Vaie

Kalle Laanet Minister Kaitseministeerium 9 .10.2021 Vaie Lugupeetud härra minister Riigikaitse Rügement MTÜ esitab käesolevaga vaide 10.09.21 käskkirja nr 216 kehtetutuks tunnistamiseks, sest see rikub Riigikaitse Rügement MTÜ õiguseid ja on õigusvastane. Riigikaitse Rügement MTÜ on loodud aastal 2011, ühingu põhitegevuseks on riigikaitseõppe korraldamine gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes. MTÜ-l on lepingud enam kui 40 kooliga ning iga-aastaselt osaleb riigikaitselaagrites enam kui 2000 õpilast. Suur hulk klassiga koos ajateenistusse minevatest noortest tulevad ajateenistusse MTÜ töö tulemil. Ühingu liikmed korraldavad riigikaitselaagreid teenistusvälisel ajal planeerides vajadusel samaks ajaks puhkuse. MTÜ ei ole kunagi pakkunud teenuseid koolidele, kus on olemas toimiv lahendus, vaid püüab leida lahendusi koolidele, kus erinevatel põhjustel riigikaitseõpet ei korraldata. Selle raames on tekkinud 7 päevane programm, kus muuhulgas on tagatud riigikaitseõppe kättesaadavus koolidele, kes ei leia oma piirkonnast sobivat riigikaitseõpetajat. Samuti oleme pakkunud oma teenuseid uutele koolidele ja koolidele, kus õpetaja vahetub. Väga tihti pöörduvad koolid ise ühingu poole. Meie partneriteks olevad koolid on teenusega rahul ja soovivad meie poolt laagrite korraldamist ka edaspidi. Oleme teinud muuhulgas koostöös Kaitseministeeriumiga märkimisväärseid investeeringuid riigikaitse väljaõppekeskuse arendamisel, kus on loodud võimalused õpilaste riietumiseks, majutuseks, õppetundide läbiviimiseks ning varustuse hoiustamiseks. Hoones on kasulikku pindala 1000 ruutmeetrit, tagatud küte, soe vesi ja sanitaarruumid. Hoone kasutus on olnud kõikidele koolidele riigikaitseõppe raames tasuta lähtudes Kaitseministeeriumiga 1.03.16 sõlmitud lepingu nr 68 punktist 4.10. Samuti oleme sõlminud Kaitseliiduga 08.01.20 lepingu nr 524LP Humala linnaku arendamiseks eesmärgiga luua paremad tingimused riigikaitselaagrite läbiviimiseks. Lepingu raames on valminud erioperatsioone tutvustav koolituspunkt ja kaks linnalahingute ala. Suurima investeeringuna on lõppjärgus 10-kohaline 100m ohualata lasketiir. Kaitseministri 10.09.21 käskkirjaga nr 216 tunnistati kehtetuks 5.04.19 käskkiri nr 104 "Valikõppeaine "Riigikaitse" raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas". K äskkirja nr 104 punkt 3 alusel reguleeriti, kuidas toimub Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksuse koostöö erialaste ühendustega riigikaitse välilaagrite läbiviimisel . Sama käskkirja p unktiga 6 oli kehtestatud viis , kuidas õppeasutused sa id taotleda riigieelarvelist toetust. K äskkirja nr 216 alusel ei ole võimalik koolidel ja erialastel ühendustel saada toetust K aitseväe või K aitseliidu struktuuriüksustelt, samuti ei toetata koole laagri läbiviimisel. Senini kehtinud toetus on hädavajalik, et koolid saaks kokkuleppe alusel MTÜ - lt tellida riigikaitseõppe teenust, millega koolid on väga rahul ning mis oli nende jaoks hädavajalik. Praegune süsteemi seda ei võimalda. 1. Vabariigi valitsuse 6.01.11 määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” Lisa 9 punkti 1.2 alusel tuleb riigikaitse valikaine praktiline kursus viia läbi väljaõppekeskuses (väeosade nimetus perioodil 2004-2008) kaasates K aitseliidu maleva ja/või Kaitseväe väeosi. Relvaõppe, laskeasjanduse ja ohutushoiuraames peab õpilane käituma lasketiirus turvaliselt laskmiskäskluste järgi ning õppima tundma kaitseväe käsitulirelvi ning harjutama automaadi käsitlemist. Relvaseaduse §20 (1) 5) alusel on automaatrelvad tsiviilkäibes keelatud, mistõttu ilma K aitseväe või K aitseliidu toeta puuduvad koolidel ja erialastel ühendustel legaalsed võimalused täita ainekavas püstitatud eesmärke. 