Kaitseministri määruse „Kaitseministri 27. märtsi 2013 määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigivalitsemise üheks olulisemaks arengusuunaks on tõhus valitsemine, mille raames kutsutakse ellu struktuurseid reforme eesmärgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust. Olulisteks tegevusteks parema riigivalitsemise saavutamisel on strateegilise planeerimise tugevdamine, tugiteenuste konsolideerimine ja dubleerivate tegevuste vähendamine eesmärgiga tagada efektiivsemad ja kvaliteetsemad avaliku teenused. Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenuste konsolideerimise eesmärgiks on tagada efektiivselt ja professionaalselt juhitud personaliteenused üle valitsemisala. Ümberkorralduse puhul on oluline tagada personalitöö efektiivsus, kokkuhoid ning personalitöö kvaliteedi kasv selliselt, et see toetaks parimal võimalikul viisil kaitsevaldkonna strateegilise eesmärkide täitmist. Kaitsevaldkonna personaliteenused konsolideeritakse Kaitseressursside Ametisse, mis tegeleb juba täna olulise osaga riigikaitselisest inimvarast. Ameti põhiteenusteks on täna kaitseväekohustuse täitmise toetamine ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele värbamisteenuse osutamine. Ameti tegevus hõlmab perioodi alates hetkest mil Eesti Vabariigi kodanikust saab kutsealune või võetakse kai tseväekohustus kuni hetkeni, mil ta asub ajateenistusse. Pärast ajateenistust võib isikul tekkida Kaitseressursside Ametiga taas kokkupuude, kui ta soovib asuda tööle või teenistusse mõnda Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusse või Kaitseliitu. Samuti koondab Kaitseressusside Amet täna kokku kaitseväest teenistusest lahkuvate isikute lahkumisankeedis toodud informasiooni ja esitab vastava analüüsi kaitseväe juhtkonnale. Kuivõrd juba suur osa tegevustest riigikaitselise inimvaraga on Kaitseressursside Ameti vastusalas on teenuste parema korraldamise ja efektiivsuse huvides mõistlik konsolideerida Kaitseressursside Ameti vastutusalasse ka ülejäänud personaliteenuste osutamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. See aitab korraldada kogu riigikaitselise inimvara haldust süsteemsemalt ning annab parema ülevaate Kaitseministeeriumi valitsemisala personali vajadusest, võimekusest ja arengust. Kaitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad ministeerium, kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum. Kaitseliit on küll eraldiseisev avalik õiguslik juriidiline isik, kuid teenistuslikult on tal tugev seos kaitseväega ning eelarveliselt saab ta tegevustoetust Kaitseministeeriumi kaudu. Samuti kasutab Kaitseliit juba täna osade ametikohtade värbamisel Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuse teenust. Nii personaliteenuste konsolideerimise rahvusvaheline praktika kui Eesti riigiasutuste personali- ja palgaarvestuse konsolideerimise kogemus näitab, et ühises teenuskeskuses on mõistlik osutada teenuseid, kui asutuste teenuste portfell on suures osas sarnane ja teenuste osutamiseks kasutatakse samu infotehnoloogilisi lahendusi. Efektiivsuse tõstmisel on määrava tähtsusega samade infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Arvestades asutuste personaliteenuste portfelli ning kasutatavaid infotehnoloogilisi lahendusi konsolideeritakse personaliteenused Ka itseressursside Ametisse etapiti . Esimesena konsolideeritakse Kaitseministeeriumi , Kaitseväe (välja arvatud luurekeskuse ja erioperatsioonide väejuhatuse), Kaitseressursside Ameti , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Eesti Sõjamuuseumi personaliteenuste osutamine. Samas jäetakse avatuks võimalus laiendada tulevikus personaliteenust tarbivate asutuste ringi. Valitsemisala personaliteenused koosnevad nii transaktsioonipõhistest kui juhtumipõhistest teenustest, mistõttu on mõistlik konsolideeritud teenused korraldada nn Ulrichi personaliteenuste mudeli põhjal. Mudel jagab personaliteenused kolme erinevat tüüpi teenusteks, mille konsolideeritud korraldamisel peaks lähtuma erinevatest põhimõtetest. Esimesse teenuste gruppi kuuluvad rutiinsed standardiseeritavad teenused (nt teenistus- ja töösuhete haldus, puhkuste haldus) ning ühtsetel alustel jagatavad teenused (nt spordi- ja tervisesoodustused). Nende teenuste konsolideerimisel keskendutakse teenuste maksimaalses ulatuses standardiseerimisele ja infotehnoloogiliste vahendite kaudu osutamisele. Välisriikide parimate praktikate kohaselt osutatakse 