Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 31.10.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Lea Pähkel Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230100447 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 119 lg 1 – § 13 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses esitati Xxxx Xxxxx kahtlustus selles, et tema 27.04.2021 ajavahemikus 11.45 kuni 12.05, täites oma tööülesandeid õpetajana Xxxx Xxxxx (asukoht: Xxxx Xxxxx xx), jättis sama lasteaia õuealal järelevalveta tema hoole all oleva rühma Xxxx 4-aastase lapse Xxxx Xxxx ja teised sama lastaia õuealal liivakastis mänginud 3-4 aastased poisid, mille tõttu laste ühise liivaga mängimise käigus jäi Xxxx Xxxxx liivakastis liiva alla. Lapse hingamiselunditesse sattunud liiva tõttu Xxxx Xxxx lämbus ja kaotas liivakastis teadvuse ning ta toimetati eluohtlikus seisundis sündmuskohale saabunud kiirabiga Tallinna Lastehaiglasse. Xxxx Xxxx oli sündmuse toimumise ajal 4-aastane, seega on tegemist arusaamisvõimetu isikuga, kelle elu ja tervist ohustas eeskätt tema enda suutmatus välismaailmas objektiivselt eksisteerivaid ohte teadvustada ja enda käitumist vastavalt juhtida. Xxxx Xxxx kui Xxxx lasteaia ja rühma Xxxx õpetajal oli oma ametiseisundi tõttu garandikohustus tegutseda lasteaias viibiva lapse huvides hoolsusega, mis kaitseks lapse elu ja tervist ohtude eest, samuti pidi ta ette nägema ja ennetama kahjulike tagajärgede saabumist. Käesoleval juhul oli ohust tingitud tagajärge võimalik ette näha ja ennetada, kuid sellele vaatamata eiras Xxxx Xxxx kohustuslikku vastutustundliku käitumise nõuet ja ei vaadanud Xxxx Xxxx ja tema mängukaaslaste järele kohase järjekindluse ja põhjalikkusega, mis tingis Xxxx Xxxx liiva alla jäämise. Hoolsuskohustuse rikkumisega põhjustas Xxxx xxxx Xxxxx õpetaja Xxxx Xxxx ettevaatamatusest oma rühma lapse Xxxx Xxxxx raskeid, eluohtlikke tervisekahjustusi. Seega põhjustas Xxxx Xxxxx tegevusetusega, olles samaaegselt õiguslikult kohustatud tegutsema, teisele inimesele raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 119 lg 1 – § 13 lg 1 järgi. Kahtlustatava süü KarS § 119 lg 1 - § 13 lg 1 ettenähtud kuriteos on tõendatud tunnistajate, asjatundja ütluste, kohtuarstliku ekspertiisiakti, vaatlusprotokollide, ütluste ja olustiku seostamise protokollidega ja kirjalike dokumentidega. Antud tegu on toimepandud hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes. Menetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti oli Xxxx Xxxxx teo toimepanemise ajal süüdiv KarS § 34 mõistes. Seega on täidetud KarS § 2 lg-2 sätestatud teo karistatavuse eeldused. 1 Ringkonnaprokurör, olles põhjalikult tutvunud kogutud tõenditega leiab, et antud kriminaalmenetluse saab lõpetada KrMS §202 alusel. KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p 34, EIKo 21.06.2016 Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek. Kahtlustatavale etteheidetavaks teoks on KarS § 119 lg 1 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Antud normi sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuriteoks süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viis aastat vangistust. Seega käesoleval juhul mahub KarS § 119 lg-s 1 sätestatud tegu teise astme kuriteo raamidesse. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Samuti arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame. On tõendatud, et kahtlustatav on etteheidetava kuriteo toime pannud ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Tõenditest nähtub, et kahtlustatav küll viibis lastega koos õues ja jälgis nende tegevust, kuid ei teinud seda vajaliku hoolsusega, mille tulemusena leidis aset kriminaalmenetluse esemeks olev sündmus. Lastega väljas viibinud kahtlustatav jutustas lastega õues olemise ajal teiste lasteaia töötajatega, mis võis põhjustada tema tähelepanu hajumise laste jälgimiselt jutuajamisele. Samuti jalutas kahtlustatav lasteaia õuealal korduvalt piirkondades, kus tal puudus oma rühma lastest ülevaade, st osad lapsed jäid maja nurga taha varju. Tunnistajate sõnul on lastega õues oleval õpetajal või õpetaja abil kombeks teatud ajaperioodi möödudes lugeda üle laste päid veendumaks, et kõik konkreetse rühma lapsed on olemas. Samuti ei läinud kahtlustatav ka kordagi liivakasti juurde kus lapsed mängisid, vaid jalutas sellest korduvalt mõne meetri kauguselt mööda. Kogutud tõenditest nähtub, et asfaltteelt – mida mööda kahtlustatav koos teiste lasteaia töötajatega jalutas – sellelt osalt, mis on kohakuti rühma Xxxx liivakastiga, on näha liivakasti sisse. Seega, kahtlustatav olukorras, kus ta jalutas mööda oma rühma liivakastist ja sinna oleks vaadanud, oleks näinud, et kannatanu on peadpidi liiva all. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt võis laps olla hapnikuta 10-20 minutit. Seega, kuna kahtlustatav ei märganud seda enne, kui jõudis kätte tuppa mineku aeg, siis see viitab selgelt asjaolule, et kahtlustatav ei täitnud garandiseisundi tõttu temal asetsevat kohustust, milleks oli laste jälgimine ning nende ohutuse tagamine, mis on ette nähtud kahtlustatava töölepingus kui ka kõnealuse lasteaia käskkirjas. Prokurör leiab, et antud juhul oli ohu realiseerumine ettenähtav, kuivõrd kahtlustatava rühma kuulusid lasteaia kõige nooremad lapsed (3-4 aastased) ei tunne lasteaia reegleid vanemate rühma lastega samaväärselt, mille tõttu vajavad nemad just enim tähelepanu, kuna nad ei oska veel oma käitumist juhtida vastavalt ettenähtud reeglitele. Asjatundja ütluste kohaselt 3-4 2 aastased lapsed ei mõista põhjuse ja tagajärje seost. Nad ei pruugi aru saada, kui keegi kõrval kirjeldab olukorda, et mis konkreetsel tegevusel võib tagajärjeks olla. Nii väike laps ei pruugi aru saada tegevuse tagajärjest, sest pole ise seda kogenud või on see mõistmiseks liiga abstraktne. Sellises vanuses lapsed ise ei saa vastutada oma mängude eest, täiskasvanu peab olema liivaga mängivate laste juures ja vajadusel neil silma peal hoidma ja juhendama. Liiv on suurema ohu allikas – võib sattuda silma, suhu, seda loobitakse, laps ei pruugi kaevatud august välja pääseda. Kui lapsel pole varem olnud sellist kogemust, siis ta ei adu sellise tegevuse tagajärge. 3-4 aastased ei kaalutle oma tegevuse üle, mistõttu peaks täiskasvanu valvama nende tegevuse üle. Seega, kuigi kahtlustatav oli nimetatud asjaolust teadlik, siis ei võtnud ta seda ohu hindamisel ja oma tööülesannete täitmisel arvesse. Kahtlustatav ei teadnud, millist mängu kannatanu liivakastis mängis, mis põhjustas lapse lämbumise ja eluohtliku terviseseisundi, kuid juhul, kui ta oleks suhtunud oma tööülesannete täitmisse kohusetundlikult ning rakendatud ettenähtud tähelepanelikkust, siis oleks ta ohu realiseerumist ette näinud ning ennetada saanud. Järelikult on tegu toime pandud hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes, mis on kergem ettevaatamatuse vorm. Xxxx Xxxxx on esitatud kahtlustus II astme kuriteos, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Võttes arvesse, et seadusandja näeb antud teo eest karistusena ette ka rahalise karistuse, siis saab järeldada, et teatud juhtudel võib kõnealuse kuriteo toimepanemisel olla isiku süü väike. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et kahtlustatav pani teo toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse kergem vorm, siis saab ka praegusel juhul rääkida isiku väiksest süüst. Nii kahtlustatava kui ka tunnistajate sõnade kohaselt peetakse liivakasti lastele turvaliseks kohaks, kus õnnetusi pole varem juhtunud. Kahtlustatav eeldas, et kui lapsed mängivad liivakastis, siis ei saa nendega midagi juhtuda ning sellest tulenevalt pole vaja nende jälgimisel rakendada ettenähtud hoolsust. Samuti pani kahtlustatav teo toime tegevusetusega, seega tema panus kuriteo toimepanemisel seisneb passiivsuses, st oleks kahtlustatav teadnud, et kannatanu on hädas, oleks ta teda aidanud. KarS § 13 lg 2 näeb ette, et tegevusetusega toimepandud süüteo puhul võib kohus rakendada KarS §-i 60 ehk karistuse kergendamist, mis taaskord viitab, et seadusandja on pidanud tegevusetusega süüteo toimepanemisel isiku süüd väiksemaks kui see on aktiivse tegevuse puhul. KarS §-s 57 on loendatud isiku karistust kergendavad asjaolud, läbi mille saab samuti hinnata isiku süü suurust. Prokurör leiab, et antud asjas esinevad KarS § 57 lg 1 p-des 1, 3 nimetatud kergendavate asjaolud. Antud asjas on tuvastatud, et kahtlustatav leides kannatanu, tõmbas ta liiva alt välja, puhastas lapse suu liivast, asus tegema südamemassaaži ning kutsus abi s.o. andis kannatanule abi vahetult pärast süüteo toimepanemist. Kahtlustatav avaldas prokuröriga kohtumisel puhtsüdamliku kahetsust juhtunu pärast. Võttes arvesse ettevaatamatuse astet, seadusandja sätestatud karistusraame, isiku panust süüteo toimepanemisel ning KarS-s toodud põhimõtteid, on kahtlustatava süü KarS § 119 lg 1 - § 13 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel väike. Avalik menetlushuvi on mõeldud tagama, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid ultima ratio iseloomu ja oleksid tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses. Samuti tagab see, et karistust kohaldatakse vaid olukordades, kus muudest vahenditest ei piisa ning karistuse 3 rakendamise järgi on tungiv vajadus. Seega avaliku menetlushuvi olemasolu hindamisel tuleb arvesse võtta eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Eripreventiivsete eesmärkide juures tuleb hinnata, kas isiku karistamata