Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord

Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 31.01.2023 nr 18-3/2022/613-1 Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord Austatud minister Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning ettevõtete esindusorganisatsioonidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisadega; 2) määruse seletuskiri; 3) riskihindamise tabel. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Puitmajaliit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Eesti Meretööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Mikk Vahtrus 625 6389 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 09.01.2023 MÄÄRUS Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm“ alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. (2) Määrus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. (3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. (4) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (5) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel, ega raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. (8) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (9) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused; 3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses; 6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus. (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitaja saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad; 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetlus (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 sätestatud eesmärgile, tulemuse, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ja mille raames viiakse läbi tootearendus. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlbliku kulu eest tasutakse projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. (3) Abikõlblikud on järgmised §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgi, tulemuse, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ning §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule, osakaaludele abikõlblikest kuludest ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule; 2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis; 3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste, informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja testidega seotud kulud; 4) materjali ja tarvikute kulud. (4) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. (5) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 2) käibemaks; 3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 4 sätestatud perioodi kestust. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada käesolevas paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot. (2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on vähemalt 200 000 eurot. (2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress; 3) teavet selle kohta, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused; 6) projekti eelarve; 7) projekti algus- ja lõppkuupäev; 8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus; 9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele; 10) taotleja taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris; 11) taotleja kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga; 12) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 14) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan; 15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. (2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vältimaks kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning et projekt vastab keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. Taotluseid menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise. § 14. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu. (2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele. (4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Rakendusüksus registreerib ja vaatab läbi esitatud taotluse. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos kõigi nõutavate lisadega ning kas taotleja vastab nõuetele. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab. (3) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja taotlus ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 17. Valikukomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele; 2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti eelarve põhjendatust; 3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust; 4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse; 5) viis protsenti koondihindest moodustab projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (3) Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega. (4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse veebilehel. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis: 1) on § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole § 18 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse tingimusi. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud nõudele. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. (3) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes ühendmääruse § 9 lõikest 2. (4) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg. § 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel rakendusüksusele. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist. (2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused. (4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta. (6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus. (7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. (8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte. § 25. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmisel lähtutakse määrusest ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega, välja arvatud § 7 lõike 3 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu. (4) Toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames. (7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2 puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.  8. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. § 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimase üksikabi andmisest; 5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.  9. peatükk Finantskorrektsioonid § 28. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa 3 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Toetuse andmise tingimuste lisas 1 toodud analüüsile tuginedes meetme Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; tasandil puutumust ja võimalikku (h) austus puuetega laste arenevate võimete riive ohtu ei ole, projekti tasandil Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu seatakse §-s 12 taotlejale nõue tagada säilitada oma identiteet. põhiõiguste hartas ja puuetega Artikkel 3 - Üldpõhimõtted inimeste õiguste konventsioonis Artikkel 4 - Üldkohustused toodud õigustega arvestamine. Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas IV jaotis vanema või tööinspektori luba. „Solidaarsus” (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- (artiklid 27–38) noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja Toetuse andmise tingimuste lisas 1 ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta 2 toodud analüüsile tuginedes on keskkonnale tekitanud. meetme tasandil otsene negatiivne mõju puudub ning projektide tasemel on oodata pigem positiivset mõju. Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 Projekti tasandil seatakse §-s 12 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded taotlejale nõue projekti elluviimisel TATis ja analüüs seletuskirjas. järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 9 tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal. Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul, kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub ametiisikute tegevusega). 1 Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid, mis välistavad huvide konflikti. Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse nõuded on täidetud. Määruse § 1 lõikes 5 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel antav riigiabi ning seletuskirjas 2 asjakohased täpsustavad selgitused. Sh sätestatakse määruses lõikes 7 ja 8 riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Meetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete tootearendust või millle puhul tootearendus on abikõlbulik tegevus: -Ettevõtja rakendusuuringud (RE, SF) -Ettevõtte arenguprogramm (SF) -Tootearenduse toetus „Eurostars“ (RE) -Euroopa horisondi partnerlus „võtmetähtsusega digitehnoloogiad“ (RE) 2 -ESA valikprogrammid (RE) -Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamine (ÕÜF) -Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (ÕÜF) Määruse § 12 punkt 12, kus küsitakse taotleja kinnitust, et pole taotlenud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale tegevusele. Määruses § 26 lõige 2 tingimused taotlejatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldus, kuidas 3 toetuse saajad, kes ei pea järgima riigihanke seadust, peaksid hinnapakkumisi võtma. Määruses on esitatud nõue taotlusele § 12 lg 1 punkt 17, mille kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning projekt vastab keskkonnaalastele õigusaktide 1 nõuetele. Määruse DNSH analüüs leitav seletuskirja lisas nr 2. 9  Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Määruse § 23 lg 1 viidatud ühendmääruse § 11 nõuetele. Seletuskirjas on riigiabiga seonduvad selgitused. Määruse § 12 punkt 12, kus küsitakse taotleja kinnitust, et pole taotletud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale tegevusele. Rakendusüksuse kliendihaldurid kontrollivad, kas vastav ettevõte pole varem toetust saanud (kui jah, milleks). Määruses § 26 lõige 2 tingimused taotlejatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldus, kuidas toetuse saajad, kes ei pea järgima riigihanke seadust, peaksid hinnapakkumisi võtma.  09.01.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus“ eesmärke. Määruses on hõlmatud sekkumise alategevus „Ettevõtja tootearendusprogramm“ (edaspidi meede), alamtegevuste Ettevõtte arenguprogramm ning Tugi- ja arenduskeskuste toetus elluviimiseks on planeeritud eraldi määrused. Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisesse ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (i) „Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” saavutamisesse. Meede panustab TAIE arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi. Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetmete panus Eesti 2035 sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 3. „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja keskkonna eesmärkidega. Käesolev meede panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad toode, teenused ja tehnoloogiad. Meede on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Tootearenduse toetust anti välja esmakordselt eelmisel Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil, toetus avati 2018. aastal. Meetme edenemise kohta viidi 2022. a läbi analüüs1, mille põhiline järeldus oli, et tootearenduse toetus on ettevõtjate jaoks väga oluline ja hästi toimiv meede, mis aitab ettevõtjatel ellu viia tootearenduse projekte ning läbi uute toodete ja teenuste parendada ettevõtte majandusnäitajaid ning suurendada eksporti. Seetõttu on plaanis jätkata tootearenduse toetusega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatusteta. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogurahastus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest on sekkumise „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskused)“ jaoks on planeeritud 46 968 000 eurot. Käesoleva määruse alusel kehtestatud meetme eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 15 000 000 eurot, millele lisandub taotlejate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud. Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja –üksuse õigused ja kohustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse tiimijuht Erki Varbola (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 8. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 9. Finantskorrektsioonid 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Meetme tegevuste elluviimist reguleerivat toetuse andmise tingimust (edaspidi määrus) nimetatakse lühemalt tootearenduse toetuseks. Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus“ ja täpsemalt selle alamtegevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ eesmärke. Lõikes 2 sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärki (i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Ühtlasi luuakse seos määruse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide vahel. Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse projektid panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 1). Ühtlasi sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Lõikes 4 sätestatakse, millistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris avaldatud tegevusvaldkondadele määrust ei kohaldata. Võrreldes eelmise perioodiga on lisandunud välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Lõikes 5 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi: üldine grupierandi määrus) alusel TA projektidele antav riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses TA projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud tegevused ja abikõlblikud kulud. Antud määruse alusel antakse toetust artikkel 25 lõikes 2c nimetatud tootearenduse tegevusteks, teised artikkel 25 nimetatud tegevused ei ole abikõlblikud. Lisaks sätestatakse lõikes 6 ja 7 riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Siia hulka kuulub näiteks piirang, et toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale. Lõikes 8 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja dokumentide edastamise korra. Teabe, kuludokumentide ja aruannete edastamiseks ning taotlus- ja aruandevormide ning juhiste kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonda. Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Ühendmääruse § 1 lg 2: „Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Ühendmäärus ei näe ette, et käesolevas määruses tuleks ühendmäärust üle korrata. Seetõttu on määrusest läbivalt eemaldatud kõik ebavajalikud viited ühendmäärusele, kuna selle viitega ja ühendmäärusega ei ole kahtlust, et ühendmäärus käesoleval juhul kohaldub. Vastavad viited on selguse mõttes jäetud seletuskirja. Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid. Toetuse andmisel lähtutakse üldise grupierandi määruse põhimõttetest ja seetõttu on olulisemate terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid. Tootearendus mõiste määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 86. Vastavalt üldisele grupierandi määrusele on tootearendus olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Antud määruse kontekstis on üldise grupierandi määruse mõistet kitsendatud toote või teenuse arendamisele. Kuna üldise grupierandi määruse kohaselt rakendatakse erinevate suurusega ettevõtjatele erinevat toetusmäära, siis on terminite all selgitatud väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ning suurettevõtja mõisteid, lähtuvalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2. Taotluse esitamisel tuleb esitada projektiplaan, mis on tootearenduse tegevuskava, sisaldades oodatavaid tulemusi, toote tootmisse viimise või teenuse pakkumise analüüsi, turustamise plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi. Tulenevalt rakenduskava tingimustest peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh tootearenduse toetus. Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on TAIE arengukava 2021-2035 järgmised fookusvaldkonnad: 1) digilahendused igas eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud energialahendused. Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga fookusvaldkonna teekaardis2. Tootearenduse toetuse projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev ettevõtja küsib tootearenduse toetust, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda. Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse) projekt panustab. Taotluse hindamise käigus antakse hinnang projekti panusele nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühegi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud tootest või teenusest rahvusvahelist müügitulu. Kusjuures tulenevalt rakenduskava tingimustest, peab loodav toode või teenus olema seotud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidega. Toetuse tulemusena peab ettevõtja arendama välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote või teenuse. Seega on meede suunatud ennekõike ettevõtjatele, kellel on juba tooted, mis on suunatud eksporditurule või kellel on ambitsioon siseneda uutele turgudele või suurendada oma turupositsiooni. Samuti on meede suunatud ettevõtjatele, kellel on piisav võimekus ja vahendid, et viia ellu tootearenduse projekti. See tähendab, et ettevõtjal on olemas või võimalus kaasata projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering ning ettevõtjal on kas sisemine võimekus arendusprojekti läbiviimiseks või leidub sobiv partner, kellelt soovitud arendusteenuseid tellida. Oluline on rõhutada, et toetust antakse projektidele, mis on innovatsiooni- ja arendusmahukad ja mille puhul on põhjendatud, et riik aitab ettevõtjal arendustööga seotud riske maandada. Määrus panustab rakenduskava järgmistesse tulemus- ja väljundnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmissagedus (2024) (2029) 1. Toetatavad Ettevõtjad 13 66 SFOS, Üks kord projekti ettevõtjad* projektiaruanded jooksul 2 https://taie.ee/taie-fookusvaldkonnad  2. Toetustega Ettevõtjad 13 66 SFOS, Üks kord projekti toetatavad projektiaruanded jooksul ettevõtjad * Sh peetakse eraldi arvestust mikro, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad* Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus 1. Erasektori Euro 0 22 000 0 SFOS, projekti Projekti investeeringud, 00 taotlus, rahastamise mis täiendavad projekti- otsuse avaliku sektori aruanded tegemise ajal toetust või selle muutmisel 2. Ettevõttesisese Ettevõtjad 0 17 Projekti Projekti innovatsiooniga lõpparuanded lõppemisel tegelevad VKE- d 3. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 26 SFOS, Peale projekti on suurem projektiaruand lõppemist lisandväärtus ed, Äriregister (ülejärgmisel töötaja kohta aastal) *Tulemusnäitajate 1 ja 3 andmed sisestab RÜ. Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Toetuse andmisel mõõdetakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui jah, siis milliste tegevustega projekt nendesse panustab. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne Eesti 2035 põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Näitajatega puutumus ei ole toetuse kvalifitseerumistingimus, seega juhul kui projekt ühtegi näitajasse ei panusta, on projektile võimalik siiski toetust saada, kui panustatakse meetme üldisse eesmärki, tulemusse, väljund- ja tulemusnäitajatesse ning projekt ületab hindamisel seatud lävendi. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks. Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 19), rahuldamata jätmise (§-d 15, 16 ja § 20), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 21), tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Ehk siis rakendusüksuse otsustega seotud vaide rakendusasutuse tasandile viimine panustab õiguskaitsefunktsiooni ja halduse enesekontrolli, sh toimib tagasisidemehhanismina poliitikakujundajale. Rakendusüksuses lahendab vaide osakond, kelle põhiülesandeks on Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatav tegevus. Määruse raames antakse toetust ettevõtjatele tootearenduse läbiviimiseks, mille käigus arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus toode või teenus, mille tulemusel kasvab ettevõtja rahvusvaheline müügitulemus. Ühtlasi peab toetatav tootearenduse projekt panustama ka meetme tulemus- ja väljundnäitajatesse. Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nendega soetud tingimused. Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikega 3 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 määratakse periood, mille jooksul peab abikõlblik kulu olema toetuse saaja poolt tasutud. Abikõlblik kulu peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mitte hiljem kui 31. august 2029. a. Projekti abikõlblikkuse periood on selgitatud §-s 8, sisuliselt on tegu projekti kestusega. Abikõlblikud kulud on järgmised tootearenduse elluviimiseks vajalikud kulud: 1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadustest tulenevad maksud ja maksed. See hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud abikoosseisu sellises ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse tootearenduse projektiga. Lisaks on abikõlblikud seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ning koolituskulu. Abikõlbulikud ei ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt töötasuga; 2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse tootearenduse projekti jaoks; 3) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsete ja testiga seotud kulud; 4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks prototüübi valmistamiseks vajalikud tarvikud ja toormaterjal, uue toote vastavuse katsetamisega seotud materjali kulud. Täiendavalt sätestab eelnõu, et kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mida arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Lõikes 5 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. Lisaks ei ole käibemaks abikõlblik kulu sh ka juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena muu hulgas järgmisi isikuid:  ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;  juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;  juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;  isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud. Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tootearenduse projekti maksimaalne abikõlblikkuse periood 36 kuud. Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist sh rohkem kui 36 kuud, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekt loetakse lõppenuks siis, kui toetuse saaja esitatud lõpparuanne on rakendusüksus kinnitanud ning rakendusüksus selle alusel toetuse saajale lõppmakse. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot ja minimaalne summa 25 000 eurot. Toetuse osakaal projekti maksumusest sõltub ettevõtja suurusest. Toetuse maksimaalsed osakaalud on: 1) väikeettevõtjatel 45% projekti abikõlblikest kuludest; 2) keskmise suurusega ettevõtjatel 35% projekti abikõlblikest kuludest; 3) suurettevõtjal 25% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti elluviimisel tekkivad kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus. Määruse §-s 10 kehtestaks nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Ettevõtja, kelle põhitegevus on ühes § 1 lõikes 5 toodud valdkonnas, ei kvalifitseeru toetuse saajaks. Täiendaval peab taotlejal või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt iga majandusaasta kohta olema vähemalt 200 000 eurot. Nõue tuleneb asjaolust, et arendustegevuste läbiviimine ja hilisem toote turule toomine on ressursimahukad tegevused, mistõttu peab ettevõtja oma eelneva tegevusega tõestama võimekust projekti ellu viia ning toetuse eesmärke ja tulemusi saavutada. Taotlejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja all peetakse antud määruses silmas vaid emaettevõtet. Lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 toodud nõuetele ei tohi taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning kinnitustele. Projekt panustama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja kinnitus, sh taotleja ja projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta § 10 sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti tegevuste elluviimiseks ning positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani. Taotleja peab analüüsima, kas projektil on puutumus §3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh regionaalarengu, vahelised seos ning vajadus ja võimalus negatiivseid mõjusid vähendada või positiivseid mõjusid võimendada luues seeläbi vahetute tulemuste kõrval täiendavat lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike lõhesid. Projekti taotlejal peab kinnitama esitatud andmete õigsust ning seda, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. 4. peatükk Toetuse taotlemine Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste menetlemine toimub nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul kui registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Määruse §-s 14 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist. Toetuse taotluse esitamisele eelneb rakendusüksuse eelnõustamine. Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksuse kliendihaldur toetuse andmise aluseid ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamise nõudeid, juhib tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette valmistada ja seeläbi tagab sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide saavutamise. Eelnõustamise tulemusel annab rakendusüksus projektiplaanile positiivse või negatiivse eelhinnangu. Eelhinnang ei taga taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse saamist. Enne kui eelnõustamise käigus pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka alustada toetuse taotlemist. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja hindamise korda. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks. Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Paragrahvis kirjeldatakse, millistest etappidest koosneb taotluse menetlemise protsess ning mis toiminguid rakendusüksus läbi viib. Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Juhul kui vastava tähtaja jooksul pole taotleja puudusi kõrvaldanud, on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata. Määruse §-s 16 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Taotleja ja taotlus tunnistatakse rakendusüksuse poolt vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise hindamiseta. Määruse §-s 17 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist. Valikukomisjon moodustatakse rakendusüksuse poolt projektide hindamise ja valimise läbi viimiseks. Valikukomisjoni kooseisu kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega ja teeb kooseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. Taotlemise hindamisele on õigus kaasata täiendavaid valdkonna- või teemaeksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, millest teavitatakse taotlejat viivitamata. Valikomisjoni liikmed ja eksperdid peavad hindamisel kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavates projektides ja taotlejatega. Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse vastavalt järgmistele valikukriteeriumitele: Valikukriteerium Osakaal koondhindest  1. Projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste 40% saavutamisele. Kriteeriumi abi hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele. 2. Projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, 20% selgust ja tulemuste mõõdetavust. Täiendavalt hinnatakse projekti ajakava realistlikust ning projekti eelarve põhjendust ja läbipaistvust. 3. Taotleja võimekus projekti ellu viia. Hinnatakse taotleja 30% tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust. 4. Projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade 5% eesmärkidesse. 5. Projekt on kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia 5% aluspõhimõtete ja sihtidega ning on selgitatud panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja milliste konkreetsete tegevuste kaudu panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia vastavatesse näitajasse. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt viiakse ellu väljaspool Harjumaad. Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostatakse rakendusüksuse poolt lähtudes valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega, Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avanemist. Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites 1–4 hinnatud hindega alla 2,00. Kuna horisontaalsetesse näitajatesse panustamine ei ole toetuse andmise aluseks, siis juhul kui projekt ei panusta ühtegi horisontaalsesse näitajatasse (saab vastavas kriteeriumis hindeks 0), kuulub taotlus siiski rahuldamisele, kui muudes kriteeriumites on lävend ületatud ning koondhinne on vähemalt üle 2,50. Vastav lävend on kehtestatud juba eelmise perioodi toetusmeetmes ning on ennast õigustanud. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Määruse §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui toetuse taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruses esitatud nõudele. Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 9 ja § 21 lõigetele 1 ja 2 jätab rakendusüksus taotlejast sõltumata taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada. Määruse §-s 21 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärgid on jätkuvalt toestatavad ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projektid eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Rakendusüksus võib tingimustega rahuldada taotluse osaliselt ka juhul, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. Tingimusliku rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui kõrvaltingimus on saabunud või kõrvaltingimus on täidetud.. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse §-s 22 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks muudatused projekti meeskonnas, kulude jaotuses, aruannete esitamise tähtajad. Toetuse saaja võib teha ka teistel juhtudel muudatusi, juhul kui see on kooskõlas üldise grupierandi tingimustega ja sellest on teavitatud rakendusüskust vähemalt ühe kuu jooksul enne muudatuste tegemist. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Määruse §-s 23 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 24 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse, juhul kui taotluse koostamisel puutumus tuvastati. Rakendusüksus kinnitab või lükkab tagasi vahearuande ja lõpparuande hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Aruannete sisuliseks hindamiseks võib rakendusüksus kaasata eksperte. Projekti järelaruanne esitatakse rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruande eesmärk on hinnata, kas projekt on saavutanud meetme eesmärgid ning kuidas on projekt panustanud tulemusnäitajatesse või toetuse eesmärki, mida ei olnud võimalik määrata projekti lõppemisel. Sellisteks näitajateks on teave lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus katab vaid arendusega seotud kulud, tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule sobivaks tegemisega ja kommertsialiseerimisega, ei ole antud projekti raames abikõlbulikud. Seega on projekti mõju võimalik hinnata minimaalselt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu. Määruse §-s 25 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ehk toetuse makse tehakse tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Üldiselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ehk tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on ära makstud ning kulusid tõendavad dokumendid on rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud. Erandina võib teha makse toetuse saajale, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. Sellisel juhul tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid 10 kalendripäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Rakendusüksusel on kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud kuludokumente. Vajadusel on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides esinevate puuduste eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist. Rakendusüksusel on õigus osaliselt või täielikult maksete menetlemine peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul. 8. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Määruse §-s 26 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Oluline on eraldi välja tuua, et toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, esitama koos kuludokumentidega lähteülesande ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Määruse §-s 27 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohutused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel. Lisaks ühendmääruses sätestatule on peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist st kas samal päeval või järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. 8. peatükk Finantskorrektsioonid Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Määruse §-s 28 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1—78)).  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). 4. Määruse mõjud Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ja seeläbi tõusta väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu ettevõtjatel suurendada uutest toodetest ja teenustest teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda suurendab maksulaekumisi ja seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat arvesse võttes on määrusel otsene mõju majandusele. Eelnõu sihtrühm on Eesti ettevõtjad. Ettevõtjate tegevusega võib kaasneda alati teatud määral mõju keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Arendades välja tehnoloogiliselt uusi tooteid ja teenuseid kaasneb sellega ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja –seadmeid. Uued tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed on üldjuhul väiksema keskkonnakoormusega kui eelnevate põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste arendamisel vajadusel rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja nende materjali taaskasutus. Lisaks on määrusel positiivne mõju ka ressursside parema väärindamise kaudu. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju looduskeskkonnale. 5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse valikukriteeriumis 1 (§ 18 lõige 1 punkt 1). 2. Projekti põhjendatus: Projekti põhjendatust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3). 3. Projekti kuluefektiivsus: Projekti kuluefektiivsust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3). 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia: Taotleja suutlikkust hinnataks valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2). Täiendavalt aitab taotleja suutlikust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega: Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse valikukriteeriumis 4 (§ 18 lõige 1 punkt 4). 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 15 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:  Eesti Tööandjate Keskliit;  Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;  Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;  Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;  Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;  Eesti Elektroonikatööstuse Liit;  Eesti Masinatööstuse Liit;  Eesti Puitmajaliit;  Eesti Elektritööstuse Liit;  Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;  Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;  Eesti Toiduainetööstuse Liit;  Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;  Eesti Meretööstuse Liit;  Eesti Keemiatööstuse Liit. Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Meetme tulemusena loob ettevõtja uue toote või teenuse, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud Eesti majandus on ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem uuendusmeelne ja vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem teaduspõhine raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Antud toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus on suunatud neile ettevõtjatele, soovivad arendada uusi tooteid või teenuseid aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda eelpool nimetatud väljakutset. Kuna antud meetmega ei toetada uute ettevõtete loomist vaid juba tegusevates ettevõtete tootearenduse tegevuse läbiviimist, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema. Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisega. Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Meetme panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. 2022. a läbiviidud analüüsi andmete põhjal 49% toetustest läks Harjumaale, 11,5% Tartumaale, 15% teistesse maakondadesse ning 24% olid üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid jaotuvad sarnaselt ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest 65% ellu Harjumaal, 15% Tartumaal ja 20% teistes maakondades. Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. 20 ja enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Seega on märgatav erinevus tootearenduse toetuse jagunemise ja ettevõtete suhtarvu vahel Harjumaa, Tartumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks meetme eelarvest jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi rohkem. Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“ kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. /…/ Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. /…/ Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“. Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendate sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – rakendusüksuse omategevuste ja koostöös teiste osapooltega on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist väiksema taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole Harju ja Tartu maakonda. 2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, tootearenduse meetme eelarves sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – määruse väljatöötamisel on arvestatud, et seatud tingimused ei kohtleks mingil juhul ettevõtjaid ebavõrdselt. Ainus selgelt piirav tingimus on, et ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on iga majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot. Samas vastav tingimus on ülioluline, et hinnata ettevõtja võimekust tootearenduseprojekti läbi viia.  4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel lähtutakse üldise grupierandi reeglitest, kõrgemaid toetusmäärasid mingile piirkonnale ei saa luua. Samas pole õigustatud madalama toetusmäära seadmine kindlale piirkonnale, kuna ka seal on ettevõtjaid, kes vajavad riigi toetust. Siinkohal on oluline silmas pidada, et riigiabireegilitest tulenevalt ongi tootearenduse toetusmäärad üldiselt madalad. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus on näidanud, et planeeritud eelarve maht on piisava, et taotlusvooru suurema osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida. Kuna toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel seirata toetuse piirkondliku jagunemist ning kui tuvastatakse, et jätkuvalt toetus läheb vaid kindlasse piirkonda (Harjumaa ja Tartumaa), tuleb toetuse tingimused kohendata vastavalt, et tagada regionaalne tasakaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi aga mille koondhinne jääb alla lävendit. Seega hindamisel regionaalse aspekti arvestamine võib mõjuda positiivselt vähem esindatud piirkondade projektide edukusele. 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna meetmes on vaid üks tegevus – tootearenduse läbiviimine, ei ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada. Kokkuvõtlikult, kuna meetmes pole tingimusi, mis takistaks vähem arenenud piirkondade ettevõtetel toetust taotlemast, toetus on pidevalt avatud ning toetust antakse projektidele mitte pingerea vaid lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, tõenäoliselt enamus sekkumisvõimalustel ei ole näha otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. onkul aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised tegevused: -Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi. -Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse eraldi maakondlike arenduskeskusi toetuste osas. -Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele, eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liit. -Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade. -Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkiri tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist. Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15-16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1. „Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib tuua kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi toetavad selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on majandustegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Kliimamuutustega X Vt eelmist. kohanemine Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades on samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. Ringmajandus, sh X Meetmel on otsene positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna ressursside väärindamine üheks alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. 3 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z  Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on fookusvaldkondade teekaartide koostamisel välja toodud ühe fookusteemana tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse õhu, vee ja maapinna seiramiseks. Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on mitmekesisuse ja nutika spetsialiseerumise ökosüsteemide kaitse ning fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate taastamine tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi kaitse ja taastamisega. Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena. Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0119 - Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e241152b-631d-4563-a01c-95d18c272fb5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e241152b-631d-4563-a01c-95d18c272fb5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main