Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.11.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22230200263 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxx xxxxxx Eelnev menetlus 1. Kohtueelses menetluses on xxxxxxxx xxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt xxxxxxxx xxxxxx juhtides 23.06.2022 kella 19.43 ajal Tallinnas Järveotsa tee 25 juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxning liikudes Akadeemia tee poolt Paldiski mnt suunas ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule teed ületanud jalakäijale xxxxxx xxxxxxxx, sõites jalakäijale otsa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai xxxxxx xxxxxxxx raske tervisekahjustuse. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna xxxxxxxx xxxxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest (LS) tulenevaid nõudeid: § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik), § 16 lg 1 (liikleja peab hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi ja vara), § 33 lg 1 (juht peab olema tähelepanelik teel liikuva vähekaitstud jalakäija suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist), § 35 lg 1 (juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada), § 50 lg 3 p 1, 2 (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama). 2. xxxxxxxx xxxxxx on kohtueelses menetluses selgitanud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal paistis päike madalalt vastu. Ülekäigurajal jalakäijat märgates hakkas ta kohe pidurdama, kuid sõiduk ei aeglustanud liikumist. Tal on juhtimisõigus olnud ligi 40 aastat ja ta juhib sõidukit igapäevaselt ning tal ei ole selle aja jooksul olnud ühtki liiklusrikkumist ega avariid. Kahtlustataval on juhtunu pärast siiralt kahju. 3. Kannatanu xxxxxx xxxxxxxx ütlustest nähtub, et ta soovis oma üheksa koeraga ülekäigurajalt üle tee minna. Enne teed ületama asumist vaatas kannatanu nii paremale, kui vasakule, kust lähenev punane auto oli 300-400 meetri kaugusel. Kui kannatanu oli koertega teed ületamas, siis sai vasakult löögi. Kannatanu ei soovi autojuhi kriminaalkorras karistamist. Samuti on kannatanu 11.11.2022 telefoni teel prokurörile avaldanud, et ei soovi antud kriminaalasjas kohtumenetlust. 1/4 4. Kannatanu käesolevas kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ei ole. Prokuröri seisukoht 5. Prokurör on seisukohal, et xxxxxxxx xxxxxx poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 423 lg 1 järgi ehk sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja käitusnõuete rikkumisena ettevaatamatusest. Tuvastamist ei ole leidnud, et xxxxxxxx xxxxxx oleks eeltoodud nõudeid rikkunud tahtlikult, mis on KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseerimise eelduseks. 6. Materjalidest nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav ei olnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ega arvestanud ilmastikuoludega (madalalt vastu paistev päike), mistõttu ei märganud õigeaegselt ülekäigurajal teed ületama asunud jalakäijat. Kahtlustatav on selgitanud, et vajutas kannatanut märgates pidurit, kuid sõiduk ei aeglustunud. Menetluse käigus on kontrollitud sõiduki pidurit ning on tuvastatud, et pidur kontrolli käigus toimis (23.06.2022 sõiduki vaatlusprotokoll, tl 19). Ei ole põhjust kahelda selles, et kahtlustatav jalakäijat märgates vajutas pedaalile soovides pidurdada (seda teeks automaatselt iga keskmine sõidukijuht), kuivõrd sõiduk ei aeglustunud, siis on põhjust arvamuseks, et ehmatusest võis kahtlustatav survestada valet pedaali (siduripedaali). Kahtlustatav pani teo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletuse vormis, kuivõrd hoolika käitumise korral oleks ta saanud õnnetuse ära hoida. 7. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, mis on toime pandud ettevaatamatuse kergemas vormis. Kahtlustatav on küll rikkunud mitmeid liiklusnõudeid, mis viisid õnnetuse põhjustamiseni, samas on nende rikutud nõuete ühiseks põhieesmärgiks hoida ära teisele inimesele kahju tekitamine, mistõttu see ei suurenda kahtlustatava süü suurust. Väiksemaks süüks annab alust ka asjaolu, et xxxxxxxx xxxxxx on oma tegu kahetsenud ning puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. 8. xxxxxxxx xxxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kriminaal- ega väärteokorras. Antud teelõigul, kus õnnetus juhtus oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h (23.06.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll, tl 14-15). Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et kahtlustatav oleks ületanud lubatud suurimat sõidukiirust. Samuti ei ole tuvastatud, et kahtlustatav oleks sõiduki juhtimise ajal tegelenud juhtimist segavate tegevustega, mis oleks pärssinud tema liikluses kohalolekut. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes ei peaks kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest või kellele oleks omane liigsete riskide võtmine. Kahtlustatav on aru saanud, et liikluses tuleb suurema ohuallika valdajana olla väga ettevaatlik ja tähelepanelik ning seda eriti reguleerimata ülekäigurajale lähenedes. Kahtlustatav on prokuratuuris avaldanud, et on pärast õnnetust läbinud põhjaliku tervisekontrolli, et minimeerida tervislikest põhjustest tulenevaid võimalikke riske tema edaspidi liikluses osalemisel. 9. Kannatanu on läbi esindaja e-kirja teel avaldanud, et kahtlustatavale pandaks menetluse lõpetamisel kohustus käia prokuratuuri äranägemisel määratud mahus soovituslikult mõnes loomade varjupaigas või muul viisil loomadega seotud asutuses vabatahtlikku tööd tegemas (vt xxxxxxxx 06.10.2022 e-kiri, tl 48). Kuivõrd kahtlustatav on oma õe, kes vajab pidevat hoolt ja järelevalvet, hooldaja, siis ei ole kahtlustataval võimalik täita kannatanu soovi teha vabatahtlikku tööd loomadega seotud asutuses. Küll aga oli kahtlustatav vabatahtlikult nõus rahaliselt 2/4 toetama mõnd kodutute loomade varjupaika. Kahtlustatav oli nõus tegema kannatanule rahalise makse, et kannatanu saaks ise vabalt valida millist loomadega seotud asutust ta toetada tahaks. 11.11.2022 telefonivestluses kannatanu avaldas prokurörile, et ei soovi kahtlustatava poolt rahaliste vahendite temale kandmist. Samas on kahtlustatav prokuratuuris kinnitanud, et toetab sellisel juhul ise vabatahtlikult kodutuid loomi ning temal on kaitsjaga valitud välja ka asutus, kuhu rahaline annetus teha. 10. Tulenevalt eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ning saavutada õigusrahu ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Arvestades, et xxxxxxx xxxxxx puhul on tegemist isikuga, kelle igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension (ligi 500 eurot), on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse summas 1000 eurot panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus). Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kuue kuu jooksul. Xxxxxxxx xxxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. 11. Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 12. Tulenevalt eeltoodust on Vladimir Babkovi suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 1000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22230200263 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. xxxxxxxx xxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOI0118) maksumuse summas 84 eurot. Tähtajaks määrata: 15.05.2023. 2.2. xxxxxxxx x x xx xx maksta 1000 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 15.05.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid või salvestised: - CD plaat (videosalvestis) – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 3/4 - CD plaat (fotod sündmuskohalt) – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada: kahtlustatavatele x xxxx xx xxxxxx ja tema kaitsjale xxxxx xxxxxxxxxxxx ning kannatanutele xxxxxx xxxxxxxx ning tema esindajale xxxxxxx x x x x x xxxxx. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: (allkirjastatud digitaalselt) Xxxxxx xxxxx kahtlustatav (allkirjastatud digitaalselt) Xxxxx xx xx x xx xxxx 4/4