Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Taimar Peterkop Teie 15.07.2021 nr 7-2/21-01569- 1 Riigikantselei Rahukohtu 3 Meie 13.09.2021 nr 5-13/21/2683 15161 Tallinn [email protected] Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud härra Peterkop Riigikantselei on esitanud ministeeriumidele kooskõlastamiseks valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Kaitseministeerium kooskõlastab VTK, esitades selle kohta järgmised kommentaarid ja tähelepanekud. 1. VTK punktis 4.2.1 loetletakse põhimõtted (lk 11-12), mille alusel toimub suure mõjuga kriiside lahendamine. Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada nende põhimõtete hulka ka riigikaitseseadusest (edaspidi RiKS) tulenev ülesannete jäävuse põhimõte, mille kohaselt ei toimu ka VTK kohase „olukorra“ või „suure mõjuga kriisi“ ajal olemuslikke muudatusi riigi juhtimises, vaid iga institutsioon ja asutus täidab sel ajal edasi talle seadusega pandud ülesandeid. Olukorrast olenevalt muutub üksnes ülesannete maht ja prioriteet ülejäänud ülesannete suhtes. 2. VTK punktis 4.2.1 (lk 12) pakutakse uue, tsiviilkriise mittesõjaliste ja sõjaliste riigikaitsekriisidega ühendava termini lahendusvariantidena välja „hädaolukord“, „valmisolekuolukord“ / „kõrgendatud valmisolek“ või „kriisiolukord“. Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes on loodud üsna keerukas süsteem, mis hõlmab termineid „hädaolukord “, „eriolukord“, „üldine kaitsevalmidus“, „kõrgendatud kaitsevalmidus“, „erakorraline seisukord “ ja „sõjaseisukord“. Senine kogemus näitab, et terminite paljusus tekitab segadust nii tavakodanikus kui ka seadusi rakendavates otsustajates. See omakorda võib mõjuda negatiivselt ohule reageerimiseks vajalike otsuste tegemise operatiivsusele. Kaitseministeeriumi hinnangul on mõistlik otsida ühtse katustermini väljavalimisel lahendust, mis pigem vähendab kui suurendab terminite paljusust. 3. VTK punkti 4.2 kohaselt on valmisoleku seadusega plaanis luua ühtne juhtimiskorraldus, mis võimaldab nii tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi riigikaitsekriise lahendada ühetaolise ja selge juhtimisskeemiga ning ühtsetel alustel. VTK punktides 4.2.2 ja 4.2.3 selgitatakse suure mõjuga kriiside lahendamist strateegilisel ja operatiiv-taktikalisel tasandil. Kaitseministeerium rõhutab, et valmisoleku seaduse eelnõu koostamisel ei tohiks muuta riigi sõjalise kaitse juhtimise põhimõtted. Kaitsevägi peab sõjalises riigikaitses jääma autonoomseks. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 sõjalise kaitse juhtimise põhimõtted. Kaitsevägi peab sõjalises riigikaitses jääma autonoomseks. Kaitseväele võib korraldusi anda kaitseminister, kuid teise valdkonna minister ega teine valitsusasutus ei saa anda Kaitseväele korraldusi sõjalise kaitse teemal. 4. VTK punktis 4.2.2 (lk 14) selgitatakse, et riigikantselei võib moodustada peaministri ja Vabariigi Valitsuse toetamiseks ning ministeeriumide töö koordineerimiseks riigi kriisistaabi, nagu seda tehti COVID-19 kriisi lahendamiseks. Märgime, et selline riigi kriisistaap saab olla üksnes koostööformaat ega tohiks jagada valitsusasutustele siduva toimega ülesandeid. Riigi kriisistaap kui koordineeriv organ peaks tagama selle, et riigi ressursse kasutatakse parimal, optimaalseimal viisil: et erinevad asutused ei dubleeriks üksteist samade ülesannete täitmisel ning et ülesannete jagamisel ei tekiks nn halle alasid ehk tegevusi, mille täitmise eest ei vastuta mitte keegi. Juhtimiskorralduse otsustustasandite määratlemisel tuleb jälgida ka asjaolu, et jääks alles poliitilise vastutuse aspekt: ei ministeeriumid ega muud valitsusasutused ei tohiks hakata täitma ministri funktsioone, st tegema poliitilisi otsuseid. Eelkõige puudutab see otsuseid, mis toovad kaasa suure ühiskondliku mõju või suure mõju eelarvevahenditele – sellised valikud peab langetama poliitiline tasand, mitte valitsusasutus. 