselt eraldatud, moodustavad majandusüksuse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Itaalia v. komisjon, punkt 51)12. Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni hilisem praktika on põlistanud, et:  Füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kontekstis peetakse perekondlikke sidemeid piisavaks järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad ühiselt13.  Kohtuasjas C-110/13 käsitletakse ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab omakorda selle, et neid ettevõtjaid saaks käsitada üksteisest majanduslikult sõltumatutena. Siinkohal ei ole oluline, kas nende isikute vahel on lepingulised suhted või mitte. Lisaks tuuakse välja, et kui ettevõtjate vahelisest suhete analüüsist tuleneb, et nad moodustavad ühe üksuse ühe füüsilise isiku või isikute grupi kaudu, saab neid käsitleda seotud ettevõtetena. 14  Kohtuasja C-572/19 punktis 94 on välja toodud vajadus arvestada mitte ainult formaalseid suhteid, vaid ka de facto kuulumist suurde majanduskontserni. Selliste omavaheliste organisatsiooniliste sidemete tõttu on võimalik kasutada vahendeid (saada laenu ja toetust), mille tõttu ei pea ettevõte toime tulema probleemidega, millega VKEd tavaliselt silmitsi seisavad. Sellest tulenevalt ei saa teda pidada VKEks selle soovituse tähenduses.15 10 96/280/EC: Commission Recommendation of 3 April 1996 concerning the definition of small and medium-sized enterprises (Text with EEA relevance) Official Journal L 107 , 30/04/1996 P. 0004 – 0009 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996H0280&from=EN 11 https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-137/02 12 https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-137/02, T-137/02 - Punkt 61-62 13 Juhtum C-8: Nordbrandenburger UmesterungsWerke NUW; ELT L 353, 13.12.2006, lk 60. 14 C-110/13: HaTeFo GmbH vs. Finanzamt Haldensleben; ELT C 112, 14.4.2014. Vt mh põhjenduspunkte 32, 33, 34 ja 39. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=148389&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&ci d=1786630 15 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=238711&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&ci d=2766788 7 Auditi käigus jõudsid audiitorid ülaltoodut arvestades järeldusele, et käenduslepingute PKP-18-130325-KÄ rahastamiskõlblikus summas 14 166,67 eurot, LG-3189 rahastamiskõlblikus summas 17 861,17 eurot, LG-2957 rahastamiskõlblikus summas 33 333,33 eurot ning LG-3235 rahastamiskõlblikus summas 1 750 000 eurot puhul ei ole korrektselt arvestatud VKE suurust. Esimese kahe lepingu osas tuvastasid audiitorid, et ettevõtete osanikeks olid omavahel seotud isikud, kes omasid osalusi ka teistes äriühingutes ja kelle puhul ei olnud kõiki osalusi korrektses proportsioonis arvesse võetud. Selle tõttu ületas töötajate arv 250 piiri. Kolmanda lepingu puhul oli tegemist puuduliku kontrolljäljega, kus ei olnud arvestatud välisriigis asuva suuromaniku andmeid ning ettevõtte VKE staatus ei olnud seetõttu lõplikult selge. Neljanda lepingu puhul ei olnud korrektselt arvesse võetud, et laenu saanud ettevõtte osanikud moodustasid ühiselt tegutseva füüsiliste isikute grupi ning omandatav ettevõte oli suurettevõte. Risk EIS’ile: Õigusaktidest tulenevate EIS’i kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus EIS’ile: Soovitame mitteabikõlblike kuludega lepingud nr PKP-18-130325-KÄ rahastamiskõlblikus summas 14 166,67 eurot, LG-3189 rahastamiskõlblikus summas 17 861,17 eurot, LG-2957 rahastamiskõlblikus summas 33 333,33 eurot ning LG-3235 rahastamiskõlblikus summas 1 750 000 eurot arvata välja rahastamiskõlblike lepingute nimekirjast. Lisaks soovitame teostada esitatud lepingute nimekirjas täiendav VKE nõuete täitmise kontroll tuvastamaks, et ka välismaal olevate ettevõtete andmed oleksid korrektselt arvesse võetud. Soovitame edaspidi parandada kontroll- jälge ettevõtete