Arvamus ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 02.08.2021 nr 2-2/21-0400/4660 10122 TALLINN [email protected] Meie 10.09.2021 nr 5-2/21/2888 Arvamus ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusele Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Kaitseministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega: 1. VTK välja töötamisel ega selle aluseks olevates uuringutes ei ole arvestatud riigikaitse valdkonnast tulenevate eripärade ning pikaajaliste vajadustega. VTK koostamisel ei ole arvestatud Vabariigi Valitsuse istungile esitatud ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmise seaduse eelnõu. Toodust tulenevalt peavad kavandatavad muudatused arvestama riigikaitseliste huvidega, sealhulgas julgeoleku ja sõjalise riigikaitse vajadustega ning laiapindse riigikaitse eesmärkidega. Ühtlasi palume jälgida, et juba kokkulepitud julgeolekut ja sõjalist riigikaitset puudutavaid erandeid ei muudetaks. 2. VTK III peatükis „Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused“ on märgitud, et kõige tõhusam on regulatsiooni parem rakendamine läbi EHR-i ja arendatava e-ehituse platvormi uute ja parendatud teenuste. Kaitseministeerium palub siinkohal kindlasti arvestada, et riigikaitse valdkonnas ehitamisele on vajalikud erandid, kuna riigikaitseliste ehitiste dokumentatsiooni sellistesse registrisse panna ei ole võimalik. 3. Punkt 9.1.1 – EhS § 3 lg 2 muudatusettepaneku sõnastusest ega sellele eelnevast probleemikirjeldusest ei selgu üheselt, mida loetakse püsivaks siseruumiks. Mõned näited on küll esitatud uuringu aruandes, kuid see ei ole piisav, et üheselt aru saada uue mõiste tähendusest. Palume mõiste eelnõu koostamisel selgelt avada. 4. Punkt 9.1.2 – juhime tähelepanu, et digitaalse infomudeli põhise ehitusprojekti menetlemine eeldab põhjaliku automaatkontrollisüsteemi väljatöötamist ning kontrollimiseks vajaliku oskusteabe andmist kõigile kooskõlastajatele, olenemata sellest, kas nn BIM projekt esitatakse kord mitme aasta jooksul või igapäevaselt. Samuti märgime, et juhul, kui BIM peaks muutuma kohustuslikuks, on riigikaitse valdkonnale vaja kehtestada erand. 5. Punkt 9.1.3 – Kaitseministeerium ei toeta olulise avaliku huviga rajatisele definitsiooni Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 5. Punkt 9.1.3 – Kaitseministeerium ei toeta olulise avaliku huviga rajatisele definitsiooni andmist ning leiab, et see peaks olema igal juhul eraldi sisustatav tulenevalt konkreetse rajatisega seotud asjaoludest. Olulisele avaliku huviga rajatistele legaaldefinitsiooni andmisel vajavad eraldi tähelepanu EhS § 115 nimetatud eriehitised (riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised ning riigipiiri taristu). Üldjuhul ei anta selliste ehitiste kohta avalikku teavet, mille alusel oleks võimalik kontrollida ehitise vastavust nimetatud kriteeriumitele. VTK-st ei selgu, kas nende rajatiste puhul eeldatakse vaikimisi, et tegu on olulise avaliku huviga rajatisega või vastupidi, neid ei käsitleta sellena. Eelnõu koostamisel tuleb arvestada, et juhul kui otsustatakse lisada olulise huviga rajatise legaaldefinitsioon, tuleks sätestada, et riigikaitseliste ehitiste puhul avaliku huvi kohta sätestatut ei kohaldata. Eeltooduga seoses võib tekkida probleem projekteerimistingimuste regulatsiooni tõlgendamises. Olulise avaliku huviga rajatiste puhul on projekteerimistingimused nõutavad, kuid vastavalt EhS § 117 kohaselt ei ole riigikaitselise ehitise puhul projekteerimistingimused nõutavad. Kaitseministeerium on arvamusel, et riigikaitselistest kaalutlustest tulenevalt peab selline erisus säilima. Kui EhS § 117 on erinorm, mis täpsustab olulise avaliku huviga rajatise kohta käivat, siis tuleks see vastav välistus selguse mõttes ka õigusaktis teha. Samuti tuleb olulise avaliku huviga rajatisi käsitleva regulatsiooni muutmisel arvestada kehtivas planeerimisseaduses olulise avaliku huviga rajatiste regulatsiooniga. Planeerimisseaduse § 2 lg-s 2 on sätestatud, et planeerimisseadust ei kohaldata riigikaitseliste ehitiste planeerimisel, mille peamine eesmärk on käsitleda side, eelhoiatamise või ladustamise küsimusi, välja arvatud juhul, kui ehitis asub detailplaneeringu kohustusega alal. Sellised välistused on riigikaitse seisukohast olulised ja peavad jääma kehtima. 