5. VTK punktis 4.7 käsitletakse riigikaitseülesannete regulatsiooni täiendamist. Kaitseministeeriumi hinnangul on oluline, et riigikaitseülesannete andmise ja täitmise regulatsiooni kujundamisel lähtutakse riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus1 sätestatust. Riigikaitseülesannete andmist ettevalmistavaid tegevusi peab olema võimalik sooritada juba enne erikorra väljakuulutamist. See on vajalik, et tagada operatiivne valmisolek ülesannete täitmiseks. Selle eelduseks on teatud uurimistoimingute läbiviimine, et tuvastada, kellele vajadusel kiirkorras riigikaitseline ülesanne anda ja kes ka tegelikkuses on suuteline sellist ülesannet täitma. 6. VTK punktis 4.8 käsitletakse riigikaitselisi ametikohti ja töösuhteid kriisiolukorras. Märgime, et Kaitseministeeriumi hinnangul ei tohiks eelnõuga muuta kehtivas RiKSis sätestatud riigikaitseliste töökohtade moodustamise ja määramise põhimõtteid. RiKS § 46 lg 1 esitab ammendava loetelu ametikohtadest, mis on seaduse järgi riigikaitselise töökohustusega. Kõigi muude ametikohtade puhul on sõnaõigus selle üle, kas konkreetne ametikoht on riigikaitselise töökohustusega või mitte, kehtiva RiKS järgi Vabariigi Valitsusel (RiKS § 46 lg 2-4). Kaitseministeerium ei toeta RiKS § 46 lõikes 1 esitatud ammendava loetelu laiendamist seaduse tasandil. Lahendus, mille järgi seadus võimaldaks valitsusasutusel või elutähtsa teenuse osutajatel endal otsustada selle üle, millised ametikohad on riigikaitselise töökohustusega, vähendab vajalikku paindlikkust muu hulgas riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel. Kaitseministeerium on seisukohal, et RiKS § 46 lõikes 1 nimetamata ametikohtade määramisel riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks või mitte peab kaalumisõigus jääma Vabariigi Valitsusele. See on vajalik, et Vabariigi Valitsusel säiliks paindlik võimalus suunata inimressurssi ühelt tegevuselt teisele, sh sõjalisse riigikaitsesse ______________________________ 1 Vabariigi Valitsus võttis 05.08.2021 vastu otsuse esitada eelnõu Riigikogule. Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5647110d-d45f-432c-8fdc-ae2a5e7e5694 7. VTK punktis 4.8 analüüsitakse, milliseid erisusi on tarvis riigikaitseliste ametikohtade ja 2 (3) 7. VTK punktis 4.8 analüüsitakse, milliseid erisusi on tarvis riigikaitseliste ametikohtade ja töösuhete regulatsioonis VTK kohase „olukorra“ või erikorra ajal. Märgime, et riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu2. menetluse käigus ilmnes, et täiendavat analüüsi vajavad ka tagatised, mis nähakse ette isikutele, kes asuvad tööle sõjaaja ametikohale või kelle palka või töötasu erikordade ajal vähendatakse (viidatud eelnõu § 101), eelkõige kõnealuste tagatiste vahekord võlaõigusseadusega. Valmisoleku seaduse eelnõu väljatöötamise käigus tuleb leida kohane tasakaal ühelt poolt riigi huvides vähendatud palgaga töötavate isikute ja teiselt poolt võlausaldajate huvide ja õiguste vahel. 8. VTK punkt 4.10 – menetlusseadustike, kohtute seaduse ning karistusseadustiku muudatused (riigivastased süüteod). Palume kindlasti kaasata Kaitseministeerium kõnealuste muudatuste väljatöötamisse. 9. Lisaks rõhutame, et rahvusvahelist sõjalist koostööd ja rahvusvahelisi sõjalisi operatsiooni puudutav tuleks reguleerida sarnaselt kehtivale RiKSile. Sama puudutab ka eriotstarbelise varustuse ja muude riigipiiri ületuseks vajalike lubade menetlemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Katariina Kärsten 7170072 [email protected] ______________________________ 2 Samas. 3 (3)