Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele

Mihkel Undrest Teie 18.06.2021 Sõrvemaa Arengu Ühing Meie 21.10.2021 nr 15-1/4735-3 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud härra Undrest Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. 1. Küsite, kuidas on võimalik Saaremaa läänerannikul märgitud kohtades (ennekõike Sõrve poolsaarel) ning Ruhnu saare põhjaosas tagada „vaba vaateväli“. Toote välja, et tuulikute liigendamisest siinkohal kindlasti ei piisa. Planeeringu materjale on tuuleenergeetika arendusaladega kaasneva visuaalse mõju osas korrigeeritud. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab nii kasutatud mõisteid kui üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Juhime tähelepanu, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Seega ei ole planeeringu kohaselt vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult. Kuna väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus, mis peab tuginema Artes Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjalile „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärsele analoogsele juhendmaterjalile. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav järgida) ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. 2. Küsite, kui Eesti saavutab oma 2050 aasta kliimaeesmärgid ning 4500 MW suurune taastuvenergia tootmise võimsus on olemas, kas siis riik lõpetab edasised planeeringud ning lubade väljastamise meretuuleparkide rajamiseks. Teie kirja alusel konsulteerisime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle seisukoht on, et täpseid mahulisi eesmärke tuuleenergeetika arendamiseks merealal ei ole võimalik välja tuua. Üksnes on võimalik, tuginedes energiamajanduse arengukava 2030 täpsustava ja täiendavale teatisele „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“, välja tuua, et mereala tuuleenergia üldine potentsiaal on 7000 MW. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur1 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu on tuuleparkide rajamine mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Ühiskond (sh ettevõtluskeskkond) ootab riigilt taskukohaseid (st madalaid) energiahindu. Seetõttu ongi nii Euroopa Liidu kui ka Eesti energiapoliitika üles ehitatud turupõhisusele ning vabale konkurentsile. Piisav konkurents projektide vahel tagab, et saame tarbija jaoks parima hinna. Seetõttu ei ole võimalik öelda, et X MW tuulepark Y km2 suurusel alal on meie vajaduste jaoks piisav. Taristu valmisoleku osas on Eesti investeerinud viimasel kümnel aastal oluliselt elektrienergia ülekandevõrkude uuendamisse (sh kaasanud sadu miljoneid EL kaasrahastust) ning seda on plaanis ka Eestil edaspidiselt teha, et võimaldada taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamist üle Eesti. Kui tootmismahud võrgu võimekust ületama hakkavad, saab kasutusele võtta alternatiivseid variante (nt salvestus, taastuvgaaside tootmine jms). Planeeringulahenduse elluviimisel pole tuuleparkide kavandamine seotud megavattidega. Planeeringuga määratud tuuleenergeetika alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis läbi viidavate täpsustavate uuringute tulemustest, kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Ehk teisisõnu planeeringuga määratakse ruumiline ulatus, mitte energia tootmismaht. Mereala planeeringu koostamise ajal on teada tuuleenergeetika arendusalade suurim võimalik ulatus, samas ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Tulenevalt eeltoodust, mereala planeeringu strateegilisest iseloomust ja arvestades ka tehnoloogia kiiret arengut pole võimalik planeeringus määratleda erinevate tuuleenergeetika alade energia tootmismahtusid. 3. Küsite, millised on planeeringus ette nähtud tuuleparkide ja tuulikute mõju hetkel töös olevatele radaritele ja kas on kõrguse piiranguid või muid piiranguid mida peab arvestama. Palute konkreetset vastust iga radari kohta eraldi. 1 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 2 Teie kirja alusel konsulteerisime Kaitseministeeriumiga (Muhu radari osas) ning Politsei- ja Piirivalve Ametiga. Kaitseministeerium tõi välja, et Muhu radari puhul tuleb kõrguspiiranguid igakordselt konkreetses asukohas arvestada ning kavandada tuulepark koostöös Kaitseministeeriumiga. Vältimaks radarite töövõime halvenemist on planeeringus seatud tingimus, mille kohaselt tuleb riigikaitselise õhuseire töövõime tagamiseks teha tegevusloa etapis koostööd Kaitseministeeriumiga. Politsei- ja Piirivalve Amet selgitas, et mõju hetkel töös olevatele radaritele (sh Teie poolt viidatutele) on raske hinnata, kuna merre ei ole rajatud veel ühtegi tuulikut, ka on alates 2024.a plaanis radarite uuendamine, mille võimalik mõju merealale ei ole veel täna üheselt teada. Tuulikute kõrgused ainuüksi mereseire radarite tööd otseselt ei mõjuta, kuid mõjutada võivad tuulikute asukohad/paigutused tuuleparkides ja tuuliku laba kõrgus merevee tasemest. Vältimaks radarite töövõime halvenemist on planeeringus seatud tingimus, mille kohaselt mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks tuleb teha koostööd tegevusloa etapis Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. Täpsed lahendused töötatakse välja tegevusloa menetluses. 