Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Riigikantselei 13.09.2021 nr 5-11/21/3386 Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: RO JEF 2022 eelnõu.docx RO JEF 2022 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus ” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitse väelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF ) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja asetäitja Heleri Aavastik ( [email protected] ), vastutav jurist on Teele Helemäe ( [email protected] ) . Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel . Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas , Kaug -Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas , tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i koosseisus võivad Eesti Kaitseväe üksused tegutseda globaalselt. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral Põhja- Euroopas ja kitsamalt ka Balti riikides. JEF-i koostegutsemisvõime , aga ka kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, muuhulgas JEF-i õppus Baltic Protector 2019 Läänemerel, hõlmates piirkonda Taani väinadest kuni Eesti rannikuni , ning operatsioon Expone Läänemerel 2021 märtsis . JEF-i esimesed liikmesriigid olid Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra ja Taani, mille kaitseministrid allkirjastasid 30. novembril 2015 Londonis JEF-i esmase koostöökokkuleppe. 2017. aastal l iitusid JEF-iga Rootsi ja Soome, 20. aprillil 2021 liitus Island. JEF -i kaitseministrid on regulaarselt kinnitanud JEF -i rolli ja ülesanded ning andnud suunised edasiseks tööks. 28. juunil 2018 allkirjastasid liikmesriikide kaitseministrid JEF-i lõpliku koostöö kokkuleppe , veebruaris 2020 NATO kaitseministrite kohtumise äärealal poliitilise deklaratsiooni, milles rõhutasid JEF-i ja NATO koostöö olulisust ning juunis 2021 poliitilise suunise, milles kinnitati üle JEF- i roll Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosa s . Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaits e- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas ja Kaug -Põhjas. Samuti on osalemine JEF- is Eesti jaoks loom ulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koost ööle Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis NATO lahing u grupi raamriigina. Ühendkuningriik on Eesti üks olulisemaid ja lähedasemaid kaitsekoostöö liitlasi. Lisaks sellele võimaldab JEF jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneri ga. Kaitseväele tähendab JEF olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit. Eesti jätkab panust amist JEF-i valmidusse neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase tegevuse meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetuselemendiga, kokku kuni 24 kaitseväelasega ka aastal 2022 . JEF- is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse . Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõike le 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeh ele. Panustamisega seotud kulud Kaitseväelaste lähetamise täpsed kulud valmidusperioodi jooksul JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile sõltuvad operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalikul operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2022 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludes võimalikuks osalemiseks JEF-i operatsioonil kavandatud 9 74 0 eurot . Võimalike lisakulude katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Va litsusele õigus teha muudatusi K aitseministeeriumi valitsemisalas vahendite liigenduses, s eal h ulgas eelarve liikide ning eelarve kontode vahel, rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. EELNÕU 24.08 .20 21 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe k uni 24 kaitseväelast alates 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022 . aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava l sõjalise l operatsiooni l ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva l muu l rahvusvahelisel sõjalise l operatsiooni l. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 21 Esitab Vabariigi Valitsus 20 21 nr