hindamisel. EIS’i kommentaar: Vastus punkt 1: a) Tehing nr LG-3189 Rahastamisvahendi rakendada ei nõustu tähelepanekuga. R. K. OÜ omaniku osalus on E. OÜ-s täpselt 50%. Siit tulenevalt oleme VKE staatuse kontrollimisel lähtunud sellest, et tegemist on partnerettevõtjatega ja seega võtnud R. K OÜ VKE staatuse kontrollimisel E. OÜ andmeid arvesse vastavalt proportsionaalsetele osakaaludele. Kuna VKE staatuse määramiseks arvestatakse nii ettevõtte töötajate arvu ja aastakäive ja/või bilansimahtu16, siis oleme välja toonud VKE töötajate arvu kriteeriumi kontrolli tabelina: Ettevõtte nimi: 2017 (2016.a analoogsed Arvestatud töötajate arv andmed) E. OÜ Andmete seos 50% 105 (valitsev mõju puudub) R. K OÜ 100% 70 OÜ M. 100% 4 R. M. OÜ 100% 2 16 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014,17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) I lisa „VKE mõiste“ 8  Kokku 181 R. K. OÜ seotud osalustega töötajate arv on 181, mis on ühe võimaliku VKE aluskriteeriumi osas nõuetekohane. Auditi tähelepanekus 1.1. on lakooniliselt märgitud, et R. C kodulehel17 on piisav tõendus, et E. OÜ omanikud ühiselt tegutsevad. Sellest peaks tulenema järeldus, et R. K OÜ ning E. OÜ on seotud ettevõtjad 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 3 lg 3 kohaselt ning VKE staatuse kontrollimisel peaks seetõttu nende arvandmeid vastastikku arvestama 100% ulatuses. Ei ole aru aga saada, milline asjaolu on see, mis ilmneb R. C kodulehel ja kuidas see üldse tõendab, et E. OÜ osanikud tegutsevad ühiselt 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 3 lg 3 mõttes, rääkimata sellest, et oleks võimalik hinnata nimetatud tõendust piisavaks. Märgime siinkohal, et perekondlik side ei tähenda automaatselt seda, et füüsilisi isikuid saaks lugeda ühiselt tegutsevateks. Vastupidi, igal üksikjuhtumil peaks toimuma sisuline hindamine. Euroopa Komisjoni 07.06.2006 otsuses 2006/904/EC (riigiabi Nordbrandenburger UmesterungsWerke'le) punktis 61 on märgitud, et on ilmne, et perekonnaliikmed moodustavad ühiselt tegutsevate isikute rühma. See järeldus käib aga üksnes konkreetse juhtumi kohta arvestades kõiki antud konkreetses asjas teatavaks saanud asjaolusid, see ei ole absoluutse iseloomuga R. K. OÜ ning E. OÜ ei moodusta faktilist ühist majandusüksust. Need ettevõtted on loodud erinevate majanduslike ja tegevuslike eesmärkidega ja nendevahelised majanduslikud sidemed on nõrgad. E. OÜ ei ole R.K OÜ peamine müügikanal ning R. K OÜ ei ole R. C OÜ peamine tarnija. Huvi vastastikuste tehingute vastu on väike ning teise kadumine ei põhjustaks ilmselt kummalegi ettevõttele probleeme oma senise majandustegevuse jätkamisel. R. K OÜ ning E. OÜ ei juhita ühe majandusüksusena. R. K OÜ 100%-line omanik juhib R. K. OÜ-d ise, E. OÜ osanikul sedastus. Selle tõttu on EK ka mainitud asjas teinud põhjaliku ja igakülgse analüüsi ning ei ole piirdunud lakoonilise tõdemusega, et perekondlike sidemete tuvastamise tõttu muud asjaolud tähtsust ei oma. R. K OÜ ning E. OÜ sidemete hindamisel on meie arvtes olulised järgmised asjaolud: 1. puudub teadaolevalt võimalus mõjutada R. K OÜ otsuseid. E. OÜ tegevjuht on 50%-line omanik, kellel puudub osalus R. K OÜ-s. R. K OÜ omanikul on E.OÜ-s 50%-line osalus, kuid tal ei ole E. OÜ-s lisaks osanikuks olemisele täidesaatvat funktsiooni ega seda võimaldavat ametikohta. Eelnevast tulenevalt puudub alus hinnata, et R.K OÜ omanikul oleks E. OÜ üle suurem mõju kui tavapäraselt on ettevõtte 50%-lisel omanikul. St puudub alus arvata, et situatsioon oleks erinev, kui E. OÜ osanikud oleksid ilma perekondliku seoseta isikud. Ka ei ole teada, et E. OÜ ning R. K OÜ ise esitleksid ennast grupina või et finantsasutused käsitleksid neid selliselt ning et seeläbi oleks R. K OÜ-l finantsteenustele parem ligipääs võrreldes teiste sama suurusega ettevõtetega, kellel puudub seos E. OÜ taolise ettevõttega. b) Käenduslepingu nr PKP-18-130325-KÄ VKE staatuse määramisel on arvesse võetud E. OÜ, P. OÜ ning M. OÜ andmed. E. OÜ P.