Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 10.08.2021 nr 8-1/5084 [email protected] Meie 27.09.2021 nr 5-2/21/2970 Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse kooskõlastamine Austatud proua minister Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu, esitades selle kohta järgmised märkused ja tähelepanekud. 1. Eelnõu § 2 lg 2 p 2 – eelnõu aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/1937 artikli 3 punkti 2 ja punkti 3 alapunkti a järgi ei kohaldu direktiiv riigikaitse ja julgeoleku ning salastatud teabe kaitsega seotud rikkumistele. Seevastu eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 järgi soovitakse seadust kohaldada ka riigikaitse ja julgeoleku ning salastatud teabe valdkonnas, arvestades neid valdkondi reguleerivates õigusaktides sätestatud erisusi. Julgeolekuasutuste valdkonda reguleerib eelkõige julgeolekuasutuste seadus. Oluline osa julgeolekuasutuste ülesandeid käsitlevast teabest on salastatud teave (riigisaladus või salastatud välisteave), mistõttu on asjakohane ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS). Samas ei sisalda eelnõu nende seaduste vastavaid muutmissätteid ning ka seletuskirjas ei ole kirjeldatud, milliseid erisusi silmas peetakse. Kui uusi erandeid ei ole plaanis luua, tuleb arvestada muu hulgas RSVSist tulenevaid salastatud teabe töötlemise ja kaitse üldisi põhimõtteid, sh teadmisvajaduse, juurdepääsuvajaduse ja juurdepääsuõiguse nõudeid. Palume eelnõu seletuskirjas kõnealust üld- ja erinormi vahekorda põhjalikumalt selgitada. Pakume seletuskirja täiendamiseks välja allolevad selgitused. „Punktid 2 ja 3 sisaldavad samuti välistavaid täpsustusi. Nende järgi kohaldatakse rikkumisest teavitaja kaitse seadust riigikaitse, riigi julgeoleku tagamise, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ning kriminaalmenetluse valdkonnas neid valdkondi reguleerivates õigusaktides sätestatud erisustega. See tähendab, et kui mõnest asjaomasest eriseadusest tuleneb kas sõnaselgelt või sätete koosmõjus teistsugune rikkumistest teavitamise kord, ei kohaldata rikkumisest teavitaja kaitse seaduse üldregulatsiooni. Erandid võivad puudutada teavituskanalite olemasolu või nende omavahelist järjekorda, teavituse adressaate, edastatavat teavet jms. Erandite hulka kuulub näiteks Kaitseväe korralduse seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud tühisest ja keelatud käsust teavitamise kord. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Samuti on erandlik kõigist sellistest rikkumistest teavitamine, mille puhul on rikkumist puudutav info kas riigisaladus või salastatud välisteave. Selliseks infoks on näiteks valdav osa julgeolekuasutuste ülesandeid, tegevust, koosseisu ja vara puudutavast teabest, mis salastatakse Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 erinevate lõigete alusel. Sellisel juhul tuleb arvestada, et riigisaladusega saab tutvuda üksnes selline isik, kellel on julgeolekukontrolli tulemusena antud riigisaladusele juurdepääsu luba ning sellele lisaks teadmisvajadus. Teadmisvajadust tuleb eraldi hinnata ka juhul, kui üldnormidest tulenevalt on isik määratud asutusesisese või asutusevälise kanali kaudu saabuvate teavituste vastuvõtjaks. Ka infosüsteem, milles töödeldakse riigisaladust, peab vastava rangetele nõuetele ja olema Välisluureameti poolt akrediteeritud. Seetõttu ei ole lubatud näiteks riigisaladuse edastamine tavalise e-kirja või telefonikõne kaudu, sest sellega pandaks toime süütegu ehk omakorda rikkumine. Eelnevast tulenevalt on täielikult välistatud avalikkuse teavitamine julgeolekuasutustega seotud rikkumistest. Vahetult riigisaladuse ja salastatud välisteabega töötlemise nõuete rikkumistest teavitamise erikord tuleneb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest (RSVS), mille § 19 lõike 1 punkti 4 järgi peab riigisaladusele juurdepääsu õigust või töötlemisluba omav isik on teavitama samaaegselt nii oma asutust kui ka Kaitsepolitseiametit kohe igast temale teatavaks saanud RSVS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest. Sellega teavitamise süsteem ka piirdub ning nendele kanalitele ei järgne avalikkuse teavitamist. Julgeolekuasutuste ülesannete täitmine on sageli seotud isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Seda tehakse julgeolekuasutuste seaduses (JAS) sätestatud ulatuses ja korras. Ka selle valdkonna rikkumistega seotud teavitused sisaldavad üldjuhul riigisaladust. Siin tuleb aga silmas pidada veel seda, et põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üle toimub kolmetasandiline järelevalve: ministeeriumi teenistuslik järelevalve, õiguskantsleri järelevalve ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Asutusevälised teavitused selliste rikkumiste üle tuleks esitada asjaomastele järelevalveorganitele ning taaskord ei saa sellele üldjuhul järgneda avalikkuse teavitamist. Ka eelnimetatud valdkondades on vaja rikkumisest teavitamist soodustada ja rikkumisest teavitajat kaitsta, et vältida juhtumeid, kus riigisaladusega kaitstud või kriminaalmenetlust puudutav info saab