Seisukoht Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 12.08.2021 nr 16-6/19-2442-361 [email protected] Meie 09.09.2021 nr 12-4/21/2985 Seisukoht Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on esitanud Kaitseministeeriumile seisukoha esitamiseks pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu. Kaitseministeerium on seisukohal, et aruandes ei ole piisavalt käsitletud kavandatava tegevuse mõju riigikaitseliste ehitiste Paldiski linnakute, eelkõige Paldiski põhjalinnaku ehitistele ning töövõimele. Aruandes ja selle lisades esitatud alusandmed ning kirjeldatud kavandavad tegevused, nendega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ning kavandatavad leevendusmeetmed ei loo veendumust, et PHAJ ehitamine, eelkõige alumise veereservuaari allmaakambrite (kavernide) rajamine ning käitamine on ohutu riigikaitseliste ehitiste Paldiski linnakute hoonetele ja rajatistele ega vähenda riigikaitselise ehitise töövõimet tervikuna. Seetõttu ei saa Kaitseministeerium nõustuda alumise veereservuaari kavernide projekteerimise ja ehitamisega Paldiski põhjalinnaku ehitiste ja territooriumi alla maapõue. Põhjendame oma seisukohta. TTJA 02.12.2019 kirjaga nr 16-6/19-2442-017 seisukoha küsimiseks esitatud PHAJ ehitusprojekti KMH programmi eelnõus joonisel 1 oli maa-aluse veereservuaari ühe kaverni asukoht märgitud riigikaitselise ehitise Paldiski põhjalinnaku territooriumi alla. Kaitseministeerium esitas 13.01.2020 kirjaga nr 12-3/19/4868 KMH programmi kohta seisukoha, et KMH käigus tuleb põhjalikult hinnata allmaarajatiste ehitus- ja käitamisaegset mõju, sealhulgas maa-aluste lõhkamistööde mõju Paldiski põhjalinnakule. Kui KMH käigus selgub, et kaeveõõnte rajamisest või kasutamisest võib tuleneda mistahes negatiivne mõju Paldiski põhjalinnaku ehitistele või linnaku töövõimele, siis tuleb KMH käigus leida maa- alustele rajatistele muu asukoht ning käsitleda seda alternatiivse asukohana KMH-s. KMH programmi kohta esitas ka Keskkonnaministeerium ettepaneku, et KMH aruandes tuleb käsitleda mõju lähiala kinnistutele ja ehitistele, mis võib kaasneda maapõue „tühjaks uuristamisega“ nende all (vt avalikustatud KMH programmi peatükk 9.2 tabel 10 punkt 12 seisukoht nr 7) KMH programmi lõppversioonis on ühe mõjutatava alana märgitud riigikaitselised ehitised Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 KMH programmi lõppversioonis on ühe mõjutatava alana märgitud riigikaitselised ehitised Paldiski põhjalinnak ja lõunalinnak. Tabelis 10 „Ülevaade pädevatelt ametkondadelt laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest“ punktides 10 ja 12 on Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vastavate ettepanekute vastusena märgitud, et nendega arvestatakse. Nüüd, seisukoha küsimiseks esitatud KMH aruande eelnõus joonisel 1 „PHAJ ja väikesadama asukoht“ on Paldiski põhjalinnaku territooriumi alla markeeritud viis maa-aluse veereservuaari kaverni varasema ühe asemel. Samas puudub aruandes igasugune selgitus, miks võrreldes KMH programmi dokumendis esitatuga on kaverne lisandunud ning milliste kriteeriumite järgi on tehtud alumise veereservuaari ehitiste asukohavalik? Eelkõige, miks on kavernidele sobiv ala just hoonestatud alade all, sealhulgas Paldiski põhjalinnaku all, või miks ei ole neid kavandatud samas lähistel asuvate hoonestamata alade alla? Kehtivas detailplaneeringus on selleks ka muid asukohavõimalusi. Aruandest ei nähtu, et KMH käigus oleks põhjalikult analüüsitud ja hinnatud kaeveõõnte rajamise, sealhulgas lõhketööde mõju otse nende kohal olevatele ehitistele, sealhulgas Paldiski põhjalinnaku ehitistele. Aruandest ei ole võimalik leida kinnitust, et kavernide rajamise tegevus ja edaspidine kasutamine veereservuaarina ei ole ohtlik maapinnal nende kohal asuvatele ehitistele. Vastupidi, aruande peatükis 5.7 „Teave vibratsiooni tekke kohta“ on seoses kavandatava lõhketööga märgitud: „Maavõngetega leviv energia, sõltuvalt impulsi tugevusest, võnkesagedusest ja kaugusest, võib kahjustada maapealseid hooneid ja rajatisi.“ Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks ohutuse tagamiseks eeldada, et hoonestatud alade, sealhulgas riigikaitselise ehitise Paldiski põhjalinnaku alla kaeveõõsi ei kavandata ega ehitata. Paraku nähtub jooniselt 1, et võrreldes varasemaga on neid sinna kavandatud hoopis ulatuslikumalt. Kaitseministeerium ei nõustu sellise lahendusega, kuna aruandest ja selle lisaks olevast lõhketööde seismika hinnangust (lisa 6) ning muudest PHAJ projekteerimisega seotud TTJA esitatud dokumentidest nähtuvat teavet Paldiski põhjalinnakule kohaldades võib järeldada, et maa-aluse veereservuaari kavernide rajamine võib olla ohuks Paldiski põhjalinnaku ehitistele ning vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. PHAJ rajamiseks vajalike lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimaliku mõju hindamiseks on