2/3 rutiinsetest teenustest infotehnoloogiliste vahendite kaudu nii, et töötaja ja personalitöötaja vahel pole mingit suhtlust. Rutiinsete teenuste konsolideerimise edukust hinnatakse tavaliselt kahe kriteeriumi kaudu: 1) kulude kokkuhoid; 2) töötajate kiirem ja professionaalsem teenindamine. Teise teenuste grupi moodustavad töötajate kompetentside ja pühendumuse tõstmisele suunatud teenused (nt värbamine, hindamine, arendamine ja koolitamine, karjääriplaneerimine ja -juhtimine). Nende teenuste konsolideerimisel keskendutakse personalitöötajate spetsialiseerituse tõstmisele ja analüütika kasutamisele, mille baasil suudetakse pakkuda paremini sihistatud teenuseid. Töötajate arendamisele suunatud konsolideerimise edukust hinnatakse peamiselt kolme kriteeriumi kaudu: 1) personali kompetentsuse kasv; 2) töötajate pühendumuse tõus; 3) töötajate tulemuslikkuse kasv. Kolmandas grupis on strateegilise personalijuhtimise teenused . Strateegilist personalijuhtimist ei planeerita täies ulatuses teenuskeskusesse konsolideerida, vaid selles valdkonnas saavad rollid olema jaotatud Kaitseressursside Ameti, asutuste personalijuhtide ja valitsemisala juhtkonna koordinatsioonikoosoleku vahel. Kokkuvõttes on konsolideeritud mudelis jagatud rollid kolme tegutseja vahel: valitsemisala juhtkonna koordinatsioonikoosolek, Kaitseressursside Amet ja asutuse personalijuht (Kaitseväes on lisaks ka suurte struktuuriüksuste personalijuhid). Konsolideerimise eesmärk on saavutada olukord, kus: Kaitseministeeriumi valitsemisala personalitöö on efektiivsemalt ja professionaalsemalt juhitud ja korraldatud ning Kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate pühendumus on kõrge. Konsolideerimise eesmärgi saavutamist hinnatakse läbi järgmiste võtmeindikaatorite: Personalitöö efektiivsuse indeks – esimestele reformijärgsetele aastatele planeeritakse suuremat efektiivsuse kasvu kui järgnevatele, sest esialgne efektiivsuse kasv on võimalik saavutada tööprotsesside ümberkorraldamise ja standardimise kaudu, kuid hilisemateks on kindlasti vajalikud infotehnoloogilised arendused, mille realiseerimine võtab tavaliselt kauem aega. Juhtide ja töötajate teenusega rahulolu indeks TRI*M suhete hindamise skaalal – TRI*M indeks võimaldab teenusega rahulolu võrrelda nii valitsemisala teis t e konsolideeritud teenustega kui valitsemisalaväliste organisatsioonidega. Indikaatori te tase med selgitatakse välja 2021. aasta sügisel ning seejärel määratakse ka sihttasemed. Töötajate pühendumuse indeks näitab kogu personalitöö pikaaegset mõju ning selle indikaatori tase ei tõuse tõenäoliselt kiiresti. Indikaatori tase selgitatakse välja 2021. aasta sügisel ning seejärel määratakse ka sihttasemed Sisukokkuvõte Eelnõuga laiendatakse Kaitseressursside Ameti vastutusvaldkonda l isades sinna personaliteenused. Kui seni oli üheks Kaitseressursside Ameti põhiteenuseks värbamisteenuse osutamine Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele, siis põhimääruse muudatusega ei käsitleta värbamist enam eraldi põhiteenusena, vaid see on personaliteenuse üks osa. Samuti korrigeeritakse Kaitseressursside Ameti tugitegevuste struktuuri ja liidetakse seni eraldi seisnud õigusosakond tugistruktuuride osakonnaga. Selliselt on koondatud kõik tugitegevused, mis toetavad põhitegevusi, ühte struktuuriüksusesse. Ameti struktuur on ülesehitatud teenuspõhiselt, kus iga struktuuriüksus tegeleb ühe põhiteenuse pakkumisega ning tugiteenuseid pakutakse terviklikult tugistruktuuride osakonnast. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov (
[email protected] ), Kaitseressursside Ameti arendus juht Astrid- Helena Teär (astrid-helena.t
[email protected] ) ja Kaitseressursside Ameti õigusosakonna nõunik Rene Ehasalu (
[email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside ameti põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) redaktsiooni RT I, 11.11.2020, 4 . Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudatusvajadused tulenevad seletuskirja sissejuhatuses kirjeldatud ümberkorralduste sisust . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse §-s 6 toodud ameti tegevusvaldkondade kirjeldust. Uue sõnastuse kohaselt hakkab Kaitseressursside Amet lisaks kaitseväekohustuse täitmise toetamisele, mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle arvestuse pidamisele, osutama kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ning Kaitseliidule personaliteenust. Kaitseressursside Amet käesoleva hetkel juba tegeleb peamiselt riigikaitselise inimvara haldamisega, seega on teenuse efektiivsuse parandamiseks mõistlik konsolideerida ameti vastutusalasse ka ülejäänud Kaitseministeeriumi valitsemisala ja Kaitseliidu personaliteenuste osutamine. Seni on Kaitseressursside Amet osutanud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule värbamisteenust. Seda teenust jääb amet ka edasi osutama, kuid kuna tegemist on personaliteenuse ühe osaga, siis ei nimetata seda enam eraldi ameti tegevusvaldkonna määratluses. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 7 lõige 1 punkti 12 sõnastust. Põhimääruse § 7 lõige 1 punkti 12 muudatus on tingitud asjaolust, et tulevikus ei paku amet ainult värbamisteenust, vaid ühtset personaliteenust valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule. Võrreldes varasemaga, muutub ameti poolt pakutavate teenuste hulk palju mitmekülgsemaks. Lisaks värbamisteenusele hakkab amet pakkuma ka teisi personaliteenuseid, mis on vajalikud personali arenguks ja motivatsiooni tagamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhimääruse § 8 lõiget 2 ja sätesta ta ks e ameti osakondade loetelu vastavalt struktuuri ümberkorraldustele. Ameti osakonnad on eelnõust tulenevalt : kaitseväekohustuslaste osakond, mobilisatsiooniressursside osakond, personaliteenuste osakond ja tugistruktuuride osakond. Muudatuse tulemusel on ameti struktuur üle s ehitatud põhiteenuste põhiselt ning tugiteenuseid, mis tagavad põhiteenuste täitmise, o sutatakse terviklikult tugistruktuuride osakonnast. Eelnõu § 1 pun ktiga 4 täiendatakse põhimäärust paragrahviga 12 1 , mille alusel luuakse ametisse uus personaliteenuste osakond. Uue osakonna põhiülesanne on pakkuda Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja vajadusel Kaitseliidule personaliteenust vastavalt põhimääruses sätestatud ülesannetele. Struktuurimuudatuse käigus toimub tugistruktuuride osakonna personalivaldkonnaga seotud tööülesannete osaline üleminek personaliteenuste osakonda ( kehtiva põhimääruse § 13 p-d 6-8). Tugistruktuuride osakonda jääb asutuse strateegilise personalijuhtimisega seotud tegevus. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 13 punkti 6. Struktuurimuudatuse tulemusena tegeleb tugistruktuuride osakond edaspidi personalivaldkonnas vaid nende tegevustega, mis on seotud strateegilise personalijuhtimisega . Ülejäänud personalivaldkonna teenuseid pakutakse edaspidi keskselt personaliteenuste osakonnast. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 punkt 7. Täienduskoolitust korraldab edaspidi personaliteenuste osakond keskselt. Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse põhimääruse § 13 punktist 8 välja töötervishoiu korraldamise ülesanne. Edaspidi hakkab seda teenust pakkuma personaliteenuste osakond keskselt. Samas jääb ameti tugistruktuuride osakond jätkuvalt korraldama tööohutusalaseid tegevusi, kuna need on seotud töökeskkonna tagamisega. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 13 punktidega 11-15. Muudatuse tulemusena viiakse õigusosakonna tööülesanded üle tugistruktuuride osakonda. Oma olemu selt on õigusteenus tugiteenus ning võrdväärne teiste tugiteenustega, mis aitavad ametil pakkuda oma põhiteenuseid. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse §-d 14 ja 17 vastavalt struktuurimuudatustele. Antud paragrahvid sätestasid õigusosakonna ja värbamiskeskuse põhiülesanded. Senise värbamiskeskuse tegevused viiakse üle personaliteenuste osakond ja õigusosakond liidetakse tugistruktuuride osakonnaga. Eelnõu §-s 2 sätestatakse põhimääruse muudatuste jõustumise aeg – 2022. aasta 1. jaanuar. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 5 ja 6, mis jõustuvad 01.06.2022.aastal, kuna vastavad teenused käivituvad Kaitseressursside Ametis 01.06.2022.a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ega regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades muudatuste sisu on muudatustel otsene mõju KRA korraldusele (vt all). Personaliteenuste konsolideerimisega, suureneb märgatavalt ameti vastutus Eesti riigi kaitsevõime toetamisel. Ameti uueks põhiülesandeks saab läbi personaliteenuse osutamise kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaskonna värbamine Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule. Samuti puudutab muudatus nende Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste tööd, kes seni on oma asutuse siseselt personalitööd korraldanud ise, kuid kes nüüd hakkavad tarbima Kaitseressursside Ametist pakutavat teenust. Neil asutustel tekib võimalus keskenduda rohkem oma põhitööle. Muudatuste mõju KRA korraldusele Muudatuse tulemusel suureneb KRA töötajate arv ning laieneb pakutavate teenuste ring. Organisatsiooni luuakse personaliteenuste osakond, mis hakkab valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule pakkuma kõikehõlmavat personaliteenust. Personaliteenuste konsolideerimisega, lihtsustuvad tööprotsessid ja lõppevad dubleerivad tegevused. Tõhususe tõstmisel omab tähtsat rolli ühtsete IT lahenduste kasutamine. Lisaks kaovad KRA struktuurist 2 osakonda – värbamiskeskus ja õigusosakond, mis liidetakse vastavalt loodava personaliteenuste osakonnaga ja tugistruktuuride osakonnaga . KRA töötajaskond suureneb muudatuse tulemusel oluliselt. Seoses lisanduvate töötajatega tuleb üle vaadata ka asutusesiseste tugiteenuste korraldus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes oli 18.06.2021 seisuga kokku 122,5 personalivaldkonna töökohta, millest oli täidetud 110,3 töökohta. Asutuste kaupa ülevaade on järgnevas tabelis. Asutus Koosseisulised töökohad Sh täidetud töökohad Kaitseministeerium 5,0 5,0 Kaitsevägi 99,0 87,8 Kaitseressursside Amet 15,0 15,0 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 3,5 2,5 Kokku 122,5 110,3 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse personalivaldkonna töökohtade arv Ümberkorralduse tulemusel kui personaliteenused standardiseeritakse ja suurendatakse töötajate spetsialiseerumist ning võetakse kasutusele maksimaalses mahus ühtsed infosüsteemid väheneb personalitöötajate arv valitsemisalas 2023.aasta alguseks vähemalt 22 töötaja võrra. Arvestades, millistes personalitöö valdkondades on kõige suurem efektiivsuse tõstmise potentsiaal, siis on 2022. aasta prognoositav tööjõukulude sääst 238 833 eurot ning 2023. aasta prognoositav sääst 529 848 eurot . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. va. m ääruse § 1 punktid 5 ja 6, mis jõustuvad 01.06.2022.a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseressursside Ametile.
EELNÕU 29 .09.2021 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruses nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: § 6 tekstiline osa sõnastatakse järgmiselt: „Ameti tegevusvaldkonnad on kaitseväekohustuse täitmise toetamine, mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle arvestuse pidamine ning kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule personaliteenuse osutamine.“ § 7 lõige 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule tervikliku personaliteenuse pakkumine;“; § 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastataks e järgmiselt: „(2) Ameti osakonnad on: kaitseväekohustuslaste osakond; mobilisatsiooniressursside osakond; personaliteenuste osakond; tugistruktuuride osakond.“; 4) määrust täiendatakse paragrahviga 12 1 järgmises sõnastuses: „§ 12 1 . Personaliteenuste osakond Personaliteenuste osakonna põhiülesanded on kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste: teenistus- ja töösuhete haldamine; personaliga seotud uuringute ja analüüside korraldamine; personali värbamise ja valiku korraldamine; personali sisse-elamisprogrammide koostamine ja rakendamine; personali täiendkoolituse ja arendamise korraldamine; personali hindamise korraldamine; töötervishoiu korraldamine; karjääriplaneerimis ja - juhtimissüsteemi väljatöötamine ja elluviimine; muud personaliteenused ja personalitöö tugiteenused vastavalt ameti ja asutuste vahelisele kokkuleppele.“; § 13 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) ameti personalijuhtimise korraldamine;“ § 13 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; § 13 punktis 8 jäetakse välja sõnad „töötervishoiu ja“; § 13 täiendatakse punktidega 11 – 15 järgmises sõnastuses: „11) väärtegude kohtuväline menetlemine; 12) sunniraha rakendamise korraldamine; 13) ameti esindamine kohtumenetluses; 14) õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine ja osalemine lepingute koostamisel; 15) ameti struktuuriüksuste juriidiline nõustamine.“; 9 ) § 14 ja 17 tunnistatakse kehtetuks; § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Määruse § 1 punktid 5 ja 6 jõustuvad 1. juunil 2022. a. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kalle Laanet Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kantsler