avalikuks, sest teavitajal ei olnud võimalik muul viisil rikkumisest teada anda või ei võetud tema teavitust menetlusse või seda ei menetletud asjakohaselt. Seega on riigikaitse ja riigi julgeoleku seisukohast väga oluline luua sobiv teavitaja kaitse ka neis valdkondades. Eelnevalt kirjeldatud piirangute tõttu on õiguspärane ja mõistlik määrata Kaitseväes, julgeolekuasutustes, uurimisasutustes jt viidatud valdkondade asutustes nende eripära arvestav asutusesisene teavituskanal ning hoolitseda selle eest, et potentsiaalsed teavitajad oleksid teadlikud asutusevälise kanali ja avalikkuse teavitamisega seotud piirangutest. “ 2. Eelnõu § 3 lg 1 esitab loetelu isikutest, kelle suhtes seadust kohaldatakse. Kuivõrd tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik (kaitseväeteenistuse seaduse § 7), siis on tegevväelased eelnõuga hõlmatud (eelnõu § 3 lg 1 p 2). Ajateenijad aga loetelusse ei kuulu. Ajateenija täidab kaitseväeteenistuskohustust, st on kaitseväega teenistussuhtes. Ka ajateenija võib märgata rikkumist, millest tuleks teavitada, ning vajaks eelnõuga ette nähtavat kaitset võimaliku ebasoodsa või ebaõiglase kohtlemise eest. Seetõttu palume eelnõu § 3 lg 1 loetelu täiendada punktiga, mis sõnaselgelt hõlmab ka ajateenijad. 2 (4) 3. Eelnõu § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 nimetavad viisid, kuidas peab olema võimalik teavitust esitada – need on selleks otstarbeks loodud elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast ja vahetu kohtumine. Seletuskirja kohaselt on silmas peetud ka muid teavitamise viise, nt veebiplatvorm, sisevõrk, internet, selleks otstarbeks loodud rakendus, häälsõnumivahetuse süsteem. Normi praegune sõnastus neid seletuskirjas nimetatud teavitamise viise ei hõlma, sest loetelu on esitatud ammendavalt. Leiame, et seaduse tekstis ei ole otstarbekas esitada võimalike tehnoloogiliste lahenduste ammendavat loetelu. Palume eelnõu § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 sõnastus üle vaadata ja esitada teavitamise viiside loetelu tehnoloogianeutraalselt. Seaduse tekst peaks hõlmama ka niisugused tehnilised lahendused, mida täna veel ei ole või mis on alles arendusjärgus ega ole veel jõudnud laiemasse kasutusse. 4. Eelnõu § 8 lg 2 määratleb, millised asutused ja muud institutsioonid peavad sisse seadma asutusesisesed teavituskanalid. Sama paragrahvi lõikes 3 nimetatakse neid üldmõistega „asutus või ettevõte“. Märgime, et see üldmõiste on kitsas ja ebatäpne. Ettevõte on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, mitte aga isik, kellele panna seadusega kohustusi. Äriseadustik kasutab terminit ettevõtja (äriseadustiku § 1), kuid see eelnõu konteksti ei sobi, sest esiteks hõlmab lisaks äriühingutele ka füüsilisest isikust ettevõtjad, keda aga § 8 lg 2 loetelu ei nimeta. Eelnõu § 8 lg 2 järgi kuuluvad kohustatud isikute hulka kohalikud omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (§ 8 lg 2 p 2 ja 3), kes üldmõistega „asutus või ettevõte“ hõlmatud ei ole. Eelnõu § 8 lg 3 ja 5 ei pea samuti silmas üksnes äriühinguid, vaid ka muid juriidilisi isikuid, sealhulgas mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes praegusel juhul jääksid üldmõistega katmata. Kohustatud isikute üldmõistena võiks kaaluda väljendit „asutused ja isikud“ – terminiga „isikud“ oleksid hõlmatud nii äriühingud, muud eraõiguslikud juriidilised isikud nagu mittetulundusühingud ja sihtasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Sellest aspektist tuleks üle vaadata ja parandada eelnõu tervikuna, eelkõige § 3 lg 1 p 7 ja 10, § 8 lg 3 ning § 11. 5. Eelnõu § 8 lg 5 annab võimaluse asutusesiseseid teavituskanaleid jagada või ühiselt hallata juhul, kui töötajaid on vähem kui 250, kuid piirab selle võimaluse üksnes kohalike omavalitsuse ja erasektori juriidiliste isikutega (kas silmas on peetud eraõiguslikke juriidilisi isikuid?). Analüüsides Kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuriüksusi, mille juurde luua asutusesisene teavituskanal, oleme ühe variandina kaalunud võimalust luua valitsemisala asutuste jaoks ühine teavituskanal näiteks Kaitseressursside Ametisse. Selline lahendus võimaldaks ressursse otstarbekamalt kasutada. Praegune eelnõu tekst seda võimalust ei toeta. Seetõttu palume kaaluda lahendust, mis laiendaks ühise asutusesisese teavituskanali loomise võimaluse ka valitsusasutustele näiteks ministeeriumi valitsemisala piires. 6. Eelnõu § 23 lg 1 järgi soovitakse seadus jõustada 17.12.2021. Märgime, et riigieelarvest rahastatavatel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel ei pruugi olla piisavalt rahalisi vahendeid, et luua jooksva eelarveaasta sees asutusesisese teavituskanali tehniline lahendus, mis tagaks rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse. Seetõttu palume kaaluda pikema üleminekuaja kehtestamist. 7. Palume üle vaadata seletuskirja selgitused § 9 lõigete 5-7 kohta – lõike 5 selgitus näib olevat puudu ning lõigete 6-7 numeratsioon on nihkes. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Katariina Kärsten [email protected] 4 (4)