&O. OÜ M.OÜ 2016 2016 2016 Bil.maht 1 338 631 1 563 403 329 473 Käive 5 045 939 137 401 707 485 17 https://revalcafe.ee/kontakt/ 9 Töötajad 210 4 4 2017 2017 2017 Bil.maht 1 940 679 1 563 564 315 281 Käive 6 257 847 97 268 727 678 Töötajad 202 4 4 p.2 Rahastamisvahendi rakendaja nõustub piiratud ulatuses tähelepanekuga, st osas, mis puudutab tehingu välja arvamist. Nimetatud tehing arvatakse portfellist välja. Juhime tähelepanu, et II VMT kontrolli aluseks olevad tehingud hõlmavad tehinguid, mida valideeritakse tehingu väljastamise hetkel. Taotlus EV-5624 (esitamise kuupäev 10.06.2019.a) ja leping sõlmiti 30.07.2019.a. Tehingut valideeriti SPV alustel (st äsja alustatud ettevõte). Faktide korrigeerimine aruandes: a) Juhime tähelepanu, et tehing nr LG-3235 tehti mitte S. E. AS-ga, vaid A. I. OÜ-ga (mille järgnevad ärinimed ettevõtte ühinemisel/ omandamisel on olnud I. E. AS ja S. E. AS). Tehingu raames plaaniti omandada I. H. OÜ (koos tütarettevõtetega I. E. AS ja H.&H. K. OÜ) 100% osaluse ost. S. E. AS on SF tehingu vaatest kolmas osapool, sest laenusaaja ärinimi on muutunud. b) Juriidilise aluse korrektne kajastamine. Tegemist oli äsja asutatud ettevõtja tehinguga, mille kohaselt tuleb järgida 2003/361/EÜ Lisa 1 / GBER Lisa I art 4 lg 3 sätestatut. A. I. OÜ asutajaid oli neli, kellest vaid ühel füüsilisel isikul oli osalus 25% või rohkem. Tehingu abikõlblikuks lugemisel lähtuti asjaolust, et tehing tehti aastal 2019.a, liitumine viiakse aga lõpule alles järgmisel aastal, st hinnanguliselt ei oleks esimese tegevusaasta näitajad ületanud VKE-le seatud piiranguid. Tunnistame eksimust ja nõustume, et kui rahastusvahendi kasutamiseks esitatud äriplaani kohaselt ostetakse vaid sel eesmärgil loodud ettevõtja poolt teine ettevõtja, mis ei vasta VKE määratlusele, tuleb viidatud sätte (e art 4 lg 3) kohaselt arvestada ka ostetava ettevõtja andmetega. Samas ei saa nõustuda põhjendustes viidatud GBER Lisa 1 art 4 lg 2 tõlgendusega VKE teatmikus, sest teatmik küll sisaldab üldiseid suuniseid, kuid teatmikul „ei ole õigusjõudu ning see ei ole komisjonile siduv“, kuna VKE soovitus [2003/361/EÜ Lisa 1] „on ainus siduv alus VKEna kvalifitseerumise tingimuste kindlaksmääramisel“ (vt kohtuasi T 745/17Kerkosand lõik 90) Struktuurivahendite arvelt tehingu väljastamisel valideeritakse väljastamise hetke. Kui tehingus oleks ostjaks olnud pikema ajalooga VKE, tulnuks lähtuda just õigusaktis ehk komisjoni soovituste 2003/361/EÜ Lisa 1 art 4 lg 2 sätestatust. Ehk saadav rahaline panus oleks olnud asjakohane ja aidanud ettevõtjal järgmisesse arengufaasi jõuda. Sel juhul olnuks asjakohane täiendavalt hinnata ja tuvastada, kas on taotleja puhul tegemist Lisa 1 art 3 lg 3 olukorraga ehk ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühmaga, mis võinuks mõjutada tehingu abikõlblikkust. Antud juhul sellise analüüsi tegemiseks vajadust ei olnud ning toetuse saaja ei ole seotud füüsiliste isikute ühist tegutsemist hinnanud. p. 3 Auditi seisukohast ei tule välja, mida saab aravta piisavaks kontroll-jäljeks või millistele tunnustele peab selline kontroll-jälg vastama. Lisaks ei tule auditi seisukohast välja, et milline on vastupidine tõendus, et tegemist ei olnud VKE-ga. KredEx on seisukohal, et VKE aluseks saab arvestada infot, mis on kättesaadav ja sega infot on ka aluseks võetud. Seni kuni ei ole vastupidiseid tõendeid, ei ole korrektne ettevõtte liigendus teha karmimaks, kui tegelikud tõendid on. 10  Töötajate Töötajate arv 2015 arv 2016 N. I.OÜ 12 22 S. P. AS 47 69 N. S.OÜ 1 1 S. P. C. OÜ 0 0 Kokku 60 92 N. IOÜ – omanikud S. P. Group AG 75% omanik kuni 25.03.2017 M. I. OÜ 25% Alates 25.03.2017 N. S. OÜ 75% M I OÜ 25% S. P. AS – omanikud 100% S. P. AG 31.12.2016 omakapital negatiivne -4,02 mEUR, alustatud on likvideerimismenetlust. N. S. OÜ (uus nimi N. P. OÜ) S. P. Group AG 100% omanik kuni 23.03.2017 Alates 23.03.2017 50% N. P. OÜ (100% J.L.) 25% K. OÜ (100% K. Ö.) 25% J. A. OÜ (100% C. R.) S. P. C. OÜ – omanikud 33,3% S. P. G. AG 33,3% S. P. AG 33,3% K. Ö. Kredex juhib tähelepanu, et info aluseks saab olla info, mis on kättesaadav. Risk Riigi Tugiteenuste Keskusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitused Riigi Tugiteenuste Keskusele: 1. Soovitame mitteabikõlblike kuludega lepingud nr PKP-18-130325-KÄ rahastamiskõlblikus summas 14 166,67 eurot, LG-3189 rahastamiskõlblikus summas 17 861,17 eurot, leping nr LG-2957 rahastamiskõlblikus summas 33 333,33 eurot ning nr LG-3235 rahastamiskõlblikus summas 1 750 000 eurot arvata välja rahastamiskõlblike lepingute nimekirjast. 2. Teostada esitatud lepingute nimekirjas täiendav VKE nõuete täitmise järelkontroll. Sh kontrollida, et ka välismaa ettevõtete osalused oleksid korrektselt arvesse võetud. 3. Koolitada toetuse saaja töötjaid EK VKEde määratlust käsitleva teatmiku18 kohaselt. 18 VKEde määratlust käsitlev teatmik. https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/756d9260-ee54-11ea-991b-01aa75ed71a1 ; PDF ISBN 978-92-79-69913-9 doi:10.2873/880538 ET-01-17-660-ET-N; lk 27. 11 Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaar: 1. Jääme oma 14.03.2022 esitatud seisukoha juurde. Käenduslepingu LG-2957 osas tehtud tähelepanekuga nõustume osaliselt. Kontrolljälg ettevõtja suuruse kontrolli läbiviimise kohta ja ettevõtja VKE staatuse kinnitamisel arvesse võetud tõendid on olulised tehingu abikõlblikkuse hindamisel, kuid leiame, et pelgalt kontroll-jälje puudumise tõttu tehingu koheselt mitteabikõlblikuks lugemine on ennatlik. Toetuse saajal peab säilima võimalus tõendada, et olenemata kontroll-jälje puudumisest, vastas ettevõtja käenduse andmise hetkel käendustingimustele. Kui toetuse saaja loobub ettevõtja suuruse tõendamisest, siis tuleb lugeda tehing mitteabikõlblikuks. 2. RTK ettepanek on, et KredEx teostaks RTK koostatud valimi alusel täiendava VKE nõuete täitmise järelkontrolli, mida omalt poolt valimipõhiselt RTK üle kontrollib. 3. KA korraldas 2021. a septembris VKE määratlemise koolituse (koolitaja Vaido Põldoja), kus osales ka 6 Kredexi esindajat. Sama aasta lõpus kontrolliti valimi alusel 21 EAS-is, KIK-is ja RTK-s menetletud projekti, et hinnata ettevõtja suuruse leidmise toiminguid rakendusüksustes ja hinnata, kas olemasolevate andmete põhjal määratleti ettevõtja suurus õigesti. KA tutvustas RÜ-dele kontrolli tulemusi ja VKE-de määratlemise probleemkohti ning ühtlasi selgitas vajadust tagada ettevõtja suuruse hindamisel selge ja detailne kontroll- jälg. Arvestades asjaolude ulatust, mida tuleb silmas pidada VKE määratlemise kontrollimisel ja keerukust, on põhjendatud jätkuvalt koolituste korraldamine RÜ-de ja toetuse saaja töötajatele, et vähendada ebapiisavast kontrollist tulenevaid riske. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Mirjam Jalak, järelkontrolli läbiviimise tähtaeg lepitakse kokku KredExiga Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Lepingu nr PKP-18-130325-KÄ puhul leiavad audiitorid, et omanike puhul on perekondlikud seosed lähtuvalt Euroopa Kohtu otsuse C-110/13 punktist 37 piisavad, et öelda, et isikud käituvad ühise grupina ning sellest tulenevalt on ka ettevõtted omavahel seotud ja nende andmeid tuleb 100% arvesse võtta. EIS on oma kommentaarides toonud välja, et ettevõtted on loodud erinevate majanduslike ja tegevuslike eesmärkidega ja nendevahelised majanduslikud sidemed on nõrgad. Audiitorid ei nõustu selle väitega, sest ettevõtted tegutsevad lähiturgudel (isegi võiks öelda, et samas sektoris) ning majandusaasta aruannete põhjal olid nad teineteise jaoks olulised tehingupartnerid ja omavahel seotud. Leping LG-3235. Audiitorite hinnangul olid laenu saanud ettevõtte osanikeks füüsiliste isikute grupp, sest nad olid seotud läbi teiste ettevõtete ja nendega seotud ettevõtete andmeid tulnuks arvesse võtta. Lisaks toovad audiitorid välja, et 2003/361/EÜ preambula p 12 sätestab: „Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ette nähtud erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult vajavad ettevõtjad, tuleks mõningatel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtjatevahelisi suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Selleks et niisuguste olukordade kontrollimisel piirduda üksnes rangelt vajaliku analüüsimisega, tuleb arvesse võtta vaid nende ettevõtjate suhteid, kes tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, viidates vajaduse korral komisjoni asjaomase turu määratlusele ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel. [EÜT 1997, C 372, lk 5]” 2003/361/EÜ Lisa 1 Art 3 lg 3 järgi ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. „Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg. Arvestades eeltoodut, leiavad audiitorid, et tegemist on füüsiliste isikute grupiga ning nendega seotud ettevõtete andmeid tulnuks arvesse võtta. Lisaks nõustuvad audiitorid EIS’i toodud alusega, et ostetav ettevõte oli suurettevõte ning neid andmeid tulnuks samuti arvesse võtta. 12 Leping LG-2957. EIS juhib tähelepanu sellele, et info aluseks saab olla üksnes selline info, mis on kättesaadav. Audiitorite hinnangul oli EIS’i jaoks teada, et laenukäendust saanud ettevõtte osanikuks on välismaa ettevõte 75% osalusega. Audiitorid leiavad, et sellise teadmise valguses ei tohiks jätta ettevõtte andmeid VKE arvutustest välja. Samuti ei ole ühegi ettevõtte majandusaasta aruandes konsolideeritud emaettevõtte andmeid. Leping on allkirjastatud 23.03.2017. a, mis tähendab, et VKE kontroll/arvutus tulnuks teha enne lepingu sõlmimist ja arvesse tuli võtta enne seda kehtinud andmeid. RTK nõustub tähelepanekuga osaliselt ning on toonud välja, et pelgalt kontroll-jälje puudumise tõttu tehingu mitteabikõlblikuks lugemine on ennatlik ning EIS’il peab säilima võimalus tõendada, et ettevõte on vastanud tingimustele. Audiitorid leiavad, et EIS’il on olnud võimalusi tingimustele vastamise tõendamiseks. Auditi ajal anti EIS’ile võimalus selgitada välja ettevõtte suurus ning seda tõendada. Antud juhul ei ole seda siiski tehtud. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Auditi ERF-346/2021 käigus tehti tähelepanek Riigi Tugiteenuste Keskusele. Käesoleva auditi puhul ei ole täiendavaid tähelepanekuid Riigi Tugiteenuste Keskuse suunas tehtud. Oluline tähelepanek 7.1 – Rahastamisvahendi ja toetuse kombineerimisel ei ole järgitud kehtestatud nõudeid. Ühissätete määrus 1303/201319 sätestab, et rahastamisvahendeid võib kombineerida toetustega. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning 19 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013,, Art 37 lg 7-9 13 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antav toetus peab olema osa tegevusest, mille rahastamiskõlblikud kulud hoitakse teistest abiallikatest lahus. Selliste toetuste ja rahastamisvahendite kaudu antav kombineeritud toetus võib, kui kohalduvatest liidu riigiabi eeskirjadest ei tulene teisiti, hõlmata sama kuluartiklit tingimusel, et kõigi toetusevormide kogusumma ei ole suurem asjaomase kuluartikli kogusummast. Toetusi ei kasutata rahastamisvahenditest saadud abi hüvitamiseks. Rahastamisvahendeid ei kasutata toetuste eelrahastamiseks. Rahastamisvahendi rahastamiskõlblike lepingute nimekirjas oli laenukäenduse leping nr LG-3161 summas 1 542 470,60 eurot, millest rahastamiskõlblikuna deklareeriti 385 617,65 eurot. Sama projekt on saanud toetust KIK ressursitõhususe meetmest (projekt nr 2014-2020.4.03.17-0146). Viidatud projekti abikõlblik maksumus on 3,8 mln eurot, millest toetus 1,7 mln eurot ning abikõlblik toetuse saaja omafinantseering summas 2,1 mln eurot. Abikõlbliku omafinantseeringuna näidatakse vahendeid, mis tegelikult on finantseeritud toetuse saaja poolt (viidatud laenusumma 1 542 470,60 eurot, mida toetuse saaja käendas). Selliselt ei ole täidetud ülalpool viidatud ühissätete määruse 1303/2013 nõue, et struktuurivahenditest antud toetust ja rahastamisvahendist antud toetust tuleb eristada. Rahastamisvahendeid ei kasutata toetuste eelrahastamiseks. Risk Riigi Tugiteenuste Keskusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral nõudeid järginud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Süsteemse vea korral võidakse peatada maksed. Soovitus Riigi Tugiteenuste Keskusele: 1. Teostada projektis nr 2014-2020.4.03.17-0146 järelkontroll hindamaks ühissätete määruses seatud nõuete järgimist. Vajadusel teostada finantskorrektsioon. 2. Teostada järelkontroll veendumaks, kas viidatud nõuete rikkumist võib leiduda ka teistes struktuuritoetust saanud projektides. 3. Leida süsteemne lahendus, et tulevikus ei esineks viidatud rikkumisi. Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaar: Nõustume audiitori tähelepanekuga. Teavitame KIKi ja palume neil teostada projekti nr 2014-2020.4.03.17-0146 osas järelkontroll ning vajadusel finantskorrektsioon ning hoiame ka ise end kursis kontrolli käigu ja tulemusega. Lõpetamisel on rahastamisvahendite ja toetuste topeltfinantseerimise kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, et kulusid ei oleks topelt finantseeritud ning täidetud on ühissätete määruse nõuded. Peale kontrolli lõpetamist ja probleemi ulatuse kindlaks tegemist otsustame vajalikud järeltegevused. Korraldusasutus on koostanud juhendi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks struktuuritoetusest toetuse taotlejale/saajale20, kus peatükis 1.3 on toodud välja, et omafinantseeringut ei saa katta rahastamisvahenditega, mida on rahastanud või kaasrahastanud Euroopa Liit. Lisaks on topeltfinantseerimise riski vältimise osas täiendamisel Juhendmaterjal TAT õigusakti koostamiseks ning Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja projekti elluviimise kontrollimisele. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Kristi Varik, 90 päeva alates lõpparuande kinnitamisest. 8. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeerimise käigus tuvastatud tähelepanekud 31.05.2019. a alustati JKS-32/2019 auditiga. Auditi toiminguid teostati ajavahemikul 31. mai 2019. a. kuni 11. november 2020. a. Alates aastast 2020 toimus aruande vormistamine, sisulisi auditi toiminguid ei tehtud. JKS 20 https://www.rtk.ee/toetusprojekti-abc-kasulik-teada#uldised-juhendid 14 auditi eesmärk oli anda hinnang, kas rahastamisvahendites on loodud asjakohane süsteem, mis tagab nõuete järgimise ja kulude abikõlblikkuse. Auditi käigus ei testitud kulude abikõlblikust ja RÜ kontrollide toimimist kulude abikõlblikkusele hinnangu andmisel. Hinnates põhinõuet 4 (piisavad juhtimise kontrollitoimingud), jõudsid audiitorid järeldusele, et RÜ ja KA on taganud kulude abikõlblikkuse. Samas tuvastasid audiitorid rahastamisvahendi rakendamisel mõningaid puudusi, mille kohta tehti tähelepanek. Audiitorite hinnangul SF rakenduskava 2014–2020 rahastamisvahendi nõuetele vastavuse tagamise juhtimis- ja kontrollisüsteem (JKS) toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria ). Oluline tähelepanek 8.1 – Puudub kontrolljälg, mis tõendaks laenukäenduste kordisti usaldusväärset riskihinnangut. Rahastamisvahendite toetus põhineb eelhindamistel, mille käigus on kindlaks tehtud avaliku sektori investeeringu vajaduste hinnanguline tase ja ulatus. Selline eelhindamine hõlmab rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnangulist suurust toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju)21. Komisjon võttis 3.03.2014. a. vastu määruse22, kus mh kehtestati erieeskirjad rahastamisvahendite kaudu antavatele garantiidele. Tagamaks garantiisid andvate rahastamisvahendite usaldusväärset finantsjuhtimist, peaksid