koostatud Paldiski 500 MW pumphüdroelektrijaama rajamisel teostatavate lõhketööde seismika hinnangu (aruande lisa 6, OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 20/3161). Selle peatükis 2 (lk 5) on märgitud, et välitöö käigus kaardistati 12.07.2020 ja 06.10.2020 peamised hooned ja nende tüübid PHAJ kompleksiga hõlmataval maa-alal. Kaardistuse eesmärk oli fikseerida lõhketööde võimalikku mõjualasse jäävad hooned ning nende ehituslikud näitajad, millega arvestada ohutute laengute arvutamisel. Alusandmetena kasutati ehitisregistris registreeritud hoonete andmeid vundamentide ja kandvate konstruktsioonimaterjalide osas. Samast dokumendist nähtub, et Paldiski linnakute hooneid on seal käsitletud vaid põgusalt, kuna ehitisregistris leidub nende kohta väga vähe andmeid, mis on üldiselt omane riigikaitselistele ehitistele. Pärast uuringu koostamist on Padiski linnakusse püstitatud veel mõned erineva otstarbega ehitised ning kavas on neid ehitada veel. Seega ei saa lugeda, et kõik olulised ehitised on arvesse võetud, kui ei ole käsitletud kõiki otse lõhkamispaiga kohal olevaid ehitisi. Samas uuringus on märgitud, et lõhketööde eeldatavasse mõjualasse jäävatelt ohtlikelt ettevõtetelt küsiti täiendavaid andmeid, et välja selgitada erinõuded seal kasutatavate seadmete tõrgeteta tööks. Nähes, et ehitisregistrist ei tulene piisavalt andmeid otse lõhkamiskoha kohal olevate riigikaitseliste ehitiste tehniliste omaduste kohta ning Kaitseväe territooriumil 2 (4) olevate riigikaitseliste ehitiste tehniliste omaduste kohta ning Kaitseväe territooriumil kasutatavad ja hoitavad seadmed ei ole samuti üldteada, tulnuks küsida ka Kaitseministeeriumilt või Kaitseväelt andmeid Paldiski linnakute ehitiste omaduste kohta või erinõudeid vibratsiooni suhtes ning nende andmetega maa-aluse veereservuaari asukohavalikul arvestada. Kaitseväe Paldiski linnakutes hoiustatakse erinevat liiki riigikaitselise otstarbega varasid ning kasutatakse tehnoloogiat, mida maapinnas levivad võnked võivad kahjustada. Kaitseministeerium ei saa nõustuda mistahes vähimagi riskiga, et riigikaitselise ehitise all maapõues toimuvate lõhketöödega ja edaspidi kaeveõõnte veereservuaarina kasutamisega võib kaasneda oht riigikaitselistele ehitistele või nendele ette nähtud funktsioonide täitmisele ehk töövõimele. Aruandes ega selle lisades ei ole oluliselt käsitletud lõhkematerjali käitlemise, sealhulgas transportimise ja hoiustamise küsimusi. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi näevad ühe võimaliku ohuna Paldiski põhjalinnakule ka olukorda, kus linnaku alla maapõue transporditakse lõhkematerjali suurtes kogustes, pidevalt ja aastaid järjest. On ette näha ka võimalus, et Paldiski põhjalinnaku lähedusse soovitakse rajada lõhkematerjali ladu. Kogumis tuleb seda pidada julgeolekuohuks ning ohuks riigikaitselise ehitise töövõimele. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis lõhkematerjali hoiustamise koha rajamise vajaduse korral tuleb selleks teha täiendavat koostööd Kaitseväega, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et PHAJ kavatsetakse ehitada riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse, ei nõustu Kaitseministeerium KMH aruandes esitatud andmete alusel PHEJ maa-aluste rajatiste rajamisega riigikaitselise ehitise Paldiski linnaku territooriumi alla maapõue. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta “ § 3 lõike 1 kohaselt ei tohi riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Aruandes esitatud andmed ja võimalike mõjude käsitlus ei anna tõsikindlat teadmist, et maa-aluste kavernide rajamine Paldiski põhjalinnaku alla oleks riigikaitselisele ehitisele ohutu ega vähendaks selle töövõimet. Palume leida projekteerimise käigus maa-alusele veereservuaarile muu asukoht, soovitavalt mõnel hoonestamata maa-alal. Lisaks palume korrigeerida ja täiendada aruande peatükki 3.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“. Palume kontrollida ja korrigeerida seal nimetatud kinnisasjade andmeid. Maakatastris selliste aadresside ja katastritunnustega katastriüksusi registreeritud ei ole. Palume lisada tekstina alumise (maa-aluse) veereservuaari asukoha kirjeldus. Praegu on peatüki sisu puudulik ja eksitav, nagu kogu kavandatav ehitustegevus piirduks vaid seal märgitud kinnisasjadele ja Paldiski lahte kavandatud ehitistega. Ühtlasi juhime tähelepanu, et aruande peatükis 6 „Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju“ (lk 63) on ühe võimaliku mõjuallikana märgitud maantee rekonstrueerimisega, sh tee õgvendusega seotud tegevused. Arvestades, et ülejäänud aruandes ei käsitleta ühegi maantee rekonstrueerimist või õgvendamist, on selline mõjuallikas ilmselt ekslikult dokumenti märgitud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja 3 (4) Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] Ene Mägi 5332 6339 [email protected] 4 (4)