4. Väljendate oma tõsist muret Eesti saartel asuvate kalurite ja nende perekondade tuleviku pärast. Keeruline on olla tuleviku osas optimistlikul seisukohal, kui ühtegi uuringut mis puudutab kalade liikumist, kudemist ja rännet ei ole planeeringu etapis tehtud. Selgitame, et võimalikke mõjusid merekeskkonnale, sh merepõhja elukeskkonnale ning kaladele ja koelmualadele on käsitletud strateegilisele planeeringule sobivas üldistusastmes. Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale. Mõjuhindamisel on hinnangute andmisel tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale. Kalade koelmualade puhul on lähtutud muuhulgas HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames kogutud infost, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel koostatud kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt. Mõjude hindamise käigus ettevaatuspõhimõttest tulenevalt ja parimale ekspertteadmisele tuginedes välistati aladel, mis on teadaolevalt või seal valitsevate tingimuste poolest arvatavalt kaladele olulised kui koelmualad, meretuuleparkide (ja kalakasvanduste) rajamine. Ebasoodne mõju kalastikule ja kalandusele oli üheks põhjuseks, miks vastavaid tegevusi ei planeerita rannikulähedale ja madalamatele merealadele. Mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule 3 järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse. Meil on hea meel teatada, et tänase teadmise kohaselt on uuringu „Tuuleparkide müra mõju räime rändele“ läbiviimisega alustamiseks vajalik rahastus kavandatud 2022. aasta riigieelarve strateegia eelnõus, mis on suunatud Keskkonnaministeeriumile eraldatavate vahendite hulka, kes vastutab kalavarudega seonduva eest. Oleme planeeringu tegevuskava selle uuringu osas samuti täpsustanud ja tegevuskava p 3.1 kohaselt on tegevuse peavastutaja Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. Juhime tähelepanu, et järgnevates protsessides läbiviidavate uuringute tulemustega tuleb igal juhul arvestada. Kui hoonestusloa/KMH tasandil läbiviidavate uuringute tulemusel tuvastatakse oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada, siis tuleb tuuleparkide rajamisest loobuda või nende mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et olulist ebasoodsat mõju ei kaasneks. Eesmärk igal juhul on vältida kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Vastav selgitus on lisatud ka planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4. 5. Väljendate oma tõsist muret tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride osas, mis läbivat Sõrve poolsaart nii maalt kui ümbritsevad merelt. Sõrvemaa inimestele ei ole võimalike kaablikoridoride temaatikat keegi lähemalt tutvustamas käinud ja ilmselt lähiaastatel keegi ka ei tule. Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere territoorium, mistõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi selle planeeringuga määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused) (seletuskirja ptk 5.16). Planeering toob välja, et maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid) ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seega mereala planeeringus pole määratud, kas Saaremaa lääneosas (Sõrve ja Salme piirkonnas) maismaal rajatakse ühendus õhu- või kaabelliinina. See selgub eraldiseisvates menetlustes, kuhu kaasatakse ka huvitatud isikud. Eesti mereala planeeringut on mitmel korral avalikustatud (vt täpsemalt protsessi etappe planeeringu seletuskirja lisast 3), sh on lahendust tutvustatud Saaremaal mitmetel kordadel, kus on olnud arutelud ka merekaablite teema osas. Lahenduse tutvustuste toimumise teavitamiseks on kasutatud üleriigilise levikuga lehte „Postimees“, maakonnalehti, valla kodulehekülge, valla poolt koostatud meililiste, mereala portaali meililisti ja sotsiaalmeediat. Eelpool viidatud planeeringu põhimõtteid on eraldi tutvustatud ka puudutatud kohalike omavalitsuste esindajatele. Kaablite merre rajamiseks on vajalik taotleda hoonestusluba, mille menetlusesse kaasatakse samuti huvitatud isikud, sh kohalik omavalitsus. Seega Sõrvemaa inimestel on olnud mereala planeeringu protsessis kui ka edaspidistes protsessides võimalik osaleda ja esitada oma ettepanekuid tuuleparkide ühendustega seotud küsimustes. Täname Teid veelkord kaasa mõtlemast ja asjakohaste ettepanekute esitamise eest! Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud 4 kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Kaitseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 5