programmidest tehtavad maksed põhinema usaldusväärsel eelneval riskihinnangul, võttes arvesse sobivat kordistit23. Kui rahastamisvahendid pakuvad garantiisid, peavad täidetud olema järgmised nõuded:  saavutada tuleb sobiv kordisti garantiidega kaetavatest uutest laenudest või teistest riskijagamise vahenditest tekkivate ennustatavate ja ettenägematute kahjude katmiseks kõrvale pandava programmimakse ning vastavate välja antud uute laenude või teiste riskijagamise vahendite väärtuse vahel;  kordisti tuleb kindlaks määrata konkreetse pakutava garantiitoote usaldusväärse eelneva riskihinnangu abil, võttes arvesse konkreetseid turutingimusi, rahastamisvahendi investeerimisstrateegiat ning säästlikkuse ja tõhususe põhimõtteid. Eelnevat riskihinnangut võidakse läbi vaadata, kui selleks annavad põhjuse hilisemad turutingimused;  garantiide väljamaksmiseks võetav programmimakse kohustus peab kajastama eelnevat riskihinnangut;  kui finantsvahendaja või garantiidest kasu saav üksus ei ole kavandatavat uute laenude või teiste riskijagamise vahendite summat lõppsaajatele välja andnud, vähendatakse proportsionaalselt rahastamiskõlblikke kulusid24 Ühissätete määrus sätestab, et programmi lõpetamisel peavad rahastamisvahendi rahastamiskõlblikud kulud vastama programmist tehtud maksete kogusummale, mis on rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul rahastamisvahendist tegelikult makstud või – garantiide puhul – mille suhtes on tegelikult võetud kulukohustusi, ning mis vastab garantiilepingutele eraldatud vahenditele, mis on veel välja maksmata või juba välja makstud ning mis on ette nähtud selleks, et tasuda võimalikke garantiihüvitisi kahjude eest, mis on arvutatud mõistliku riskide eelhindamise alusel, mis hõlmab mitut uute laenudega või muid riske kandvate investeeringutega koormatud summat uute investeeringute jaoks lõppsaajasse25. Auditi toimingute käigus selgus, et laenukäenduste kordisti aluseks oleva riskihinnangu usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida. Eelhindamise läbiviija selgitas auditi toimingute käigus, et eelhindamise aruandes mainitud kordaja 4 väljendab võimendust, mille kohaselt saab iga laenukäenduse eelarve euro kohta väljastada 4 euro eest 21 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, Art 37 lg 2 c) 22 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, Art 8 23 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, (8) 24 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, Art 8 25 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, Art 42 lg 1 punkt b 15 laenukäendust. Seejuures 6,7 iseloomustab aga võimendus- ja ringlusefekti koos erasektori panusega (ing k. leverage effect*). Kahjujuhtumite kordajat ex ante aruandes eraldiseisvalt välja ei toodud. Eelhindamise käigus hinnati, et EIS’i poolt eelarvestatud kahjureserv ja selle alusel arvutatav kahjujuhtumite kordaja on õigustatud. Kahjureservi arvutusi, mis on aluseks kordaja arvutamiseks, auditi käigus ei esitatud. Audiitoritele esitati viidatud eelarvestatud kahjureserv, kuid tegu on eelarve arvutusega, mitte aga kahjujuhtumite statistikaga, mida riskihinnang peaks kajastama: „The ex-ante risk assessment should reflect in particular the specific market conditions (for example, the statistics on the rate of defaulted loans in the MS for the sector concerned), the investment strategy of the financial instrument, the characteristics of the guarantee operations and of the underlying new loans and their inherent target investments and the principles of sound financial management (economy, efficiency and effectiveness (e.g. in terms of correctly determining the size of the ESI Fund programme contribution compared to the amount of new loans expected and their forecasted default rate).26 Audiitorite hinnangul ei ole kordaja kujunemise alused eelhindamise aruandes piisavalt lahti kirjutatud