KOHTUNÕUE

5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Teie nr Meie 11.10.2021 nr 3-21-2311 Kaitseministeerium KOHTUNÕUE Kiili Gümnaasium esitas 11.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõu des tühistada kaitseministri 10.09.2021 käskkiri nr 216. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 kehtivus tagasiulatuvalt. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg-ga 1 tuleb Kaitseministeeriumil esitada Tallinna Halduskohtule seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 18.10.2021 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kool kohtujurist Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja Pärnu mnt 7 10141 Tallinn 11. oktoober 2021 Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Halduskohtule ja vastustajale e-toimiku kaudu. KAEBUS Kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Kaebuse esitaja: Kiili Gümnaasium Registrikood: 75023929 Kooli 2, Kiili alev 75401 Kiili vald Esindaja: vandeadvokaat Margus Reiland Advokaadibüroo LEXTAL Rävala pst 4, 10143 Tallinn Telefon: 640 0250 E-post: [email protected] Vastustaja: Kaitseministeerium Registrikood: 70004502 Sakala 1, 15094 Tallinn Telefon: 717 0022 E-post: [email protected] Taotlus: Juhindudes alltoodust Kiili Gümnaasium taotleb: 1. Kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 kehtivus tagasiulatuvalt; 2. Tühistada kaitseministri 10.09.2021 käskkiri nr 216; 3. Mõista Kaitseministeeriumilt välja Kiili Gümnaasiumi menetluskulud. I Faktilised asjaolud ja menetluslikud küsimused 1. Kiili Gümnaasium (edaspidi: kaebaja) asus septembris 2019 välja töötama riigikaitse õppesuunda. Kaebaja viis sellega ellu oma 2018 - 2020 aastateks vastuvõetud arengukava ning kaebaja soov oli pakkuda oma õpilastele kooli eripärale tuginevat gümnaasiumiharidust. Õppesuuna väljatöötamiseks kutsuti 1. oktoobril 2019 kokku töörühm, kes töötas 15. oktoobriks 2019 välja riigikaitse õppesuuna tunnijaotuse. Kaebaja tegutses plaaniga avada vastuvõtt riigikaitse õppesuunale 2020. a. kevadel ning alustada õppetööga 2020/2021 õppeaasta septembris. 2. Tulenevalt koroonaviiruse pandeemilise levikust ning omakorda sellest tingitud ebakindlast majandusolukorrast otsustas kaebaja aprillis 2020, et riigikaitse õppesuuna avamine lükatakse edasi ühe õppeaasta võrra. Ettevalmistused  LEXTAL riigikaitse õppesuuna avamiseks jätkusid: septembrist 2020 alustati enesekaitseõpetuse valikõppeaine õpetamisega ning viidi läbi riigikaitse valikõppeaine välilaager, mis vastas riigikaitse õppesuuna jaoks plaanitud mahule. Välilaagri korraldamise teenus osteti sisse MTÜ-lt Riigikaitse Rügement, kes on kõrgelt hinnatud ja paljude koolide poolt kasutatav valdkonnas tegutsev erialaühendus ning kellega kaebajal on pikem koostöö. 3. Aasta 2021 alguseks valmis uuendatud tunnijaotus riigikaitse õppesuunale ning 2021 kevadel toimus õpilaste vastuvõtt. Õppeaastal 2021/2022 alustasid esimesed õpilased riigikaitse õppesuunal. 4. Kaebaja planeeris ning viis ellu oma tegevusi seoses riigikaitse õppesuunaga tuginedes Kaitseressursside Ameti (KRA) peadirektori 16.02.2016 käskkirjaga nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ (Lisa 1, edaspidi: käskkiri nr 13) kehtestatud korrale. Käskkirja nr 13 alusel taotles kaebaja rahalist toetust välilaagrite korraldamiseks ning ostis välilaagri korraldamise teenuse turul tegutsevatelt pakkujatelt sisse. Kaebaja soovis jätkata MTÜ-ga Riigikaitse Rügement seni toiminud väga edukat ning tulemusliku koostööd, ostes välilaagri korraldamise teenust neilt sisse. 5. Kaebaja täiendavalt planeeris ja viis ellu oma tegevusi seoses riigikaitse õppesuunaga tuginedes kaitseministri 05.04.2019 käskkirjaga nr 104 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ (Lisa 2, edaspidi: käskkiri nr 104) kehtestatud korrale. Käskkirja nr 104 alusel oli võimalik saada Kaitseliidu (KL) või Kaitseväe (KV) üksuselt tuge riigikaitse välilaagri läbiviimiseks vajaliku varustuse osas, eelkõige laskeharjutuse jaoks tarvilikku relvastust. 6. Kaitseministeerium (edaspidi: vastustaja) on eelpool kirjeldatud korrad asendanud täiesti uue ning kaebaja õigusi rikkuva korraga. Esiteks on kaitseminister andnud 10.09.2021 käskkirja nr 216 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord“ (Lisa 3, edaspidi: käskkiri nr 216), millega tunnistati kehtetuks käskkiri nr 104 ja mis näeb ette riigikaitse välilaagrite korraldamise üksnes KL-i poolt, vajadusel koos KV-ga. See tähendab, et käskkirja nr 216 eesmärk on osaliselt asendada käskkirjaga nr 13 kehtestatud kord, kus kool sai toetuse abil valida parima riigikaitse välilaagri pakkuja. Teiseks on kaitseminister 30.08.2021 võtnud vastu määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 10), mille alusel on koolidel võimalik taotleda toetust välilaagritega mitteseotud kulude katteks ning mis asendab ülejäänud osas käskkirjaga nr 13 kehtestatud korra. 7. Kaebaja sai käskkirjast nr 216 teadlikuks 10.09.2021, seega on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebaja kinnitab, et pole algatanud seoses käskkirjaga nr 216 vaidemenetlust. II Käskkiri nr 216 on haldusakt 8. Kaebaja selgitab, et käskkiri nr 216 on haldusakt ja seega saab kaebaja taotleda käskkirja nr 216 tühistamist tulenevalt HKMS § 37 lg 2 p 1. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 51 lg 2 sätestab haldusakti eriliigi: 2  LEXTAL üldkorralduse, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. 9. Eelnevalt viidatud sätetest tuleneb, et käskkiri nr 216 on haldusakt, kui on täidetud järgmised eeldused: (i) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; (ii) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; (iii) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule; (iv) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; (v) tahteavaldus on ühepoolne; (vi) reguleeritakse üksikjuhtumit. 10. Käskkirja nr 216 on andnud vastustaja, kes on haldusorgan ning see on antud avalik-õiguslikus suhtes. Esiteks saab riigi poolt tegutsemise puhul avalik- õiguslikku suhet eeldada ning samuti on subjektiteooria järgi käskkirja nr 216 puhul tegemist avaliku võimu teostamisega, kuivõrd vastustaja reguleerib sellega õppetegevuse läbiviimist ning avaliku raha kasutamist. 11. Käskkiri nr 216 on suunatud Eesti gümnaasiumitele, kes peavad korraldama riigikaitseõpet, sh kaebajale, seega on sealne regulatsioon suunatud haldusorgani välistele asutusele. Käskkirja nr 216 välismõju seisneb selles, et on otseselt suunatud reguleerima seda kas ja kuidas Eesti gümnaasiumid saavad täita oma kohustust pakkuda õpilastele riigikaitse valikõppeainet. Sealjuures on käskkirja nr 216 punktid 2.3 ja 2.4 suunatud Eesti gümnaasiumitele, sh kaebajale, andes selged tähtajad taotluste esitamiseks. 12. Käskkiri nr 216 on regulatiivne, sest see on suunatud kaebajale (ning teistele Eesti gümnaasiumitele) õiguse tekitamisele saada KL-ilt riigikaitse välilaagri teenust (p 1 ja 2.3). Käskkiri nr 216 ühtlasi paneb kaebajale ja teistele Eesti gümnaasiumitele sisuliselt kohustuse tellida riigikaitse valikõppeaine välilaager KL-ilt, kuivõrd käskkirja nr 216 mõjul ei ole kaebajal ega teistel Eesti gümnaasiumitel võimalik muul moel enda kohustust täita. 13. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on jõutud järeldusele, et haldusaktiks on alati ka mõne varasema haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine (Aedmaa, A. et al (2004). Haldusmenetluse käsiraamat, Juura: Tallinn, lk 261; RKHKo 3-3-1-51-02, p 12, RKHKo 3-3-1-47-02, p 9). Käskkiri nr 216 tunnistab kehtetuks käskkirja nr 104, mis on omakorda haldusakt. Sellele järeldusele saab jõuda eelkõige selletõttu, et käskkiri nr 104 lõi koolidele õiguse saada riigikaitse välilaagri teenust (p 1 ja 2) ning ühtlasi andis erialaühendustele õiguse saada KL- ilt või KV-lt välilaagri läbiviimiseks vajalikku ainelist tuge (p 3), täiendavalt pani käskkiri nr 104 laagrit korraldavale erialaühendusele kohustuse viia läbi uurimine teatud õnnetusjuhtumite puhul (p 20). 14. Käskkirja nr 216 regulatiivset mõju tuleks jaatada veel selle tõttu, et nii käskkirja nr 216 seletuskirja (Lisa 4, lk 1) kui ka määruse nr 10 seletuskirja (Lisa 5, lk 1) järgi on käskkirja nr 216 eesmärk asendada seni käskkirjaga nr 13 kehtinud kord, mis andis koolidele õiguse saada riigikaitse valikõppeaine läbiviimiseks rahalist toetust KRA-lt. Seega on käskkirja nr 216 eesmärk kaebaja õiguste kujundamine, täpsemalt piirata seniseid õigusi toetuse saamiseks. 15. Käskkirja nr 216 haldusaktina käsitlemist (selle välismõju ning regulatiivse iseloomu esinemist) toetab vastustaja 10.05.2021 kiri nr 3-1/21/1723 (Lisa 6, edaspidi: vastustaja 10.05.2021 kiri) kaebajale, mille kaebaja sai kätte 14.05.2021. Juhul kui käskkirjal nr 216 välismõju puuduks, siis poleks kaebajale kirja saatmine ja käskkirja vastuvõtmise plaanist teavitamine vajalik. Samuti poleks olnud teavitamine vajalik kui käskkiri nr 216 ei muudaks kaebaja õigusi. 3  LEXTAL Kuivõrd vastustaja on kaebaja kaasanud käskkirja nr 216 menetlusse, siis on vastustaja ise samuti tunnistanud käskkirja nr 216 välismõju ning regulatiivsust. 16. Käskkiri nr 216 on ühepoolne, sest on antud vastustaja poolt ilma kaebaja tahteavalduseta. Käskkiri nr 216 reguleerib üksikjuhtumit HMS § 51 lg 2 tähenduses, sest on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele (st Eesti koolidele, kellel on kohustus riigikaitse valikõppeainet pakkuda). Täiendavalt saab järeldada, et käskkiri nr 216 reguleerib üksikjuhtumit, sellest et tegu pole üldaktiga (st vastustaja määrusega). Seda sellepärast, et vastasel juhul peaks see olema VVS § 51 lg 5 järgi avaldatud Riigi Teatajas, kuna käskkirja nr 216 sedasi avaldatud pole, siis pole tegemist määrusega ning järelikult on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega. 17. Seega on käskkirjal nr 216 kõik HMS § 51 sätestatud haldusakti tingimused ning HKMS § 6 lg 1 järgi loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses sõltumata sellest kas see on haldusakt või üldkorraldus. Seega kaebajal on võimalik taotleda käskkirja nr 216 kui haldusakti tühistamist. III Kaebaja kohustus pakkuda riigikaitse valikõppeainet 18. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses (PGS) sätestatakse gümnaasiumi õppekorralduse alused (§ 1 lg 1). PGS § 15 lg 2 sätestab, et üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕ) ning GRÕ kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 19. GRÕ § 11 lg 4 p 8 paneb koolile kohustuse võimaldada õpilasele riigikaitse valdkonnas vähemalt 2 kursuse mahus valikkursusi. GRÕ § 11 lg 5 sätestab, et riigikaitse õpe toimub vastavalt riiklikule ainekavale, see tähendab, et koolil ei ole lubatud koostada riikliku ainekava põhjal oma kooli ainekava (st puudub võimalus valida õppetegevusi õpieesmärkide saavutamiseks). 20. Riigikaitse riiklik ainekava on antud GRÕ Lisas 9 „Valikõppeaine „Riigikaitse““ (riiklik ainekava) ning see sätestab (p 1.2), et riigikaitseõpetus on valikõppeaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe. Riiklik ainekava näeb ühtlasi ette, et praktiline väljaõpe korraldatakse välilaagrina. Välilaagri õppesisu (p 2.2.2) näeb praktilise väljaõppe kursuse ühe kohustusliku osana relvaõpet, sh tiirulaskmise praktilised harjutused. See viimane element paratamatult vajab otsest tuge KL-ilt või KV-lt, sest eeldab tsiviilkäibes keelatud relvade kasutamist (RelvS § 20 lg 1 p 5). 21. Seega on kaebajal seadusest tulenev kohustus korraldada õppetöö vastavalt GRÕ-le ning sellest tulenevalt kohustus pakkuda riigikaitse valikõppeainet vastavalt riiklikule ainekavale. See omakorda näeb ette välilaagri läbiviimist ning tiirulaskmise praktilisi harjutusi, millest viimane on võimalik vaid toega KL-ilt või KV-lt. 22. Nagu kaebuse punktides 4–5 kirjeldatud on kaebaja seni talle seaduse pandud kohustust täitnud kasutades käskkirja nr 13 alusel jaotatud rahalist toetust ning käskkirja nr 104 alusel antavat ainelist tuge. 23. Kaebaja on käskkirja nr 13 alusel jaotatud rahalise toetuse abil välilaagri korraldamise teenuse ostnud sisse turul olevatelt pakkujatel. See võimaldas kaebajal alati valida selline välilaager, mille sisu vastas riiklikule ainekavale (maht 35 tundi, sh lasketiiru praktilised harjutused) ning mille toimumise aeg sobis 4  LEXTAL kokku kaebaja õppeaastaks koostatud ajakavaga (arvestades teiste kohustuslike- ja valikõppeainete toimumisega ning teiste kaebaja jaoks oluliste ajaliste faktoritega). 24. Kaebaja on seni saanud käskkirja nr 104 alusel otsest tuge KL-ilt või KV-lt tiirulaskmise praktiliste harjutuste läbiviimiseks, sest käskkirja nr 104 p 3 sätestas võimaluse välilaagrit läbiviival erialaühendusel saada kasutamiseks relvi KL-ilt või KV-ilt. IV Käskkiri nr 216 paneb kaebajale kohustuse rikkuda seadusest tulenevat kohustust 25. Käskkiri nr 216 kehtestab korra, mis asendab käskkirja nr 13 alusel koolidele KRA kaudu rahalise toetuse maksmine ning millega kehtestatakse kaebajale kohustus tellida riigikaitse valikõppeaine riiklikus ainekavas ettenähtud välilaagri korraldamine KL-ilt. Ühtlasi kaotab käskkiri nr 216 ära käskkirja nr 104 alusel eksisteerinud võimaluse saada välilaagri läbiviimiseks tuge KL või KV üksuselt (sh lasketiiru praktiliste harjutuste jaoks vajalike relvade kasutamist). 26. Seega paneb käskkiri nr 216 kaebajale kohustuse rikkuda kaebajale PGS-iga pandud kohustust pakkuda riigikaitse ainet vastavalt riiklikule ainekavale. See tähendab, et käskkiri nr 216 rikub kaebaja õigusi. 27. Nagu eelnevalt kirjeldatud siis näeb riiklik ainekava ette välilaagri korraldamist ning ühe selle komponendina lasketiiru praktiliste harjutuste läbiviimist. Käskkirja nr 216 punkt 1 sätestab, et kaebajal on võimalik tellida välilaagrit vaid KL-ilt ning mitte enam turul tegutsevatelt pakkujatelt. 28. Seega on kaebaja seotud KL-i poolt väljapakutud laagrite toimumise aja ning sisuga. KL-i kodulehel on 05.03.2021 kuupäevaga dokument „Valikaine „Riigikaitse“ välilaagri teenusmudel Kaitseliidus“ (Lisa 7, edaspidi: KL teenusmudel). KL teenusmudeli eesmärk on: „kirjeldada valikaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamise teenusmudelit Kaitseliidus. Välilaagri teenusmudeli väljatöötamine on vajalik seoses Kaitseministeeriumi otsusega välilaagrite korraldamine üle anda Kaitseliidule.“ 29. KL teenusmudeli tabelis 2 (lk 5) on loetletud välilaagri õppetegevused ja neile planeeritud ajakulu. Võrreldes riiklikus ainekavas sätestatud õpisisuga (GRÕ p 2.2.2) ei ole KL teenusmudelis välilaagri komponendina relvaõpet, laskeasjandust ja ohutushoidu. Sellest tulenevalt on KL teenusmudelis välilaagri kestvuseks 25 tundi ning mitte riiklus ainekavas sätestatud 35 tundi. 30. KL teenusmudeli punktis 3.1.1 on selgesõnaliselt öeldud, et KL teenusmudeli koostamisel on relvaõpe ja laskeharjutused teadlikult ja sihilikult välilaagrist välja jäetud ning selle arvelt on kursuse mahtu kahandatud 10 tunni võrra. 31. Seega on vastustaja käskkirjaga nr 216 tekitanud olukorra, kus kaebajal on kohustus pakkuda riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse ainet aga seda on võimalik pakkuda vaid tellides välilaagri komponenti KL-ilt, kes on omakorda KL teenusmudelis selgesõnaliselt välistanud praktiliste laskeharjutuste komponendi läbiviimist, mis on riikliku ainekava järgi kohustuslik osa. Seega paneb käskkiri nr 216 kaebajale kohustuse rikkuda oma seadusest tulenevat kohustust. 32. Kaebajal ei ole võimalik riiklikus ainekavas ettenähtud kohustuslikke praktilisi laskmisharjutusi, mis puuduvad KL teenusmudelis, korraldada omal käel (või 5  LEXTAL kaasates koostööpartnereid, nt MTÜ Riigikaitse Rügement). Sest käskkiri nr 216 tunnistas kehtetuks käskkirja nr 104, mille alusel oleks olnud võimalik relvade kasutamine. Täiendavalt sätestab määruse nr 10 § 6 lg 1 suletud nimekirja toetusega rahastatavatest tegevusest ning laskeharjutuste läbiviimine ei ole seal loetletud. 33. Ühtlasi nähakse KL teenusmudeli lisas 1 (Lisa 8) ette 2021/2022 õppeaastal riigikaitse välilaagrite toimumised 2022 jaanuaris kutseõppeasutustele ning 2022 juunis gümnaasiumitele. Selline paindumatu toimumisgraafik ei arvesta kaebaja poolt õppeaastaks koostatud ajaplaaniga. See tähendab, et kaebaja on pandud võimatu valiku ette: kas jätta täitmata seadusest tulenev kohustus pakkuda riigikaitse välilaagrit või saata õpilased välilaagrisse juunis ja rikkuda teisi seadusest tulenevaid kohustusi seoses õppetöö läbiviimisega. 34. KL teenusmudelis (p 3.2.1.1) nähakse ette, et õpilastele vajaliku individuaalvarustuse väljastamise ja tagastamise korraldab iga kooli riigikaitse valikõppeaine õpetaja koostöös tsiviilteenusepakkujaga. Samal ajal aga ei sätestata käskkirjas nr 216 ega määruses nr 10 kuidas toimub selle tegevuse rahastamine. See tähendab, et kui varasemalt nägi käskkiri nr 13 ette koolidele rahalise toetuse maksmise, mille arvelt oli võimalik katta vajalikud kulud, siis käskkirjaga nr 216 kehtestatud kord on selles osas lünklik. Kuivõrd käskkirja nr 216 tõttu on kaebaja jaoks välilaagri tellimine KL-lt kohustuslik, siis ei ole kaebajale avatud ühtki alternatiivset viisi selle küsimuse lahendamiseks. Teiste sõnadega: käskkiri nr 216 sunnib kaebajat rikkuma talle seadusega pandud kohustusi. 35. Kokkuvõtvalt käskkiri nr 216 rikub kaebaja õigusi sest kohustab kaebajat tellima riigikaitse välilaagri KL-lt, kes osutab seda vastavalt KL teenusmudelile, mille sisu aga ei vasta riiklikule ainekavale, mille järgmine on kaebajale kohustuslik. Samuti ei võimalda KL teenusmudel kaebajal välilaagrite ajalist sobitamist muu õppetööga ning käskkiri nr ja KL teenusmudel ei reguleeri kõiki välilaagriga seotud olulisi aspekte. Seega tuleb käskkiri nr 216 tühistada, et lõpetada kaebaja õiguste rikkumine. V Käskkiri nr 216 rikub kaebaja õiguspärast ootust 36. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et õiguskindlus “on põhiseaduse ühe aluspõhimõtte, õigusriigi põhimõtte (PS § 10) oluline osa” (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66; RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28). Riigikohus on oma praktikas sisustanud õiguskindluse põhimõtte järgnevalt: „kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte)“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23). Õiguskirjanduses on selgitatud, et nende kahe elemendi (õigusselguse ja õiguspärase ootuse) eesmärk on tagada, et riigivõimu tegutsemist oleks võimalik teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada (Ernits, M. (2017). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj 4. vlj Tallinn: Juura 2017, § 10, kommentaar 28). 37. Riigikohus on oma praktikas selgitanud: „õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas” (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49). On täiendavalt oluline märkida, et 6  LEXTAL õiguspärase ootuse põhimõte ei kohaldu üksnes seaduste puhu (RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 48; RKHKo 27.03.2002, 3-3-1-17-02, p 18). 38. Eelnevale tuginedes on õiguskirjanduses leitud, et õiguspärase ootuse põhimõttest tuleneb usalduskaitse põhimõte, mille sisu on, et isikul peab olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti kehtivust, olukorras kus selle vaidlustamistähtaeg on möödunud (Kalmo, H. Ja Kask, O. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj 5. vlj Tallinn: Juura 2020, § 10, kommentaar 52; Aedmaa, A. et al (2004). Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 346). Need üldised põhimõtted on konkretiseeritud HMS § 64–67. 39. Praeguses vaidluses on kohane säte HMS § 67 lg 2, mis sätestab: „haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.“ 40. Käskkirjaga nr 216 tunnistati kehtetuks käskkiri nr 104 ning ühtlasi seati eesmärgiks asendada käskkirjaga nr 13 kehtestatud toetuste kord. Kuivõrd käskkiri nr 216 kahandab kaebaja õigusi on tegemist kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistamisega. See läheb aga HMS § 67 lg 2 sätestatud reegliga vastuollu, sest kaebaja oli alates aastast 2019 oma õppetööd planeerinud ning alates 2021 kevadest uute õpilaste vastuvõttu korraldanud lähtudes seni kehtinud korrast. 41. Nagu kaebuse punktides 1-5 on selgitatud, siis on kaebaja kasutanud käskkirja nr 104 ja käskkirja nr 13 alusel saadu vara ning muutnud oma koolikorraldust, seal hulgas planeerinud tegevusi ja kulutusi mitme aasta jagu tulevikku, eeldades seal juures, et nii käskkiri nr 104 kui käskkiri nr 13 jäävad kehtima. Kuna nii kaebaja kui ka avalikus huvis on õpilastele riiklikule ainekavale vastava riigikaitse välilaagri pakkumine ning käskkiri nr 216 seda ei võimalda, siis puudub avalik huvi käskkirja nr 216 kehtima jäämiseks. 42. Praeguses asjas ei esine ühtegi HMS § 67 lg 4 sätestatud välistavat asjaolu. Asjakohaseks ei saa ka pidada vastustaja 10.05.2021 kirja, milles kaebajat teavitati riigikaitse välilaagrite korra muutmise plaanist, sest kaebaja sai kirja kätte alles pärast seda kui uued õpilased õppeaastaks 2021/2022 olid juba kooli vastu võetud. See tähendab, et kaebaja oli juba teinud kõik tegevused, mis eeldasid käskkirja nr 104 ja käskkirja nr 13 kehtima jäämist, seal hulgas sõlminud koostöölepingu MTÜ-ga Riigikaitse Rügement, kes pidi hakkama riigikaitse välilaagri teenust pakkuma. 43. Kuivõrd on täidetud HMS § 67 lg 2 sätestatud keeld haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada ning ei ole täidetud HMS § 67 lg 4 sätestatud välistavad asjaolud, siis ei oleks vastustaja tohtinud käskkirjaga nr 216 tunnistada kehtetuks käskkirja nr 104. Seega on käskkiri nr 216 õigusvastane ning tuleb tühistada. VI Käskkiri nr 216 rikub kaebaja enesekorraldusõigust 44. PS § 154 lg 1 sätestab KOV-i enesekorraldusõiguse tagatise, mille eesmärgiks on tagada KOV-i autonoomia kohaliku elu küsimuste lahendamisel (vt nt RKPJKo 16.01.2007, 3-4-1-9-06, p 22). Õiguskirjanduses ning Riigikohtu praktikas on enesekorralduseõiguse riiveks peetud igasugust kohaliku elu küsimuste negatiivset mõjutamist riigi poolt (vt nt Olle, V. et al (2020). Eesti Vabariigi 7  LEXTAL põhiseadus. Komm vlj 5. vlj Tallinn: Juura 2020, § 154, kommentaar 3; RKPJKo 16.05.2017, 3-4-1-11-16, p 58). 45. Kaebaja põhimääruse (Lisa 9) § 4 sätestab, et kaebaja on Kiili Vallavalitsuse hallatav asutus, mis on moodustatud KOKS § lg 1 p 34 alusel. Seega laieneb kaebajale PS § 154 lg 1 tulenev enesekorraldusõiguse tagatis, sest on olemuslik osa KOV üksusest. 