jätmine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Xxxx Xxxx on xx-aastane, ta on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Ta on varasemalt olnud oma töös hea ja kohusetundlik – lapsi taheti panna lasteaias rühma, kus just tema oli õpetajaks. Nii tööandja kui lapsevanemad on iseloomustanud teda väga hästi-empaatiline, rahulik, sõbralik. Ka lastele õpetaja väga meeldis. Kahtlustatav end aastate jooksul pidevalt harinud ja täiendanud, läbides erinevaid koolitusi, mis olid tema tööks vajalikud. Antud süüteo pani kahtlustatav toime hooletusest. Seega ei ole põhjust arvata, et isiku karistamata jätmine võib tingida uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsetest eesmärkidest on avaliku menetlushuvi jaatamiseks alust siis, kui ühiskonna jaoks tervikuna on isiku karistamine olulise tähtsusega – selle võib tingida näiteks kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemise viis, tagajärgede erakordne iseloom, analoogiliste tegude suur arv või muud põhjused. Antud asjas seesugust alust ei nähtu. Prokurör kohtus 27.10.2022 kannatanu isa Xxxx Xxxx, kes kinnitas, et saab aru, mida tähendab kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ning nõustus sellega. Xxxx Xxxx selgitas, et koos abikaasaga on nad jätkuvalt seisukohal, et kohtulik menetlus oleks neile vaimselt liiga koormav ja raske taluda. Samuti kinnitas, et koos abikaasaga nad ei soovi Xxxx Xxxxx KrMS § 202 lg 1 p 1 kohaldamist osas, mis puudutab kahju hüvitamist, sest poolte vahel on sõlmitud kompromiss. Kompromissi sõlmimisega on kõik tsiviilhagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud. Xxxx Xxxxx selgitas, et eelpoolnimetatud kompromiss on piisav satisfaktsioon juhtunu eest ja palus kahtlustatavale muid kohustusi mitte määrata. Prokurör kohtus 31.10.2022 kahtlustatava ja tema kaitsja vandeadvokaat Xxxx Xxxx. Kahtlustatav korduvalt puhtsüdamlikult kahetses juhtunut, palus vabandust kannatanu vanematelt. Kinnitas, et mõtleb juhtunule iga päev, on heade mõtetega Xxxxx juures ja soovib lapsele head paranemist. Kahtlustav kinnitab, et tahab võtta vastutuse toimunu eest ega ole kunagi soovinud sellest kõrvale hiilida. Kahtlustatav ja tema kaitsja kinnitasid 25.10.2022 sõlmitud kompromissi kannatanutega. Kahtlustatav loodab, et sõlmitud kompromiss aitab mingilgi määral juhtunut leevendada. Samuti selgitab, et otsuseid antud asjas on ta vastu võtnud silmas pidades ainult ja ainult üksnes kannatanu parimaid huve. Seoses juhtunuga on ka kahtlustatav vajanud korduvat psühholoogilist abi. Kahtlustatav on valmis hüvitama kriminaalmenetlusekulu ja andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 7 alusel, mille kohaselt prokuratuur lõpetab kriminaalmenetlus sama sätte lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel. Ringkonnaprokurör hinnates tõendamiseseme asjaolusid, sh Xxxx Xxxx iseloomustavaid ja tema vastutust mõjutavaid asjaolusid, leiab, et isik on toime pannud KarS § 119 lg 1 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, kuid tema hüpoteetiline süü antud teo puhul ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtudes ei ole isiku karistamine otstarbekas. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnaprokurör, et antud kriminaalasjas on võimalik lõpetada menetlus oportuniteedi alusel ning kohustada kahtlustatavat hüvitama menetluskulu. 4 Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p-st 1 ja §-st 206 ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230100447 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: hüvitada menetluskulu 84.00 eurot, tähtaeg 01.12.2022 3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: • kannatanu esemed (kummikud, sinised traksidega püksid, helesinine pusa, heledad püksid, tume särk, aluspüksid, värviline riie) asuvad PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada. • sündmuskohalt kaasa võetud esemed ( 3 labidat, 2 labakinnast, 1 sõrmkinnas, 1 müts) asuvad PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada. • 2 CD-R plaati ja 8 DVD-R– jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: 84 eurot (t.l. 152) kuuluvad vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitamisele kahtlustatava poolt. 6. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia teha nähtavaks e-toimiku kaudu: Xxxxx Xxxx , vandeadvokaat Xxxx , vandeadvokaat Xxx Xxx, Xxxx Xxxxx , vandeadvokaat Xxxx Xxxxx. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressiga Lubja 4. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Tallinn Wismari 7) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Lea Pähkel ringkonnaprokurör Nõustun kohustusega ja mulle on selgitatud mittetäitmise tagajärgi. Xxxx Xxxxx Xxxx Xxxxxx vandeadvokaat 5