Eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Siseministeerium Teie 27.06.2021 nr 1-6/2356-1 [email protected] Meie 13.09.2021 nr 5-2/21/2425 Eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud täiendavaks kooskõlastamiseks eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega ja ainult juhul, kui arvestatakse kooskõlastuskirja märkustega 1 ja 3. 1. Eelnõu § 2 punktis 10 täiendatakse abipolitseiniku seadust peatükiga 61. „61. Kriisirolliga abipolitseinik“. Uue peatüki §-s 423 sätestatakse kriisirolliga abipolitseiniku staatuse erisus. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võrdsustatakse kriisirolli määratud abipolitseinik riigikaitselisel ameti või töökohal oleva isikuga, mis muudab oluliselt riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse kontseptsiooni. Riigikaitseline töökohustus peab olema seotud isiku töö- või teenistussuhtega. Tulenevalt abipolitseiniku tegevuse vabatahtlikkusest ja täidetavatest ülesannetest, ei peaks abipolitseinikul olema samaväärseid õigusi võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Kaitseväekohustuse täitmisest ei saa keelduda vabatahtliku tegevuse ootamise eesmärgil. Vastava sätte jõustumisel oleks kriisireservi arvatud isikul õigus kõrvale hoida kaitseväeteenistusest lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kriisireservi loomine ei tohi oluliselt mõjutada riigi sõjalise kaitsega seotud isikute ringi. Sellest tulenevalt Kaitseministeerium ei kooskõlasta nimetatud abipolitseiniku seaduse muudatust ning palub § 423 lõige 1 eelnõust välja võtta. Lisaks juhime tähelepanu, et lisatav lõige on sama paragrahvi lõikega 2 vastuolus. Nimelt sätestab lõige 2, et isiku staatus kriisireservis peatub, kui isik nimetatakse sõjaaja ametikohale (st kutsutakse lisaõppekogunemisele või mobiliseeritakse), samas kui lõikest 1 tulenevalt on isikul õigus hoida kõrvale kaitseväeteenistusest. 2. Eelnõu § 3 punktis 17 (avaliku teenistuse seaduse § 26 lõike 1 punkt 6 muutmine) tehtava muudatuse osas ei ole seletuskiri päris asjakohane. Eelnõule lisatud märkuste tabelis kirjeldatakse, et eesmärgiks on töölepingu seaduse vastava sättega ühtlustamine, et mh tekiks võimalus ka ametnikule märkida mitu teenistuskohustuste täitmise asukohta. Lisaks soovitakse koondamisolukorra tekkimise võimalust ka sama omavalitsuse piires, kui asukoha muutumine toob kaasa elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu. Seletuskirja selgitused elu- ja töökoha asukohtade vahelise kauguse kohta aga ei ole asjakohased. Samuti mitmed kooskõlastajad märgivad, et kilometraaž ebamõistlikkuse määramisel ei ole iseenesest mingi Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 kooskõlastajad märgivad, et kilometraaž ebamõistlikkuse määramisel ei ole iseenesest mingi näitaja. Palume seletuskirja täpsustada, kasutades üheselt mh eelkirjeldatud eesmärke avavaid näiteid. 3. Kaitseministeerium endiselt ei toeta eelnõu § 3 punkti 39 sätet (§ 641. Palga maksmine õppekogunemise ajal) ja jääme seisukohale, et eriteenistuste ühtlustamise töörühmas ei ole kohustusena seda hüvitamise põhimõtet käsitletud. Toetame paindlikku võimalust tööandjal säilitada või hüvitada isikule tema palga või töötasu või siis hüvitada palga või töötasu ja toetuse vahe. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus oleme sätestanud eelpool nimetatud paindliku võimaluse. Kaitseministeerium ei kooskõlasta eelnõu § 3 punktis 39 tehtud muudatust ning palume selle eelnõust välja võtta. 4. Seletuskirja lk 10-11 on esitatud tabel, mis annab ülevaate kehtiva õiguse võimalustest taustakontrollide tegemiseks. Tabelis (lk 11) on märgitud, et taustakontrolli teostab Kaitseliit, kuid viide vastavale õigusaktile (Kaitseliidu seadus § 80) on puudu. Samuti puudub viide politsei ja piirivalve seaduse paragrahvile. Palume seletuskirja täiendada. 5. Eelnõuga ühtlustatakse mitmetes eriseadustes (PPVS, APolS, JAS, PäästeS) eriteenistujatele ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele teenistusülesannete täitmisega seotud hukkumise, surma, vigastada saamise või töövõime kaotuse korral ettenähtud hüvitisi käsitlevat regulatsiooni. Arvestades eelnõus tehtud muudatusi, mille kohaselt sätestatakse ühtne hüvitise suurus ja maksmise kord avaliku teenistuse seaduses, on ka Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS ) vaja teha järgmised täiendavad muudatused: 1) muuta eelnõu § 5 punkti 2 järgmiselt: 2) paragrahvi 61 lõiked 4–42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses. (41) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus, osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras. (42) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.“; 2) muuta eelnõu § 5 punkti 3 järgmiselt: 3) paragrahvi 61 lõige 43 tunnistatakse kehtetuks; 2 (5) 3) muuta eelnõu § 5 punkti 4 järgmiselt: 4) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses. “; 4) muuta eelnõu § 5 punkti 5 järgmiselt: 5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses: „(51) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras. (52) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras. (53) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41, 42, 51 ja 52 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikme keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kui Kaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüvist käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatud korras. (54) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 41, 42, 51 ja 52 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.“. Selgitus (vastavalt eelnõu muudetud sõnastusele) Eelnõu § 5 järgi muudetakse KaLS-i. Eelnõus nähakse ette muudatused, mis tagavad korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmetele Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega võrdsed sotsiaalsed tagatised. Sellega seoses täiendatakse KaLS § 58 lõikes 2 sätestatud Kaitseliidu liikmete sotsiaalsete tagatiste aluseid korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral ning lisaks vigastada saamisele või hukkumisele hõlmatakse tagatistega ka haigestumine, kui see on 3 (5) vigastada saamisele või hukkumisele hõlmatakse tagatistega ka haigestumine, kui see on tekkinud nimetatud juhtudel teenistuskohustuste täitmise tõttu. Samasugune muudatus kehtestatakse ka KaLS-i §-s 64 sätestatud ravikulu hüvitamise puhul. Lähtudes abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate puhul eelnõus ette nähtud regulatsioonist, sätestatakse ka Kaitseliidu liikmete suhtes korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral õigus avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 49 lõigetes 1, 2, 6–10 ning 11 sätestatud ulatuses ja korras makstavale hüvitistele olenevalt sellest, kas Kaitseliidu liikme hukkumine või töövõime vähenemine (sh ajutine töövõimetus) leidis aset õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Kehtiv KaLS sätestab Kaitseliidu liikmetele ette nähtud hüvitised ka Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral, kuid nendel juhtudel sätestatakse eelnõus õigus ainult ATS-i § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud hüvitistele, kuna õppetegevuse korraldamine või valves osalemine ei eelda Kaitseliidu liikme poolt vahetut ohu tõrjumist ning seega võrdsustatakse nimetatud tegevuste puhul ettenähtud tagatised olukorraga, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada või hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel. Ühtlustamisega seoses sätestatakse, et eespool nimetatud hüvitiste arvutamisel lähtutakse samuti ATS-is sätestatud regulatsioonist: kui kehtiv KaLS sätestab Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saamise või hukkumise korral hüvitise maksmise, lähtudes viimasest Statistikaameti avaldatud keskmisest brutokuupalgast, siis nii nagu eriteenistujate ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike puhul, lähtutakse eelnõu kohaselt hüvitise arvutamisel isiku enda keskmisest palgast või töötasust. Kui isik enne vigastada saamist või hukkumist ei töötanud, on hüvitise arvutamise aluseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär ning seda ka juhul, kui tema palk või töötasu oli sellest väiksem (nt osakoormusega töötamise korral). Kaitseliidu korraldatavas sõjaväelises väljaõppes osalemisega seotud tagatisi ei muudeta, sõjaväelise väljaõppe käigus vigastada saamise või hukkumise korral ettenähtud hüvitise puhul on Kaitseliidu liikmed jätkuvalt võrdsustatud kaitseväelastega, kuna nende puhul on samuti tegemist samalaadse ülesande täitmisega. Muudatusega seotud mõjude ning muudatuste rakendamisega seotud kulude ja tulude osas ei ole seletuskirja vaja muuta. 6. Eelnõu § 1 p 3, § 2 p 8, § 4 p 10 ja § 10 p 5 sätestatud muudatuste kohaselt nähakse eriseadustes ette, et isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise (osalise või puuduva töövõime tuvastamise) korral makstakse hüvitist vastavalt ATS-i §-des 49 ja 491 sätestatule. Juhime tähelepanu, et ATS-i § 49 lõikes 10 on sätestatud hüvitise maksmine ka ajutise töövõimetuse korral, kui see on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega isiku vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kuid eriseadustes sellist hüvitist eelnõu kohaselt ette nähtud ei ole. Seega tuleks eelnõu täiendada ning sätestada PPVS-i § 753 lõikes 2, APolS-i § 38 lõikes 2, JAS-i § 242 lõikes 2 ja PäästeS-i § 41 lõikes 2 hüvitise maksmine ka ajutise töövõimetuse korral (punktis 5 toodud KaLS-i § 61 lõike 41 sõnastust on juba vastavalt täiendatud). 4 (5) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Mari-Ann Lõõnik +372 717 0094 [email protected] Gerli Morell +372 717 0230 [email protected] 5 (5)