Riigikantselei 13.09.2021 nr 5-11/21/3389
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine
Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: RO Inherent Resolve 2022 eelnõu.docx
RO Inherent Resolve 2022 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 24.08 .20 21 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2022 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 20 . aasta 7 . detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ sätestatud Kaitseväe kuni 10 kaitseväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2022 . aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 20 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 21 Algatab Vabariigi Valitsus 20 21 nr
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitse väelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja asetäitja Heleri Aavastik (
[email protected] ), vastutav jurist on Teele Helemäe (
[email protected] ). Operatsioon Inherent Resolve USA juhitav ale ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioon ile Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF- OIR ) pani USA k aitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, eesmärgiga koondada ISIL-i vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. USA OIR-i nime all läbi viidavate sõjaliste operatsioonide ajendiks Iraagis oli algselt ISIL-i tegevus äärmusliku ideoloogia levitamisel, tavarelvastuse edukal omandamisel, relvastatud üksuste loomisel ning kiire territooriumide kontrolli alla võtmine ja selle käigus ini msusevastaste kuritegude sooritamine . See destabiliseeris kogu piirkonda. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Ir aagis ja Süürias. See hõlmab otsest ja toetav at sõjalist tegevus t , ISIL-i käsuahelate toimimise takist amist, pelgupaikade hävitamist ning rahastamisallikate kinnikeeramist. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Koalitsioon teeb tihedat koostööd ja koordineerib ISIL-i vastast tegevust kohalike partnerite ga – Iraagi armee ja õhujõudude, terrorismivastase võitluse teenistuse, politsei ja Kurdistani julgeolekujõududega. Operatsioon Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. 26. juulil allkirjastasid USA president Joe Biden ja Iraagi peaminister Mustafa al-Kadhimi ühisavalduse, mille kohaselt viiakse lahingüksused Iraagist välja käesoleva aasta lõpuks. USA kohalolu riigis aga säilib ning k okkuleppe kohaselt muutub USA ja Iraagi kaitsealane koostöö tulevikus täielikult väljaõppe- , nõustamis-, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. USA vägede vähendamine Iraagis algas juba eelmise aasta esimeses kvartalis, vähendades veebruariks 2021 vägede arvu 5200-lt 2500-le. Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsus e saavutamisse maailmas. Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel op eratsioonidel on Eesti üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest ning see toetab Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Eesti panus Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al- Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisu s, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis -strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Seoses COVID-19 pandeemia ning sisepoliitiliste pingetega peatati Iraagi palvel ajutiselt alates 2020. aasta kevadest operatsiooni Inherent Resolve väl jaõppetegevus . Eesti väljaõppemees kond naasis Eestisse märtsi s ning staabiohvitser aprillis 2020 . Lisaks sellele toimusid olulised muutused operatsiooni Inherent Resolve struktuuris ja meie partnerriikide, esmajoone s Taani, panustamises, mistõttu on ka Eesti oma osalust operatsioonil Iraagis kohandanud . 2021. aasta juunist detsembrini panustab Eesti OIR-i ühe staabi ohvitseriga, kes paikneb USA baasis Kuveidis. Eesti soovib jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve aastal 2022 ühe staabiohvitseriga . Tulenevalt Iraagi väljaõppevajadustest, operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise st ning Eesti eesmärgist panustada koos võtmeliitlastega rahvusvahelise stabiilsuse toetamisse , võimaldab eelnõus säte statud kaitseväelaste piirarv (1 0) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Õiguslik alus ISIL-i vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, m is koosneb kahest osast. Esimene neist on Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatilised passid. Sama staatus on ka mitmete teiste operatsiooni raames Iraaki panustavate riikide (sealhulgas Taani) relvajõudude liikmetel. Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2022 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 114 800 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi .