Riigikantselei 13.09.2021 nr 5-11/21/3390
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine
Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: RO NMI 2022 eelnõu.docx
RO NMI 2022 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ s eletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitsemi nisteeriumi poliitika planeerimi se osakonna juhataja asetäitja Heleri Aavastik (
[email protected]) ning vastutav jurist on Teele Helemäe ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ). Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi väljaõppemissioon NMI ( NATO Mission Iraq ) vastuseks Iraagi valitsuse palvele veebruarist 2018 toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist ning osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NATO mittelahinguline välja õppe- ja nõustamismissioon käivitati Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt , aid a tes Iraagil üles ehitada kestlikud , läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid , et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, kaasa arvatud Iraagi k aitseministeeriumit, r iikliku julgeolekunõuniku bürood ning peaministri bürood, ning koolit ab välja Iraagi instruktor e id väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiem alt ning Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Samuti õpetab NMI välja Iraagi julgeolekujõude tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osa le koos Iraagi jõududega lahing operatsioonides. Missioon paku b väljaõpet järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, militaarinseneride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus. NMI edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist , soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid. NMI-s töötab kokku 500 instruktorit, nõunikku ja haldustöötajat NATO rii kidest ja partnerriikidest, muuhulgas Austraaliast, Rootsist ja Soomest. NMI nõunikud töötavad Bagdadis ja selle lähistel Tajis ja Besmayas . 2 021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid vastavalt Iraagi valitsuse taotlusel e laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe teostamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani . Missiooni lai endamine toimub järk-järgult ning l isanduvate ülesannete põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja –õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel ja väljaõppel. NMI tegevusulatus võib laieneda Suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli all olevate aladega. Kohandamine toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning USA juhitava rahvusvahelise ISIL-ivastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve (NATO liitlased). Samuti koordineeritakse tegevusi ÜRO ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis (UNAMI, UNDP Iraq, EUAM Iraq) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate riikidega, et tagada rahvusvahelise kogukonna toetuse täiendavus. Seoses COVID-19 pandeemia ja Iraa gi sisepoliitilise olukorraga peatas NMI Iraagi val itsuse palvel ajutiselt väljaõppe- ja nõustamistegevuse 2020 . aasta kevadel ning paigutas osa personali ümber väljapoole Iraaki. Kuigi pandeemi a olukord Iraagi elanikkonna hulgas pole paranenud, on suurem osa missioonil viibivatest kaitseväelastest vaktsineeritud ning NMI tavapärane tegevus Bagdadis praktiliselt taastatud . NATO ja liitlased on toetanud Iraaki COVID-19 pandeemiaga toimetulekul vastavalt Iraagi vajadustele ja taotlustele, sh meditsiinivarustuse, isikukaitsevahendite ja ravimitega. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Läbi osalemis e missioonil Iraagis aitab Eesti aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamise l e , NATO kollektiivse julge oleku tugevdamisel e ning seeläbi toetab Eesti liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO tollasesse missiooni NTCB-I, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväela s e. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI- sse ühe sõjaväepolitseiniku , aasta teisel poolel oli Eesti panustamisel paus . Seoses NMI väljaõppetegevus e ajutise peatamisega ei saanud Eesti staabiohvitser 2020. aastal Iraa g i s oma teenistusülesandeid NMI-s täitma asuda. 2021 esimesel poolaastal panustas Eesti NMI-s staabiohvitser i ga . Alates juunist panustame lisaks ühekordselt kuueks kuuks Bagdadi s Kaitseliidu jalaväerühmaga , mille ülesandeks on väekaitse, täpsemalt vä ljaõppeinstruktorite lähikaitse . Ettepaneku selleks tegi Taani kui NMI juhtriik 2020. aasta 1. detsembrist. Panustamine jalaväerühmaga NMI-s toetab otseselt Eesti liitl askohustuste täitmist ning on Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning operat sioonialasele koo stööle Taaniga. 2021. aastal on kaitseväelaste NMI-s osalemise piirarvuks kuni 4 0 isikut . NMI on hetkel ainus NATO käimasolev operatsioon, kuhu Eestil on võimalik panustada ka järgmisel aastal. 2022. a astal osaleb Eesti NMI -s ühe staabiohvitseriga . Õiguslikud alused NMI -l osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses, ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO-le . Iraagi peaminister Adil Abd Al- Mahdi kinnitas oma 20. veebruari 2020 kirjas , et Iraagi valitsus tervitab NATO rolli laienemist Iraagi julgeolekujõudude väljaõppes ja nõustamises. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatiline pass. Sama staatus on ka mitme teise sama missiooni raames Iraaki panustava rii g i re lvajõudude liikmetel (nt Soome, Taani ja Ühendkuningriik). Osalusega seotud kulu Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 2 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks NMI missioonil kavandatud 119 8 00 eurot. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU 24.08 .20 21 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1 . Pikendada alates 2022 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 20. aasta 7. detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organis atsiooni missioonil Iraagis 2022 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni viie kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kümne kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 21 Algatab Vabariigi Valitsus 20 21 nr