46. KOKS § 6 lg 2, PGS § 6 p 3, § 17 lg 1 ning GRÕ § 11 lg 6 koosmõjust tuleneb, et kaebaja poolt riigikaitse õppesuuna pakkumine oma õpilastele on kohaliku elu küsimus, mis tähendab et selle otsuse negatiivne mõjutamine on enesekorraldusõiguse riive. 47. Käskkiri nr 216 mõjutab negatiivselt kaebaja enesekorraldusõigust riigikaitse valikõppeaine pakkumisel, sest erinevalt varem kehtinud korrast ei ole kaebajal võimalik enam ise valida kellelt ning millal riigikaitse välilaagri korraldamise tellib. Samuti mõjutab käskkiri nr 216 negatiivselt kaebaja enesekorraldusõigust riigikaitse valikõppeaine pakkumisel, sest seoses käskkirja nr 104 kehtetuks tunnistamisega ei ole kaebajal võimalik enam korraldada riigikaitse riiklikus ainekavas ette nähtud praktilisi laskmisharjutusi. 48. Kuivõrd vastustajal puudub seadusest tulenev alus riigikaitse valikõppeaine pakkumise osas kaebaja enesekorraldusõigusesse sekkuda on tegemist kaebaja enesekorraldusõiguse rikkumisega. Seega on käskkiri nr 216 õigusvastane ning tuleb tühistada. VII Esialgse õiguskaitse taotlus 49. Kui käskkirja nr 216 kehtivus ei ole peatatud tähendab see, et kaebaja on sunnitud riigikaitse välilaagrid tellima KL-ilt, tulenevalt KL teenusmudelist ei vasta KL poolt läbiviidavad laagrid riiklikule ainekavale. Kuna käskkirjaga nr 216 tunnistati kehtetuks käskkiri nr 104, siis pole kaebajal võimalik iseseisvalt korraldada praktilisi laskeharjutusi, mida KL lähtuvalt teenusmudelist ei korralda. 50. Esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik, et vältida kaebaja jaoks pöördumatute tagajärgede saabumist. Juhul kui kohtuotsuse jõustumise ajaks on möödunud see osa õppeaastast, kuhu on riigikaitse välilaager planeeritud, ei ole enam võimalik minna tagasi ning nõuetele vastav laager läbi viia. See tähendab, et kaebaja jaoks vaidluse eduka lahendamise puhul ei pruugi kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimalik olla. 51. Kaebaja õigusi ei saa tagada sellega, et õpilastele korraldatakse riiklikule ainekavale vastav välilaager hiljem, sest gümnaasiumi klasside tunnijaotus on planeeritud kolme gümnaasiumi aasta peale. Juhul kui 10. klassi jooksul jääb ära sinna planeeritud riigikaitse välilaager, siis pole võimalik seda viia läbi 11. või 12. klassi jooksul, sest see ajaks sassi õpilastele jõukohase tunnijaotuse. 52. Nii kaebaja õiguste kaitse kui ka avalik huvi räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt. Avalikus huvis on pakkuda õpilastele riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse kursust, sest see täidab PGS-i ning GRÕ eesmärke. Avalikus huvis on pakkuda õpilastele riiklikule ainekavale vastavat riigikaitse kursust samuti sel põhjusel, et see tõstab Eesti riigi kaitsevõimet ning õpilaste kaitsetahet. 8  LEXTAL 53. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu praktikale sarnases asjas (RKHKo 21.05.2015, 3-3-1-84-14, p 15), kus leiti, et on põhjendatud kaaluda esialgse õiguskaitse rakendamist juhul kui kohtumenetluse kestuse tõttu osutub raskendatuks või võimatuks munitsipaalkooli pidamine. Praegusel juhul on tegu väga lähedase olukorraga, sest käskkiri nr 216 on tekitanud olukorra, kus kaebaja ei saa täita oma seadusest tulenevaid kohustusi ning nende kohustuste täitmine tagant järgi on võimatu. 54. Seega tuleb kaebaja õiguste kaitseks peatada vastustaja käskkirja nr 216 kehtivus kuni käesoleva vaidluse lõpuni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Reiland Vandeadvokaat Lisad: 1. Kaitseressursside Ameti peadirektori 16.02.2016 käskkiri nr 13; 2. Kaitseministri 05.04.2019 käskkiri nr 104; 3. Kaitseministri 10.09.2021 käskkiri nr 216; 4. Kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 seletuskiri; 5. Kaitseministri 30.08.2021 määruse nr 10 seletuskiri; 6. Kaitseministri 10.05.2021 kiri nr 3-1-21-1723; 7. Kaitseliidu riigikaitse välilaagri teenusmudel; 8. Kaitseliidu teenusmudeli lisa 1; 9. Kiili Gümnaasiumi põhimäärus; 10. Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 9  Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord I Üldsätted 1. Korra alusel toimub Kaitseressursside Ameti (edaspidi “amet”) kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele, kus õpetatakse valikainet “Riigikaitse” (edaspidi kool), riigieelarvest toetuse taotlemine ja eraldamine õppevahendite soetamiseks ning õppelaagrite ja õppekäikude (ekskursioon, õppereis jne.) korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks. II Toetuse taotlemine riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks 2. Riigikaitseõpetuse õpetamiseks vajalike õppevahendite soetamiseks ning õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks võib kool esitada ametile taotluse toetuse saamiseks. 3. Õppevahendite soetamisega seotud kulude katmiseks võib toetuse taotluse esitada valikaine “Riigikaitse” aineprogrammi alusel järgmiste kulude osas: õppeaine raames kasutatavate õppematerjalide- ja tarvikute, relvaimitaatorite ning kirjandus- ja teatmeteoste soetamine. 4. Õppelaagrite korraldamisega seotud kulude katmiseks võib toetuse taotluse esitada järgnevate kulude osas: õpilaste ja kaasas olevate õpetajate toitlustamine, erivarustuse kasutamine ja hooldamine, transport, õppevahendite ja rajatiste kasutamine, vajadusel meditsiiniline teenindamine. 5. Õppekäikude korraldamisega seotud kulude katmiseks võib toetuse taotlusi esitada kuni kahe õppekäigu läbiviimiseks järgnevate kulude osas: toitlustamine, piletid ja giiditeenus sihtkoha poolt ning transport sihtkohta ja tagasi. 6. Toetuse taotluse järgmise kalendriaasta riigieelarvest õppevahendite soetamiseks, õppekäikude ja laagrite korraldamiseks esitab kool hiljemalt 31. oktoobriks. Põhjendatud erakorralisi toetuse taotlusi vahendite taotlemiseks jooksva kalendriaasta eelarvest võib kool esitada igal ajal. 7. Õppevahendite soetamiseks, õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks esitatud toetuse taotlused allkirjastab kooli direktor või volitatud isik. 7.1 Kui toetust taotletakse õppelaagri jaoks, mida korraldab erialane ühendus, kuid milles osaleb ka Kaitseväe või Kaitseliidu instruktor, lisatakse taotlusele kooli ja erialase ühenduse vahel sõlmitud leping. Kõnealuses lepingus peab olema sätestatud, et kui õppelaagris leiab aset õpilasele püsiva või pikaajalise tervisekahjustuse ohuga õnnetus, viib esialgse uurimise läbi erialane ühendus. Kui uurimise tulemusel on tekkinud kahtlus instruktori süülises tegevuses, edastab erialane ühendus uurimise materjalid vastavalt kas Kaitseväele või Kaitseliidule, kes vajadusel viib läbi täiendava uurimise. Süü tuvastamisel hüvitab Kaitsevägi või Kaitseliit õpilasele tekkinud kahju (eelkõige mõistlikud ravikulud) hüvitise nõude esitamise korral. 8. Toetuse taotluste vormid (vastavalt Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa 3) avaldatakse ameti veebilehel aadressil www.kra.ee III Toetuse taotluste menetlemine 9. Korrale vastavad õppevahendite, õppekäikude ja õppelaagrite toetuse taotlused, mis on esitatud 31. oktoobriks, vaatab ameti nõunik üle 31. detsembriks ja edastab esmase koondi peadirektori käskkirjaga kinnitatud alalisele komisjonile (edaspidi „komisjon“), kes vaatab taotlused läbi 10. jaanuariks ja esitab ettepanekud ameti peadirektorile toetuse taotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks 31. jaanuariks. 10. Korrale vastavad õppevahendite, õppekäikude ja õppelaagrite toetuse taotlused, mis on esitatud 30. septembriks, vaatab ameti nõunik üle 15. oktoobriks ja edastab esmase koondi komisjonile, kes vaatab taotlused läbi 20. oktoobriks ja esitab ettepanekud ameti peadirektorile toetuse taotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks 31. oktoobriks. 11. Väljaspool taotlustähtaega esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb amet kolmekümne kalendripäeva jooksul taotluse saamisest 12. Kui toetuse taotluses esinevad puudused, teatab amet sellest taotlejale. Toetuse taotluse edasiseks menetlemiseks kõrvaldab taotleja esinenud puudused 14 kalendripäeva jooksul teate saamise päevast arvates. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid tähtaegselt, jäetakse esitatud toetuse taotlus rahuldamata. Esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. 13. Teade toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse koolile viivitamatult pärast otsuse tegemist e-posti teel ning informatsioon eraldatud toetuste kohta avaldatakse ameti veebilehel aadressil www.kra.ee. IV Toetuste eraldamine 14. Riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, õppekäikude ja õppelaagrite korraldamiseks sõlmib amet kooliga vormikohase riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (Lisa 4). Toetuse kasutamise lepingud allkirjastab kooli direktor või volitatud isik. 15. Riigikaitseõpetuse läbiviimiseks õppevahendite soetamiseks, õppekäikude korraldamiseks kooliga sõlmitava riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu vorm avaldatakse ameti veebilehel aadressil www.kra.ee V Aruandlus 16. Riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, õppelaagrite ja õppekäikude läbiviimiseks aruandluse kohustus ja tähtajad sätestatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga. Kuluaruanne esitatakse enne 20. juunit tehtud lepingujärgsete kulude kohta hiljemalt 30. juuniks ja pärast 20. juunit tehtud lepingujärgsete kulude kohta hiljemalt 01. detsembriks, juhul kui lepingus ei ole märgitud teisiti. Aruannete vormid (vastavalt Lisa 5 ja Lisa 6) avaldatakse ameti veebilehel aadressil www.kra.ee. 16.1 Koolid kannavad ametile tagasi eraldatud summa jäägi, mis jäi üle enne 20. juunit kavandatud tegevustest hiljemalt 20. juuliks. Kui toetust kasutatakse ka pärast 20. juunit, kohustub toetuse saaja kandma kasutamata jäänud toetuse summa ametile tagasi hiljemalt 01. detsembriks. 16.2 Kool ei ole kohustatud alapunktis 16.1 nimetatud tagasimakset teostama, kui eraldatud summa jääk jääb alla 5 (viie) euro. 17. Toetuste kasutamise aruanded allkirjastab kooli direktor või volitatud isik. 18. Amet kontrollib punktis 16 nimetatud aruandluse õigsust. Aruande mitteesitamisel ei menetleta järgneval kalendriaastal kooli poolt esitatud toetuse taotlusi. 19. Amet teostab pisteliselt õppelaagrite hindamist vastavalt riigikaitse õpetuse ainekavale ja laagri projektile. Pärast laagrite hindamist edastab amet koolidele kirjaliku tagasiside parandamaks laagrite läbiviimise kvaliteeti ja laagrite vastavust ainekavale.  Lisa 1 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde TOETUSE TAOTLUS Riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks TÄIDAB TAOTLEJA Kool: Kooli postiaadress: Reg nr: Kooli pangakonto Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Kui koolil oma pangakontot ei ole, siis toetuse saaja andmed: Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Reg nr: Postiaadress: Kontaktisik: Telefon: e-post: Kooli direktor (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Riigikaitseõpetaja (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Soetada võib õppeaine raames kasutatavaid õppematerjale- ja tarvikuid, relvaimitaatoreid ning kirjandus- ja teatmeteoseid. Soetada soovitavate esemete Kogused Hind koos Kokku nimetused käibemaksuga EUR KOKKU: Põhjendus taotletud õppevahendite vajalikkuse kohta: Kooli direktori või direktori kohusetäitja andmed: Nimi: Ametikoht: Allkiri: Taotluse esitamise kuupäev:  Lisa 2 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseõpetuse õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde TOETUSE TAOTLUS Riigikaitseõpetuse õppelaagrite kulude katmiseks Laager peab olema korraldatud Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvas väeosas, Kaitseliidu malevas või mõnes teises Kaitseressursside Ametiga kooskõlastatud kohas (edaspidi sihtkoht). TÄIDAB TAOTLEJA Kool: Kooli postiaadress: Reg nr: Kooli pangakonto Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Kui koolil oma pangakontot ei ole, siis toetuse saaja andmed: Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Reg nr: Postiaadress: Kontaktisik: Telefon: e-post: Kooli direktor (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Riigikaitseõpetaja (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Õppelaagri toimumise aeg: Õppelaagri toimumise koht: Osalevate õpilaste arv: Vastutavad isikud Koolist (nimi, amet, telefon): Sihtkohast (nimi, amet, telefon): Õppelaagri programm ja päevakava (võib olla taotlusele eraldi lisatud) Õppelaagri eelarve 1. Toitlustamine 2. Erivarustuse kasutamine 3. Õppevahendite kasutamine 4. Transport 5. Meditsiiniline teenindamine TAOTLETAV SUMMA KOKKU: EUR Põhjendus taotletud eelarveartiklite kohta: Kinnitan esitatud andmete õigsust. Kooli direktori või direktori kohusetäitja andmed: Nimi: Ametikoht: Allkiri: Taotluse esitamise kuupäev:  Lisa 3 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseõpetuse õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde TOETUSE TAOTLUS Riigikaitseõpetuse õppekäikude kulude katmiseks Õppekäik peab olema korraldatud Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevas väeosas, õppeasutuses, muuseumis, Kaitseliidu malevas või mõnes teises Kaitseressursside Ametiga kooskõlastatud kohas (edaspidi sihtkoht). TÄIDAB TAOTLEJA Kool: Kooli postiaadress: Reg nr: Kooli pangakonto Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Kui koolil oma pangakontot ei ole, siis toetuse saaja andmed: Saaja (täpne nimetus): Pangakonto number (vajadusel koos viitenumbriga): Reg nr: Postiaadress: Kontaktisik: Telefon: e-post: Kooli direktor (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Riigikaitseõpetaja (eesnimi, perekonnanimi): Telefon: e-post: Õppekäigu toimumise aeg: Õppekäigu sihtkoht: Osalevate õpilaste arv:  Vastutavad isikud Koolist (nimi, amet, telefon): Sihtkohast (nimi, amet, telefon): Õppekäigu eesmärk ja päevakava (võib olla taotlusele eraldi lisatud) VI Õppekäigu eelarve 1. Toitlustamine 2. Transport 3. Sihtkoha piletid 4. Giiditeenus TAOTLETAV SUMMA KOKKU: EUR Kinnitan esitatud andmete õigsust. Kooli direktori või direktori kohusetäitja andmed: Nimi: Ametikoht: Allkiri: Taotluse esitamise kuupäev:  Lisa 4 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde Riigieelarvelise toetuse kasutamise LEPING nr Tallinn kuupäev a. 1. LEPINGUPOOLED Leping on sõlmitud Kaitseressursside Ameti (Aiandi 15, 12918 Tallinn, edaspidi “amet”), keda esindab ameti peadirektor Marlen Piskunov ja …kool (aadress), keda esindab … nimi ja amet, kes tegutseb põhimääruse alusel, (edaspidi toetuse saaja) vahel, kes leppisid kokku alljärgnevas: 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ning lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajal. 3. LEPINGU OBJEKT 3.1 Lepingu objektiks on toetuse andmine ............kooli nimi riigikaitseõpetuse õppekäigu(- käikude) ja -laagri korraldamise ning õppevahendite soetamise kulude katmiseks. 3.2 Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse mõistlikku kasutamist punktis 3.1 nimetatud kulude katmiseks. 3.3 Toetuse summa õppekäikude korraldamiseks on .........(summa numbrite ja sõnadega) eurot; laagri korraldamiseks on .........(summa numbrite ja sõnadega) eurot ja õppevahendite soetamiseks on .........(summa numbrite ja sõnadega) eurot. 3.4 Toetatava tegevuse läbiviimise perioodiks on ............ (aasta nr) aasta. 4. POOLTE KOHUSTUSED 4.1 Toetuse saaja on kohustatud: 4.1.1 kasutama toetust säästlikult ja mõistlikult; 4.1.2 kandma lepingu objektiga seonduvad kulud, mis ületab punktis 3.3 toodud summa; 4.1.3 esitama ametile punktis 3.1 nimetatud õppelaagri(te) ja õppekäikude toetuse kasutamise kohta aruande vastavalt Kaitseressursside Ameti peadirektori poolt kinnitatud aruande vormile enne 20. juunit toimunud õppelaagri(te) ja õppekäigu(-käikude) kohta hiljemalt 30. juuniks ning pärast 20. juunit toimunud õppelaagri(te) ja õppekäigu(-käikude) kohta hiljemalt 20. detsembriks. Punktis 3.1 nimetatud õppevahendite soetamise toetuse kasutamise kohta kohustub toetuse saaja esitama ametile aruande vastavalt ameti poolt kinnitatud aruande vormile hiljemalt 30. juuniks; 4.1.4 kandma punktis 3.1 nimetatud õppelaagri(te) ja õppekäigu(-käikude) kulude katmisest lepingu kehtivusperioodil sihipäraselt 20. juuniks kasutamata jäänud toetuse (v.a alapunktis 4.1.4.1. sätestatud juhul), mida pärast 20. juunit ei kasutata, Rahandusministeeriumi pangakontole EE891010220034796011 viitenumbriga 2800048972, 20. juuliks. Kui toetust kasutatakse ka pärast 20. juunit, kohustub toetuse saaja kandma kasutamata jäänud toetuse (v.a alapunktis 4.1.4.1. sätestatud juhul)  summa eelnimetatud pangakontole hiljemalt 20. detsembriks. Punktis 3.1 nimetatud õppevahendite soetamise kulude katmisest lepingu kehtivusperioodil sihipäraselt kasutamata jäänud toetuse kohustub toetuse saaja kandma nimetatud pangakontole hiljemalt 30. juuniks (v.a alapunktis 4.1.4.1. sätestatud juhul); 4.1.4.1. Alapunktis 4.1.4. nimetatud toetus ei kuulu tagasimaksmisele, kui selle jääk jääb alla 5 (viie) euro. 4.1.5 lubama ametil kontrollida aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust ning muude lepingutingimuste täitmist; 4.1.6 punktis 4.1.5 nimetatud kontrolli teostamise võimaldamiseks esitama ameti nõudmisel informatsiooni, andmeid ja dokumentatsiooni, mis on seotud toetuse kasutamisega. Andmed, informatsioon ja dokumentatsioon tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul ameti nõude esitamisest. 4.1.7 vastama ameti kirjalikule järelepärimisele lepingu täitmise kohta 10 tööpäeva jooksul; 4.1.8 pidama riigieelarvest toetusena saadud raha kohta arvestust vastavalt raamatupidamisseadusest tulenevatele nõuetele. 4.1.9 võimaldama ametil tutvuda lepingu objektiga kohapeal. 4.1.10 saatma oma raamatupidamisüksuse kaudu toetuse andja raamatupidamiskeskusele iga kvartali kohta teatise kasutatud toetuse kohta (oma raamatupidamiskanded) kvartali lõpule järgneva kuu 20-ks kuupäevaks. 4.2 Amet on kohustatud: 4.2.1 kandma toetuse summa … (summa sõnadega) eurot … toetuse summa saaja pangakontole … number kümne päeva jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. 5. VASTUTUS LEPINGU RIKKUMISE EEST 5.1 Toetuse saaja vastutab toetuse säästliku, sihtotstarbelise ja avalikes huvides kasutamise eest. 5.2 Kui toetuse saaja rikub käesoleva lepingu tingimusi (s.h kasutab toetust ebasihipäraselt, ei esita nõutavaid andmeid, informatsiooni või dokumentatsiooni või esitab eksitavaid andmeid, informatsiooni või dokumentatsiooni), võib amet nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi tasumist 10% ulatuses punktis 3.3 nimetatud toetusest. 5.3 Kui amet on tuvastanud, et toetuse saaja on rikkunud lepingut, on ametil õigus nõuda eraldatud vahendite tagastamist. Toetus tuleb tagastada 30 kalendripäeva jooksul kirjaliku nõude saamisest. 5.4 Kui toetuse saaja rikub Lepingu tingimust/tingimusi ning ei kõrvalda Lepingu rikkumist Kaitseressursside Ameti poolt antud tähtaja jooksul, on Kaitseressursside Ametil õigus Leping üles öelda ja/või nõuda mittesihtotstarbeliselt kasutatud ja/või Lepingu ülesütlemise hetkeks kasutamata toetuse tagastamist. Lepingu ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist. 6. LEPINGU MUUTMINE Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse lepingu lisana, mis on lepingu lahutamatu osa. Lepingu muutmiseks teeb lepingut muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku. 7. LEPINGU LÕPETAMINE Lepingu lõpetamine on võimalik Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. 8. LEPINGU KEHTIVUS Leping loetakse sõlmituks, kui selle on alla kirjutanud mõlema Lepingupoole esindajad. Leping lõpeb Lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmisega või Lepingu punktis 5.4 toodud alustel. 9. VÄÄRAMATU JÕUD 9.1 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kumbki Lepingupool ei vastuta lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise eest vääramatu jõu tõttu, st tingimuste tõttu, mis on Lepingupoolte mõistliku kontrolli alt väljas. 9.2 Lepingupool peab teist Lepingupoolt punktis 9.1 nimetatud asjaolude saabumisest ja lõppemisest koheselt informeerima. 9.3 Kui vääramatu jõud kestab rohkem kui 3 kuud, on mõlemal Lepingupoolel õigus leping üles öelda. 10. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 11. LÕPPSÄTTED 11.1 Ameti kontaktisik lepingu ja selle täitmisega seotud küsimustes on Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuse nõunik Villem Lõbu, tel: 717 0832, 516 8521, e-post: [email protected]. 11.2 Amet teatab toetuse saajale isiku nime, kes teostab ameti nimel järelevalvet lepingu täitmise üle ja kellele toetuse saaja on kohustatud esitama punktis 4.1.6. toodud informatsiooni, andmeid ja dokumentatsiooni ja võimaldama juurdepääsu lepingu objektile. 11.3 Toetuse saaja kontaktisik lepingu ja selle täitmisega seotud küsimustes on … nimi ja amet, tel …, e-post … 11.4 Lepingupooled saavad Lepingust võrdse juriidilise jõuga originaaleksemplari. 