10.09.21 käskkirjaga nr 216 punkt 1 alusel on riigikaitselaagrite ainuõigus antud Kaitseliidule , mistõttu ei ole kellelgi võimalust enam koolile pakkuda riigikaitselaagri korraldusteenust. Isegi kui haridusasutus sooviks riigikaitselaagrit korraldada oma raha eest, p ole see võimalik , kuna uue süsteemi järgi puudu b MTÜ-l võimalus teha koostööd Kaitseväe ja Kaitseliiduga ainekavas kehtestatu elluviimiseks. Muuhulgas on Kaitseliit sedastanud oma riigikaitselaagrite teenusmudelis, et nemad laagrites relva- ja laskeõpet läbi ei vii. Järelikult hoolimata riigikaitse praktikakursuse läbimisest ei saa õpilastele positiivset hinnet panna. Kaitseliidu seaduse §2 alusel on Kaitseliit sõjaväeliselt korraldatud organisatsioon ja seeläbi viib läbi sõjaliselt väljaõpet. Kui Kaitseliidule laagrite korralduse üleandmise aluseks on võetud KaLS § 4 (1) 5 ) , peab Kaitseliit korraldama ka riigikaitseõppe teooriakursus t ning pakkuma praktikakursust täisteenusena, sh pakkuma koolidele riigikaitseõpetajaid, mida siiski ei tehta. Samas kaitseministri 29.06.2011 kirjas on analüüsitud riigikaitseõppe olemust ning leitud, et tegemist ei ole sõjaväelise väljaõppega , mistõttu ei saa olla see Kaitseliidu ülesanne . KaLS §3 (3) võib Kaitseliidu õigusi suurendada ja piirata üksnes seadusega. Puudub seaduslik alus, mille alusel on Kaitseliidul ainu õigus korraldada riigikaitselaagreid. Siinkohal tuleb täpsustada, et kuigi MTÜ teostab mh mittetulunduslikke ja sotsiaalseid-riigikaitselisi eesmärke, siis Põhiseaduse mõttes on MTÜ tegevus siiski ettevõtlusvabaduse kaitsesfääris . Käskkirja nr 216 tõttu ei ole e rialastel ühendustel nagu MTÜ enam võimalik riigikaitselaagreid korraldada, mistõttu on oluliselt ja õigusvastaselt ettevõtlusvabadust. Lähtuvalt kaitseministri käskkirjadest ei ole MTÜ-l võimalik täita koolidega sõlmitud lepinguid (enam kui poolt oma põhitegevusest) ning see riivab oluliselt ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse §31 alusel on eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühistutesse ja -liitudesse. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjale vahendeid, kuid riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks ja mitte ülemääraselt kahjustama ettevõtlusvabadust. Riigikohtu üldkogu selgitas 09.12.2013 otsuse 3-4-1-2-13 p-s 105: „ Põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega ei kaitsta aga mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga. “ Tehtud muudatuste valguses kaob tarbijal (gümnaasiumitel ja kutsehariduskeskustel) võimalus valida teenuse pakkujat ning ei ole tagatud konkurents. Riigikohus peab ettevõtlusvabaduseks riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 , p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12 , p 41): „ Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta. “ Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 ). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02 ; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13 ). Põhiseaduse §31 alusel võib seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Proportsionaalsuse testi läbiviimisel tuleb vaba ettevõtlust piiravad eesmärgid välja selgitada, hinnata nende legitiimsust ja neid põrkuvaid huve kaaluda. Kaitseministeerium ei ole põhjendanud miks on piiratud ettevõtlusvabadust riigikaitselaagrite korraldamisel, ei ole hinnanud muudatuse legitiimsust ning puudub viide seadusele, mille alusel on see tehtud. Riigikohus on vaba turu ja ausa konkurentsipositsiooni tähtsust rõhutanud apteekide asutamispiirangute põhiseaduspärasust kontrollides (vt RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13 ; RKÜKo 22.12.2014, 3-4-1-30-14 ). Kohus rõhutas, et riigil on kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks ja ettevõtlusvabaduse osaks olevat konkurentsivabadust ei või põhjendamatult riivata. „ Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta (vrd RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 , p 11). Üldkogu hinnangul on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu toimimise tingimustel oleks võimatu. “ Tänase päevani on saanud kõik haridusasutused saanud soovi korral riigikaitselaagrid korraldada, muuhulgas korraldab Kaitseliit riigikaitselaagreid võrdsetel tingimustel teiste turuosalistega olles ettevõtja KonkS §2 (2) tähenduses . Praegu on tekkinud olukord, kus koolid ei saa enam valida enda partneriks MTÜ-d (sest siis koole ei toetata ning MTÜ-l puudub koostöövõimalus relvade ja muu toetuse saamiseks Kaitseväels ja Kaitsleiidult ), mille tegelikuks tagajärjeks on see, et MTÜ peab tõenäoliselt lõpetama oma tegevuse senisel kujul . Kui enne 10.09.21 käskkirja nr 216 oli MTÜ tugev erialane organisatsioon, millel oli püsivad kokkulepped ja väljakujunenud suhe mitmekümne kooliga, millele pakuti kvaliteetset teenust, siis käskkiri sisuliselt lõpetab kogu MTÜ tegevuse ja suunab kogu tegevuse „ jõuga “ Kaitseliitu. Koolidele ei anta võimalust valida Kaitseliidu ja MT Ü teenuste vahel. Selliselt tekib olukord, kus suretatakse välja konkurents teenuse kvaliteedi osas, suunates kogu tegevus ainult Kaitseliidule. Seejuures on selge, et Kaitseliit ei paku koolidele samakvaliteetset teenust kui MTÜ ning Kaitseliit on seda ka ise kinnitanud oma teenusmudelis . Lisaks eeltoodule, s uurima erialase ühendusena ei ole Kaitseministeerium kaasanud MTÜ-d korra muutmisele. Käskkirjast ning selle seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel on muudatus tehtud ning ei ole tehtud mõjuanalüüsi, samuti ei ole antud mõistlikku üleminekuaega. 2. MTÜ koostöös oma partneritega on teinud riigikaitse laagrite korraldamiseks vajaliku taristu parendamiseks kulusid ja investeeringuid sadade tuhandete eurode eest, mis tuleks 10.09.21 käskkirja nr 216 alusel maha kanda. Humala linnaku kasutus on olnud kõikidele koolidele, kaitseväe, kaitseliidu ja sisejulgeolekut tagavatele asutustele tasuta. Riigikaitselaagrites pakutavad teenused võimaldavad ülal pidada Humala linnakut ja väljaõppekeskust, kus muuhulgas hoiustatakse riigikaitselaagrites vajalikku varustust, mille soetusväärtus on kuuekohaline summa. Muuhulgas ladustatakse kaitseministeeriumi osalisel toetusel soetud telke ning K aitseväe ja Kaitseliidu poolt võõrandatud välivorme. Haldusaktiga (10.09.2021 käskkiri nr 216) tehtud muudatuste tõttu on reaalne oht, et varustust ei ole võimalik edaspidi kuskil hoiustada ning tekki da võiv kahju on märkimisväärne. Valdav osa investeeritud rahast on teenitud klientide poolt tasutud, kuid liikmete poolt tasuta tehtud töö ning väljapoole haridussektorit osutatud teenuste eest. 3. Vajab täiendavalt selgitamist, et Kaitseministeeriumi 27.05.20 märgukirja 1.1-11/20/144 põhjal väidetakse, et MTÜ käitumine ei vasta KM soovidele. Kaitseministeerium ei ole kordagi MTÜ-le avaldanud oma soove, kuigi MTÜ on seda palunud. Samuti ei ole vastatud kohtumiste soovidele. Muuhulgas nimetatakse MTÜ tegevust subjektiivselt agressiivseks sekkudes nii kahe valitsemisala välise organisatsiooni omavahelistesse suhetesse. Juhime tähelepanu, et senise korra järgi oli kõigil osapooltel võimalus koolidele pakkuda riigikaitseõpet teenusena, sh laagrite korraldust. Koolid on valinud omale partnerid lähtuvalt hinna ja kvaliteedi suhtest. Muuhulgas on märgukirjas ära kaardistatud laagrite korralduse turujaotus ja on tehtud ettepanek teenus monopoliseerida Kaitseliidule. Märgukiri sisaldab valefakte. MTÜ ei ole saanud topelt tasu varustuse halduse eest 12.03.2020 lepingu