6. Punkt 9.1.4 – riigikaitse valdkonnas ehitamisel toimub tihti ehitusloamenetlus ehitiste kompleksile, mis on igati mõistlik arvestades ehitiste eesmärki. Samuti ei kanta kõiki riigikaitselisi ehitisi EHR-i. Ettepaneku realiseerumisel palume riigikaitseliste ehitiste jaoks erisuse kehtestamist. Punkt 9.1.5 – palume eelnõu koostamisel arvestada, et asjaomasele asutusele ei antaks õigust lubada ajutise ehitise püstitamist mistahes avalik-õiguslikke kitsendusi eirates (näiteks erinevad piirangu- või kaitsevööndid, sh nõuded riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndites). Mõju eelhinnangus toodud avalduva mõju kirjelduses on selgitus oluliselt kitsam (ainult planeeringud), kui eespool ettepaneku sõnastuses (avalik-õiguslikud kitsendused). Ühtlasi leiame, et ajutise ehitiste regulatsiooni muutmisel peaks ajutised riigikaitselised ehitised EhS regulatsiooni alt välistama, muutes selleks EhS § 2 lg 5 teist lauset, sõnastades selle järgmiselt: „Käesolevat seadustikku ei kohaldata ajutise riigikaitselise ehitise ja Kaitseliidu väljaõppe käigus ajutise ehitise ehitamisele“. 7. Punkt 9.1.7 – ettepanekus toodud muudatuse sätestamisel palume arvestada riigikaitseliste ehitiste eripäraga, mille kasutamine mõnel juhul võib põhjustada ohtu ümbritsevale keskkonnale (nt riigikaitseliste ehitiste, millele on määratud ohualad, kasutamine sõjaliseks väljaõppeks). 8. Punkt 9.1.8 – ligipääsetavuse nõuete kehtestamisel peame vajalikuks erandi ettenägemist riigikaitselistele ehitistele, mille puhul, arvestades ehitiste kasutusotstarvet, ei ole ligipääsetavuse nõuded igal juhul asjakohased. 9. Punktid 9.3.1 ja 9.3.2 – VTK pinnalt jääb selgusetuks, kuidas jõuavad EhS muudatuse korral ehitusteatised kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumi ja millise aja jooksul saab Kaitseministeerium anda nende kohta oma kooskõlastuse või keelduda sellest, nagu see on praegu ette nähtud EhS § 120 lg-s 1. Kui VTK p 9.3.2 järgi ei ole enam kavas ehitusteatist menetleda, jääb arusaamatuks, kas see tähendab, et neid ei esitata enam puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks ega ametkondadele kooskõlastamiseks. Ehitusloakohustuslike ehitiste loetelu on küll plaanis suurendada ning neid menetletakse (sh eeldatavasti kooskõlastatakse), 2 (3) loetelu on küll plaanis suurendada ning neid menetletakse (sh eeldatavasti kooskõlastatakse), kuid VTKst ei nähtu kuidas kavandatud puudutatud isikute ja ametkondade teavitamine ehitusteatistest ning millal saab esitada seisukohti (eelkõige vastuväiteid) nende ehitiste kohta, mis püstitatakse ehitusteatise alusel. Kaitseministeeriumile on oluline tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime, mistõttu on vajalik teatud juhtudel Kaitseministeeriumi kooskõlastus ehitusteatistele. 10. Punkt 9.3.3 – probleemi 1 juures välja toodud mõju majandusele tabelis märgitud ebasoovitavate mõjude riski osas soovime rõhutada, et see on riigikaitselisest vaatest oluline risk. Kui p 9.3.1 sissejuhatavas lõigus on kirjeldatud, et praktikas on probleemiks alla 20 m2 ehitiste püstitamine selleks mittesobivasse asukohta, siis muudatuse korral suureneb nende ehitiste hulk veelgi, mida võib ainult ehitusteatise alusel juba järgneval päeval püstitama hakata. Ilmselgelt toob see kaasa halduskoormuse suurenemise KOVidele ja riigiasutustele, kui on vaja selliste ehitiste ehitamist peatama hakata või lammutamist nõuda. Vajalik ja mõistlik on eelnev menetlemine, mis annab kindlustunde ka ehitamist taotlevale isikule, et ehitamine on lubatud ning lammutamise ettekirjutus ei tule ootamatult siis, kui osa või kogu ehitis juba valmis. 11. Punkt 9.3.4 – riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest lähtudes oleks vajalik jääda loamenetlusega analoogse regulatsiooni juurde. Vastasel juhul ei saa Kaitseministeerium (ega ka teised kooskõlastavad asutused) teavet ehitusteatise alusel ehitamise kohta ning neil puudub võimalus nõuda enne ehitamise alustamist täiendavat teavet või esitada vastuväiteid ja muudatusettepanekuid ehitamisele. Nimetatud punktis väljatoodu mõju majandusele juures märgitud avalduva mõju osas märgime, et riigikaitselise ehitise töövõime tagamise seisukohast ei ole alati oluline ehitise suurus või keerukus. Ka ebasobivas asukohas õueinventar (pingid, skulptuurid, jäätmekonteinerid jms), lihtsad varjualused, piirdeaiad ja muud ehitusteatise alusel ehitatavad ehitised võivad samuti olla riigikaitselise ehitise töövõimet vähendavad ehitised, mille püstitamisest soovib Kaitseministeerium kindlasti teavet saada ja vajadusel oma vastuväited või tingimused esitada. 12. Punkt 9.4 – probleemi 5 lahendamiseks teeme ettepaneku suurendada ka EhS § 27 lg 4 p-s 2 sätestatud 10 % vähemalt 30 %-ni. 13. Punkt 9.5.1 – Palume muuhulgas selgelt sätestada võimalus tee kaitsevööndi vähendamiseks riigikaitselise ehitise kinnistu piirini, kuna tegemist on riigi kasutuses oleva territooriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Paul Kunimägi 717 0225 [email protected] 3 (3)