12. LEPINGUPOOLTE ANDMED Kaitseressursside Amet Kooli nimi… Aiandi 15, 12918 Tallinn aadress Reg nr 70007647 Reg nr Tel +372 717 0700 Tel (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) ___________________ ___________________ Marlen Piskunov peadirektor direktor  Lisa 5 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde. Aruanne esitatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks. ARUANNE riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks eraldatud toetuse kasutamise kohta Aruande esitaja: Lepingu number ja sõlmimise aeg (pp.kk.aa): Kaitseressursside Ameti poolt eraldatud toetus: Tegelikud kulutused: 0,00 Eelarve jääk: 0,00 Toetuse saaja kohustub tagastama jäägi (v.a alla viie eurone jääk) hiljemalt lepingu punktis 4.1.4. sätestatud ajaks. Soetatud õppevahendid koos koguste ja hindadega: Arve Arve väljastaja ja arve/tšeki number, õppevahendid arvel kuupäev Hind Kokku 0,00 NB! Aruandele lisada originaalarvete koopiad. Kinnitan esitatud andmete õigsust. Aruande allkirjastaja andmed (kooli direktori või volitatud isiku andmed): Nimi: Ametikoht: Allkiri ja aruande esitamise kuupäev:  Lisa 6 Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise korra juurde. Aruanne esitatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks. ARUANNE riigikaitseõpetuse õppelaagri ja õppekäikude läbiviimiseks eraldatud toetuse kasutamise kohta Aruande esitaja: Lepingu number ja sõlmimise aeg (pp.kk.aa): Kaitseressursside Ameti poolt eraldatud toetus: Tegelikud kulutused I poolaastal: 0,00 € Eelarve jääk I poolaastal: 0,00 € Jääk kantakse tagasi: Jääki kasutatakse II poolaastal taotluses märgitud tegevusteks: Tegelikud kulutused II poolaastal: Eelarve jääk II poolaastal: Toetuse saaja kohustub tagastama jäägi (v.a alla viie eurone jääk) hiljemalt lepingu punktis 4.1.4 sätestatud ajaks. Laagris osalenud kool(id), laagri kuupäevad ja osalenud õpilaste ja instruktorite arvud: Laagri kulud: arve väljastaja, arve number, toode/teenus Arve kuupäev Hind Kokku 0,00 Õppekäikude kuupäevad, sihtkohad ja osalenud õpilaste arvud: Õppekäigu kulud: arve väljastaja ja arve/tšeki number Arve kuupäev Hind Kokku 0,00  NB! Aruandele lisada originaalarvete koopiad. Kinnitan esitatud andmete õigsust. Aruande allkirjastaja andmed (kooli direktori või volitatud isiku andmed): Nimi: Ametikoht: Allkiri ja aruande esitamise kuupäev:  KEHTESTATUD Kaitseministri 05.04.2019 käskkirjaga nr 104 MUUDETUD Kaitseministri 03.09.2019 käskkirjaga nr 264 Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas I Üldsätted Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Kaitseväe, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti ülesanded seoses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud gümnaasiumi riikliku õppekava valikõppeaine “Riigikaitse“ ainekavas ning haridus- ja teadusministri määrustega kehtestatud kutsekeskhariduse riiklike õppekavade üldõpingute moodulis ettenähtud välilaagri (edaspidi välilaager) korraldamisega ning välilaagri varustuse loetelu. II Välilaagrite kavandamine 1. Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksus (edaspidi üksus) osaleb üldjuhul välilaagri kavandamisel ja korraldamisel juhul, kui õppeasutus on esitanud üksuse ülemale kirjaliku taotluse (korra lisa 4) välilaagri toimumisele eelneva aasta 1. oktoobriks. 2. Üksus annab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15. oktoobriks õppeasutusele tagasiside taotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas. Taotluse rahuldamise korral teatatakse õppeasutusele üksuse kontaktisiku andmed ja tehakse ettepanek sõlmida välilaagri korraldamise leping (korra lisa 1), määrates seejuures allkirjastatud lepingu tagastamise tähtaja mitte hiljem kui üks kuu enne laagri toimumist. 3. Üksus osaleb üldjuhul välilaagri toetamisel juhul, kui erialane ühendus on esitanud üksuse ülemale kirjaliku taotluse (korra lisa 4). Taotluse rahuldamise korral teeb üksuse ülem erialasele ühendusele ettepaneku sõlmida leping välilaagri korraldamise toetamiseks, milles peab muuhulgas olema sätestatud käesoleva korra punktis 20 sätestatud tingimused. Leping sõlmitakse mitte hiljem kui üks kuu enne laagri toimumist. 4. Üksused edastavad välilaagri plaanid Kaitseväe peastaabi või Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakondadele, kes esitavad välilaagrite koondplaani Kaitseressursside Ametile välilaagrite toimumisele eelneva aasta 30. novembriks. 5. Välilaagri korraldamine ja toetamine nähakse ette üksuse aasta tööplaanis. 6. Kavandatava välilaagri toimumise aastale eelneva aasta 31. oktoobriks esitavad õppeasutused Kaitseressursside Ametile riigieelarvelise toetuse taotluse välilaagri korraldamiseks. Kaitseressursside Amet kehtestab toetuste taotlemise ja eraldamise korra, milles sätestab muuhulgas toetuse saamise tingimused, kui välilaagri korraldajaks on erialane ühendus. Tingimused peavad olema kooskõlas korraga ning sisaldama ka kohustust toetuse saajale sõlmida erialase ühendusega välilaagri korraldamise leping, milles peab muuhulgas olema sätestatud korra punktis 20 sätestatud tingimus. 7. Üksused teavitavad esimesel võimalusel Kaitseväe peastaabi või Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakondi aasta jooksul välilaagrite ajakavas toimuvatest muudatustest. 8. Kaitseressursside Amet koondab välilaagrite ajakavad ühtseks plaaniks ning haldab seda aasta jooksul. III Välilaagrite korraldamine 1 9. Välilaagrid toimuvad gümnaasiumi valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekava ja kutsekeskhariduse riiklike õppekavade üldõpingute mooduli järgi. Välilaagrites kasutatava varustuse loetelu on sätestatud korra lisas 3. 10. Välilaagri korraldamise aluseks on üksuse ülema poolt kehtestatud laagri käsk. Välilaagri õppetegevuste korraldamisel arvestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatut. Üksused on kohustatud kasutama välilaagris õppetöö läbiviimisel piisavate sõjaväeliste teadmiste ja oskustega juhte ning instruktoreid, kes on suutelised neile määratud ülesannet täitma. 11. Välilaagri õppetegevustes rakendab õpilane riigikaitseõpetuse tundides saadud teoreetilisi teadmisi ainekavas nõutud oskuste tasemel. IV Välilaagrite korraldamise rahastamine ja vahendite tagamine 12. Kaitseressursside Amet katab välilaagrite korraldamise õppeasutusepoolsed kulud (toitlustus, transport, õppevahendid jms) vastavalt Kaitseressursside Ameti peadirektori kehtestatud korrale. 13. Üksused tagavad õppetöö korraldamiseks vajalikud tegevväelastest instruktorid vastavalt esitatud taotlusele ning välilaagrite korraldamiseks vajaliku varustuse vastavalt korra lisale 3. 14. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad välilaagris osalevate tegevväelastest instruktorite tasustamise vastavalt sisemisele korrale. V Välilaagrite koordineerimine, järelevalve ja vastutus 15. Välilaagrite planeerimist koordineerib ja järelevalvet korraldab Kaitseressursside Amet koos Kaitseväe peastaabi ning Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakondadega. 16. Kaitseressursside Amet hindab koos Kaitseväe peastaabi ja Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakondadega valikuliselt välilaagrite vastavust gümnaasiumi valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekavale ja kutsekeskhariduse riiklike õppekavade üldõpingute moodulile ning esitab üksusele, erialasele ühendusele ja Kaitseministeeriumile hindamise kokkuvõtte. 17. Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis sisaldavad otsest ohtu inimese tervisele või varale, peab hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. 18. Välilaagris õpilasel kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, tekkimisel viib üksus läbi esmase uurimise vastavalt korra lisale 2. 19. Kui punktis 18 nimetatud uurimine tuvastab üksuse süülise tegevuse või tegevusetuse õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisel, hüvitab Kaitsevägi või Kaitseliit õpilasele tekkinud kahju (eelkõige mõistlikud ravikulud) hüvitise nõude esitamise korral. 20. Õpilasel kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, tekkimisel erialase ühenduse korraldatavas välilaagris, kus osaleb Kaitseväe või Kaitseliidu instruktor teenistusülesannet täites, viib esialgse uurimise läbi erialane ühendus. Kui uurimise tulemusel on tekkinud kahtlus instruktori süülises tegevuses, edastab erialane ühendus uurimise materjalid vastavalt kas Kaitseväele või Kaitseliidule, kes vajadusel viib läbi täiendava uurimise. Süü tuvastamisel hüvitab Kaitsevägi või Kaitseliit õpilasele tekkinud kahju (eelkõige mõistlikud ravikulud) hüvitise nõude esitamise korral. 2  Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas lisa 1 Riigikaitseõpetuse välilaagri korraldamise leping Kaitsevägi/Kaitseliit (üksuse või maleva nimi) (edaspidi nimetatud Kaitsevägi/Kaitseliit) (allkirjaõigusliku isiku ametinimetus ja nimi) isikus, ja (kooli nimi) (edaspidi nimetatud kool) direktor isikus, edaspidi nimetatud ka eraldi „pool“ ja ühiselt “pooled”, sõlmisid heas usus riigikaitseõpetuse välilaagri korraldamise lepingu, (edaspidi nimetatud leping), leppides kokku järgmises: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, mis on lepingu lahutamatud osad ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. Lepingu eesmärk ja lepingu alusel täidetavad ülesanded 2.1.Lähtudes kooli soovist viia läbi valikõppeaine „Riigikaitse“ (edaspidi riigikaitseõpetus) välilaager (edaspidi välilaager) ning Kaitseväe/Kaitseliidu soovist seda korraldada, sõlmisid pooled lepingu, et määrata poolte õigused ja kohustused ning vastutus. 2.2.Lepingu eesmärk on välilaagri korraldamine kooli ja Kaitseväe/Kaitseliidu koostöös, et saavutada ainekavas esitatud välilaagri õpitulemused. 2.3.Kaitsevägi/Kaitseliit ja kool korraldavad välilaagri ………………….. (kuupäev) ………………………………………………………………………… (asukoht) ……………….. (arv) õpilasele. 2.4.Välilaagris õppetegevuste planeerimisel ja läbiviimisel lähtutakse riigikaitseõpetuse ainekavas nimetatud välilaagri õpitulemustest ja õppesisust. Kaitsevägi/Kaitseliit lähtub välilaagri korraldamisel ka Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet reguleerivatest dokumentidest. 3. Lepingu tähtaeg 3.1.Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni poolte poolt. 3.2.Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud või kui pool ei ole asunud lepingut täitma mõistliku aja möödudes. 4. Kaitseväe/Kaitseliidu kohustused välilaagri korraldamisel 4.1.Kaitsevägi/Kaitseliit kohustub: 4.1.1. korraldama välilaagris õppetöö riigikaitseõpetuse ainekavas nimetatud õpitulemuste saavutamiseks; 4.1.2. tagama välilaagris õppetöö korraldamiseks varustuse, toitlustuse, majutuse ja transpordi lähtudes kooli poolt esitatud taotlusest ja vajadusest; 4.1.3. tagama meditsiiniteenistuse välilaagris, lähtudes õpilaste arvust; 4.1.4. esitama kahekümne ühe (21) tööpäeva jooksul laagri lõppemisest arvates koolile välilaagri korraldamisega kaasnenud kuludokumendid. 5. Kooli kohustused 5.1.Kool kohustub: 5.1.1. esitama välilaagris osalevate õpilaste nimekirja koos lapsevanema (eestkostja) kirjaliku nõusolekuga (lisa 1) enne välilaagri toimumist Kaitseväele/Kaitseliidule; 3 5.1.2. teatama välilaagris osaleva kooli esindaja nime koos kontaktandmetega mitte hiljem kui üks kuu enne välilaagri toimumist Kaitseväele/Kaitseliidule. 5.1.3. tagama, et välilaagris osalev kooli esindaja on teadlik kohustusest teavitada viivitamatult kooli juhtkonda õpilasele välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisest; 5.1.4. kandma välilaagri korraldamisega seotud kulud pärast kuludokumentide saamist. 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 6.2. Pooled vastutavad teisele poolele lepingu rikkumise või täitmata jätmisega tekitatud kahjude eest õigusaktidega sätestatud korras. 6.3. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 6.4. Lepingu täitmisest tekkivad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.5. Välilaagris õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisel, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, viib Kaitsevägi/Kaitseliit läbi esmase uurimise. 6.6. Kui uurimise käigus tuvastatakse, et kehavigastus või tervisekahjustus, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, on põhjustatud Kaitseväe/Kaitseliidu tegevuse või tegevusetuse tõttu, on kahju hüvitamise kohustus nõude korral Kaitseväel/Kaitseliidul. 7. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel 7.1. Lepinguga seotud üldinformatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 7.2-7.3 nimetatud kontaktisikud. 7.2. Kaitseväe/Kaitseliidu kontaktisikuks on ……………………………………………………………. (nimi, ametinimetus) e-post ……………………………………, telefon ……………………………….. 7.3. Kooli kontaktisikuks on …………………………………………………………………………… (nimi, ametinimetus), e-post …………………………., telefon ……………………………………. 7.4. Kontaktisikute muutumisel kohustuvad pooled üksteist informeerima e-posti vahendusel viie (5) tööpäeva jooksul uue kontaktisiku andmetest. Kontaktisiku haiguse, puhkuse või muu eemalviibimise ajaks määravad pooled asenduskontaktisiku, kelle andmed saadetakse koheselt teisele poolele. 8. Lõppsätted 8.1. Lepingut võib poolte kokkuleppel muuta. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla poolte poolt ning need jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkel, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 8.2. Pooltevahelised lepingu täitmisega seotud teated peavad olema digitaalselt või paberkujul allkirjastatud, välja arvatud õiguslike tagajärgedeta informatsioonilise iseloomuga teated, mida edastatakse e-posti või telefoni teel. 8.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled kehtivatest õigusaktidest. 8.4. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt poolte poolt ning omab pooltele ühesugust juriidilist jõudu. 9. Poolte rekvisiidid /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4  LISA 1 Riigikaitseõpetuse välilaagri korraldamise lepingule Lapsevanema nõusolek Olen nõus oma lapse ………………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi TRÜKITÄHTEDEGA) osavõtuga riigikaitseõpetuse välilaagrist ………………………………………………………………………… (kuupäevad ja asukoht) Olen rääkinud lapsele võimalikest ettetulevatest ohtudest ning lapse kohustusest täita üldteada ohutusnõudeid ja reegleid ning täiskasvanud juhendajate instruktsioone. Olen teadlik, et välilaagri reeglite või nõuete rikkumine toob kaasa laagritegevusest eemalejäämise ja lapse koju saatmise. Osaleja andmed: Lapse sünniaeg: …………………………. Tel.nr : ………………………………………. Aadress: ...................................................... Muu info ……………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… Lapsevanema / eestkostja kontaktandmed: Ees- ja perekonnanimi ……………………………………………………………………………………………………. Telefoninumber:...................................... Allkiri ja kuupäev ……………………………………………………………….. 5  Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas lisa 2 Tegevusjuhis välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral 1. Juhul, kui õpilane saab välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, korraldab üksus asjaolude selgitamiseks viivitamata uurimise. 2. Välilaagris õpilasel kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, tekkimisel teavitab välilaagri korraldaja sellest viivitamata Kaitseressursside Ametit. 3. Punktis 1 nimetatud uurimise käigus välilaagri korraldaja: 3.1 selgitab välja õpilase tervise kahjustamise või talle kehavigastuse tekitamise sündmuse asjaolud; 3.2 kogub sündmuskohas tõendeid ning teeb sündmuskoha vaatluse, fotod või skeemid; 3.3 võtab seletuse isikutelt, kellel on teavet sündmuskohal toimunud asjaolude kohta; 3.4 selgitab välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses õpilase tegevuse või tegevusetusega; 3.5 selgitab välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses välilaagri korraldaja või kolmanda isiku poolse tegevuse või tegevusetusega; 3.6 kaasab vajadusel uurimisse asjaomase eksperdi. 4. Uurimise kohta koostab välilaagri korraldaja kokkuvõtte, mis sisaldab sündmuse kirjelduse, uurimise käigu ja tulemused ning hinnangu punktis 3.4 ja 3.5 toodu kohta. Uurimise kokkuvõtte lisadeks on uurimise käigus kogutud materjalid, sh kirjalikud tunnistused, seletused ja ettekanded. 5. Uurimise kokkuvõte edastatakse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates. 6  Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas lisa 3 Riigikaitseõpetuse välilaagris kasutatav varustus 1. Individuaalvarustus 1.1. Põhivarustus Jrk Nimetus Arv Tagaja 1 Välivormi jakk 1 tk Korraldaja või õpetaja 2 Välivormi püksid 1 tk Korraldaja või õpetaja 3 Välivormi müts 1 tk Korraldaja või õpetaja 4 T-särk 1 tk Korraldaja või õpetaja 5 Püksirihm 1 tk Õpilane 6 Aluspesu, sokid 1-3 kmpl Õpilane 7 Seljakott 1 tk Korraldaja 8 Telkmantel 1 tk Korraldaja 9 Magamiskott 1 tk Korraldaja 10 Alusmatt 1 tk Korraldaja 11 Katelok 1 kmpl Korraldaja 12 Söögiriistade komplekt 1 kmpl Korraldaja 13 Joogipudel 1 tk Korraldaja 14 Joogitops 1 tk Korraldaja 15 Hügieenitarbed 1 kmpl Õpilane 16 Taskulamp või otsmikulamp 1 tk Õpilane 17 Märkmik või paber märkmete tegemiseks 1 tk Õpilane 18 Kirjutusvahend 1-2 tk Õpilane 1.2. Lisavarustus vastavalt vajadusele, otstarbele või võimalustele ning korraldaja äranägemisel Jrk Nimetus Arv Tagaja 19 Riigikaitseõpilase välivormi embleem 1 tk Õpetaja 7  20 Soe pikk pesu, soovitavalt tumedatooniline 1 kmpl Õpilane 21 Poolsaapad sisetaldadega 1 paar Korraldaja 22 Jalaväerakmed 1 kmpl Korraldaja 23 Kiiver, kiivrialune müts, kiivrikate 1 kmpl Korraldaja 24 Põlvekaitsmed 1 kmpl Korraldaja 25 Vihmaülikonna jakk 1 tk Korraldaja 26 Vihmaülikonna püksid 1 tk Korraldaja 27 Välivormi talvejope* 1 tk Korraldaja 28 Välivormi talvepüksid* 1 tk Korraldaja 29 Välivormi talvemüts** 1 tk Korraldaja * Väljastatakse vastavalt aastaajale ja ilmastikule (üldjuhul oktoobrist aprillini). ** Väljastatakse vastavalt aastaajale ja ilmastikule (üldjuhul detsembrist märtsini). 2. Allüksusevarustus* Jrk Nimetus Arv Tagaja 1 Jao/poolrühma telk 1 kmpl 10 / Korraldaja 15 osaleja kohta 2 Tulekustuti 2-6 kg 1 tk telgi kohta Korraldaja 3 Kirves 1 tk õppejao kohta Korraldaja 4 Labidas 1 tk õppejao kohta Korraldaja 5 Suur haamer 1 tk õppejao kohta Korraldaja 6 Käsisaag 1 tk õpperühma Korraldaja kohta 7 Veekanister 20 liitrit 1-2 tk õppejao kohta Korraldaja 8 Raudkang 1 tk õpperühma Korraldaja kohta 9 Meditsiinikomplekt MK1 1-2 kmpl õppejao Korraldaja kohta 8  10 Meditsiinikomplekt MK2 (sanitari) 1 kmpl õpperühma Korraldaja kohta 11 Meditsiinikomplekt MK3 (parameediku) 1 kmpl Korraldaja õppekompanii kohta 12 Sõiduk isikkoosseisu ja varustuse veoks Vastavalt vajadusele Korraldaja * Nimekirja võib täiendada vastavalt vajadusele ja võimalustele õpetaja ja välilaagri korraldaja koostöös. 3. Kuluvahendid* Jrk Nimetus Arv Tagaja 1 Küttepuud telkidele 1 kott telgi kohta Õpetaja ööks 2 Prügikotid 150-250 liitrit 1 rull 2 telgi kohta Õpetaja 3 Kateloki sisse sobiv kilekott** Vastavalt vajadusele Õpetaja 4 WC paber 1 rull osaleja kohta Õpetaja 2-3 päevaks 5 Maskeerimisvärvid 1-2 kmpl õppejao Õpetaja kohta 6 Maalriteip, pakketeip, tugevajõuline teip Vastavalt vajadusele Õpetaja 7 Töökindad, võimalusel tumedatoonilised 1 paar osalejale Õpetaja 8 Kätepesu- ja nõudepesuvahendid Vastavalt vajadusele Õpetaja 9 Tikud Vastavalt vajadusele Õpetaja 10 Nöör Vastavalt vajadusele Õpetaja 11 Putukatõrjevahendid Vastavalt aastaajale Õpetaja * Nimekirja võib täiendada vastavalt vajadusele ja võimalustele õpetaja ja välilaagri korraldaja koostöös. ** Kui toitlustamine toimub katlatoiduga. 9  Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas lisa 4 TAOTLUS toetuse saamiseks riigikaitseõpetuse raames välilaagri läbiviimiseks  Kajastage faili nimes õppeasutuse nimetus.  Täitke kõik lahtrid. Kui lahter või rida jääb tühjaks, märkige „–“ või „Ei ole“ või „ROT“.  Struktuuriüksus võib küsida täpsustavat või täiendavat infot. Samuti võib näiteks toitlustamiseks olla vajalik täiendav taotlus. Taotluse saaja Kaitseväe / Kaitseliidu Kuupäev struktuuriüksus 1. Taotluse esitaja asutus, institutsioon Nimetus Aadress Nimi Direktor / juht / Telefon vastutav isik E-post Nimi Auaste Riigikaitseõpetaja / (olemasolul) kontaktisik Telefon E-post 2. Laagri põhiandmed Prognoositav laagris osalevate õpilaste arv Prognoositav taotleja poolt laagris osalevate täiskasvanud juhendajate arv 10 Soovitav laagripäevade arv alguspäevast lõpupäevani Variant 1 Soovitav laagri toimumise ajavahemik Variant 2 Soovitav laagri toimumise piirkond või koht 3. Laagri läbiviimiseks soovitav toetus Ressurss Jah/Ei Täpsustused, hinnangud, muud märkused (esmased) Individuaalvarustus Allüksusevarustus Transport Relvastus Toitlustamine Meditsiiniteenistus Laskeväljaõpe Instruktorid Muu (täpsustada) Muu toetavale üksusele oluline info /Allkirjastatud digitaalselt/ Eesnimi Perekonnanimi Ametinimetus Õppeasutuse või erialase ühenduse nimetus 11  KÄSKKIRI 10. september 2021 nr 216 Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 13 punkti 7 ja § 15 punkti 3 alusel. 1. Reguleerimisala Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord (edaspidi kord) reguleerib gümnaasiumidele valikõppeaine "Riigikaitse" ainekavas ette nähtud kursuse "Praktiline õpe välilaagris" ja kutseõppeasutustele kutsekeskhariduse õppekava valikmooduli "Riigikaitseõpetus" rakenduskavas ette nähtud välilaagri (edaspidi koos nimetatud välilaager) korraldamist, rahastamist ja järelevalvet. Välilaagreid viivad läbi Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad (edaspidi Kaitseliidu struktuuriüksus) kaasates koostööpartnereid. Kaitseliidu toetamiseks võib välilaagri läbi viia Kaitseväe struktuuriüksus iseseisvalt. 2. Välilaagri korraldamine 2.1. Välilaagrite korraldamist koordineerib Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. 2.2. Välilaagrite läbiviimise koordineerimiseks vastavas maakaitseringkonnas, määravad Kaitseliidu maakaitseringkonnad ringkonnapõhise välilaagri kontaktisiku. 2.3. Välilaagrite korraldamine algab, kui koolid on esitanud oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonnale kirjaliku taotluse (korra lisa 1) välilaagri läbiviimiseks mitte hiljem kui selle toimumisele eelneva aasta 15. septembriks. 2.4. Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel välilaagri toimumisele eelneva aasta 30. septembriks Kaitseliidu poolt läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2) sõlmimiseks. 2.5. Vajadusel Kaitseväelt välilaagri läbiviimise toetuse saamiseks esitab Kaitseliidu struktuuriüksus taotlused esitanud koolide nimekirja koos välilaagri läbiviimist puudutavate andmetega vastavas maakaitseringkonna piirkonnas asuvale Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevale struktuuriüksusele (edaspidi Kaitseväe struktuuriüksus) mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 1. oktoobriks. 2.6. Toetuse taotluse saanud Kaitseväe struktuuriüksus otsustab välilaagri toetamise ning 2.6. Toetuse taotluse saanud Kaitseväe struktuuriüksus otsustab välilaagri toetamise ning teavitab oma otsusest Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonda välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.7. Vastav Kaitseliidu maakaitseringkond edastab talle koolide poolt esitatud punktis 2.3. nimetatud taotluse(d) ja plaanitava eelarve Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.8. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond koostab Kaitseliidu maakaitseringkondade poolt esitatud taotluste alusel Kaitseliidu poolt läbiviidavate välilaagrite kava (korra lisa 3) 1. novembriks. 