nr 2-2/20/179-6 raames. Kokkuleppel KRAga on MTÜ pakkunud koolidele varustuse hooldust, kuna Kaitseväe lepingupartner ei olnud suuteline vorme hooldama ajaga, mis taganuks piisava hulga varustust õpilastele laagrite kõrghooajal. Tänu ühingu tegevusele oli tagatud kõikide koolidele õpilastele hooldatud varustus, kusjuures kogu lepingu kehtivuse jooksul ei esitatud MTÜ tegevusele ühtegi pretensiooni. Täna samasisulise lepingu (riigihanke viitenumber 220140) täitjale esitatud lepingu rikkumiste hulka ei jõua enam keegi kokku lugeda ning lepingurikkumine on igapäevane. Muuhulgas ei tagata ülevaadet tellitava varustuse hulgast ja kuupäevalisest saadavusest, õpilastele tuuakse määrdunud ja hallitavat varustust. Märgukirjas lubatakse, et Kaitseliidule laagri korralduse üleandmisel hoitakse kokku 474 000 eurot lähtudes riigihankena varustuse haldamiseks ja transpordiks kuluva teenuse maksumusest. Ka planeeritava uue lahenduse korral, kus laagrite korraldaja on Kaitseliit, jääb varustuse haldus ja transport sisseostetavaks teenuseks , nagu kirjeldatakse Kaitseliidu teenusmudelis lehekülgedel 6 ja 8. Seega lubatud kokkuhoidu ei ole ning tegemist on valeinformatsiooniga. Lisaks on märgukirjas jäetud ekslik mulje nagu õpetaja töötasu küsivad koolid Kaitseressursside Ametilt ja võrreldakse õpetaja töötasu K aitseväe poolt makstava lisatasuga , mida makstakse lisaks palgale õppusel osalemise eest . MTÜ - l on koolidega sõlmitud lepingud, kus on selgesõnaliselt sätestatud, et õpetaja töötasuks makstavaid summasid ei tohi arvestada KRA toetuste hulka. Juhul kui Tallinna Ehituskooli õpetaja soovis seda teha koolile tehtud hinnapakkumise alusel, ei puutu mitte kuidagi MTÜ tegevusse ning MTÜ - l ei ole Tallinna Ehituskooliga lepingulisi suhteid. Märgukirja koostamisesse MTÜ-d ei kaasatud. Märgukirja aluseks olev audit põhines suures osas MTÜ poolt antud selgitustel, samas MTÜ-le ei antud võimalust omapoolse avamuse esitamiseks valminud auditele. Näiteks on auditi aluseks olev üldine päevakava, mis oli lisatud toetuse taotlusele ja selles ei olnud lahti kirjutatud õppesisu. Samas enne igat laagrit kehtestati laagri kava, koos 9 alalisaga, kuid seda ei MTÜ - lt ei küsitud. Seega väide nagu MTÜ korraldatavad laagrid ei vasta ainek a vale, ei vasta tõele. Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse §84 (1) alusel viib üldkeskhariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse üle järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Seega ei ole Kaitseministeeriumil õigust anda hinnangut õppekava täitmise osas. Audit tõi positiivsena välja õppekava rikastamise näitena muuhulgas MTÜ poolt õppetöövälisel ajal korraldatavat õpilaste kokandusvõistlust. Märgukirjas ja meedias on seda nimetatud negatiivses kontekstis gurmeeõhtusöögiks. Muuhulgas on võrreldud laagri maksumust absoluutsummades, vaatamata sisu ning arvestamata KL või KV poolt tehtud kulusid, mille eest kuludokumente ei esitatud. Samuti ei arvestatud laagri pikkust erinevate maksumuste korral, kusjuures laagri pikkus võib erineda kuni 3,5 korda. Arvestades eelpooltoodut sisaldab märgukiri valesid ning otsustajatele on loodud otsuste tegemisel väärarusaam. Seega on 10.09.2021 käskkiri võetud vastu valedel alustel. 4 . Kuivõrd 10.09.2021 käskkiri nr 216 rikub MTÜ ja teiste turul tegutsevate pakkujate ettevõtlusvabadust, tekitab ebaseadusliku konkurentsi puudumise olukorra , tekitab olukorra, kus Kaitseliit teenuse ainupakkujana viib läbi riiklikule ainekavale mitte vastavaid välilaagreid (puuduvad laskeharjutused) ning on võetud vastu lähtudes väärast teabest , siis taotleb MTÜ kaitseministri 10.09.21 käskkirja nr 216 kehtetuks tunnistamist . Kristo Pals Riigikaitse Rügement MTÜ Juhatuse liige