ning seega ei ole võimalik veenduda selle usaldusväärsuses. Audiitoritele ei esitatud analüüsi, kuidas leiti, et kui EIS väljastab laene summas 42 mln, siis kahjujuhtumeid on hinnanguliselt summas 7 mln, mitte aga 10 mln või 4 mln, vms. Kordisti usaldusväärsust oleks võimalik tõendada, kui EIS esitaks kahjujuhtumitel põhineva riskihinnangu, millest ilmneb põhjendatud kordaja nii laenukäendustes kui stardilaenu käenduses. Eelhindamisest ei selgu, kuidas on leitud laenukäenduste rakendamise eelduseks olev sobiv kordisti ning ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, mille alusel vastav riskihinnang tehti. Risk: Kordisti on aluseks kulude abikõlblikkuse arvutusele. Põhjendamatu kordisti tähendab mitteabikõlblikke kulusid, mis tuleb tagasi maksta. Regulatsioonide eiramine võib põhjustada mitteabikõlblikke kulusid ning olulist finantskahju rakendussüsteemile endale. Soovitus: Edaspidi tagada, et laenukäenduste ning stardilaenu käenduste kordisti põhineb asjakohastel arvutustel ning selle kujunemisprotsess on tagantjärele tuvastatav. EIS’i kommentaar: Antud teema sai põhjalikult läbi analüüsitud ja valideeritud. Kordisti usaldusväärus oli põhinõudena tagatud läbi ex- ante, lisaks põhistati dokumentaalselt eraldi üle 1 mln eur tehingute kordisti. Tähelepaneku määratlus ei asjakohane antud ajahetkes, seda enam et puuduvad ühtsed alused ja metoodikad, millises formaadis ja kujul peab olema analüüs vormistatud. Rahastamisvahendi rakendaja on selles osas väga palju infot esitanud auditi jooksul ja koostöös KA-ga tehti sisuliselt uus valideerimisprotsess läbi. Ka tulevikuvaates on plaanis kasutada lähenemist, kus kordisti põhistatakse ex-ante hindamise käigus. Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaar: Riigi Tugiteenuste Keskus on küsinud Euroopa Komisjonilt selgitust, kuidas peab käendustoodete kordaja põhistatud olema. 17.07.2020 kohtumisel oli Euroopa Komisjoni esindaja seisukoht, et piisab igapäevapanganduses kasutatavast riskianalüüsist ja EK-l ei ole selleks ette nähtud analüüsimudelit. Oluline on, et kordaja arvutuskäik oleks dokumenteeritud. KredEx on esitanud 2020.a RTK-le selgitused kordajate arvestuspõhimõtete kohta ning kahjujuhtumite statistika ja Riigi Tugiteenuste Keskus on need hinnanud piisavaks. 26 Antud dokumenti võib kasutada kui taustateadmist, mitte ametlikku viidet. EGESIF_16-0006-0018/04/2016. European Structural and Investment Funds Guidance for Member States on CPR eligibility rules for ESI Funds Financial Instruments http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=23196&no=4 16 Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid selgitavad täiendavalt, et tähelepanek on tulevikku suunatud ning vältimaks vigu järgneva perioodi ex-ante koostamisel/lepingu sõlmimisel. Audiitorite hinnangul peab kordaja arvutuskäik olema dokumenteeritud ja põhjendatud. Kommentaaridega esitatud täiendatud dokumentidest nähtub, et esitatud on info, kuidas on üle 1 miljoniliste lepingute puhul leitud kordistiks 4. Esialgselt sõlmitud rahastamislepingu järgi oli aga kasutusel kõikidele lepingutele kordisti 6. Kui JKS auditi toiminguid teostati, siis sel hetkel ei olnud selge ega dokumentaalselt tagantjärgi tõendatav, kuidas oli leitud kordistiks 6, sest ex-ante hindamisest ei tulnud see selgelt välja. Kinnitame lõpparuande 17 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Hannes Vahemäe Talituse juhataja Nõunik Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 21.04.2023. a 17  Hr Paul Kalle Meie 24.04.2023 nr 10-5/2908-1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Kalle Edastame Teile projekti nr 2014-2020.5.02.16-0001 „Laenud ja käendused“ auditi lõpparuande nr ERF-363/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Tiit Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Hannes Vahemäe 611 3122 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272