2.9. Välilaagri läbiviimine nähakse ette maakaitseringkonna ülema iga-aastases aastakäsus ja aastaplaanis. 3. Välilaagri läbiviimine 3.1. Kaitseliidu struktuuriüksused viivad välilaagrid läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna poolt koostatud iga-aastase punktis 2.8. nimetatud välilaagrite kava järgi. 3.2. Välilaagri õppetegevuste korraldamisel arvestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjades ja väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatuga. 3.3. Välilaagri läbiviimise aluseks on Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema poolt kinnitatud välilaagri käsk. 3.4. Välilaagris rakendatakse õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu, riigikaitseõpetajaid ja ajateenijaid. 3.5. Ajateenijaid ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlikke võib rakendada õpilastest moodustatud allüksuste juhtimiseks, abikoolitajate või kontrollijatena ning toetavates ülesannetes vastavalt nende erialale. 3.6. Välilaagris osalevate ajateenijate puhul tuleb silmas pidada: 1) ajateenijaid ei rakendata laagris instruktoritena, kuid neid on võimalik rakendada muudes ülesannetes, sealhulgas juhiülesannetes juhul, kui neil on selleks ülesandeks piisavad sõjaväelised teadmised ja oskused; 2) ajateenijaid kasutatakse juhul, kui laagris osalemine ja ülesannete täitmine aitab kaasa ajateenija ametikohast või erialast tulenevate sõjaväelise väljaõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks ja toetab ajateenija kaitseväeteenistuskohustuse täitmise üldist eesmärki; 3) ajateenijad võivad välilaagris osaleda vaid koos nende üksuse tegevväelasega. 4. Välilaagrite korraldamise rahastamine ja vahendite tagamine 4.1. Välilaagrite korraldamiseks annab Kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule tegevustoetust. 4.2. Jooksva kalendriaasta eelarve vaadatakse üle sügisel ja vajadusel korrigeeritakse. 4.3. Kaitseväe poolt toetatavate välilaagrite eest esitab Kaitsevägi kuluvähendusega müügiarve Kaitseliidule. Kaitseliit tasub Kaitseväele laagrite läbiviimise toetamisel kaasnenud kulud, näiteks toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordikulu, Kaitseministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusest. 4.4. Kaitseliit ja Kaitsevägi tagavad välilaagris osaleva isikkoosseisu tasustamise vastavalt sisemisele korrale. 5. Välilaagrite järelevalve ja vastutus 5.1. Välilaagrite järelevalvet teostab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kaasates vajadusel Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi. 5.2. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond hindab vajadusel koos Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumiga välilaagrite vastavust gümnaasiumi valikõppeaine "Riigikaitse" ainekavale. 5.3. Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest 2 (4) 5.3. Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest ohtu inimese tervisele või varale, peab hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. 6. Välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral uurimise läbiviimine 6.1. Juhul, kui õpilane saab välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, korraldab välilaagrit läbi viiv Kaitseliidu struktuuriüksus asjaolude selgitamiseks viivitamata uurimise. Uurimise läbiviimiseks kohaldatakse Kaitseliidu ülema kehtestatud kehtivas Kaitseliidu töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korras sätestatud nõudeid, arvestades käesolevast käskkirjast tulenevate erisustega. Uurimise viib läbi välilaagrit korraldava struktuuriüksuse ülema poolt määratud isik. 6.2. Uurimise käigus: 6.2.1. selgitatakse välja õpilase tervise kahjustamise või talle kehavigastuse tekitamise sündmuse asjaolud; 6.2.2. kogutakse sündmuskohas tõendeid ning tehakse sündmuskoha vaatlus, skeemid või fotod; 6.2.3. võetakse seletus isikutelt, kellel on teavet sündmuskohal toimunud asjaolude kohta; 6.2.4. selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses õpilase tegevuse või tegevusetusega; 6.2.5. selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses välilaagri läbiviija või kolmanda isiku poolse tegevuse või tegevusetusega. 6.3. Punktis 6.1. nimetatud isik võib vajadusel kaasata uurimisse asjaomase eksperdi. 6.4. Uurimise kokkuvõtte koostab punktis 6.1. nimetatud isik. Kokkuvõte peab sisaldama vähemalt sündmuse kirjeldust, uurimise käiku ja tulemusi ning hinnangut punktis 6.2.4. ja 6.2.5. toodu kohta. Uurimise kokkuvõtte lisadeks on uurimise käigus kogutud materjalid, sealhulgas kirjalikud tunnistused, seletused, ettekanded, fotod jms. 6.5. Uurimise läbi viinud isik edastab uurimise kokkuvõtte 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates allkirjastamiseks välilaagri läbi viinud Kaitseliidu struktuuriüksuse ülemale. 6.6. Õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega kaasnev võimalik kahju hüvitise nõue esitatakse Kaitseliidule. 6.7. Kaitseliidule hüvitise nõude esitamise korral otsustab Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik nõude aluseks olevate asjaolude põhjal õpilasele tekkinud kahju hüvitamise (eelkõige mõistlike ravikulude osas) või hüvitamata jätmise. Hüvitamise otsuse korral maksab Kaitseliit õpilasele hüvitist korra punktis 4.1. nimetatud välilaagrite korraldamiseks saadud tegevustoetusest. 7. Korra rakendamine 7.1. 2022. aastal toimuvate välilaagrite korraldamine algab, kui koolid on esitanud Kaitseressursside Ametile 2021. aasta 1. oktoobriks välilaagri läbiviimise taotluse (korra lisa 1). 7.2. Kaitseressursside Amet edastab talle koolide poolt esitatud punktis 7.1. nimetatud taotlused Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui 2021. aasta 15. oktoobriks. 7.3. Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel mitte hiljem kui 2021. aasta 15. novembriks Kaitseliidu poolt 2022. aastal läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2) sõlmimiseks. 8. Lõppsätted 8.1. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 05.04.2019 käskkirja nr 104 "Valikõppeaine "Riigikaitse" raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas". 8.2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. 3 (4) 8.2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. 8.3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseliidu peastaabile, Kaitseväe peastaabile ja Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Reelika Semjonov Kaitseväeteenistuse osakond 4 (4)  Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord seletuskiri Gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes toimuval riigikaitseõpetusel on oluline osa noorte kaitsetahte kasvatamisel. Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusega nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ kehtestatud valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekava ja kutsekeskhariduse riigikaitseõpetuse valikmooduli järgi on riigikaitseõpetuse praktiliseks väljundiks välilaager (edaspidi koos nimetatud välilaager). Arvestades, et riigikaitseõpetuse valikaine valib igal õppeaastal ligemale 5900 õpilast ja välilaagris võib toimuda kõrgendatud riskiga õppetegevusi, on oluline reguleerida välilaagrite kavandamine, läbiviimine, koordineerimine ja järelevalve. Kaitseministri käskkirjaga kehtestatakse uus valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord (edaspidi uus kord) ning senine kaitseministri 05.04.2019 käskkirjaga nr 104 kehtestatud „Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ (edaspidi kehtiv kord) tunnistatakse kehtetuks. Välilaagrite uue korra väljatöötamine on tingitud muudatustest välilaagrite läbiviimisel. Alates 2022. a jaanuarist hakkab välilaagreid läbi viima Kaitseliit kaasates vajadusel Kaitseväe ning välilaagrite korraldamiseks annab Kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule tegevustoetust. Arvestades kehtiva korra muudatuste mahtu, ei ole otstarbekas kehtivat korda muuta, vaid kehtestada uues sõnastuses terviktekst. Uue korra eesmärk on selgelt määratleda välilaagrite läbiviijate ülesanded ja vastutus. Uues korras sätestatakse välilaagri kavandamise, läbiviimise, rahastamise ja vahendite tagamise põhimõtted. Lisaks on korraga reguleeritud välilaagrite koordineerimine, järelevalve ja vastutus ning välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral uurimise läbiviimine. Korra 1. peatükis sätestatakse korra reguleerimisala. Uus kord puudutab üksnes neid välilaagreid, mis toimuvad Kaitseliidu korraldusel ja Kaitseväe toetusel. Korra 2. peatükis käsitletakse välilaagri korraldamisega seotud sätteid. Selles peatükis määratletakse Kaitseliidu ja Kaitseväe ülesanded välilaagrite korraldamisel. 1 Peatükis määratakse laagrite korraldamise keskne koordinaator, sest välilaagreid toimub palju ning need puudutavad erinevaid osapooli, mistõttu peavad tegevused olema koordineeritud. Laagrite korraldamisega seonduvaid tegevusi, sh koostööd ja teabevahetust koordineerib keskselt Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. Lisaks nähakse ette, et Kaitseliidu maakaitseringkonnal tuleb määrata ringkonnapõhine kontaktisik, kes antud maakaitseringkonnas välilaagrite läbiviimist koordineerib ning, kuhu välilaagreid puudutav info piirkonnas koondub. Sellise kontaktisiku määramine on oluline, et hõlbustada osapoolte vahelist teabevahetust. Punktis 2.3. sätestatakse oluline muudatus seoses koolide poolt välilaagri läbiviimiseks taotluste esitamise tähtajaga. Välilaagri korraldamiseks esitab kool oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonnale kirjaliku taotluse mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. septembriks. Seni kehtinud korras kehtestatud tähtaeg 1. oktoober ei sobi Kaitseliidu väljaõppeürituste ja eelarve planeerimise ajakavaga, mistõttu on toodud koolidelt taotluste saamise tähtaeg varasemaks. Taotluste esitamise tähtaja varasemaks muutmise tõttu, on uues korras ka taotluste esitamisele järgnevateks tegevusteks määratud tähtajad lükkunud varasemaks võrreldes seni kehtinud korraga. Korraga kehtestatakse taotluse vorm, et hõlbustada koolidel Kaitseliidule välilaagrite korraldamiseks vajaliku teabe esitamist. Punktides 2.5.-2.6. sätestatakse Kaitseliidu ja Kaitseväe tegevused olukorras, kui on vajalik välilaagri läbiviimiseks taotleda Kaitseväelt toetamist. Vajadus toetuse järele võib ilmneda piirkondades, kus on palju koole, nt Tallinn, Tartu, Harjumaa. Kaitseväelt toetuse saamiseks taotluse esitamise vormi kohta käesolevas korras nõudeid ei kehtestata. Toetuse taotlus võib olla koostatud Kaitseliidule ja Kaitseväele sobivas vormis. Korra 3. peatükis määratletakse Kaitseliidu ülesanded välilaagrite läbiviimisel. Välilaagrite läbiviimise üldine põhimõte on, et välilaagrid viiakse läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna poolt koostatud iga-aastase välilaagrite kava järgi. Vajadusel võib aasta jooksul kava muuta. Punktis 3.2. sätestatakse, et välilaagrites tuleb õppetegevuste korraldamisel arvestada Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjades ja väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatuga, sest välilaagris toimuvate tegevuste käigus võib olla kõrgendatud risk 2 kehavigastuste tekkimiseks, mistõttu on oluline võimaliku ohu ennetamiseks viia välilaagris tegevusi läbi kehtivate eeskirjade järgi. Punkti 3.3. kohaselt on välilaagri läbiviimise aluseks välilaagrit läbi viiva Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema poolt kinnitatud välilaagri käsk. Käsule ei ole käesolevas korras ette nähtud vormilisi ega muid nõudeid. Käsk võib olla koostatud Kaitseliidule sobivas vormis. Punktides 3.4.-3.6. sätestatakse nõuded õppetöö läbiviimisega tegelevale isikkoosseisule. Välilaagris õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu rakendamine tagab välilaagris olevate õpilaste asjakohase õpetamise, sest instruktori ettevalmistus tähendab õpetamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Punktis 3.5. ja 3.6. täpsustatakse ajateenijate ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlike rakendamine välilaagris. Võrreldes kehtiva korraga, on uues korras eraldi välja toodud erandid, mida tuleks silmas pidada ajateenijate puhul, keda kaasatakse välilaagri läbiviimisel teatud ülesannetes. Korra 4. peatükis käsitletakse välilaagri korraldamise rahastamisega ja vahendite tagamisega seotud sätteid. Punkti 4.1. kohaselt on Kaitseministeeriumi kohustus anda Kaitseliidule igal aastal välilaagrite korraldamiseks tegevustoetust. Tegevustoetuse summa nähakse ette ministeeriumi ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas tegevustoetuse ja sihtfinantseerimise lepingus. Punktis 4.2. nähakse ette võimalus välilaagrite korraldamiseks eraldatud eelarve jooksva kalendriaasta sügisel üle vaadata ning kui on tekkinud vajadus, siis eelarvet korrigeeritakse. Kuivõrd aasta jooksul toimub palju laagreid, siis võib ette tulla kulusid, mida ei pruugita osata eelarve plaanimisel ette näha (näiteks laagris kehavigastuse või tervisekahjustuse saanud õpilase hüvitise nõue) või kulud võivad aasta jooksul suureneda ministeeriumist ja Kaitseliidust mitteolenevatel põhjustel, mistõttu on asjakohane eelarve korrigeerimist võimaldada. Võrreldes kehtiva korraga on uue korra punktis 4.3. eraldi välja toodud Kaitseväe kohustus esitada välilaagrite toetamisega kaasnenud kulude eest Kaitseliidule kuluvähendusega müügiarve. Kaitseliit tasub Kaitseväele laagrite läbiviimise toetamisel kaasnenud kulud, näiteks toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordikulu jms Kaitseministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusest. Korra 5. peatükis kehtestatakse välilaagrite järelevalve ja vastutusega seonduvad sätted. 3 Võrreldes kehtiva korraga on uue korra punktis 5.1. eraldi välja toodud, et välilaagrite järelevalvet teostab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kes võib vajadusel kaasata järelevalve toimingute tegemisse Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi. Kaasamise vajaduse otsustab Kaitseliit. Punktis 5.3. reguleeritakse olukorda, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest ohtu inimese tervisele või varale. Sellisel juhul peab Kaitseliidu-poolne hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. Praktikas on sellised olukorrad esinenud õpilaste poolt näiteks priimuse ja kirve kasutamisel, mille käigus on õpilased ennast vigastanud. Korra 6. peatükis sätestatakse välilaagrite läbiviijate kohustus viia läbi uurimine välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral. Sarnaselt kehtivale korrale on ka uue korra punkti 6.1. kohaselt välilaagrit läbiviival Kaitseliidu struktuuriüksusel kohustus korraldada uurimine kui õpilane on välilaagris saanud kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus. Püsiva või pikaaegse tervisekahjustuse all peetakse käesolevas korras silmas selliseid olukordi, kus õpilane saab näiteks tuleõnnetuse, mürgistuse, kukkumise või terariista (nuga või kirves) vale kasutamise tagajärjel nii raskeid kehavigastusi või tervisekahjustusi, et need mõjutavad tema edasist tavapärast normaalset elu. Näiteks priimuse vale kasutamise järel rasked põletushaavad või kirve vale kasutamise järel jäseme või muu kehaosa püsiv trauma. Kehaosa kriimustused, torkehaavaga või väljaväänatud jäsemed jms kergemad õnnetused ei eelda uurimise läbiviimist. Selguse huvides on oluline sätestada, et uurimise viib läbi välilaagrit korraldava struktuuriüksuse ülema poolt määratud isik, mida seni kehtinud korras sätestatud ei olnud. Punktis 6.5. sätestatakse uurimise läbi viinud isiku kohustus edastada uurimise kokkuvõte 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates, milleks loetakse õpilaselt kirjaliku seletuse võtmine, allkirjastamiseks välilaagri läbiviinud Kaitseliidu struktuuriüksuse ülemale, mis on erinev seni kehtinud korrast, mille kohaselt edastati uurimise kokkuvõte Kaitseressursside Ametile. Punktides 6.6.-6.7. sätestatakse õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega kaasneda võiva kahju hüvitamise kord, mis senise korraga võrreldes on muutunud. Kaitseliit 4 hüvitab õpilasele tekkinud kahju (eelkõige mõistlikud ravikulud) üksnes hüvitise nõude esitamise korral. Tekkinud kahju hüvitamine ei toimu automaatselt hüvitise nõude saamise järel, vaid hüvitamise otsustab Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik. Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik saab kaaluda konkreetse hüvitise nõude asjaolusid. Hüvitamise otsuse korral makstakse hüvitis välja välilaagrite korraldamiseks antud tegevustoetusest. Korra 7. peatükis sätestatakse korra rakendamine, mis on vajalik laagrite läbiviimisega kaasnevate muutuste sisseviimiseks. Kuna Kaitseliit hakkab välilaagreid läbi viima 1. jaanuarist 2022, siis on vajalik üleminekuaeg, mille käigus 2022. aasta laagriteks esitavad koolid taotluse Kaitseressursside Ametile 1. oktoobriks 2021. Üleminekuaeg on vajalik, et laagrite kavandamise ja läbiviimisega kaasnevad tegevused, näiteks laagreid soovivate koolide nimekiri koos õpilaste arvuga saaks Kaitseressursside Ametilt üle anda Kaitseliidule. Kuivõrd uuest aastast laagrite läbiviimise kord muutub, siis ei ole mõistlik koolidel lasta esitada 2022. aasta laagrite taotlust kehtiva korra järgi, mis näeb ette, et koolid võivad taotluse esitada ka Kaitseväe üksusele, kes aga uuest aastast enam koolide taotlustega ei tegele. Koolidel on harjumus esitada riigikaitseõpetusega seotud taotlused Kaitseressursside Ametile, mistõttu on mõistlik kui praeguse lühikese ülemineku perioodi jooksul esitavad koolid 2022. aasta laagri läbiviimise taotlused Kaitseressursside Ametile. 5  08.07.2021 Kaitseministri määruse „Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ja eesmärk Kehtestatav kaitseministri määrus „Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus ) reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisala eelarvest üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamiseks, õppevahendite soetamiseks ja välilaagri transpordikulu toetuse ning riigikaitseõpetaja stipendiumi taotlemise, määramise ja saadud vahendite kasutamise tingimusi ja korda. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel, mis sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Praegu jagatakse toetusi Kaitseressursside Ameti (edaspidi amet ) peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirja nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ ning stipendiume kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirja nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ alusel. Lisaks muutub toetuse puhul toetatavate tegevuste loetelu ning enam ei pea koolid ametilt riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamiseks toetust taotlema, sest riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab alates 2022. a jaanuarist läbi viima Kaitseliit, kaasates vajadusel Kaitseväe ning kogu välilaagrite eelarve eraldatakse Kaitseliidule. Määruse alusel toetatakse riigikaitseõpetuse õpetamisel üldhariduskoole , kus toimub riikliku õppekavaga kehtestatud valikõppeaine „Riigikaitse“ ning kutseõppeasutusi, kus toimub riigikaitse valikõpingute moodul. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunikud Reelika Semjonov ([email protected]), Meelika Väravas ([email protected]), valdkonnajuht Ele-Liis Jõgi ([email protected]) ning Kaitseressursside Ameti osakonnajuhataja Merle Peedoson ([email protected]) ja nõunik Signe Granström ([email protected]). Normitehnilise kontrolli tegi Kaitseministeeriumi nõunik Piret Põld ([email protected]). Keeletoimetuse tegi….. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 47 paragrahvist, mis jaguneb neljaks peatükiks, mis on liigendatud jagudeks järgmiselt: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–6) 2. peatükk. Toetus (§-d 7–27) 1. jagu. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlemine 2. jagu. Kulude abikõlblikkus 3. jagu. Toetuse taotluse menetlemine 4. jagu. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 5. jagu. Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus 6. jagu. Toetuse tagasinõudmine ja –maksmine 7. jagu. Poolte õigused ja kohustused 3. peatükk. Stipendium (§-d 28–45) 1. jagu. Nõuded stipendiumi taotlejale ja taotlusele ning stipendiumi taotlemine 2. jagu. Stipendiumi taotluse menetlemine 3. jagu. Stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 4. jagu. Stipendiumi maksmise tingimused ja aruandlus 5. jagu. Stipendiumi tagasinõudmine ja –maksmine 6. jagu. Stipendiumi saaja ja ministeeriumi õigused ja kohustused 4. peatükk. Rakendussätted (§-d 46–47) Esimese peatükiga kehtestatakse üldsätted . Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimissala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega üldhariduskool ides ja kutseõppeasutustes (edaspidi koos kool ) riigikaitseõpetuse õppekäikude toetamise, õppevahendite soetamise ja välilaagrite transpordikulu toetuse (edaspidi toetus ) tingimused ja kord ning riigikaitseõpetajate stipendiumi (edaspidi stipendium ) taotlemise, määramise ja kasutamise tingimused ja kord. Lõi g e 2 sätestab, et määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS ). Sellised küsimused võivad muu hulgas puudutada näiteks tähtaegade ennistamist ning vaide esitamist ja menetlemist. Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Paragrahvidega 2 ja 3 täpsustatakse, et koolile toetuse andja on amet ning riigikaitseõpetajatele stipendiumi andja on ministeerium. Paragrahviga 4 sätestatakse koolidele toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Koolide toetamise peamine eesmärk on riigikaitseõpetuse kui atraktiivse valikaine kestlikkuse tagamine. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk edendada riigikaitseõpetuse valikainena õpetamist koolides. See tähendab, et riigikaitseõpetust oleks võimalik õppida kõigis riigigümnaasiumides ja riigi kutseõppeasutustes ning võimalikult paljudes kohalike omavalitsuste koolides ning, et riigikaitseõpetuse kursuse läbiks õppeaastas vähemalt 6000 õpilast. Lõikega 2 nähakse ette, et toetuse andmise tulemusel on võimalik rohkematel õpilastel Eesti Vabariigis saada riigikaitseõpetust ja riigikaitseõpetuse kvaliteet koolides paraneb. Paragrahviga 5 sätestatakse riigikaitseõpetajatele stipendiumi andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 järgi on stipendiumi andmise eesmärk tunnustada riigikaitseõpetajaid ning pakkuda riigikaitseõpetajatele võimalusi enesetäiendamiseks. Riigikaitseõpetajatele enesetäiendamise võimaluste pakkumine stipendiumi näol tagab, et riigikaitseõpetajad on riigikaitse ja pedagoogika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud ja pädevad. Lõikega 2 nähakse ette, et stipendiumi andmise tulemusel on riigikaitseõpetajad motiveeritumad riigikaitseõpetust andma võimalikult kõrgel tasemel. Paragrahviga 6 sätestatakse ministeeriumi eelarvest rahastatavad tegevused. Lõike s 1 on loetletud tegevused, milleks toetust antakse. Võrreldes kehtiva toetuste korraga on muutunud toetuste loetelu, sest koolid ei pea enam välilaagrite korraldamiseks ametilt toetust taotlema, kuna välilaagrite eelarve eraldatakse 2022. aasta 1. jaanuarist Kaitseliidule, kes hakkab vajadusel Kaitseväe toetusel laagreid läbi viima. Edaspidi antakse toetust Kaitseliidu poolt korraldatavasse välilaagrisse õpilaste viimisel ja toomisel transpordikulu tasumiseks ning õppimist soodustavate ja riigikaitseõpetuse ainekavaga kooskõlas olevate õppevahendite, sealhulgas õppematerjalide ja tarvikute, õhkrelvade, sportrelvade ning riigikaitsealase kirjanduse soetamiseks. Samuti antakse toetust ühes õppeaastas kuni kahe õppimist elavdava ja ainekavaga kooskõlas oleva õppekäigu korraldamiseks, sealhulgas õpilaste ja kaasas olevate õpetajate toitlustamiseks, piletiteks ja giiditeenuseks sihtkohas ning transpordiks sihtkohta ja tagasi. Õppekäigu puhul toetatakse toitlustamist juhul, kui õppekäik on pikem kui 6 tundi. Õppekäigu puhul ei toetata majutusega seotud kulusid. Loetelus nimetamata tegevusi, näiteks riigikaitseõpetajale töötasu maksmine, ministeeriumi valitsemisala eelarvest ei toetata. Lõikes 2 sätestatakse, et stipendiumit saab töötav riigikaitseõpetaja kasutada isiklikuks tarbeks mõeldud õppetöövahendite soetamiseks. Samuti saab stipendiumi kasutada erialase kirjanduse soetamiseks ja erialaseks enesetäiendamiseks pedagoogika, haridustehnoloogia, psühholoogia, ajaloo ja riigikaitse valdkonnas. Stipendium ei ole mõeldud riigikaitseõpetaja töötasu maksmiseks. Töötamine käesoleva määruse kontekstis tähendab, et riigikaitseõpetajal peab olema kehtiv töösuhe kooliga. Teises peatükis reguleeritakse toetuse taotlemine, menetlemine ning tagasinõudmine ja maksmine. Paragrahviga 7 kehtestatakse nõuded koolidele, kes toetust taotlevad. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda üldkeskharidust pakkuv üldhariduskool ja kutseõppeasutus. Üldhariduskoolina peetakse silmas gümnaasiumi, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetele. Toetuse taotlejaks võib olla valla või linna ametiasutuse hallatava asutusena tegutsev munitsipaalkool, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsev riigikool ning eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsev erakool. Kutseõppeasutus peab vastama kutseõppeasutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolid, mis ei tegutse gümnaasiumina ega kutseõppeasutusena ei saa antud määruse järgi riigikaitseõpetuseks toetust taotleda. Lõikega 2 sätestatakse nõuded, millele toetust taotlev kool peab vastama. Toetust saab taotleda kool, kes on registreerinud valikaine „Riigikaitse“ Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). See on vajalik, et amet saaks hinnata, kui paljude õpilasteni amet iga-aastane toetus jõuab. Riigikaitseõpetust õppivate õpilaste arv on ametile oluline sõjalise kaitse eelarve vahendite kasutamise mõju ulatuse hindamiseks. Kui kool kannab EHIS-esse andmed õpilaste kohta, kes on valinud jooksval õppeaastal riigikaitseõpetuse valikaine ja selle läbinud, saab amet hinnata riigikaitseõpetuse toetamise tõhusust ja mõjusust. Lisaks ei tohi toetust taotleval koolil olla ameti ees varasemaid täitmata kohustusi, näiteks kool on jätnud eelmise korra toetuse saamise kohta aruande esitamata või kasutamata jäägi tagastamata. Samuti peab kool taotluse esitamise ajaks olema tähtaegselt ja nõutud summas tagastanud varem saadud toetuse riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest. Kool saab toetust taotleda, kui kõik eespool nimetatud nõuded on täidetud. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded , kui taotlejaks on eraõiguslik juriidili n e isik. Käesoleva määruse mõistes on selleks erakool. Eraõiguslikust juriidilisest isikust k oolil ei tohi olla maksuvõlga või maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi. Seega ei tohi olla taotleja võlgnevuses ühegi osamaksega. Kooli suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning koolil ei tohi olla majandusaasta aruan n e esitamata . Samuti ei tohi kooli esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Lisaks peab kool olema tegutsenud õppeasutusena vähemalt kaksteist kuud enne taotlusvooru avamist. Paragrahviga 8 kehtestatakse taotlusvooru avamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kehtestab kaitseminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetust antakse avaliku taotlusvooru kaudu. Seega ei ole võimalik toetust taotleda ega eraldada ilma taotlusvooru välja kuulutamata. Kehtiva praktika järgi korraldab amet aastas kuni kolm taotlusvooru. Seda võimaldab suve jooksul koolide poolt kasutamata toetuste jääkide tagasikandmine. Lõiked 2 ja 5 reguleerivad taotlusvooru avamist ja taotluse vormi. Amet annab oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva teada taotlusvooru avamisest, taotlusvooru tingimustest ja taotlusvooru planeeritava eelarve suurusest ning ühtlasi avaldab toetuste taotlemise vormi. Taotluse vormi ei kehtestata määrusega ning selle kehtestamine on ameti peadirektori pädevuses. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlusvooru tingimustes tuleb ametil teatada vähemalt toetuse taotlemiseks nõutavad dokumendid, nende esitamise tähtaeg ja aadress ning abikõlblikkuse periood. Loetelu ei ole lõplik ning amet võib lisada oma äranägemise järgi täiendavaid tingimusi. Lõike 4 kohaselt võib amet taotlusvooru tingimustes ette näha toetatavate tegevuste lõikes toetuse maksimumsumma, üle mille toetust ei anta. Näiteks üle kuue tunni pika õppekäigu toitlustuskulu maksimumsumma määramisel võetakse aluseks Kaitseväes ja Kaitseliidus toitlustusele kehtivad piirmäärad. Lõige 6 annab ametile võimaluse avada taotlusvoor enne ministeeriumi valitsemisala eelarve kehtestamist, kuid toetuse andmise otsused saab teha pärast taotlusvooru eelarve kehtestamist. See säte puudutab eelkõige kalendriaasta alguses toimuvat taotlusvooru. Ministeeriumi valitsemisala eelarve kehtestamine võib erinevatel põhjustel olla aeganõudev protsess. Kuivõrd toetuste taotlemise ja saamise protsess on samuti ajamahukas, siis aja kokkuhoiu eesmärgil on ametil võimalik toetuste taotlemise protsessiga (taotlusvooru avamine, taotluste esitamine ja menetlemine) alustada enne valitsemisala eelarve kehtestamist, kuid lõplikud otsused toetuste eraldamise osas teha pärast eelarve kehtestamist. Lõikega 7 antakse ametile võimalus eelarvejäägi olemasolul kuulutada kalendriaastas välja mitu taotlusvooru. Kuna toetuse saajad kannavad kasutamata toetuse jäägid tagasi tavaliselt suveks, võib olla võimalik, et sügisel saab tagastatud jääkide summat kasutada uue taotlusvooru väljakuulutamiseks. Paragrahvis 9 kehtestatakse toetuse taotluste esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus tuleb ametile esitada taotlusvooru tingimustes nimetatud tähtajaks ameti poolt avaldatud taotluse vormil. Etteantud vorm lihtsustab toetuse saajal andmete esitamist. Samuti lihtsustab ühesugune vorm ametil toetuse saajate kohta andmete kogumist. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse peab allkirjastama kooli direktor või tema poolt volitatud isik. Lõikes 3 sätestatakse, et amet saadab taotlejale elektronposti teel kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Nii saab taotleja olla kindel, et tema poolt esitatud taotlus on kohale jõudnud. Kehtiva praktika järgi saadetakse ameti poolt kinnitus ühe tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Paragrahviga 10 reguleeritakse abikõlblik ja mitteabikõlblik kulu. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuse elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetavate tegevuste käigus, tasutakse kooli arvelduskontolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Sealhulgas peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: kulu on tõendatud algdokumendiga ning tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid. Lisaks peab olema kulu selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastama Eesti finantsaruandluse standardile. Lõikes 2 sätestatakse, et kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus riigikaitseõpetuse valikaine õpetamise edendamiseks koolides ning see tekib valikaine edendamiseks mõeldud toetatavate tegevuste käigus. Toetatavad tegevused on nimetatud määruse § 6 lõikes 3. Nendeks on välilaagrisse mineku ja välilaagrist tagasituleku transport, õppimist soodustavate ja ainekavaga kooskõlas olevate õppevahendite, sh õppematerjalide ja tarvikute (nt õhk- ja sportrelvad) soetamine ning ühes õppeaastas kuni kahe õppimist elavdava ja ainekavaga kooskõlas oleva õppekäigu korraldamine. Lõikes 3 sätestatakse, et abikõlblikuks ei loeta järgmisi kulusid: organisatsiooni liikmemaks, sularahas tasutud kulu, kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu, trahv, kohtukulu, viivis, ning kulu, mis on koolile hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. Paragrahviga 11 kehtestatakse abikõlblikkuse periood. Lõikega 1 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood on taotlusvooru avamise teates määratud ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõikes 2 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse periood on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarveaasta arvestuse ja tekkepõhise eelarvega. Eelarve planeeritakse igaks kalendriaastaks ning kulud tuleb teha antud kalendriaasta jooksul, vastasel korral jääb eelarve täitmata. Paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu. Kuna taotluste läbivaatamine ja hindamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus t ei võeta menetlusse, kui kool on esitanud taotluse taotlusvooru avamise teates esitatud tähtajast hiljem. Amet teavitab sellest kooli elektronposti teel. Taotluste esitamise tähtajast kinnipidamine on vajalik, et taotlused saaks menetleda ja hinnata võimalikult lühikese aja jooksul. Nii jääb koolile piisav aeg toetuse kasutamiseks, millele on seatud omakorda tähtaeg. Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse taotluse läbi vaatamine. Lõikes 1 sätestatakse tähtajaks esitatud toetuse taotluse läbi vaatamine. Amet vaatab tähtajaks esitatud taotlused läbi 20 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates. Kuna taotluste läbi vaatamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse läbi vaatamisel kontrollitakse, kas taotleja ja taotlus vastavad kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kas taotleja esitatud andmed on täielikud ja õiged. Samuti kontrollitakse, kas taotlus vastab ameti poolt taotlusvooru tingimustes ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse, et ametil on õigus küsida koolilt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui amet leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või kui taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Praktikas on koolid esitanud taotlusi, kus kõik lahtrid või väljad ei ole täidetud või kulude kohta ei ole esitatud loetelu, vaid on märgitud üksnes kogukulu, mistõttu ei ole võimalik hinnata kulude sihipärasust. Samuti on olnud taotlusi, millel on märgitud transpordikulu ühe summana, ilma marsruudi või läbitavate kilomeetriteta, mistõttu on ametil keeruline hinnata, kas kulu on otstarbekas ja põhjendatud. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kooli esitatud taotluses esineb puudusi, siis teavitab amet kooli sellest elektronposti teel. Amet määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui kool ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid antud tähtajaks. Amet teavitab kooli taotluse läbi vaatamata jätmisest elektronposti teel. Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse taotluse hindamise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlust hindab ameti peadirektori poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluksid ameti ja ministeeriumi esindajad. Selliselt on tagatud taotluste mitmekülgne ja objektiivne hindamine. Peadirektori pädevuses on oma käskkirjaga ka komisjoni töökorra kehtestamine. Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, millest lähtudes komisjon taotlust hindab. Komisjon hindab esmalt taotluse eelarve realistlikkust ja planeeritud kulude põhjendatust. Komisjonil tuleb iga taotluse puhul hinnata, kas taotluses esitatud kulud on realistlikud selleks tegevuseks, milleks neid taotletakse. Näiteks, kas õppekäiguks planeeritud transpordikulude summa on esitatud vahemaa suhtes realistlik või kas õppekäigule kulub esitatud marsruudi järgi üle 6 tunni, et õigustada toidukulude esitamist. Samuti tuleb iga taotluse puhul hinnata planeeritud kulude põhjendatust. Näiteks, kas muuseumi külastamisel on piletite eest kulude esitamine põhjendatud, sest näiteks Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum riigikaitseõpetuse õpilastelt muuseumi külastamisel piletite eest tasu ei küsi. Lisaks tuleb komisjonil jälgida, et toetatavate tegevuste toetussumma ei ületaks taotlusvooru tingimustes ette nähtud maksimumsummat, üle mille toetust ei maksta. Teiseks hindab komisjon, kas taotluses nimetatud tegevused ja kulud on kooskõlas riigikaitseõpetuse eesmärkide, põhimõtete ja ainekavaga. Selleks tuleb hinnata, kas taotluses esitatud õppekäik organisatsiooni või asutusse täidab riigikaitseõpetuse ainekavas seatud eesmärki. Relvaõppega seotud õppekäigu planeerimisel tuleb lasketiiru valikul eelistada Kaitseliidu või Kaitseväe lasketiiru. Eraõigusliku juriidilise isiku lasketiirus relvaõppe läbiviimist peab kool põhjendama, sest ministeeriumi valitsemisalas on Kaitseväel ja Kaitseliidul piisavalt lasketiire, et kõik riigikaitseõpetust õpetavad koolid leiaksid oma piirkonnas mõistlikul kaugusel oleva ja sobiliku lasketiiru. Lõike s 3 sätestatakse komisjoni kohustus taotluste hindami n e protokollida. Paragrahvis 15 reguleeritakse toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema täidetud. Lõike 2 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud summat ja taotluses esitatud tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat või toetuses nimetatud tegevusi, ei toetata taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Sellisel juhul esitatakse koolile ameti poolt ettepanek taotletud toetuse vähendamiseks või taotluses esitatud tegevuste muutmiseks. Ettepanek tehakse pärast hindamiskomisjoni koosolekut ja hindamiskomisjoni koosoleku protokolli alusel. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui tegevused pole taotletavas mahus sobivad, näiteks kool soovib rohkem kui kahte õppekäiku või õppekäigu raames soovitakse ööbida, sest plaanitakse minna Eestist väljapoole. Amet esitab muutmisettepanekus taotlejale tähtaja nõusoleku andmiseks ja ametil on kohustus taotlejalt nõusolek saada. Taotluse osaliseks rahuldamiseks ei loeta olukorda, kus kool taotleb suuremat summat, kui on selle tegevuse jaoks ette nähtud § 8 lõike 2 alusel kehtestatud toetuse maksimumsumma. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood, toetuse summa, toetuse andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Osalise rahuldamise korral tuleb märkida ka viide taotleja nõusolekule ning osalise rahuldamise põhjus. Lõikes 4 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlus ei vasta taotlusvooru tingimustes või käesolevas määruses sätestatud nõuetele, kool on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet, kool mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, kool ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, eelarve mahu tõttu ei ole võimalik toetust anda, komisjoni ettepaneku põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele või kool ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või toetuse kasutamise eesmärgi muutmise kohta. Lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja nimi, aadress ja registrikood, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõikes 6 sätestatakse, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul ameti peadirektor. Seetõttu on oluline, et hindamise protokollis oleks võimalikult täpselt esitatud iga taotluse hindamise tulemused. Lõike 7 kohaselt saadetakse koolile taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus pärast otsuse tegemist elektronposti teel. Ameti kodulehel avaldatakse informatsioon eraldatud toetuste kohta. Sellega tagatakse riigi raha kasutamise läbipaistvus. Paragrahvis 16 reguleeritakse toetuse taotleja ja toetuse saaja ära kuulamine. Lõike 1 kohaselt antakse koolile võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Enne osalise rahuldamise otsuse tegemist tehakse koolile § 15 lõike 2 kohaselt osalise rahuldamise ettepanek ning koos ettepanekuga võib koolile anda võimaluse esitada ametile arvamusi ja seisukohti. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib jätta kooli ära kuulamata, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Sellisel juhul loetakse ärakuulamiskohustus täidetuks lisateabe küsimisega. Näiteks kui kool esitab taotluse kahepäevaseks õppekäiguks välisriiki, et külastada sealseid muuseume ja lahingupaiku. Koolide taotlusi õppekäiguks välisriiki (eelkõige Läti, Soome, Rootsi) ei ole võimalik rahuldada eelarve piiratud mahu tõttu, sest sellised õppekäigud on transpordi- ja ööbimiskulude tõttu kallid. Lõike 2 järgi antakse toetuse saanud koolile võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui kooli taotlus rahuldatakse täielikult. Samuti antakse toetuse saanud koolile võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne toetuse tagasinõudmise otsustamist. Paragrahvis 17 reguleeritakse toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping ) sõlmimine ja muutmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kui otsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, sõlmitakse leping taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei tähendada alati automaatselt taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb amet sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui kooli tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu juhul, kui ameti või kooli esindaja haigestus, ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 2 kohaselt sõlmitakse leping abikõlblikkuse perioodiks. Paragrahvi 11 kohaselt võib abikõlblikkuse periood alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember, kuid täpsemalt määrab abikõlblikkuse perioodi amet taotlusvooru avamise teates. Reeglina on projekti abikõlblikkuse periood kalendriaasta. Samas kui taotluse esitamise ajal on koolile teada, et projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja pikemat abikõlblikkuse perioodi, saab amet seda toetuse andmisel ja lepingu sõlmimisel arvestada. Lõike 3 kohaselt sätestatakse lepingus vähemalt kooli ja ameti andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega. Tulemusnäitaja on kriteerium, mille abil toetuse andja hindab eesmärgi saavutamist ja sihttase on selle kriteeriumi soovitud lõpp-tulemus. Näiteks võib tulemusnäitajaks olla õppekäigul osalevate õpilaste arv. Tulemusnäitajad koos sihttasemetega lepitakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepingus. Lisaks lepitakse lepingus kokku toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg. Lepingus sätestatakse ka poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning kulu- ja tegevusaruande (edaspidi aruanne ) esitamise kord ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lepingusse lisatakse ka lepingu ülesütlemise alused. Lõike 4 kohaselt lisatakse lepingule aruande vorm. Etteantud vorm lihtsustab toetuse saajal andmete esitamist. Samuti lihtsustab ühesugune vorm ametil toetuse kasutamise kohta andmete töötlemist. Aruande vormi ei kehtestata määrusega, vaid see jääb ameti peadirektori pädevusse. Teave, mida aruanne peab vähemalt sisaldama, on sätestatud määruse § 21 lõikes 3. Lõikes 5 sätestatakse, et kooli poolt allkirjastab lepingu direktor või tema poolt volitatud isik. Lõikes 6 sätestatakse, et kui amet on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb leping u muutmine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõike 1 kohaselt võib amet taotluse rahuldamise otsust muuta nii omal algatusel kui ka kooli kirjaliku avalduse alusel. Näiteks võib taotluse rahuldamise otsuse muutmine olla vajalik, kui on ilmnenud toetuse vähendamist tingivad asjaolud tegevuste elluviimise käigus. Näiteks õppekäiku ei saa koolist mitteolenevatel põhjustel korraldada. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest kool ei pruugi toetuse taotlemisel kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda algselt kavandatud tegevuste plaanist jäigalt kinnipidamist. Küll aga ei tohi muutuda toetatavate tegevustega saavutatav eesmärk ja tulemus. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetatavate tegevuste lõppemist. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kool on avaldanud soovi muuta näiteks õppekäigu sihtkohta, sest taotluses esitatud sihtkohta ei ole võimalik koolist mitteolenevatel põhjustel minna. Lõike 4 kohaselt võib amet keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui leiab, et soovitav muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Näiteks ei ole muutmine põhjendatud, kui kool soovib Kaitseväe struktuuriüksuse (nt Kaitseväe Akadeemia) asemel külastada hoopis erasektori asutust (nt mõni IT-ettevõte), sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu ei saa kool Kaitseväe struktuuriüksust külastada. Lõike 5 järgi otsustab amet taotluse rahuldamise otsuse muutmise 14 kalendripäeva jooksul pärast vastava avalduse saamist. Amet teatab sellest koolile elektronposti teel. Paragrahvis 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tunnistab amet taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nendeks on: 1) kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kool on esitanud avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab amet järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja ärakuulamise nõudeid, kuid võttes arvesse, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima määruses sätestatuga vastuolus olevana. Küll aga ei pea amet tolereerima teadlikult valeandmete esitamist ning tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tunnistab amet taotluse rahuldamise otsuse täielikult kehtetuks. Lõikega 2 nähakse ette, et amet võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. Eelkõige peetakse siin silmas olukordi, kus lepingut ei sõlmita kooli poolt tulenevatest mitteobjektiivsetest põhjustest. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei tähendada alati automaatselt taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb amet sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui kooli tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu juhul, kui ameti või kooli esindaja haigestus, ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 3 kohaselt tuleb koolil saadud toetus tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse maksmise tähtaeg. Amet maksab toetuse koolile välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Tegemist on tavapärase maksetähtajaga Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Toetus makstakse kooli arveldusarvele. Seega ei saa toetust maksta sularahas ega teise isiku arveldusarvele. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse kooli kohustus esitada ametile toetuse kasutamisega seotud kulude kohta aruanne pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu 14 kalendripäeva jooksul lepingu lisaks oleval vormil. Aruanne peab olema allkirjastatud kooli direktori või tema volitatud isiku poolt. Aruanne peab olema esitatud lepingule lisatud aruande vormil. Lõikega 2 sätestatakse, et aruande vormi kehtestab ameti peadirektor. Lõikega 3 kehtestatakse nõuded aruandele. Kooli esitatav aruanne peab sisaldama vähemalt: tegevustega taotletud eesmärki, tegevustega saavutatud tegelik tulemus ja mõõtmiskriteeriumide täitmine, tegevuste planeeritud ja tegelik ajakava, tegevuste tegelik eelarve, andmed omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta, ülevaade meediakajastustest ja tegevuste kohta ilmunud materjalidest kui need on olemas. Osapooled võivad lepinguga sätestada täiendavaid andmeid, mida aruandes esitatakse (nt fotod, õpilaste kirjalik tagasiside jmt). Lõike 4 kohaselt lisatakse aruandele kuludokumentide koopiad. Paragrahvis 22 reguleeritakse aruande läbi vaatamine . Lõikes 1 sätestatakse, et ametil on aega aruannet läbi vaadata kuni 30 kalendripäeva alates aruande esitamisest. Kuna aruannete kontrollimine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada aruannete läbi vaatamist lühema tähtaja jooksul. Lõikega 2 reguleeritakse aruande puuduste kõrvaldamist. Aruandes võib esineda nii sisulisi kui ka vormilisi puudusi. Sellisel juhul annab amet koolile kuni 7 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal peatub aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetes esinenud erinevaid puudusi. Näiteks ei ole aruande kõik väljad täidetud või on unustatud lisada kuludokumendid. Samuti on esinenud valearvutusi. Amet hindab ka kooli poolt tehtud kulutuste sisulist põhjendatust, et need vastaksid taotlusele ja lepingule. Näiteks kui ühe arve peal on kulu, mis ei ole abikõlblik, saab paluda toetuse saajal aruannet vastavalt muuta. Lõikes 3 sätestatakse ameti kohustus aruande läbi vaatamisel kontrollida, kas see on õigesti täidetud, kas kooli tegevused ja tehtud kulu vastavad taotlusele ja toetuse kasutamise lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Nii toimides saab amet hinnata toetuse kasutamise otstarbekust ning seda, kas toetust on kasutatud eesmärgipäraselt. Põhjalik aruandlus tagab parema kontrolli kaitse-eelarvest eraldatud toetuste kasutamise sihipärasuse üle. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse aruande kinnitamise ja kinnitamata jätmise tingimused. Kui kooli poolt esitatud aruandes ei esine puudusi ja amet ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist, siis amet kinnitab aruande. Amet võib jätta aruande kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, kool on esitanud valeandmeid, kooli tegevused ja tehtud kulud ei vasta taotlusele ja lepingule või kui tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kool esitab aruande ilma kuludokumentideta, mistõttu ei saa amet kontrollida kooli poolt tehtud kulutuste õigsust ja sihipärasust. Lõike 6 kohaselt teavitatakse kooli aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta elektronposti teel. Paragrahvis 23 reguleeritakse toetuse tagasinõudmine. Lõikes 1 sätestatakse, millal võib amet makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Amet võib makstud toetuse tagasi nõuda, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) kool ei viinud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) kool on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) kool on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 9) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 10) kool ei ole täitnud määruses või lepingus sätestatud kohustust. Senises praktikas on paaril korral tagasi nõutud toetus, mida kool kasutas taotluses ja lepingus mitteettenähtud kulu katmiseks. Näiteks ostis üks kool toetuse eest kooli orkestrile trummid ja teine kool drooni . Lõikes 2 sätestatakse, et ameti peadirektor otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Lõige 3 reguleerib olukordi kui ilmneb, et kool on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju. Kui ametil ei ole võimalik hinnata eelloetletud olukordade rahalise mõju suurust, vähendatakse toetust olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. Senises praktikas ei ole selliseid olukordi esinenud. Paragrahvis 24 sätestatakse kooli kohustus maksta tagasi tagastamisele kuuluv toetus 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Paragrahvis 25 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada kooli põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab kooli olulisel määral makseraskustesse. Lõikes 2 sätestatakse kooli kohustus esitada ametile toetuse tagasimaksmise ajatamiseks ajatamistaotlus. Kool esitab ametile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab kool lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud). Lõike 3 kohaselt teeb amet ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib amet otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. Amet teavitab sellest kooli. Lõikes 4 sätestatakse, et amet määrab toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi. Amet võib võimaluse korral arvestada kooli esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui kooli poolt esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab amet ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegu võib olla kooli kahjuks tehtava otsusega. Lõikes 5 sätestatakse, et amet toimetab ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koolile kätte elektronposti teel. Lõikes 6 sätestatakse, et amet võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks kui kool ei maksa toetust tagasi ajatamiskava järgi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab kool maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Lõikes 7 sätestatakse, et kui kool ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi, nõuab amet tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt (võlaõigusseaduse 52. peatükk). Paragrahviga 26 kehtestatakse kooli õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse kooli õigused. Koolil on õigus saada ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja kooli kohustuste täitmisega. See aitab koolil tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Ameti poolt antud toetusega seoses on koolil õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. Lõikes 2 sätestatakse kooli üldised kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele, aitavad täita haldusorgani kohustusi kooli ees ning tagada toetuse andmise järelevalve. Kool on kohustatud toetust kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel . Kool on kohustatud esitama ametile tähtajaks nõutud teabe ja aruande. Koolil on ka kohustus säilitada toetuse kasutamisega seotud dokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegade järgi. Samuti on koolil kohustus tagastada toetuse kasutamata jääk tähtajaks. Kui koolil jääb saadud toetusest kasutamata alla viie euro, siis seda summat ei ole kool kohustatud tagastama. Koolil tuleb võimaldada järelevalvet tegeval isikul juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele 20 kalendripäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates. Samuti on koolil kohustus järgida tegevuste elluviimisel seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid. Lisaks peab kool ametit teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kooli kohustuste täitmist. Paragrahviga 27 kehtestatakse ameti õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse ameti õigused. Ametil on õigus kontrollida toetuse kasutamise vastavust toetuse kasutamise lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on ametil õigus tutvuda andmetega taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning kooli kohustuste nõuetekohast täitmist. Nii näiteks on ametil õigus viibida kooli poolt riigikaitseõpetuse elavdamiseks mõeldud õppekäigul, et kontrollida õppekäigu vastavust riigikaitseõpetuse ainekavale ja taotluses esitatud andmetele. Õppekäigu külastus lepitakse eelnevalt kooliga kokku. Eelnevast tulenevalt on ametil õigus esitada koolile pärast õppekäigu hindamist ettepanekud õppekäigu läbiviimise kvaliteedi ja riigikaitseõpetuse ainekavale vastavuse parandamiseks. Lõikes 2 sätestatakse ameti kohustused. Amet on kohustatud teavitama kooli viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ning tegema muid käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid . Kolmandas peatükis reguleeritakse stipendiumi taotlemine, menetlemine ning tagasinõudmine ja –maksmine. Paragrahviga 28 kehtestatakse nõuded isikutele, kes riigikaitseõpetaja stipendiumit taotlevad. S tipendiumi taotlejal peab olema kehtiv töösuhe kooliga riigikaitseõpetajana. Kehtivaks töösuhteks ei loeta töösuhet, mis on peatunud. Selle sättega tagatakse, et ministeeriumi eelarvest eraldatakse stipendium riigikaitseõpetusega seotud isikule. Säte on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse mõttega, et õpetajal on töösuhe kooliga, kus ta õpetab. Isikud, kellel ei ole gümnaasiumi või kutseõppeasutusega sõlmitud kehtivat töösuhet, ei saa antud määruse järgi riigikaitseõpetaja stipendiumit taotleda. Määrusega ei seata ajalist piirangut isiku ja kooli suhtele, st stipendiumit võivad taotleda nii pikaaegsed riigikaitseõpetajad kui ka alles tööd alustanud õpetajad. Samuti ei saa stipendiumit taotleda isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva kahe kalendriaasta jooksul tehtud taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsus. Sätte eesmärk on võimaldada stipendiumit võimalikult paljudele õpetajatele. Ajalise piirangu seadmise tingib stipendiumi taotlevate riigikaitse õpetajate rohkus ja eelarve piiratus, . N äiteks 2020/2021 õppeaastal on võimalus stipendiumi taotleda 109 riigikaitseõpetaja l ning 2021. aastal oli stipendiumi de eelarve 26 000 eurot. See tähendab, et kuni 2000 eurost stipendiumi ( hetkel kehtiv summa) saab anda aastas vaid kuni 13 õpetajale. Paragrahviga 29 reguleeritakse stipendiumi konkursi väljakuulutamine. Lõikes 1 sätestatakse, et ministeerium annab stipendiumi üks kord aastas kuni 15 stipendiumi taotlenud riigikaitseõpetajale. Piiratud mahuga eelarve seab piirangud ka stipendiumi saajate arvule, sest eesmärk on anda stipendium sellises summas, mis võimaldab soetada isiklikuks tarbeks mõeldud (õppe)töövahendi (valdavalt IT-vahendid) või käia õppereisil ajaloolistes kohtades, näiteks Euroopa sõjamuuseumides või lahingupaikades. Lõike 2 kohaselt avaliku konkursi stipendiumi taotlemiseks kuulutab ministeerium välja teate avaldamisega enda veebilehel. Kehtiva praktika kohaselt informeerib ministeerium riigikaitseõpetajaid koheselt elektronposti vahendusel väljakuulutatud konkursist. Lõikes 3 täpsustatakse, et stipendiumi konkursi teates avaldatakse vähemalt stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid, taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning ühe stipendiumi suurus. Senise praktika kohaselt tuleb koos taotlusega esitada motivatsioonikiri ning taotleja ja kooli vahel sõlmitud kehtiva töölepingu koopia või koolipoolne kirjalik kinnitus riigikaitse õpetajaks olemise kohta. Säte on vajalik, et saaks hinnata § 28 lõikes 1 esitatud nõuet. Motivatsioonikiri peab sisaldama stipendiumi kasutamise vajaduse, eesmärgi, ajakava ja eelarve. Motivatsioonikirjas sisalduva info alusel hindab paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud komisjon taotlusi. Mida põhjalikum on motivatsioonikiri, seda tõenäolisemalt saab taotlus kõrgemalt hinnatud. Senise praktika kohaselt on stipendiumi maksimumsumma olnud 2000 eurot. Lõikes 4 täpsustatakse, et konkursi teatega koos avaldab ministeerium ka stipendiumi taotluse vormi. Ette antud vorm lihtsustab taotlejal taotluse esitamist ja ministeeriumil taotluste hindamisel ja lepingu sõlmimisel vajaliku info saamist. Paragrahviga 30 kehtestatakse stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamiseks määratud tähtaja lõppu. Kuna taotluste läbivaatamine ja hindamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et ministeerium ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus jäetakse menetlusse võtmata, kui taotleja on esitanud taotluse konkursi teates esitatud tähtajast hiljem. Ministeerium teavitab sellest stipendiumi taotlejat elektronposti teel. Taotluste esitamise tähtajast kinnipidamine on vajalik, et taotlused saaks menetleda ja hinnata võimalikult lühikese aja jooksul. Nii jääb stipendiumi saajatele piisav aeg stipendiumi kasutamiseks, millele on seatud omakorda tähtaeg. Paragrahvis 31 reguleeritakse stipendiumi taotluse läbi vaatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tähtajaks esitatud stipendiumi taotlused vaatab ministeeriumi kantsleri volitatud isik enne läbi ja seejärel esitatakse taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et stipendiumi taotluse läbi vaatamisel ministeerium kontrollib esmalt, kas taotleja vastab käesolevas määruses taotlejale sätestatud nõuetele, st kas taotlejal on kehtiv töösuhe gümnaasiumi või kutseõppeasutusega ja, et taotleja suhtes pole eelneva 2 aasta jooksul tehtud stipendiumi taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsust. Seejärel kontrollitakse, kas taotlus vastab kõikidele määruses ning konkursi teates sätestatud nõuetele. Lõpuks kontrollitakse, et taotleja esitatud andmed oleksid täielikud ja õiged. Lõikes 3 sätestatakse, et stipendiumi taotluse läbi vaatamise käigus võib ministeerium küsida taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ministeerium leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ning kui taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust sisuliselt hinnata. Praktikas on esinenud probleeme näiteks motivatsioonikirja nõuetekohasusega, mistõttu on ministeerium palunud stipendiumi taotlejal esitada täiendusi. Samuti on palutud selgitada mõne õppetöövahendi, näiteks drooni soetamise asjaolusid, näiteks seda, kas taotleja plaanib läbida ka drooni kasutamise koolituse. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluses ilmnenud puudustest teavitab ministeerium taotlejat elektronposti teel. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub aruande läbi vaatamise tähtaeg. Selleks, et taotlust edasi menetleda , peab taotleja puudused kõrvaldama 14 kalendripäeva jooksul ministeeriumi poolt teate saatmise päevast arvates ning seejärel menetleb ministeerium taotlust edasi. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus jäetakse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid antud tähtajaks. Ministeerium teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest elektronposti teel. Paragrahviga 32 reguleeritakse stipendiumi taotluse hindamise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et stipendiumi taotlusi hindab ministeeriumi kantsleri käskkirjaga moodustatud vähemalt viieliikmeline komisjon. Komisjoni on varasemalt kuulunud ministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi , Kaitseliidu ning ameti esindajad . Selliselt on tagatud taotluste mitmekülgne ja objektiivne hindamine. Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, millest lähtudes komisjon taotlust hindab. Komisjon hindab esmalt stipendiumi kasutamise eesmärgi ja stipendiumi vajaduse selgust. Seejärel hinnatakse, kas ja mil määral stipendiumi kasutamise eesmärk mõjutab (eelkõige toetab) taotlejat tema edasises õpetajatöös. Lõikes 3 kehtestatakse viie palli skaalal kriteeriumid, mille alusel komisjoni iga liige igat taotlust hinda b . Kriteeriumite ja hinde selge sõnastamine on vajalik, et taotlejale oleks arusaadav, millest lähtudes tema taotlust hinnatakse. Läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid on taotlejale abiks motivatsioonikirja koostamisel ning stipendiumi kasutamise eesmärgi esitamisel ja vajaduse põhjendamisel. Lõikes 4 sätestatakse komisjoni kohustus taotluste hindamine protokollida. Protokollis tuleb esitada iga taotluse juures hindamistulemused ning taotluste pingerida vastavalt hinnetele. Samuti tuleb esitada komisjoni ettepanek taotluses esitatud tegevuste või eelarve muutmise kohta juhul, kui komisjon sellise ettepaneku on teinud. Paragrahvis 33 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise ning rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamisprotokolli alusel ja komisjoni ettepanekul ministeeriumi kantsler. Seetõttu on oluline, et eelmise paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokollis oleks võimalikult täpselt esitatud iga taotluse hindamise tulemused, et otsuse tegijal oleks võimalikult täpne info otsuse langetamiseks. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema täidetud. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud stipendiumi summat, stipendiumi kasutamise eesmärki ja asjaolu, kas taotluses esitatud eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Taotluse osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks stipendiumi summat või stipendiumi kasutamise eesmärki, ei toetata algses taotluses esitatud ulatuses või kujul. Sellisel juhul esitatakse taotlejale ministeeriumi poolt ettepanek taotletud stipendiumi vähendamiseks või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks, näiteks soodsama õppetöövahendi soetamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul nõusolekul, millega ta peab ühtlasi kinnitama, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Senises praktikas on tulnud ette olukordi kui komisjon on rahuldanud taotluses ühe õppetöövahendi soetamise, näiteks õpetaja on taotlenud nii tahvelarvutit kui ka sülearvutit ning komisjon on teinud ettepaneku vähendada taotletud summat ja soetada üks õppetöövahend, kuna kasutusotstarve on vahenditel sarnane. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, stipendiumi saaja ees- ja perekonnanimi , stipendiumi summa, stipendiumi andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõikes 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele, eelarve mahu tõttu ei ole võimalik stipendiumi anda või taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga stipendiumi vähendamise või stipendiumi kasutamise eesmärgi muutmise kohta. Piiratu d eelarve tähendab, et lähtuvalt käesoleva määruse § 29 lõikest 1 saab ministeerium anda stipendiumi kuni 15 taotluse esitajale ning ülejäänud , st hindamistu lemuste järjekorras alates 16., jäävad stipendiumist ilma. Lõikes 6 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja ees- ja perekonnanimi , otsuse põhjendus ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus pärast otsuse tegemist elektronposti teel. Paragrahvis 34 reguleeritakse stipendiumi taotleja ja saaja ärakuulamine . Lõike 1 kohaselt antakse stipendiumi taotluse esitanud isikule võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Enne osalise rahuldamise otsuse tegemist tehakse taotlejale § 33 lõike 3 kohaselt osalise rahuldamise ettepanek ning koos ettepanekuga võib taotlejale anda võimaluse esitada ministeeriumile arvamusi ja seisukohti. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib jätta taotleja ära kuulamata, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Sellisel juhul loetakse ärakuulamiskohustus täidetuks lisateabe küsimisega. Lõike 2 järgi antakse stipendiumi saajale võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui stipendiumi saaja taotlus rahuldatakse täielikult. Samuti antakse stipendiumi saajale võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne stipendiumi tagasinõudmise otsustamist. Paragrahvis 35 reguleeritakse stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine. Lõige 1 sätestab, et kui otsuse alusel kuulub stipendiumi taotlus rahuldamisele või osalisele rahuldamisele, sõlmitakse leping taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemis est arva t es . Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb ministeerium sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui stipendiumi saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et stipendiumi saaja või ministeeriumi esindaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 2 kohaselt sätestatakse lepingus vähemalt stipendiumi saaja ja ministeeriumi andmed, stipendiumi kasutamise eesmärk, stipendiumi summa, stipendiumi kasutamise ajakava, kasutamata stipendiumi jäägi tagastamise tähtaeg, poolte õigused ja kohustused, stipendiumi kasutamise aruande esitamise kord, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused ning lepingu ülesütlemise alused . Lõike 3 kohaselt lisatakse lepingule aruande vorm. Etteantud vorm lihtsustab stipendiumi saajal oma kulutuste esitamist ning ministeeriumil ülevaate saamist tehtud kuludest. Aruande vormi töötab välja ministeeriumi esindaja. Lõikes 4 sätestatakse, et kui ministeerium on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb lepingu muutmine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 36 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõike 1 kohaselt võib ministeerium stipendiumi taotluse rahuldamise otsust muuta nii omal algatusel kui ka stipendiumi saaja kirjaliku avalduse alusel. Näiteks võib taotluse rahuldamise otsuse muutmine olla vajalik, kui on ilmnenud stipendiumiks eraldatud summa vähendamist tingivad asjaolud tegevuste elluviimise käigus. Näiteks ei saa stipendiumi saaja osaleda õppereisil või koolitusel temast mitteolenevatel põhjustel. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest isik ei pruugi stipendiumi taotlemisel kõiki asjaolusid ette näha. Lõike 2 kohaselt võib ministeerium keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui leiab, et soovitav muudatus seab kahtluse alla stipendiumi maksmise eesmärgi. Lõike 3 järgi otsustab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse muutmise 14 kalendripäeva jooksul pärast stipendiumi saaja avalduse saamist. Ministeerium teatab tehtud otsusest stipendiumi saajale elektronposti teel. Paragrahvis 37 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kord. Lõikes 1 sätestatakse millistel juhtudel tunnistab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nendeks on: 1) kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või stipendiumi kasutamisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) stipendiumi saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja stipendiumi saajal ei ole võimalik stipendiumi kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 4) stipendiumi saaja esitab avalduse stipendiumi kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab ministeerium järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestades, et stipendiumi taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus määruses sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamist ministeerium tolereerima ei pea ning valeandmete esitamise avastamisel tunnistab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Lõikega 2 nähakse ette, et ministeerium võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb ministeerium sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui stipendiumi saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et stipendiumi saaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 3 kohaselt tuleb stipendiumi saajal saadud stipendium osaliselt või täielikult tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamist. Paragrahviga 38 kehtestatakse stipendiumi maksmise tingimused. Stipendiumi summa makstakse stipendiumi saajale välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Lepingus võib kokku leppida määruses sätestatust erineva väljamaksmise tähtaja. Stipendium makstakse stipendiumi saaja arveldusarvele. Seega ei maksta stipendiumi sularahas ega kanta teise isiku arveldusarvele. Paragrahviga 39 kehtestatakse stipendiumi kasutamisega seotud aruande esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus esitada ministeeriumile stipendiumi kasutamisega seotud kulude kohta aruanne. Aruande esitamise tähtaeg lepitakse kokku stipendiumi kasutamise lepingus. Lõike 2 kohaselt peab s tipendiumi saaja esitama koos aruandega koopiad kuludokumentidest ja maksekorraldustest, et tõendada kulude tegemist ja kulude seotust stipendiumiga. Kuludokumentidel peab olema kulu tegijana märgitud stipendiumi saaja või märge eraisik. Juriidilise isiku nimele või teise isiku nimele esitatud arveid ministeerium stipendiumi kuludokumentidena ei aktsepteeri. Paragrahvis 40 reguleeritakse stipendiumi aruande läbi vaatamine . Lõikes 1 sätestatakse, et ministeeriumil on aega aruannet läbi vaadata kuni kümme kalendripäeva alates aruande esitamisest. Lõikega 2 reguleeritakse aruande puuduste kõrvaldamist. Puuduste (nii sisuliste kui ka vormiliste) kõrvaldamiseks annab ministeerium stipendiumi saajale aega kuni seitse kalendripäeva. Sel ajal peatub aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetes esinenud erinevaid puudusi. Näiteks ei ole aruande kõik väljad täidetud või puuduvad kuludokumendid. Samuti on esinenud valearvutusi. Ministeerium hindab ka stipendiumi saaja poolt tehtud kulutuste sisulist põhjendatust, et need vastaksid stipendiumi taotluses ja lepingus sätestatule. Lõikes 3 sätestatakse ministeeriumi kohustus aruande menetlemisel kontrollida, kas see on õigesti täidetud, kas tehtud kulud vastavad taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Nii toimides saab ministeerium hinnata, kas stipendiumi on kasutatud eesmärgipäraselt. Põhjalik aruandlus tagab parema kontrolli kaitse-eelarvest eraldatud vahendite kasutamise sihipärasuse üle. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse aruande kinnitamise ja kinnitamata jätmise tingimused. Kui stipendiumi saaja poolt esitatud aruandes ei esine puudusi ja ministeerium ei ole tuvastanud stipendiumi kasutamisega seotud rikkumist ning stipendiumi saaja on tagastanud ministeeriumile stipendiumi kasutamata jäägi tähtajaks, siis ministeerium kinnitab aruande. Ministeerium võib jätta aruande kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, esitatud on valeandmeid, tehtud kulud ei vasta taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule, või kui stipendiumi sihtotstarbeline kasutamine ei ole tõendatud, st kuludokumente pole esitatud. Lõike 6 kohaselt teeb ministeerium otsuse aruande kinnitamata jätmise kohta stipendiumi saajale teatavaks elektronposti teel. Paragrahvis 41 reguleeritakse stipendiumi tagasinõudmine. Lõikes 1 sätestatakse, millal võib ministeerium makstud stipendiumi osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Ministeerium võib makstud stipendiumi osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) stipendiumit ei ole kasutatud taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule vastavalt; 2) kulud kujunesid planeeritust väiksemaks; 3) kuludokumente on kasutatud muud toetuse kuludokumendina; 4) stipendiumi saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 5) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 6) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 7) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 8) stipendiumi saaja ei ole täitnud käesolevas määruses või stipendiumi kasutamise lepingus sätestatud kohustust. Lõikes 2 sätestatakse, et ministeeriumi kantsler otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Lõige 3 reguleerib olukordi kui ilmneb, et stipendiumi saaja on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju. Kui ministeeriumil ei ole võimalik hinnata eelloetletud olukordade rahalise mõju suurust, vähendatakse toetust olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. Senises praktikas ei ole selliseid olukordi esinenud. Paragrahvis 42 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus tagasi maksta tagasimaksmisele kuuluv stipendium 60 kalendripäeva jooksul stipendiumi tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates . Paragrahvis 43 reguleeritakse stipendiumi tagasimaksmise ajatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi võib ajatada stipendiumi saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab stipendiumi saaja olulisel määral makseraskustesse. Lõikes 2 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus esitada ministeeriumile stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks ajatamistaotlus. Stipendiumi saaja esitab ministeeriumile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul kirjaliku nõude kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab stipendiumi saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud). Lõike 3 kohaselt teeb ministeerium ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib ministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. Ministeerium teavitab sellest stipendiumi saajat. Lõikes 4 sätestatakse, et ministeerium määrab stipendiumi tagasimaksmise ajatamise perioodi. Ministeerium arvestab võimaluse korral stipendiumi saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui stipendiumi saaja poolt esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab ministeerium ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegu võib olla stipendiumi saaja kahjuks tehtava otsusega. Lõikes 5 sätestatakse, et ministeerium toimetab ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse stipendiumi saajale kätte elektronposti teel. Lõikes 6 sätestatakse, et ministeerium võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks kui stipendiumi saaja ei maksa stipendiumi tagasi ajatamiskava järgi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab stipendiumi saaja maksma stipendiumi tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Lõikes 7 sätestatakse, et kui stipendiumi saaja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat stipendiumit tähtaja jooksul tagasi, nõuab ministeerium tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. Paragrahvis 44 sätestatakse stipendiumi saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse stipendiumi saaja õigused. Stipendiumi saajal on õigus saada ministeeriumilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja stipendiumi saaja kohustuste täitmisega. Samuti on stipendiumi saajal õigus stipendiumist loobuda või stipendium tagastada igal ajal täies ulatuses. Lõikes 2 sätestatakse stipendiumi saaja üldised kohustused, mis tagavad stipendiumi andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele, aitavad täita haldusorgani kohustusi stipendiumi saaja ees ning tagada stipendiumi andmise järelevalve. Stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatu d eesmärkidel . Lisaks on stipendiumi saaja kohustatud esitama ministeeriumile tähtajaks aruande ja tagastama stipendiumi kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks. Stipendiumi saajal on ka kohustus anda ministeeriumile stipendiumi kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid. Stipendiumi saaja peab teavitama ministeeriumi viivitamata elektronposti teel taotluses esitatud andmete muutumisest, sh oma kontaktandmete muutumisest. Stipendiumi saajal tuleb stipendium tagastada kui ministeerium esitab stipendiumi tagasimaksmise nõude. Stipendiumi saaja peab täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahvis 45 sätestatakse ministeeriumi õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse ministeeriumi õigused. Ministeeriumil on õigus kontrollida stipendiumi kasutamise vastavust stipendiumi taotlusele ja lepingule ning käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on ministeeriumil õigus tutvuda andmetega stipendiumi taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad lepingu nõuetekohast elluviimist ning stipendiumi saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Lisaks on ministeeriumil õigus jätta stipendium välja maksmata ning nõuda stipendiumi osalist või täielikku tagastamist, kui stipendiumi saaja rikub käesolevas määruses või stipendiumilepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või stipendiumilepingus sätestatust. Lõikes 2 sätestatakse ministeeriumi kohustused. Ministeerium on kohustatud teavitama stipendiumi saajat viivitamata käesolevas määruses ja teistes stipendiumi kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Lisaks on ministeerium kohustatud tegema muid käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid. Neljandas peatükis kehtestatakse rakendussätted. Paragrahvis 46 sätestatakse määruse rakendamine. Rakendussäte võimalda b sujuvamat üleminekut seni käskkirjadega kehtestatud põhimõtetelt määrusega kehtestatavatele uutele põhimõtetele ning anda aega koolidele ja riigikaitseõpetajatele uue korraga tutvumiseks. Kuna ühtki toetuse ega stipendiumi taotlusvooru pooleli ei ole, ega ühtki taotlust menetluses, siis kohaldatakse § 46 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud toetuse ja stipendiumi kasutamise lepingule, toetuse ja stipendiumi kasutamisega seotud aruandlusele, toetuse ja stipendiumi tagasinõudmisele ja tagasimaksmisele enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Need tulenevad ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirjast nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“. ning kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirja st nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord. Paragrahvis 47 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud, et enne järgmise taotlusvooru avamist oleks võimalik muutunud regulatsiooni sihtrühmadele (koolid ja riigikaitseõpetajad) tutvustada. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Riigikaitseõpetust toetatakse praegu ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 13 kehtestatud „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ alusel ja riigikaitseõpetaja stipendium määratakse kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirjaga nr 486 kinnitatud „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ alusel. Kuna 17. juulist 2017. a kehtiv riigieelarve seaduse § 53 1 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, kehtestatakse riigikaitseõpetuse õppekäikudeks ja õppevahendite soetamiseks toetuse andmise ning riigikaitseõpetaja stipendiumi andmise kord ministri määrusega. Toetuse ja stipendiumi määramise tingimused, rakendajad ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Alates 1. jaanuarist 2022 muutub ka riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine ja nimetatud ülesanne läheb ametilt üle Kaitseliidule, mistõttu välilaagrite korraldamiseks rahalist toetust koolid edaspidi ametilt taotlema ei pea. Välilaagrite korraldamiseks eraldatakse vahendid Kaitseliidu eelarvesse. Kooli direktoril tuleb Kaitseliidule teada anda, kui palju õpilasi soovib laagris osaleda ja millal soovitaks laagris osaleda. Kaitseministri käskkirjaga kehtestatakse „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise uus kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Senisest põhjalikum toetuste taotluste menetlemine ja hilisem kontroll riigieelarvelise toetuse lepingu täitmise üle tõstab mõnevõrra ameti töökoormust, kuid laagrite korraldamise üleminekul Kaitseliitu jääb ära töömahukas laagrite taotluste ja aruannete menetlemine. Seega kokkuvõttes ei too määruse rakendamine kaasa töökoormuse märgatavat kasvu. Muudele valdkondadele ega riigieelarvele määruse rakendamine mõju ei avalda. Määruse kehtestamisega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Määruse alusel riigieelarveliste toetuste andmist rahastatakse riigieelarvest ka edaspidi ja toetuse taotlusvoorude ning stipendiumi konkursi eelarve kinnitatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kaitseressursside Ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkiri nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ ning kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkiri nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse rakendamine ei too riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud lisaks eelnõu menetlemisele kuluvat aega ka muutunud regulatsiooni sihtrühmadele (koolid ja riigikaitseõpetajad) tutvustamisele kuluvat aega. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseressursside Ametile. 10.05.2021 nr 3-1/21/1723 Riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldusest uuest aastast Austatud koolijuhid ja riigikaitseõpetajad Gümnaasiumid ja kutseõppeasutused on Kaitseministeeriumi valitsemisalale olulised partnerid noorte kaitsetahte kasvatamisel. Anname teada, et 2022. aasta 1. jaanuarist muutub riigikaitseõpetuse välilaagrite läbiviimise kord ning laagreid hakkab korraldama koos riigikaitseõpetajaga Kaitseliit kaasates vajadusel Kaitseväe üksused. Laagrid toimuvad üle Eesti maakaitseringkondade põhiselt üldjuhul jaanuaris, juunis ja septembris. Kooli direktoril tuleb üksnes oma piirkonna Kaitseliidu malevapealikule selle aasta 1. oktoobriks teada anda kui palju õpilasi soovib laagris osaleda ja millal. Muudatus lihtsustab kooli ja riigikaitseõpetaja tööd, sest enam ei pea taotlema laagri korraldamiseks rahalist toetust Kaitseressursside Ametilt, sest laagrite korraldamise vahendid plaanitakse Kaitseliidu eelarvesse. Koolid saavad Kaitseressursside Ametist jätkuvalt taotleda toetust riigikaitseõpetuse elavdamiseks mõeldud õppekäikude korraldamiseks ja õppevahendite soetamiseks. Kaitseliidu ülesanne on ühelt poolt kaitsetahte säilitamine ja kasvatamine ning teisalt elanike turvalisuse suurendamine ja tagamine. Seetõttu soovime, et noorte isamaaline haridus algab Noortest Kotkastest ja Kodutütardest ning jätkub riigikaitseõpetuse välilaagriga. Kaitseliitlaste peamine tegevus on väljaõpe ja õppustel osalemine, mistõttu õpetamine ja kasvatamine toimub organisatsioonis orgaaniliselt ning professionaalselt. Seeläbi õpivad noored välilaagris oma eriala asjatundjatelt – Kaitseliidu instruktoritelt, elukutselistelt kaitseväelastelt, õpetamisest huvitatud ajateenijatelt, aga ka riigikaitsesse panustavatelt vabatahtlikelt ja teiste elualade esindajatelt. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Seda eesmärki ja põhimõtet kannavad ka Kaitseliidu riigikaitselaagrid. Ehk leiab nii mõnigi Teie õpilane pärast õpinguid, ajateenistust ning töö- ja pereelu loomist tee astumaks Eesti vanima ja suurima vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni liikmeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet brigaadikindral Riho Ühtegi Minister Kaitseliidu ülem Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  05.03.2021 Kaitseliidu peastaap väljaõppeosakond Valikaine „Riigikaitse“ välilaagi teenusmudel Kaitseliidus Tallinn 2021 Sisukord TOC \o "1-4" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc65227360 \h 3 2. Valikaine „Riigikaitse“ ja selle välilaagri sisu PAGEREF _Toc65227361 \h 3 3. Välilaagri korraldamise mudel Kaitseliidus PAGEREF _Toc65227362 \h 3 3.1 Väljaõppe välilaagris PAGEREF _Toc65227363 \h 4 3.1.1 Välilaagri aeg, sisu ja instruktorite vajadus PAGEREF _Toc65227364 \h 4 3.2 Vajalikud ressursid välilaagris PAGEREF _Toc65227365 \h 5 3.2.1 Personal välilaagris PAGEREF _Toc65227366 \h 5 3.2.1.1 Valikaine „Riigikaitse“ aine õpetajad PAGEREF _Toc65227367 \h 6 3.2.1.2 Malevate palgaline isikkoosseis PAGEREF _Toc65227368 \h 6 3.2.1.3 Malevate vabatahtlikud instruktorid PAGEREF _Toc65227369 \h 6 3.2.1.4 Ajateenijad välilaagris PAGEREF _Toc65227370 \h 6 3.2.2 Eelarvelised vahendid PAGEREF _Toc65227371 \h 7 3.2.3 Tagalatoetus välilaagris PAGEREF _Toc65227372 \h 7 3.2.3.1 Taristu PAGEREF _Toc65227373 \h 7 3.2.3.2 Majutus PAGEREF _Toc65227374 \h 7 3.2.3.3 Transpordivahendid PAGEREF _Toc65227375 \h 7 3.2.3.4 Toitlustamine PAGEREF _Toc65227376 \h 7 3.2.3.5 Meditsiin PAGEREF _Toc65227377 \h 8 3.2.3.6 Individuaal- ja allüksusevarustus (Lisa 5) PAGEREF _Toc65227378 \h 8 Lisa 1. Välilaagrite planeerimise ajajoon Kaitseliidus 2021 –2022 Lisa 2. Välilaagri te maksumusmudel (kulumudel) Kaitseliidus Lisa 3. Välilaagrite korraldamisega seotud tegevused ja tähtajad Kaitseliidus Lisa 4. Välilaagri ajakava näidis. Lisa 5. Individuaal- ja allüksusevarustus välilaagris Lisa 6. Kaitseliidus läbiviidavate välilaagrite kava 2022 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärk on kirjeldada valikaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamise teenusmudelit Kaitseliidus. Välilaagri teenusmudeli väljatöötamine on vajalik seoses Kaitseministeeriumi otsusega välilaagrite korraldamine üle anda Kaitseliidule. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond on teenusm udeli koostamisel arvestanud olemasolevaid valikaine „Riigikaitse“ korralduslikke õigusakte, analüüsinud välilaagrite korraldamiseks vajaminevaid ressursse, käsitlenud erinevaid valikainega seotud osapooli (Kaitseministeerium (KM), Kaitseressursside Amet (KRA), koolid-õpetajad, Kaitsevägi, Kaitseliit ja MTÜ-d) ja nende vastutust ning varasemat välilaagrite korraldamise või toetamise kogemust Kaitseliidus. Välilaagrite kulud kajastuvad käesoleva dokumendi lisa s 2 kirjeldatud maksumusmudelis (kulumudel). Kaitseliidu kogemus välilaagrite korraldamisel on olnud kahesugune. Üldjuhul kaitseliitlastest „Riigikaitse“ aine õpetajad on küsinud oma kodumalevatelt abi välilaagri korraldamisel ja teine korralduslik vorm on, et malevad on ise võtnud vastutuse välilaagrite läbiviimiseks, sõlmides koolidega lepingud. Korralduslikult on Kaitseliidu jaoks viimane variant lihtsam, kuna järgitakse sõjaväelise juhtimise ja väljaõppe protseduure. Valikaine „Riigikaitse“ ja selle välilaagri sisu Valikaine „Riigikaitse“ on 2011. aasta 6. jaanuaril kinnitatud Gümnaasiumi riikliku õppekava l isa 9 alusel läbiviidav valikaine. Aine eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta. Õppes käsitletakse teatud teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õ ppijate ülekoormatust. Valik aine maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe välilaagris. Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. Välilaagreid korraldatakse Kaitseministri 05.04.2019 käskkirja nr 104 alusel, mida on muudetud 03.09.2019 käskkirjaga nr 264 ja 09.01.2020 käskkirjaga nr 14. Kaitseväe juhataja iga-aastase aastakäsuga on määrat ud Kaitseväe ja Kaitseliidu roll riigikaitseõpetuse toetamisel. Eelnimetatud tegevustega on loodud valikaine „Riigikaitse“ jätkusuutlikuks arendamiseks vajalik õiguslik raamistik. Välilaagri korraldamise mudel Kaitseliidus Maakaitseringkon nad ja maleva d korralda vad „Riigikaitse“ väli laagr eid vastavalt Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna koostatud iga-aastasele Kaitseliidu välilaagrite koondile – Kaitseliidus läbiviidavate välilaagrite kava 2022 (Lisa 6 ) , võttes aluseks kaitseministri käskkirja ning väli laagrite läbiviijate esitatavad taotlused. Keskselt koordineerib K aitseliidus välilaagrite korraldamist Kaitseliidu p eastaabi väljaõppeosakond , kes selleks on koostanud tegevuste ja tähtaegade loetelu (Lisa 3) . Samuti määrab iga m aakaitseringkon d ringkonnapõhise välilaagri kontaktisik u , kes koordineerib ringkonnas välilaagrite läbiviimist . Aine õpetaja vastutab, et enne välilaagrit on õpilastel läbitud valikaine „Riigikaitse“ õppekavast tulenev eelnev õpe. Õpetajal on kohustus osaleda koolitajana välilaagris ja korraldada õppetöö ning tulemuste tagasisidestamine koolile ja KRA-le. Kool (õpetaja) esitab kirjaliku taotluse välilaagri korraldamiseks maakaitseringkonda eelneva aasta 1. oktoobriks. Taotlusele peab maakaitseringkond vastama mitte hiljem kui eelneva aasta 15. oktoobriks (Lisa 3) . Välilaagrite korraldamine ja toetamine nähakse ette maakaitseringkonna ülema iga-aastases aastakäsus- ja plaanis. Maakaitseringkonnad edastavad välilaagrite plaanid Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonda toimumise eelneva aasta 15. novembriks. Väljaõppeosakond esitab Kaitseliidus läbiviidavate välilaagrite kava (Lisa 6) K RA-le välilaagrite toimumisele eelneva aasta 30. novembriks. 3.1 Väljaõppe välilaagris Sõjalise väljaõppe eeskirja (2019) mõistes on „Riigikaitse“ välilaager korralduslikult väljaõppeüritus, mida tuleb läbi viia nagu igat teist sõjaväelise väljaõppe üritust. „Riigikaitse“ välilaagri planeerimine ja aruandlus toimub väljaõppe infosüsteemis (VÕPIS3) ning selle eest vastutab korraldav Kaitseliidu struktuuriüksus. Samuti tuleb arvestada aruandluse koostamisel ning esitamisel Kaitseministri 09.01.2020 käskkirjast nr 14 ja käesoleva dokumendi lisast 3. Välilaagri korraldamise aluseks on struktuuri üksuse ülema poolt kehtestatud laagri käsk . Välilaager korraldatakse kolmel järjestikusel päeval, soovitavalt nädala sees, sest tegemist on kooli programmiga. 3.1.1 Välilaagri aeg, sisu ja instruktorite vajadus Arvestades Kaitseliidu väljaõppe- ja muude ürituse kalenderplaani, on korraldatavate välilaagrite läbiviimise sobilikud perioodid juunis ja septembris (Lisa 1). Korralduslikult toimub iga-aastaselt igas maakaitseringkonnas 1 laager suvel ja 1 laager sügisel. Lõpliku otsuse, mitu laagrit korraldada, teeb maakaitseringkond vastavalt välilaagrite vajadusele ja taotlustele (Lisa 6). Kaitseliidu korraldatava „Riigikaitse“ välilaagri mudeli koostamisel võeti aluseks, et tegevused välilaagris toimuvad ilma relvaõppe ja laskeharjutusteta eeldusega, et need on eelnevalt läbitud. Selle võrra vähendati välilaagri õppekavale vastavat mahtu 10 tunni võrra. Tundide arvestus toimub akadeemiliste tundidena (Lisa 4). Välilaagri tegevust e aeg jaguneb õppetööks (Tabel 1 ) ja korralduslikele tegevustele (ettevalmistus, admin- ja hooldusega seotud aeg) kuluvaks ajaks. Tabel 1. Välilaagri ettevalmistusega, admin- ja hooldusega seotud aeg Teema Aeg Personali vajadus Töötunnid Instruktorite õppetöö ettevalmistamise aeg (1 h õpetava inimtöötunni kohta 1 h ettevalmistusteks) 79 Vastavalt tabel 2 79 Laagri püstitamine 2 1 x 30 õpilasekohta 2 Administreerimine (laagrile eelnev aeg, laagris ja lõpetamine) 3+25+3 Laagritoimkond 3 inimest (ülem, väljaõpe, tagala) 93 Kollektiivvarustuse käitlemine (laost välja ja lattu tagasi) 4+4 Arvestus 4 inimest laadimas ja hooldamas korraldavast struktuuriüksusest 32 Tagasisidestamine 1 Laagri läbiviija 1 KOKKU 205 Õppekavapõhiste teemade õpetamine ja instruktorite vajadus kajastub tabelis 2. Eelduseks instruktorite kaasamisel välilaagrisse on, et instruktor õpetab mitut teemat, mis jääb välilaagri korraldaja otsustada. Samuti õppetunni ettevalmistustele kuluv aeg on võrdne 1 õppetunni kohta 1 õppetund ettevalmistust ühe instruktori kohta. Tabel 2. Õppekavapõhine välilaagri ajaarvestus ja instruktorite vajadus Teema Aeg Instruktorite vajadus Töötunnid Riviõpe 2 1 x 30 õpilast 2 Isiklik ja rühmavarustus 2 1 x 10 õpilast 6 Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul 3 1 x 10 õpilast 9 Orienteerumine maastikul 3 1 x 30 õpilast 3 Varjumine ja varjatud liikumine maastikul 3 1 x 10 õpilast 9 Esmaabi välitingimustes 6 2 x 10 õpilast 36 Kodanikukaitse 2 1 x 30 õpilast 2 Välilaagri püstitamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse 2 1 x 10 õpilast 6 Toitlustamine ja hügieen välitingimustes 2 1 x 10 õpilast 6 KOKKU 25 79 3.2 Vajalikud ressursid välilaagris 3.2.1 Personal välilaagris Välilaagris rakendatakse õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu, kelleks on Kaitseliidu palgalised (lepingulised ja tegevväelased) ja vabatahtlikud instruktorid, riigikaitse aine õpetajad ja ajateenijad. Ajateenijaid ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlikke võib rakendada välilaagris allüksuste juhtimisel, abikoolitajate või kontrollijatena ning toetavates ülesannetes vastavalt nende erialale . Tegevväelaste või lepinguliste instruktorite tasustamine toimub vastavalt kehtivale korrale . Vabatahtlike instruktorite ja t eiste vajamineva isikute kaasamine toimub sõlmitud lepingute alusel, kui seda ei kata korraldava struktuuriüksuse personal (meedik, allüksusevarustuse käitlejad, väli laagri tagalategevuse korraldajad, autojuhid). Lepingud sõlmib välilaagrit korraldav malevapealik, kooskõlastades selle sõltuvalt valdkonnast, kas G1, G4 või G7. Täiendõpe välilaagrite instruktoritele toimub üldjuhul iga-aastaselt Kaitseliidu koolis kahe päevase seminarina, mille eesmärk on ühtlustada „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamise nõudeid ja põhimõtteid Kaitseliidus. Seminari korraldamise eest vastutab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. Seminari korraldamine kajastub Kaitseliidu aastaplaanis. 3.2.1.1 Valikaine „Riigikaitse“ aine õpetajad Valikainet „ Riigikaitse" ainet õpetab koolis õpetaja, kellel on õppeasutusega lepinguline suhe ainekava eesmärkide täitmiseks. Koolide „ Riigikaitse" aine õpetajad peavad osalema Kaitseliidu korraldatavates välilaagrites koolitajatena. Nende ülesanne välilaagrites on oma õppeaine õpetamine, jagudesse ja rühmadesse jaotatud õpilaste tegevuste jälgimine (10 õpilase kohta on 1 õpetaja), vajadusel korra tagamine, administratiivsete tegevuste lahendamine. Aine õpetajad korraldavad õpilaste individuaalvarustuse väljastamise ja tagastamise koostöös KRA/KM lepingupartneritega. Samuti nemad annavad hinnangu oma õpilaste tegevusele välilaagris, et hinnata kursuse läbimist. 3.2.1.2 Malevate palgaline isikkoosseis Maleva palgaliste koosseisu kaasamine välilaagri korraldamisel toimub malevapealiku käskkirja. Välilaagris osalevad instruktorid peavad omama vastavat ettevalmistust ja kogemust tööks noortega. Instruktorite osalemine välilaagris kajastub maleva igakuulises tööajaarvestuses ja nende töö välilaagris tasustatakse täiendavalt vastavalt „ Riigikaitse" välilaagrites riigikaitsealase väljaõppe läbiviimise tasustamise korrale. 3.2.1.3 Malevate vabatahtlikud instruktorid Malevate vabatahtlike instruktorite kaasamine välilaagrisse toimub malevapealiku käskkirjaga. Välilaagris osalevad instruktorid peavad omama vastavat ettevalmistust ja kogemust tööks noortega. Vabatahtlikeks instruktoriteks on erialast pädevust omavad kaitseliitlased. Nende töö tasustamine toimub sarnastel põhimõtetel kui Kaitseliidu koolis õppetöö läbiviimisel, millele lisandub tunni ettevalmistamiseks arvestatakse aeg samas mahus, mis kulub läbiviimiseks. Tasu suurus väljaõppepäeva kohta on maksimaalselt 70 eurot ühe instruktori kohta. Vajalik täiendada juhendiga, kus on kirjas nö vabatahtlike tasustamine Kaitseliidus. 3.2.1.4 Ajateenijad välilaagris Ajateenijaid võib laagris rakendada kokkuleppel Kaitseväe väeosa ülemaga vastavalt nende erialasele ettevalmistusele nii jaoülematena/abikoolitajatena või toetavas ametis nt autojuhina, parameedikuna jne. Võimalusel kaasata laagrisse ajateenijaid, kes on õppinud õpilastega samas koolis. Koos ajateenijatega peab laagris viibima alati tegevväelane. Tegevväelaste tasustamisel järgida kaitseväe juhataja (KVJ) käskkirja , tasumäära muudetud KVJ 13.05.2019 kk nr 120. 3.2.2 Eelarvelised vahendid Välilaagri läbiviimiseks vajalikud eelarvelised vahendid asuvad Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna eelarves. Välilaagrite läbiviimise kulud kaetakse ringkondade/malevate kinnitatud eelarvetaotluste alusel ning reaalsete kulude tekkimisel. 3.2.3 Tagalatoetus välilaagris Välilaagri tagalatoetus tagatakse kohaliku Kaitseliidu maleva, KRA/KM tsiviilteenusepakkujate või Kaitseväe lähima üksuse baasil. Tagala alast toetust korraldab MKR ülema määratud välilaagri vastutav isik, vajadusel kaasates ringkonna malevate isikkooseisu. Individuaalvarustus tellitakse KRA/KM tsiviilteenusepakkujatelt. Kaitseliidu malevate käsutuses oleva materjalide/varustuse taotlemisel lähtutakse Kaitseliidu varustuse taotlemise protseduuridest. 3.2.3.1 Taristu Välilaager on soovitav läbi viia Kaitseväe või Kaitseliidu taristul, nende lähistel või riigimaal. Vajalik on maaomaniku kirjalik (vähemalt e-kiri) kooskõlastus. Väljaõpet võib vajadusel läbi viia ka teistel maadel, mille juures tuleb ülesannete koostamisel ja läbiviimisel järgida Kaitseväe keskkonnakäsiraamatus kirjeldatud keskkonnanõudeid. Selgitatakse (koordineeritakse) ohutusalaseid küsimusi õppuse toimumisega seotud taristul. Kasutatud taristu ja maastik koristatakse ja seatakse õppuse eelsesse seisukorda. 3.2.3.2 Majutus Majutus välilaagris toimub üldjuhul telkides, vajadusel tagatakse telkide kütmiseks vajalik küttematerjal. Välilaagri lõpus korraldatakse telkide kuivatamine ja hooldus. Suviste suurlaagrite puhul võib vajadusel rentida suuremaid telke tsiviilpartneritelt. 3.2.3.3 Transpordivahendid Transport välilaagrisse ja tagasi tagatakse õpilastele tsiviillepingupartnerite baasil. Kaitseliidu transpordivahendeid võib kasutada välilaagris väljaõppe ja elutoetusteenuste tagamiseks. Transpordivahendite kütuse kulud kantakse riigikaitsekoolituse eelarvest. 3.2.3.4 Toitlustamine Toitlustamine korraldatakse võimalusel Kaitseväe väeosast toidu tellimise või välikatla baasil. Viimasel juhul on vajalik lisapersonal. Lubatud on ka toitlustusteenuse sisse ostmine. Toitlustamine sooja toiduga tagatakse välilaagri esimese päeva lõunast kuni välilaagri viimase päeva lõunani. Kaitseväe väeosast toidu toomise korraldamine (sh transport) tuleb varasemalt ette tellida. Välikatla puhul tuleb vajalikud toorained kohale tuua vahetult enne tarvitamist või korraldada kohapealne säilitamine külmas. Kuivtoidupakkide tellimisel lähtuda MKR väljaõppevajaduste planeerimisel. 3.2.3.5 Meditsiin Kõik välilaagris osalevad täiskasvanud on kohustatud osutama esmaabi oma pädevuse piires juhul, kui väljaõppesse ei ole kaasatud meditsiiniline personal, vajadusel helistama abi kutsumiseks numbrile 112. Välilaagri meedik osutab abi sündmuskohal kuni olukorra lahendamiseni või kiirabi saabumiseni. Välilaagri läbiviimisel tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid arvestades kehtivaid standardeid (nt tervishoiutõend toidu käitlejale), epidemioloogilist olukorda ja Vabariigi Valitsuse korraldusi. 3.2.3.6 Individuaal- ja allüksusevarustus (Lisa 5) Õpilaste individuaal- ja allüksusevarustuse nomenklatuur ning hulk on määratud kaitseministri poolt kehtestatud välilaagri läbiviimise korras ja selle lisas 3 . Korras märgitud individuaalvarustuse elemendid tuleb tellida Kaitseministeeriumi lepinguliselt tsiviilteenusepakkujalt (kuni 2022 Adduco OÜ), kes toimetab varustuse välilaagrisse ja tagasi hoiustamise paika. Individuaalvarustus hoolduse korraldab teenusepakkuja. Kaitseministri kehtestatud välilaagri läbiviimise korra lisas 3 märgitud allüksusevarustuse ja kuluvahendid tagab maakaitseringkond. Välivormide väljastamine ja riiete vahetus. Välivorme ja individuaalvarustust võib väljastada ja vastu võtta tsiviilteenusepakkuja, vajadusel Kaitseliidu liikmed töölepingu alusel. Riiete vahetused tuleb korraldada siseruumides, eraldi poistele ja tüdrukutele. Kaitseliidu peastaap Väljaõppeosakond Lisa 1. Välilaagrite planeerimise ajajoon Kaitseliidus 2021 – 2022 1. Alates 2022. aastast planeerib ja toetab „Riigikaitse“ välilaagrite läbiviimist Kaitseliit. 2021. aasta on planeerimise ja ülemineku aasta (KV → KL). 2. 2022/I kv – valmib Kaitseliidu „Riigikaitse“ välilaagrite ‘teenusmudel’ dokumendina – kinnitab KLÜ Märksõnad: planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine (sh kontroll), kokkuvõtted/aruandlus 3. „Riigikaitse“ välilaagrite planeerimise ja läbiviimise ajakava (projekt) 4. Kaitseliidu eesmärk ei ole üle võtta juba väljakujunenud koostöövormi õpetajate ja väeosade?/MKRide/malevate vahel „Riigikaitse välilaagrite korraldamisel. MHK 15OCT21 - KL annab koolidele, KRAle ja KLPS väljaõppeosakonnale taotluse rahuldamise kohta tagasiside RKÕ VL teenusmudel MHK 31OCT21 - koolid esitavad KRA-le laagrite läbiviimiseks 2021 MHK 01OCT21 - koolid esitavad KL-le toetuse taotluse 2022. aasta välilaagri korraldamiseks toetuse taotluse täpse laagrite ajakava, kuupäevade ja päevade arvuga . JAN FEB MAR APR MAY JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC RKÕ RKÕ RKÕ 2022 VL* VL* VL* Kutseõppe- SIIL22 Gümnaasiumid Gümnaasiumid KL MKR/MLV asutused õppuste periood HUNT * - RKÕ VL ei sisalda lahingrelvade relvaõpet ja laskeharjutusi 15.06.2021  Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 16.12.2010.a. protokollilise otsusega nr 1 Kiili Gümnaasiumi põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala (1) Käesolevas põhimääruses sätestatakse: 1) kooli nimi; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskoht; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis (koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel, koolis toimuva õppe vorm ning koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad); 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ning õppekavavälise tegevuse puhul kulude katmise tingimused ja kord õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused. (2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigus- ja haldusaktidest. § 2. Kooli nimi Kooli nimi on Kiili Gümnaasium. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht (1) Kiili Gümnaasium asub aadressil Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Kooli tn 2. (2) Kooli tegutsemiskohaks on kooli asukoha aadressil asuvad Kiili Gümnaasiumi hooned ja territoorium. (3) Kiili Gümnaasiumi põhikooliastme teeninduspiirkond on Kiili valla haldusterritoorium. (4) Vabadele õppekohtadele võetakse vastu ka väljaspool teeninduspiirkonda elavaid lapsi. § 4. Kooli tegutsemise vorm Kiili Gümnaasium on Kiili Vallavalitsuse hallatav asutus; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides. 2. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED § 5. Kooli hoolekogu ülesanded (1) Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. § 6. Direktori ülesanded (1) Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor sõlmib, muudab ja ütleb üles koolitöötajatega töölepingud. (4) Direktori tööülesanded on sätestatud töölepingus. 3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS § 7. Koolis omandatava hariduse liik ja tase (1) Koolis on loodud võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhihariduse omandamiseks on nominaalseks õppeajaks üheksa aastat. (2) Koolis on loodud ka võimalused üldkeskhariduse omandamiseks, mille nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat. 2 § 8. Õppekeel Kiili Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. § 9. Koolis toimuva õppe vorm ja eksternina lõpetamise võimalus (1) Koolis toimub õpe statsionaarse õppe vormis. (2) Koolis on loodud tingimused kooli lõpetamiseks eksternina. Eksternina saab põhikooli või gümnaasiumi lõpetada isik, kes on 17-aastane ja vanem, kes on varasemalt õppinud Kiili Gümnaasiumis, kuid on jätnud kooli pooleli. § 10. Klassid ja rühmad, mis võivad koolis tegutseda hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks (1) Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul kohandatakse riikliku õppekava tingimusi nende seisukorrale vastavalt. (2) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada õpiabirühmi, et luua vajalikud eripedagoogilised ja logopeedilised tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. § 11. Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ning õppekavavälise tegevuse puhul kulude katmise tingimused ja kord õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel (1) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. (2) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavaväliste tegevuste lõikes, kehtestab Kiili Vallavalitsus. Ettepaneku Kiili Vallavalitsusele kaasrahastatavate õppekavaväliste tegevuste loetelu ja määrade kehtestamise kohta teeb direktor kooskõlastades selle kooli hoolekoguga. (3) Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kantakse kooli eelarvesse. (4) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse õppekavavälises tegevuses osaleja vanemale ülekandearve. Isikud, kes ei kanna arvel esitatud tasu tähtaegselt, piiratakse õigust osaleda õppekavavälises tegevuses, mis eeldab osalejapoolset kaasrahastamist, kuni arve tasumiseni. 4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 12. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused seoses koolikohustusega ning õpilase arengu toetamisega 3 (1) Õpilasel on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne kohalik omavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist. (3) Õpilasel ja vanemal on õigus arenguvestlusele, mis korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul ning mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Õpilasele ja koolikohustusliku õpilase vanemale on arenguvestlusel osalemine kohustuslik. (4) Õpilasel on õigus tunnustusele õpingute jooksul kooli kodukorras sätestatud korras. § 13. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused seoses teavitamisega (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. (2) Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu. (3) Kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub direktor kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. (4) Vanemal on õigus vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul teabele, kus kool teeb kokkuvõtte õpilase puudumiste kohta. § 14. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused seoses õppes osalemise ja koolis korraldatavast õppest puudumisega Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õppest puudumine on lubatud üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kooli kodukorras sätestatud tingimustel ja korras. 4 § 15. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused seoses koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamisega (1) Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest. (2) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on vanemal kohustus anda täiendavaid selgitusi. § 16. Õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord (1) Õpilasesinduse põhimääruse muutmises osaleb kogu õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu peab läbima avaliku arutelu. Õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga saab tutvuda kooli veebilehe kaudu. Arvamused saab esitada toimivale õpilasesindusele, kes vastutab õpilaseinduse põhimääruse eelnõu koostamise eest. Saadud tagasiside arutatakse õpilasesinduses läbi ja vajadusel korrigeeritakse õpilasesinduse põhimääruse eelnõud. (3) Enne õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitamist direktorile kinnitamiseks peavad põhimääruse eelnõu läbi arutama ja heaks kiitma kõik klassid. Klasside heakskiitvad otsused protokollitakse ning esitatakse koos arvamustega direktorile. (4) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada. 5. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 17. Koolitöötajate õigused ja kohustused Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 6. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED § 18. Majandamise alused (1) Kiili Gümnaasium ei ole raamatupidamiskohustuslane. (2) Koolile osutab raamatupidamisteenust Kiili Vallavalitsuse raamatupidamine. 5 (3) Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (4) Kooli vara moodustavad koolile Kiili valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud seadmed, inventar ja muu vara. (5) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara Kiili valla õigusaktide kohaselt. § 19. Asjaajamise alused (1) Kiili Gümnaasiumi asjaajamise alused on sätestatud kooli asjaajamiskorras, mille kehtestab direktor. (2) Koolis ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades koolielu reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid erisusi. (3) Teenistuslikku järelevalvet Kiili Gümnaasiumi tegevuse üle teostab Kiili Vallavalitsus. Teenistuslik järelevalve on kooli ja koolidirektori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistuslik järelevalve teostatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. 7. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 20. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine Kiili Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. 6  MAKSEKORRALDUS NR 2211 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО ADVOKAADIBÜROO LEXTAL OÜ 07.10.2021 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10992652 (Registreerimisnumber) Kiili Gümnaasiumi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule EE282200221023944870 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE062200221059223099 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 30.00 EUR 0.16 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Kolmkümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2021100700618666 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS. MAKSEKORRALDUS NR 2211 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО ADVOKAADIBÜROO LEXTAL OÜ 07.10.2021 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10992652 (Registreerimisnumber) Kiili Gümnaasiumi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule EE282200221023944870 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE062200221059223099 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 30.00 EUR 0.16 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Kolmkümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2021100700618666 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.