Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.10.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Natalja Vester Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231602715 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas on Xxxx Xxxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 03.12.2021 umbes kella 19:00 paiku, viibides korteris aadressil Xxxx Xxxx, verbaalse konflikti käigus oma endise elukaaslase Xxxx Xxxxx, võttis enda vasaku käega Xxxx Xxxxx käest kinni nii, et pöidlaga surus käele ja teiste sõrmedega hoidis kinni ehk pigistas kannatanu paremat kätt ning samal ajal surus ta enda põlvega kannatanu reiepiirkonda vastu ahju ja vastu ahju ust nii, et kannatanu tundis valu seljas, reiel ning käel ja mille tagajärjel tekkisid kannatanul järgmised kehavigastused: hematoomid paremal käel ja vasakul jalal. Prokurör leiab, et Xxxx Xxxxx süü on kohtueelses menetluses leidnud tõendamist, kuid märgib, et KarS § 121 lg 2 p 3 tingimused täidetud ei ole, sest Xxx Xxxx ei ole varasemalt kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isik. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet on ringkonnaprokurör jõudnud järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel järgmistel motiividel. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. KarS §-i 121 lg 2 p 2 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab ka asjaolu, et kannatanu tervis sai minimaalselt kahjustada (tekkisid hematoomid). Xxxx Xxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning isiku kohtulik karistamine ei ole KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt vajalik. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju puudub, samuti puuduvad menetluskulud. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna kriminaalmenetlus viidi läbi ja riik on isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud. Avaliku menetlushuvi ja süü suuruse puhul on tegu määratlemata õigusmõistetega. Nende sisustamine jääb prokuröri kaalutlusõiguse piiresse (RKKK 3-1-1-85-04). Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub käesolevas kriminaalasjas, vaatamata alaealise lapse juuresolekule, avalik menetlushuvi - seda eelkõige põhjusel, et Xxxx Xxxxx süü ei ole suur ning ta on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Alaealine tunnistaja (juhtunu ajal xxxxx) Xxxx Xxxx ei ole kahtlustatava laps, nad ei ela ühises kodus. Xxxx Xxxxx rääkis ülekuulamisel, et Xxxx Xxxx ei ole tema jaoks lähedane isik ja konflikt toimus ainult ema ja XXxxx vahel. Seetõttu võib öelda, et lapse huvide kaitsmiseks ei ole tarvis süüdistatava kohtulikku karistamist. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud. Xxxx Xxxx suhtes on 05.03.2020 lõpetatud kriminaalmenetlus KrMS § 2031 lg 6 alusel, st kriminaalmenetlus lõpetati leppimise tõttu. Avalikku menetlushuvi ei saa selles osas jaatada. Kannatanu nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisel seadus ei nõua ning pelgalt kannatanu soov, et kahtlustatavat siiski kohtulikult karistataks, ei ole piisav avaliku menetlushuvi sedastamiseks. Küll on praktikas tavaks sellisest võimalusest kannatanut eelnevalt teavitada. Kannatanu, kes soovis asja lahendamist kokkuleppemenetluses kohtus, avaldas, et psühholoogi- või teraapias käimise kohustuse määramine ei ole asjakohane, sest selleks peab inimesel olema tahe endaga tööd teha ning kahtlustataval see puudub. Kannatanu leidis, et rahaline kohustus või ÜKT oleks parem variant kui psühholoogi vastuvõtt. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxxxx Xxxxx suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1 ja 7, § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231602715 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada kahtlustatavat Xxxx Xxxxxx 2.1. Tasuma riigituludesse 400 eurot. 2.2. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 25.04.2022 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 DVD-R plaat alaealise tunnistaja videoülekuulamise salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanule. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 10. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab prokurör kriminaalmenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Natalja Vester