Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 25. mai 2020
Sisu (failidest)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 19.05.2020
Kehtib kuni 19.05.2095
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1 Kriminaal- või
väärteomenetluses kogutud teave; p 12 Teave, mis
sisaldab eraelu puutumatust sisaldavaid isikuandmeid
Teabevaldaja: PROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 19.05.2020.a. Jõgeva
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Hinto
Kriminaalasja number: 20278000391
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: SP
Kriminaalasjas nr 20278000391 alustati menetlust 02.03.2020.a. KarS § 121 lg 1tunnustel, selles
et 29.02.2020.a. Keskasula xx K alevikus Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas üks meesterahvas
sai rusikaga näkki.
S P-le on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,
mis seisnes selles, et tema 29.02.2020.a. kella 21.30-21.37 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas
Jõgeva vallas K-l Keskasula xx kortermaja esisel alal lõin isiklikel ajenditel tekkinud vihahoos
P T rusikaga ühe löögi näo vasaku poole põse piirkonda, millisest löögist kannatanu kukkus ja
seejärel lõo korduvalt teda jalaga ülakeha, käte piirkonda, tekitades kannatanule valu. Seega pani
toime valu tekitava kehalise väärkohtlemisena käsitletava kuriteo.
Kahtlustatavana on S P üle kuulatud 13.03.2020.a., ta on tunnistanud oma süüd rusikaga löömise
osa, väites et lõi vist isegi kahel korral, jalaga löönud ei ole, sest sekkus tunnistaja. Kahtlustatav
selgitas, et tüli tekkis armukadedusest. Käesoleval hetkel on aru saanud, et tüdruk valis T ja
temaga enam ei suhtle. Kahtlustatav kahetseb tehtud lööke, mõistab, et see osa oleks pidanud
tülist olemata olema. Kahtlustatav on korduvalt avaldanud kahetsust.
Kannatanuna on üle kuulatud 02.03.2020.a. P T, kes kinnitas, et tundis hetkelist valu, vigastusi
ei saanud, arstile ei pöördunud. Varalist kahju ta sellest sündmusest ei saanud ja seega nõudeid
ja tsiviilhagi kellegi vastu ei esita. Samuti on kannatanu nõustunud kokkuleppemenetlusega ja
kinnitanud, et tsiviilhagi ei esita. Prokuratuur tegi kannatanule ettepaneku leppimismenetluse
kohaldamiseks, milleks küsis kannatanu aega, et kohtuda ja arutada kahtlustatavaga asju.
Seejärel kinnitas kannatu T, et nad on paduga asjad selgeks rääkinud ja nõustunud leppimisega,
mida lubas ka allkirjaga kinnitada. Mõni päev hiljem, aga kannatanu loobus allkirja andmisest,
kinnitades et kahtlustatav ei käitu nii nagu vaja. Ettepanekust selgitada, mida kannatanu silmas
peab, T keeldus.
Kahtlustatav S P selgitas prokurörile, et neil oli kannatanuga kokkulepe, et ta peab kannatanu
poja arvele tasuma raha, mida ta ka tegi. Kahtlustatav saatis selle kinnituseks ka
maksekorraldusest koopia. Põhjust, miks kannatanu loobus suuliselt antud leppimismenetluse
nõusolekust, kahtlustatav nimetada ei oska.
Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kahtlustatava S P seisukohad
ning põhjendused, on seisukohal, et antud isiku suhtes on võimalik kohaldada käesolevas
kriminaalasjas oportuniteeti. S P on mõistnud oma teo hukka, kahetsenud ja soovib
vabatahtlikult hüvitada riigi tuludesse kokkulepitud summa 350 eurot ja menetluskuluna 44.40
eurot. S P tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi, tegemist II astme kuriteoga, mille eest
seadusandja näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust kuni ühe aastani.
S P süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur ning ta soovib võimalikult kiiret lahendust. On
arvestatav, et S P ei ole kuriteo toimepanemise eelselt kriminaalkorras karistatud. Käesolevaks
ajaks puudub info, et teda oleks olnud alust kahtlustada uutes kuritegudes. Tal on 1 kehtiv
liikluskaristus.
S P õpib käesoleval ajal Sisekaitseakadeemia päästekolledžis, stipendium on 817 eurot. Tal on
kohustus tasuda igakuiselt elatist summas 200 eurot oma 8 aastasele lapsele. Elab üürikorteris.
Seega sissetulekut on minimaalsed. Õppimise ajal ei ole võimalik ka lisatööd teha, sest peab
pidevalt käima praktikal komandos ( hetkel iga 3 päeva tagant). S P-l on kohustus tasuda
menetluskuluna 44.40 eurot riigituludesse. Samuti on S P valmis vabatahtlikult riigi tuludesse
tasuma 350 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 31.08.2020.a. Käesoleva kriminaalasja
edasiseks menetlemiseks puudub avalik huvi. S P süü antud kuriteo toimepanemisel ei ole olnud
suur- koosseisu realiseerumiseni on viinud minimaalsed teod, realiseerunud on antud kuriteo
koosseisu minimaalne tagajärg (valu tunne). Eelduslikult on S P-d võimalik mõjutada hoiduma
uute kuritegude toimepanemisest ka karistust kohaldamata.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20278000391 menetlus S P osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 350 eurot vabatahtlikult riigituludesse hiljemalt
31.08.2020.a. Menetluskulude katteks 44.40 eurot hiljemalt 31.08.2020.a.
3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: CD jätta kriminaalasja juurde.
5. Vahistuse andmed: ei ole.
6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanud: P T-le Torni xx Siimusti Jõgeva vald Jõgeva maakond;
kahtlustatav S P saab määruse koos maksekorraldusega kätte prokuratuurist pärast
digitaalset allkirjastamist. Koos määrusega väljastatakse S P-le ka maksekorraldus
rekvisiitidega.
8. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse
menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine
menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste
rikkumise.
9. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Anneli Hinto
/allkirjastatud digitaalselt/
2