Paluküla-Möldripalu liivamaardla Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-036 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmin

Verston OÜ [email protected] 07.09.2021 nr DM-115131-15 Paluküla-Möldripalu liivamaardla Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-036 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Aktsiaselts Eesti Teed (registrikood 12249762, aadress Linnuse tn 6, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile 16.03.2021 Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr TARM-036 muutmise taotluse (registreeritud 16.03.2021 Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS nr DM-115131-1). Aktsiaselts Eesti Teed esitas 19.04.2021 korrigeeritud taotluse (registreeritud 19.04.2021 Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS nr DM-115131-7). Kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse ajal, ettevõtete ühinemisel, muutus taotleja ettevõtte nimi Verston OÜ-ks (registrikood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720). Edaspidi ka ettevõte. Kaevandamisloa muutmise taotlus on 22.04.2021 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 22.04.2021 kirjaga nr 115131-9 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Paluküla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas katastriüksustel Kastre metskond 59 (katastritunnus 18502:005:0185; kaardi ja plaani alusel; maatulundusmaa) ja Paluküla liivakarjäär (katastritunnus 18502:005:0290; kaardi ja plaani alusel, mäetööstusmaa), Paluküla-Möldripalu liivamaardlas (registrikaart nr 740). Kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Mõlema kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium, Kastre metskond 59 volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Paluküla liivakarjääri volitatud asutus on Maa-amet. Ettevõte taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 laiendamist Paluküla- Möldripalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkidele 11, 12 ja 13 ning kaevandamisloa TARM-036 kehtivusaja pikendamist. Paluküla liivakarjääri laiendamise ja kehtivusaja pikendamise taotlus vastab maapõueseaduse § 68 lõikes 1 ja § 67 lõikes 1 sätestatud tingimustele - olemasolevaid varusid jätkub Paluküla liivakarjääris vähem kui 5 aastaks ning praeguse kaevandamisloa TARM-036 kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Paluküla liivakarjääri piires täielikult ammendada. Kaevandamisega jätkamine Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel Paluküla-Möldripalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide ulatuses tagab maavara majanduslikult otstarbeka ja keskkonnasäästliku kasutamise ning võimaldab korrastada kogu Paluküla-Mördipalu maardla ühtseks maa-alaks vältides ebaloomulike vahenõlvade tekkimist mäeeraldiste piiridele. Ettevõte planeerib kasutada Paluküla liivakarjäärist kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva taristuehituses ja -hoolduses, mis on ettevõtte üks põhitegevustest. Võrreldes uue maardla avamisega on otstarbekas jätkata kaevandamisega maardlas, kus on teada kaevandamisega kaasnevad mõjud ning kaevandajal on olemas teadmised maardla kaevandamistingimuste osas. Taotletava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 10,80 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla (registrikaart nr 740) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1, 11 ja 12 plokki, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 plokki ning olemasolevat Paluküla liivakarjääri mäeeraldist. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud seisuga 31.03.2021 aktiivne tarbevaru täiteliival (1, 11, 12 plokk) 703 tuh m³ ja kaevandatavaks varuks on 563 tuh m³. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru (13 plokk) 157 tuh m³ ja kaevandatavaks varuks on 143 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 50 tuh m³. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve metsamaa. Taotletava keskkonnaloa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja 2(9) asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 6 1 lõike 3 järgi Keskkonnaamet annab eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: Kaevandamisloa muutmise taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teavet. 1. Kavandatav tegevus Ettevõte taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist, sh laiendamist Paluküla-Möldripalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkidele 11, 12 ja 13 ning kaevandamisloa TARM-036 kehtivusaja pikendamist. Paluküla liivakarjääri laiendamise ja kehtivusaja pikendamise taotlus vastab maapõueseaduse § 68 lõikes 1 ja § 67 lõikes 1 sätestatud tingimustele - olemasolevaid varusid jätkub Paluküla liivakarjääris vähem kui 5 aastaks ning praeguse kaevandamisloa TARM-036 kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Paluküla liivakarjääri piires täielikult ammendada. Kaevandamisega jätkamine Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel Paluküla-Möldripalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide ulatuses tagab maavara majanduslikult otstarbeka ja keskkonnasäästliku kasutamise ning võimaldab korrastada kogu Paluküla-Mördipalu maardla ühtseks maa-alaks vältides ebaloomulike vahenõlvade tekkimist mäeeraldiste piiridele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla (registrikaart nr 740) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1, 11 ja 12 plokki, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 plokki ning olemasolevat Paluküla liivakarjääri mäeeraldist. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud seisuga 31.03.2021 aktiivne tarbevaru täiteliival (1, 11, 12 plokk) 703 tuh m³ ja kaevandatavaks varuks on 563 tuh m³. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru (13 plokk) 157 tuh m³ ja kaevandatavaks varuks on 143 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 50 tuh m³. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve metsamaa. Taotletava keskkonnaloa kehtivusaeg on 15 aastat. Maastikuliselt paikneb Paluküla karjäär Kagu-Eesti lavamaal, väga liigestatud reljeefi ning keeruka geoloogilise ehitusega Uniküla ehk Paluküla mõhnastiku äärealal. Maapinna absoluutsed kõrgused Paluküla karjääri mäeeraldisel ulatuvad 66,0-94,0 meetrini. Karjääri mäeeraldise maa-alale ei jää hooneid. Paluküla liivakarjääri (plokk 1 aT) kattekihi moodustab kasvukiht (muld) ja saviliiv- ja 3(9) liivsavimoreen. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt on kattekiht juba kooritud, väljaarvatud karjääri äärealadelt. Kasvukihi (mulla) paksus on 0,3 - 0,5 m, keskmiselt 0,4 m ning moreeni paksus on 1,1 - 3,0 m, keskmiselt 2,1 m. Plokk 1 aT osas moodustab kasuliku kihi jääjärveline liiv ja liiv vähese kruusaga paksusega 3,0 – 9,5 m, keskmiselt 5,5 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen ja savi. Paluküla liivakarjääri laiendatavas osas (plokid 11 aT, 12 aT ja 13 aT) kasulikku kihti katva keskmiselt 1,1 m paksuse katendi moodustab kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus taotletaval alal on 0 – 0,4 m (keskmiselt 0,2 m) ning saviliivmoreeni paksus 0 – 2,4 m (keskmiselt 0,9 m). Kasuliku kihi Paluküla liivakarjääri laiendatavas osas moodustab jääjärveline liiv, liiv kruusaga ja kruus paksusega 3,0 – 18,2 m, keskmiselt 8,2 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mida suures osas mäeeraldise alal uuringuga rajatud puuraukudes ei avatud. Taotletava mäeeraldise ida- ja põhjapoolses osas levib täiteliiv (plokid 1 aT, 11 aT ja 12 aT) ning lääneosas ehituskruus (plokk 13 aT). Täiteliiv on väga ühtlase koostisega, keskmine savi-ja tolmuosakeste sisaldus on 6,8% ning liiva peensusmoodul on 0,8. Täiteliiva plokis on kaevandatava varu paksus 7,5 – 17,7 m (keskmiselt 14,2 m) ning ehituskruusa plokis on kaevandatava varu paksuseks 3,0 – 8,0 m (keskmiselt 7,4 m). Kogu taotletav maavara asub Paluküla liivakarjääris veetasemest kõrgemal. Alal teostatud uuringu käigus rajatud puuraukudega taotletaval Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel põhjaveekihti ei avatud. Enne kaevandamisega alustamist eemaldatakse mäeeraldiselt puud ning kasulikku kihti kattev katend. Kasvukihi keskmine paksus Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel on 0,1 - 0,2 m kogumahuga on 15 tuh m³, saviliivmoreeni keskmine paksus mäeeraldisel on 0,9 m kogumahuga 26 tuh m³. Plokk 1 aT kattev moreenikiht keskmise paksusega 2,1 m on geoloogilise uurinuga arvestatud ploki 1 aT koosseisu täiteliivana. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müratõkkevallid ning kasutatakse hiljem ära karjääri korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kaevandamise tingimused taotletavas Paluküla liivakarjääris on keskmised – kuigi kogu kasulik kiht asub veetasemest kõrgemal, siis raskendab kaevandamist suur kihi paksus ning maapinna reljeefi suur liigestatus mäeeraldise piires. Täiteliiva kihi paksus varieerub vahemikus 2,8 – 17,7 m (keskmine 14,2 m) ning ehituskruusa kihi paksus varieerub vahemikus 3,0 – 8,0 m (keskmine 7,4 m). Kasuliku kihi lamam paikneb absoluutkõrgusel 72,17 – 95,67 m. Maavara on Paluküla liivakarjääris sõltuvalt täpsest kaevandamise asukohast võimalik väljata ühe kuni kolme astmega. Maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit ning vajadusel laadurit. Kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle kallurile või vajadusel mobiilsesse purustus- ja sorteerimisseadmetesse. Ekskavaatori tööd tõhustab kopplaadur, mis lükkab ülemiselt astmelt ekskavaatorile materjali ette nii, et ekskavaator saab ühest seisukohast laadida astangu alt ja eest ning enda tagant ja astangu pealt. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis kas laetakse otse kalluritele väljaveoks või vajadusel purustus- ja 4(9) sorteerimisseadmetesse. Kaevise väljaveoks kasutatakse Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval mäeeraldisel. Täpsed kaevandamise protsessid ja tööde lahendused määratakse Paluküla liivakarjääri kaevandamise projektis. Kaevandamine Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Tartu maakonnaplaneeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Paluküla liivakarjäärist kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva kasutatakse taristuehituses ja - hoolduses. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja katend leiab kogu mahus kasutust, ei teki Paluküla liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 71 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Lähim elamu jääb taotletavast Paluküla liivakarjääri mäeeraldisest ~390 m kaugusele läände Mihklimetsa kinnistule (katastritunnusega 18502:005:0345). Paluküla liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv lenduvad peenosakesed (edaspidi tolm), suurenev mürafoon ja võimalik põhjavee reostamine. Taotletav maa-ala on varasema kaevandamisega rikutud, mille tõttu ulatuslikku maastikupildi muutmist mäetööde taasalustamisega ei kaasne. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, laadur, kallurauto). Mäetööde (kaevandamine, laadimine) tegemiseks kasutatakse ekskavaatorit, mille müratase on vahemikus 105-110 dB. Juhul kui materjali kavatsetakse sõeluda, tuuakse karjääri purustus-sorteerimissõlm (müratase 105-110 dB) ja frontaallaadur (müratase 100-110 dB), millega veetakse töödeldud materjal puistangusse ja laaditakse veokitele. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad 5(9) masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18– 25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB (väljaspool süvist). Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi III kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus 65 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Eeltoodu põhjal ei ületa naabruses oleval Mihklimetsa maaüksusel asuva kodu õues piirväärtuseks olevat 65 dB. Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Liiva kaevandamine ja sõelumine tavapärasel juhul ülenormatiivset tolmu ei tekita, kuna looduslik materjal on piisava niiskussisaldusega. Transportimisel tekkivat tolmu saab ohjata karjääri siseste teede niisutamisega/kastmisega. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid sõidukeid. Põhjaveele ja vesivarustusele Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel kavandatav maavara nõuetekohane kaevandamine mõju ei avalda, kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval pool asuvat maavara. Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Paluküla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas katastriüksustel Kastre metskond 59 (katastritunnus 18502:005:0185; kaardi ja plaani alusel; maatulundusmaa) ja Paluküla liivakarjäär (katastritunnus 18502:005:0290; kaardi ja plaani alusel, mäetööstusmaa), Paluküla Möldripalu liivamaardlas (registrikaart nr 740). Kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Mõlema kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium, Kastre metskond 59 volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Paluküla liivakarjääri volitatud asutus on Maa-amet. 6(9) Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa külgnevad vahetult olemasoleva Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisega (loa nr L.MK/321441; loa omaja Suuremäe Karjäär OÜ) ja selle teenindusmaaga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei hõlma täielikult olemasoleva Paluküla liivakarjääri mäeeraldist, välja jääb kuni 4,4 m laiune ala teenindusmaa põhjaosast. Taotletava mäeeraldise põhjaosale jääb alajaam Palusalu:(Kuuste)(VID kood M1582188) ja elektrimaakaabelliin VÕNNU:KUS (VID kood KKL1737808). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitseliseehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga. Avalikus kasutuses olev kohalik Tekkeli tee nr 1850055 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~45 m ja ~25 m kaugusele. Lähim elamu jääb taotletavast Paluküla liivakarjääri mäeeraldisest ~390 m kaugusele läände Mihklimetsa kinnistule (katastritunnusega 18502:005:0345). Mäeeraldisele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi muinsus- ega looduskaitseobjekte. Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~5 m kaugusele kagu suunda jääb III kaitsekategooria taimeliigi Goodyera repens (roomav öövilge) kasvukoht (keskkonnaregistrikood KLO9320881). Kuna taotletav maavara asub kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ja kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei muudeta, siis kaevandamisega liigi kasvukohta ei mõjutata. Taotletaval alal ei asu muinsuskaitselisi objekte, kommunikatsioone, hooneid ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju Natura 2000 võrgustiku alale: Vastavalt käesoleva otsuse p-le 1 ja 2 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandatakse ülalpool põhjavee taset ning seetõttu põhjaveerežiimi ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Et vähendada tolmu levikut, tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. Mäeeraldisel looduslik maastik on juba hävinud, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav 7(9) maa-ala korrastamisega. Mäeeraldisel taimkate hävib. Lähtudes eelnevast puudub oluline mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandatakse ülalpool põhjavee taset asuvat maavara; mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lg 8 1 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6 1 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 04.08.2021 kirjaga nr DM-115131-13 Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlusele KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Kastre Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Kastre Vallavalitsus 02.09.2021 kirjaga nr 5-2/1109-1 nõustus ettepanekuga jätta algatamata 8(9) keskkonnamõjude hindamine Paluküla-Möldripalu liivamaardla Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa TARM-036 muutmise taotluse menetluse raames. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, ettevõte poolt esitatud maavara kaevandamisloa muutmise taotlusmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 2 2, 23 4 8 ja 8 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 1.1.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirjast nr 1-1/21/137 „Teabehalduse korra kinnitamine” otsustan: 3.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Paluküla-Möldripalu liivamaardla Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa TARM-036 muutmise taotluse menetluse raames. 3.2. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kaitseministeerium, Kastre Vallavalitsus, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus Aare Mark 5064227 [email protected] 9(9)