Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium 31.01.2023 nr 2-1/17-0452/615 Riigi Tugiteenuste Keskus Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse lisa; 3) määruse seletuskiri; 4) riskihindamise tabel; 5) põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel. Kaie Kunst 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 26.01.2023 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme „21.2.1.1. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ehitus“ meetme „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ programmi tegevuse „Eluasemepoliitika“ toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist mõõdetakse regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste EE2035 näitajatega: „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Ligipääsetavuse näitaja” ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (seahulgas LULUCF sektor). (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). (4) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) korterelamute ohutuse tagamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja, milleks on suurema energiatõhususega eluruumid, saavutamisse. (3) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud tulemusnäitajate saavutamisse: 1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused; 2) primaarenergia aastane tarbimine. § 3. Rakendusüksus ja –asutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ja ehitusprojekti vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele ning määruse nõuetele; 2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 5) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti; 6) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 7) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 8) projekt – toetuse ja vajadusel omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele; 10) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 11) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 nimetatud tööd; 12) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 13) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. § 5. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetusega saavutatavad tulemused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal ning tehnilise konsultandi kaasamine § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatavad tegevused on: 1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, sealhulgas eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine, sealhulgas eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 10) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi; 11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; 14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS- EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd; 16) hoone kaugküttevõrguga liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides; 17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine; 18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine; 19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd; 20) punktides 1–19 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, sealhulgas ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 21) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1; 22) omanikujärelevalve teostamine. (2) Üksiku toetatava tegevusena on lubatud gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nimetatud korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata § 4 punktis 5 sätestatud ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist. (5) Toetatav tegevus peab panustama kliimakindluse suurendamisse ning olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused peavad järgima kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte. § 7. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 nimetatud kulu abikõlblikuks lugemise ja käesoleva määruse tingimustele. (2) Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustööde kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik. (3) Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 8 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata tehnilise konsultandi teenuse kulule: 1) kui vastav leping on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust. (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. (7) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse vastavalt § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 1 sätestatule. (8) Abikõlblik on kaugküttevõrguga liitumise tasu. § 8. Nõuded tehnilisele konsultandile (1) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev järgmistes valdkondades: 1) käesoleva määruse nõuded; 2) e-toetuse keskkonna kasutamine; 3) ehitisregistri kasutamine; 4) toetuse saaja ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris; 5) korteriühistu juhtimise põhialused. (2) Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks peab isik olema läbinud asjakohase pädevuskoolituse või koolitus ja koolitaja peab olema hinnanud, et isik on saavutanud vajalikud õpiväljundid. (3) Tehnilise konsultandi koolitaja peab tagama: 1) koolituse läbiviimiseks ja õpiväljundite saavutamiseks piisava õpikeskkonna; 2) koolituse läbiviija pädevuse või töökogemuse lõikes 1 sätestatud valdkonnas. (4) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu” kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavarühmas; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase; 5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase; 8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase; 9) ehitusjuhi kutse, tase 6; 10) ehitusinseneri kutse, tase 6; 11) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7; 12) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8; 13) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6; 14) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7; 15) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8. (5) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel. (6) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimiseks ja rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (7) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda taotlejast ja toetuse saajast korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või olla selle korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega selle korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus. § 9. Tehnilise konsultandi ülesanded (1) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant peab olema kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni. (2) Tehniline konsultant võib sama projekti raames teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 3 nimetatud pädev isik ning omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumus on võetud ühise pakkumusena. § 10. Abikõlbmatud kulud Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; 2) paragrahvi 34 punkti 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) gaasiküttel kütteseadme paigaldamise kulu. § 11. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 1 sätestatud tähtaega. (3) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 6 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (5) Lõikes 4 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 12. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 14 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisel on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 6) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti; 7) punktis 1 nimetatud asustusüksustes asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti; 8) punktis 2 nimetatud asustusüksustes asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva kuni 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel nimetatud punktides toodud osakaalust kümme protsenti kõrgem. (3) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 6 lõikes 2 sätestatud juhul vastab lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalule. § 13. Toetuse osakaalu erisus (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (2) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu, kui lõikest 3 ei tulene teisiti; 3) omanikujärelevalve osutamise kulu. (3) Toetuse osakaal tehnilise konsultandi teenuse kasutamise abikõlblikust kulust on § 28 lõikes 3 sätestatud juhul lõikes 3 sätestatud osakaalust 10 protsenti kõrgem. § 14. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimistööde toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²*K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti; 11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti; 12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav; 13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 17) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid; 18) looma hoone välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m² – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 15. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). (2) Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisel tagatakse vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 14 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine. (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused: 1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel; 3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (4) Lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 14 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel §-s 12 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. § 16. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 14 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varasemalt teostatud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 17. Omafinantseering Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 18. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus. § 19. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab olema korteriühistu. (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. (3) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. § 20. Taotleja kohustused Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule kohustatud: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust; 2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 9 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 3) võtma projekteerimise, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 28 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist. § 21. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) paragrahvis 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt ja §-s 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 28 lõikega 4; 11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud hinnapakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti; 16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 17) paragrahvi 20 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tagamaks rakendusüksusele võimaluse hinnata projekti kuluefektiivsust; 18) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus; 19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 21) paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse aluseks olevate kulude eelarve. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 22. Taotluse menetlemine (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) Rakendusüksus korraldab vajadusel põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Ekspertiisi ei tehta § 15 lõikes 2 sätestatud juhul. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud täiendavaks tähtajaks annab rakendusüksus kuni kümme tööpäeva. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra. § 23. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. § 24. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõigile lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumitele. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte ei hinnata. Taotlus rahuldatakse, kui projekt täidab vajaliku lävendi, mille täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus järgnevatest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. § 25. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 2. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel: 1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele pakkumused vastavalt §-le 28; 2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ja rakendusüksusele vastava kinnituse esitamist koos toetatavate tegevuste kulueelarvega rakendusüksuse kinnitatud vormil. (6) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. (7) Kui lõike 3 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, vormistab rakendusüksus lõikes 6 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise. (8) Paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule kindlasummalise makse suurus. § 26. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 2. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 27. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks ühendmääruse §- des 12–14 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse summat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 30 lõikes 1 sätestatud juhul. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni. (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud ühendmääruse § 12 lõikes 3 nimetatud asjaolud, teavitab toetuse saaja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (8) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tagastab toetuse saaja saadud toetuse otsuses toodud ulatuses. § 28. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine (1) Rekonstrueerimistööde ja § 6 lõike 1 punktides 20–22 nimetatud teenuste hankimisel lähtutakse määruses, määruse lisas ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetest. (2) Toetuse saaja lähtub ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatud ostumenetluse läbiviimisel määruse lisast. (3) Kaks või enam toetuse saajat võivad korraldada rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ostumenetluse ühiselt. Nimetatud juhul peab hinnapakkumusest tulenema tööde või teenuste kogukulu korterelamu kohta. Lepingud sõlmivad toetuse saajad eduka pakkujaga eraldi. (4) Toetuse saaja ostumenetlus võib hõlmata rekonstrueerimistöid koos projekteerimisega. (5) Toetuse saaja peab rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks ette nägema mõistliku tähtaja. (6) Toetuse saaja ost, mille maksumus on ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatud maksumusest väiksem, peab lisaks ühendmääruse § 11 lõikes 7 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel kasutatakse hindamiskriteeriumite seadmisel ja ostu läbiviimisel rakendusüksuse kodulehel avaldatud vorme ja tingimusi; 2) kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud; 3) kui pakkumuste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated rakendusüksusele. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 29. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. (3) Toetuse saaja võib maksetaotluse esitada üks kord kalendrikuu jooksul.. (4) Toetuse makse ei või olla väiksem kui kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (5) Toetuse makse tehakse makse aluseks olevate abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide alusel. (6) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. a. § 30. Toetuse maksmise erisus (1) Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. (2) Kindlasummaline makse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summa suuruses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2. (3) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda kuni neljas osas. (4) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd. § 31. Maksetaotluse lisadokumendid (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase; 3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll; 5) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud; 7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (2) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (3) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatava tegevuse toetuse saajale. (4) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 30 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmisel. § 32. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt ühendmääruse §-le 33. (2) Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 33. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule koos lõppmakse taotlusega. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, sealhulgas panus § 21 punktides 19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse; 3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja kohustused § 34. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 sätestatule kohustatud: 1) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 2) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist; 3) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele; 4) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates; 5) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused  26.01.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega kehtestatakse perioodi 2021–2027 korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne. Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui üksiku tegevusena gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegid eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (teenistussuhe lõppenud) ja õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 34 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala. 1 Määrus kehtestatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme „21.2.1.1. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ ja strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitajate „Elukeskkonna rahulolu“, „Ligipääsetavuse näitaja” ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (seahulgas LULUCF sektor) eesmärkide elluviimiseks. Toetust rahastatakse rakenduskava vahenditest. Toetuse andmisele kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse üldjuhul registri e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõus ei reguleerita nõudeid (nt finantskorrektsiooni tegemine), kus ei nähta ette erisust nõuetest, mida kehtestatakse ühendmäärusega. Lõikes 2 viidatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasiht „Elukeskkond on kvaliteetne“ joondub Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega. Euroopa uue Bauhausi (Komisjoni teatis COM(2021) 573) algatuse kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi võimalik. EL Nõukogu järeldused 20211 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele ja annavad soovitusi kvaliteedipõhimõtete järgimiseks ruumiloomes. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna2. „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, […] Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk (sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%). Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest (2022) toob välja, et elamute ja mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks 1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023 2 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kättesaadav seisuga 19.01.2023 2 teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja jätkata (elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega. Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega. Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja väljund- ja tulemusnäitajad. Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki. Väljund- ja tulemusnäitaja on kooskõlas rakenduskavaga ja toetatavad tegevused panustavad rakenduskavas fikseeritud näitajate saavutamisse. Väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega eluruumid“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 32 000; vahe-eesmärgiks aastaks 2024 13 800. Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 2 964 500 MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate hoonete, ärihoonete jm tarbimist) ja näitajal „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 168 000 tonni CO2 ekv/a. Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad eeldatavasti 16 500 tonni CO2 ekv/a. Tulemusnäitajate andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja pärast projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda rakendusüksus, tuginedes toetuse saaja poolt järelaruandena esitatavale energiamärgisele. Paragrahviga 3 kehtestatakse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus ning meetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 Paragrahvis 4 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muu hulgas on defineeritud „ekspertiisi“ mõiste, mis määruses sätestatud erisuse kohaselt ei kohaldu nõudena üksikute toetatavate tegevuste elluviimisele. „Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud üldjuhul enne 2000. aastat kasutusse võetud, st ehitisregistris kajastub hoonele antud kasutusluba või ehitise esmase kasutuselevõtu aasta, ja kasutusel olevatele korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui nt väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. 2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale3 on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad. Paragrahvis 5 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu peale, lahendab toetuse andmise tingimuste kohaselt EIS. Paragrahvis 6 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi, sh ligipääsetavuse auditi, tegemine, tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja omanikujärelevalve teostamine. Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo tõstmiseks. Tehaseline eeltootmine, st tehases eelnevalt valmistatud elementide paigaldamine, on selleks hea viis. Tuginedes majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 51) kui asjakohase pilootprojekti kogemustele peavad elemendid olema tehases koostatud: kandekonstruktsioon, soojustus, ventilatsioonitorud ja elemendi välisviimistlus teostatud. Fassaadile paigaldatav element on vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja aknad paigutatakse elementi tehases. Katuse elemendid peavad olema samuti tehases koostatud. Elementide paigaldus, sh lõppviimistlus tehakse ehitusobjektil. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate toetamist, aga see toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja katuse rekonstrueerimine toimub sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka. Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates. 3 Renoveerimislaine | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 4 Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid. Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651 lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist. Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojussõlme ümberlülitamise võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui elekter läheb ära, aga kaugkütte tsirkulatsioon toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida ja kaugkütte soojust korterelamusse jagada. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate sissepääsude juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist, käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning nendega kaasnevaid töid, mille teostamine on otstarbekas viia ellu samaaegselt tervikliku rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitise ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 15 kohane lifti ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erisus, mille kohaselt gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine või hoone liitmine kaugküttevõrguga üksiku toetatava tegevusena on toetatav üleriigiliselt, koostoimes eelnõu § 12 lõikega 3, ja ajalise piiranguta hoone kasutuselevõtu aastale. Erisuse sätestamist toetab lisaks majanduslikele ja energeetikaalastele põhjustele Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022–-2023, mille punkti 4.9. kohaselt tuleb soodustada gaasikütte vahetamist taastuvenergia lahenduste vastu. Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti elluviimisperioodil vastavalt eelnõu §-le 11. Ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud või milles toodud rekonstrueerimistöödega on alustatud, ehk kui projekti toetatavad tegevused on juba tehtud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks. 5 Lõike 5 kohaselt panustavad toetatavad tegevused kliimakindluse suurendamisse ja ei kahjusta oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärke. Meetmele rakendub horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu nt soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EHSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 6 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Meetme puhul ei ole otstarbekas lähtuvalt sihtrühmast rakendada projekti ehk taotluse põhist kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa täiendava kulu, halduskoormuse ja taotluste esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende vähendamiseks, kuivõrd toetatavateks tegevusteks on ühetaolised ehk korterelamu rekonstrueerimisega seotud tööd. Meetme tegevus panustab kliimamuutuste leevendamisse ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse sajaprotsendiliselt, kuna käsitleb hoonete terviklikku rekonstrueerimist. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi CPR) lisa 1 tabeli 1 sekkumisvaldkonnaga 042 „Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“, mille koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks on 100%. Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised suunised aastateks 2021–20274. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida kliimakindluse hindamine hõlmab. Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimamuutustele vastupanuvõimelised hooned on hooned, mida rekonstrueeritakse nii, et need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele5. Lõplik lahenduste valik jääb siiski projekteerijale kui pädevale spetsialistile. Samas tuleb tõdeda, et asjakohased lahendused on alles kujunemas ja arendamisel ning võimalik on meetme esimeses etapis rakendada olemasolevaid tehnilisi lahendusi. See on ühtlasi kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, et kasutatakse parimat kättesaadavat alternatiivi. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03), kättesaadav seisuga 19.01.2023 5 http://trea.ee/cams/guidelines-for-climate-proofing-ee-projects/, kättesaadav seisuga 19.01.2023 7 Korterelamute rekonstrueerimise kliimakindluse tagamine Hoonete rekonstrueerimine on oluline tegevus kliimaneutraalsuse saavutamisel. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu6 üks peamisi soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka rahalist säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu7 tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada korterelamute rekonstrueerimisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis8 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste leevendamine (olemasoleva hoonefondi CO2- jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (elamute rekonstrueerimise kontekstis siis peamiselt rekonstrueerimisel kasutatavad tehnilised lahendused, mis maandavad kliimariski). Kliimamuutuste leevendamine Korterelamute rekonstrueerimise meetmega toetatakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, millega saavutatakse hoonete energiakasutuse oluline vähenemine. Toetuse taotlemisel on kohustuslik teostada järgnevad tööd:  fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine;  katuse ja katuslae rekonstrueerimine;  seni vahetamata akende vahetamine;  keskküttesüsteemi olemasolul küttesüsteemi rekonstrueerimine ja tasakaalustamine;  ventilatsioonisüsteemi (peamiselt paigaldatakse soojustagastusega süsteeme) ehitamine. Lisaks kohustuslikele tegevustele on toetatavad ka muud energiasäästu meetmed. Näitena:  päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks;  päikesekollektorite paigaldus sooja vee tootmiseks;  kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide paigaldus. Rekonstrueerimisega saavutatud energiasäästu ja CO2 heite vähenemise arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud läbi Ehitisregistri. 6 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 19.01.2023 7 https://rtk.ee/hindamine/2014-20-21 Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav seisuga 19.01.2023 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 19.01.2023 8 Enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutusel põhinev märgis esitatakse koos toetuse taotlusega. Märgisel oleva kaugkütte, kütuste (maagaas, pellet, kütteõli jms) ja elektri kasutuse alusel arvutatakse korterelamu CO2 heite kogus enne rekonstrueerimist. Taotleja esitab rekonstrueerimistööde lõppemisele järgneva täisaasta kohta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva märgise, mille alusel leitakse saavutatud CO2 heite vähenemine: enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus – peale rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus. Arvutusnäide kaugküttega hoonele:  Elektri kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x elektri eriheite tegur (tCO2/MWh) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a)  Kaugkütte kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x kaugkütte eriheite tegur (tCO2/MWh) = kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)  Kokku hoone energiakasutusest tulenev CO2 heite kogus (tCO2/a) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a) + kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a) Aastatel 2016-2020 rekonstrueeritud ja tööde lõpetamisele järgneva kalendriaasta kohta energiamärgise esitanud 365 korterelamu andmete alusel on rekonstrueerimisega saavutatav keskmine soojusenergia sääst 52%. Elektrienergia kasutus on suurenenud 3% (peamiselt ventilatsioonisüsteemide energiatarve). Tabel 1. Toetusega rekonstrueeritud korterelamute energiakasutuse ja CO2 heite muutus Köetav pind, Soojusenergia Elektrienergia CO2 heite vähenemine, m2 vähenemine, MWh/a suurenemine, MWh/a t/a 807 000 65 400 1100 7300 Ühe hoone kohta 2200 180 3 20 CO2 heite vähenemise arvutustes kasutatud energiakandjate eriheite tegurid:  elekter 0,68 tCO2/MWh  kaugküte 0,12 tCO2/MWh  maagaas 0,202 tCO2/MWh  kütteõli 0,28 tCO2/MWh  puitkütused (pellet, halupuit) 0 tCO2/MWh 9 Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“9 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused Üleujutusega seotud riskide hindamine10 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm. Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses11. Eestis on määratud 16 olulist riskipiirkonda:  Pärnu linn;  Võiste alevik;  Häädemeeste alevik;  Virtsu alevik;  Kuresaare linn ja Nasva alevik;  Kärdla linn;  Haapsalu linn;  Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);  Kiisa alevik ja Maidla küla;  Maardu linn;  Paide linn;  Sindi linn;  Raasiku alevik;  Tartu linn;  Aardlapalu küla,  Võru linn. 9 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemise- riikliku-strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 19.01.2023 10 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 11 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 10 Mere või siseveekogude veetaseme tõusust tulenev üleujutuse risk sõltub hoone asukohast. Uute hoonete ehitamisel on üleujutuse riske võimalik arvesse võtta. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel on hoone asukoht määratud ja üleujutuse riskipiirkonda kuulumist mõjutada ei saa. Tormide sagenemine Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites:  EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk.  EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad rekonstrueerimise tehnilistesse lahendustesse läbi projekteerimisnormide muudatuste. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Korterelamud asuvad peamiselt tiheasustusega piirkondades, kus ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST12 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega rekonstrueerimisele. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma regulatsioonidesse aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), seal hulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades13. 12 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 13 Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud on? - Rohegeenius, kättesaadav seisuga 19.01.2023 11 2014. aastal avaldatud uuringus14 mõõdeti suvist ruumitemperatuuri uutes ja vanemates korterelamutes. Kokku enam, kui sajas korteris. Tulemused näitasid, et vanades korterelamutes suvise ruumitemperatuuri nõuete ületamist ei esinenud. Uutes korterelamutes ei täitnud suvise ruumitemperatuuri nõudeid 14% mõõdetud korteritest. Samadel väliskliima tingimustel oli uute korterelamute korterite sisetempartuur keskmiselt 1 oC kõrgem, kui vanemate korterelamute korterites. Üheks põhjuseks, miks uutes korterelamutes suvel ruumitemperatuur liiga kõrgele tõuseb, on suured varjestamata aknapinnad. Vanemates korterelamutes on aknad väiksemad ja ruumidesse jõuab vähem päikesekiirgust. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete15 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Näitena on arvutatud renoveeritud (välisseinad ja katuslagi soojustatud, aknad vahetatud ja mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem soojustagastusega) vanema viie korruselise raudbetoonkorterelamu (tüüpprojekt 1-464) suvise ruumitemperatuuri kestvuskõver. Arvutuse aluseks on viiekorruselise korterelamu viiendal korrusel ja lõunapoolses küljel olev kahetoaline korter. Korteril ei ole läbi maja tuulutamise võimalust ja ülemise korteri rõdu varjestust. Eluhoonetel on võimalik arvestada avatavate akende tuulutusega. Mudelis on arvestatud, et elutoa rõduuks ja väiksem osa magamistoa aknast on tuulutuseks avatav. Tuulutuseks on arvestatud 10% avatava osa pinnast. Klaaspaketi päikeseläbivusteguriks (g) on 0,6. 14 Summer Thermal Comfort in New and Old Apartment Buildings. Mikk Maivel, Jarek Kurnitski, Targo Kalamees. 2014, ETIS, kättesaadav seisuga 19.01.2023 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 19.01.2023 12 Joonis 1. Arvutusmudeli hoone vaade ja korteri plaan (parem). Joonis 2. Arvutusmudeli korteri plaan. Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika16 alusel teostatud arvutuse tulemus on elutoas 67 °Ch (kraadtundi) ja magamistoas 71 °Ch. Elamute suvise ruumitemperatuuri nõue (< 150 °Ch) on täidetud mõlema ruumi puhul. Joonis 3. Temperatuuri kestvuskõver elutuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012, kättesaadav seisuga 19.01.2023 13 Joonis 4. Temperatuuri kestvuskõver magamistuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem. Energiaarvutused (sh suvise ruumitemperatuuri arvutused) teostatakse energiaarvutuse baasaasta alusel. Energiaarvutuse baasaasta sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970– 2000 ja on koostatud vastavalt standardile EVS-EN ISO 15927–4:2005. Hetkel kehtiv energiaarvutuste baasaasta ei võta arvesse viimase 20 aasta jooksul toimunud kliimamuutusi. Kliimamuutusi arvestav uuendatud energiaarvutuste baasaasta on planeeritud kasutusele võtta hoonete energiatõhususe regulatsiooni uuendamisega aastal 2024. Eelnevalt toodud arvutusmudeliga on võimalikest tehnilistest lahendustest näitena analüüsitud päikesekaitse klaaside kasutust ( päikeseläbivustegur g-0,4) ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 oC). Eluruumide akende klaaspakettide päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides. Eluhoonetes on kõige mõistlikum esimese lahendusena kasutada passiivseid lahendusi: akende varjestus või päikesekaitse klaasid. Eluhoonete õhuvooluhulgad on ainult ventilatsiooniga jahutamiseks liiga väikesed. Päikesekaitse klaaside kasutamine alandab ruumitemperatuuri rohkem kui ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamine. Suurusjärkudes on näitena arvutatud kahetoalise korteri ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutusvõimsus olenevalt arvutusvariandist kuni 10 korda väiksem, kui päikesekiirgusest tulenev soojuskoormus. Seega ainult sissepuhkeõhu jahutamisega ülekuumenemise probleemi ei lahenda. Esmase lahendusena tuleb kasutada passiivseid lahendusi, mis vähendavad ruumidesse jõudvat päikesekiirgust. 14 Joonis 5. Elutoa temperatuuri kestvuskõverad erinevate meetmete korral. Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend17, mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Jahutusvajadus on hoone põhine ja erineb ka ühe hoone lõikes. Lõuna fassaadil asuva korteri jahutusvajadus on suurem, kui põhjafassaadil asuva korteri jahutusvajadus. Seega kõiki rekonstrueeritavaid hooneid hõlmavat jahutussüsteemide paigalduse nõuet ei ole mõistlik rakendada. Jahutusvajadust tuleb kriitiliste korterite või ruumide alusel eraldi hinnata. Kuna passiivsed (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsed (jahutusseadmed) jahutuse lahendused saavad tõenäoliselt edaspidi ka eluhoonete rekonstrueerimisel kasutatavate tehniliste lahenduste osaks , on korterelamute rekonstrueerimistoetuse toetatavate tööde hulka lisatud jahutussüsteemi rajamine. Toetatakse tsentraalseid jahutussüsteeme (näiteks ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Külmaainet sisaldavad jahutussüsteemid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud nõuetele. Ühe korteri põhiseid õhk-õhk soojuspumbal põhinevaid jahutusseadmeid ei toetata vältimaks hoone arhitektuurse välisilme kahjustamist ja müraprobleeme. Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel 17 Microsoft Word - Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx (kredex.ee). Suvise ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 19.01.2023 15 päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. Kliimamuutustega kohanemise tehniliste lahenduste kasutuselevõtt hoonete rekonstrueerimisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on projekti LIFE IP BuildEst partner. Eelnevate rekonstrueerimise toetusmeetmete andmete alusel analüüsitakse seni eluhoonete rekonstrueerimisel kasutatud tehniliste lahenduste toimivust. Projekti arendustöö tulemusena töötatakse välja tõendatud toimivusega rekonstrueerimislahendusi ja uuendatakse tehnilisi juhendeid, mille alusel saab vajadusel toetusmeetme tingimustes muudatusi teha. Paragrahvis 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte vastavalt ühendmääruses sätestatule. Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Lõikes 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Lõike 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele. Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. 16 Lõikes 5 reguleeritakse muuhulgas olukorda, kui tehnilise konsultandi teenust kasutatakse ning vastav leping sõlmitakse enne määruse jõustumist. Nimetatud juhul piirangut tehnilise konsultandi teenuse kulu hüvitamisele ei rakendata. Võimalik toetuse taotleja ei tea ega peagi teadma käesoleva määrusega tehnilisele konsultandile täiendavate pädevusnõuete seadmisest. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Toetuse määrus näeb ette, millistesse tegevustesse peab lepinguline konsultant olema alati kaasatud. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Taotlejaga lepingulises suhtes olevate tehniliste konsultantide arvu ei piirata, samuti on lubatud tehnilist konsultanti vahetada. Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Nõue ei kohaldu juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik saada ühtegi pakkumust. Möönduse ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi üksikute valitud vajalike töödena. Lõike 6 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Lõike 7 kohaselt on prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine toetatav vaid juhul, kui taotleja projekt hõlmab lisaks hoone energiasäästule suunatud tööde tegemist. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ja kulud abikõlblikud. Lõike 8 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga abikõlblik ka võrgu liitumistasu. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav üksikute tööde põhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale jõukohane. Lõigetes 1, 2 ja 4 ja 5 kehtestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise konsultandina saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise nii tehnilistel kui organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid. Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastava teenuse hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga. Lõikes 3 kohaselt peab tehniliste konsultantide koolitaja tagama vajalike õpiväljundite saavutamisele suunatud õpikeskkonna ja pädeva koolitaja. Lõigetes 6 ja 7 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal EIS. Tehnilise konsultandi sõltumatuse 17 põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb nt korteriühistu juht. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. Paragrahvis 9 kehtestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. On otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et tehnilise konsultandiga sõlmitud leping kehtiks vähemalt projekteerimise ettevalmistustöödest rekonstrueerimistööde elluviimiseni. Paragrahvis 10 kehtestatakse abikõlbmatud kulud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu, v.a lifti, rõdu või varikatuse paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub EISl võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teostada toetusega teostatavast rekonstrueerimisest eraldiseisvalt, sest tööde teostamise puhul on väga keeruline tagada, et toetust ei kasutata kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Paragrahv 11 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle igakordne kestus sõltub ehitusprojekti koostamisest, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest ja tehnilise konsultandi kaasamisest tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. aastal. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui 18 lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad lepingu, aga tööde alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks rekonstrueerimise puhul kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei seata. Paragrahvidega 12 ja 13 kehtestatakse toetuse osakaal. Paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt on korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui maakonnakeskustes. Sellega antakse toetusele selge regionaalne mõju, milline ootus on nii korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on vastav osakaal 30%. Kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud piirangud, nt muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%. Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused ka rekonstrueerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu. Lisaks on toetuse maksimaalne osakaal kõrgem teatud toetatavate tegevuste teostamisel - eeltoodetud elementide kasutamisel ja ligipääsetava lifti ehitamisel. Nimetatud tegevused ei toeta energiatõhususe eesmärki, kuid on olulised hoone kasutatavuse ehk ligipääsetavuse tagamise ja rekonstrueerimise efektiivsema ja innovatiivsema läbiviimise seisukohalt. Samas peame vajalikuks esile tuua, et 50%-ne toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel on kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. Lõikes 2 sätestatakse konkreetsetele piirkondadele erisus, mille kohaselt juhul, kui hoones on 18 korterit või vähem, on hoone terviklikul rekonstrueerimisel toetuse osakaal 10% kõrgem ehk vastavalt siis 40% ja 50%. Ühest küljest on erisuse eesmärk suunata väikeste korterelamute elanikke oma hoonet rekonstrueerima. Alla 18 korteriga elamute rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna selle suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Teisalt on eesmärgiks mitte suurendada toetuse maksimaalset osakaalu rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest üle 50%. Väikese arvuga korteritega korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Eesti väikeasulate uuringu järgi võiks väikeasulate hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine olla üks kriteerium rekonstrueerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse tagamiseks. Lõike 3 kohaselt on gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine või sellise hoone liitmine kaugküttevõrguga toetatava tegevusena toetatav üleriigiliselt ning toetuse osakaal sõltub hoone asukohajärgsele asustusüksusele sätestatud toetuse maksimaalsest osakaalust. 19 Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt on korterelamu väiksemamahulise rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30% või 40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks. Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt Maa-Ameti 2021. aasta andmetele on kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2021. aastal 53% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 14%. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2100 eurot ruutmeetri kohta. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini toetuse eesmärke. Harjumaa ja Tartumaa korteriühistutel on ühtlasi parem ligipääs krediidi- või finantseerimisasutuse laenudele kui teistel piirkondadel. Lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestatakse 50% ja 60% toetuse osakaalu suhtes toetatavad tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. Toetust osakaaluga 50 või 60 protsenti antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Lisaks, kui tehniline konsultant nõustab korraga mitut korteriühistut, kes otsustavad tellida rekonstrueerimistööd ühiselt, on ka konsultandi tegevus mõistlikult eeldades ajamahukam ning seega toetatakse tehnilise konsultandi teenust sellisel juhul 60% toetusmääraga. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada toetuse eesmärkide saavutamist, samuti on toetuse saajate poolt ühiselt elluviidavate rekonstrueerimistööde tellimise puhul võimalik eeldada soodsamaid ehitushindu korterelamu kohta. Paragrahvidega 14 ja 15 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks. Toetuse, osakaaluga 30 ja 40 protsenti, eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute 20 rekonstrueerimise kulutõhususe arvutused18 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%. 30% ja 40% ja 50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused19 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Toetusmäärade 30% ja 40% ning 30% ja 40% ja 50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. 18 Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026, kättesaadav seisuga 19.01.2023 19 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3% A4stupotentsiaali_uuring.pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023 21 Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist on sätestatud minimaalsed soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkadega. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse nt olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui nt köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. 30% ja 40% ja 50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega nt 22 hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. 30% ja 40% ja 50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. Paragrahvi 15 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja üksikuna. Mööndus on suunatud hoonetele, mis on gaasi- või elektriküttel. See on eelkõige tehnosüsteemide rekonstrueerimist toetav hoonete energiakulude optimeerimisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam, energiaturgude olukorda arvestades põhjendatud ja võiks olla ka elanike jaoks vastuvõetav. Paragrahvi 15 lõigetega 3–6 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad erisused. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad või nt katus olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui nt suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel ning ühtlasi pärandi algupärase ilme säilitamine. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus20 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia 20 Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Endrik Arumägi, Targo Kalamees. http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041, kättesaadav seisuga 19.01.2023 23 erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu. Lõike 5 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Lõike 6 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh21. Elektri CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida soojuspumba poolt kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2 heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi. Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2 punktis 41 sätestatud tingimustele. Paragrahvis 16 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel. Paragrahvi 17 kohaselt peab taotlejal olema üldjuhul projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringu osaks ei loeta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering on null ehk konkreetne renoveerimislaen ei lähe toetuse osas toetuse saaja omafinantseeringu arvestusse kuna omafinantseeringu komponent sellisel juhul puudub. Kui toetuse saaja saab määruse alusel toetust ja soovib toetatava projekti elluviimiseks saada laenu, mis oleks tagatav struktuurivahenditega, ei kohaldu omafinantseeringu nõue. Toetuse saaja katab investeerimisvajaku laenuga , seega ei oleks võimalik näidata projektis omafinantseeringut, mida tagatakse rahastamisvahendiga teises struktuurivahendite skeemis. 21 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 24 Kuluartiklid hoitakse lahus. Meetmete nimekirjas on tehtud rahastamisvahendi osas muudatus, mille kohaselt on EL osakaal 100%. Rahastamisvahendi põhistamine on tagatud sõltumatu hindamisega (CPR art 58 lg 3, arvestades ex-ante pt. 2.4 ja 2.5 toodud ettepankuid investeerimisstrateegia elluviimiseks) ja selles osas toimub põhistamine rahastamisvahendi rakendamise lepingus. Ex-ante loob võimalusi ja seal on tänasel hetkel välja toodud „capital rebate“ tüüpi lahendus, samuti laenukäenduse toode jne., mis ei pruugi realiseeruda läbi konkreetse sekkumise. Seega hetkel lähtutakse käesolevatest toetuse andmise tingimustest ja väljatöötatud lahendusest. Paragrahvis 18 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Varasemas samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhise taotlemise, mille puhul NUTS 3 regioonidele olid eraldi eelarved, kogemus näitas, et voorupõhine lähenemine ei ole korterelamute rekonstrueerimisel parim lahendus. Korterelamute rekonstrueerimisturu toimimine seotakse voorude tähtaegadega, mis vähendab aastas rekonstrueeritavate hoonete arvu, kuna uusi rekonstrueerimisi saab alustada ainult pärast vooru lõppu. Olukord, kus kõik voorus osalevad korterelamud on korraga samas staadiumis (taotlus, projekti ekspertiis, ehitusost, ehitus) tõstab ka rekonstrueerimistööde maksumust, sest kõik voorus osalevad korteriühistud teevad ostu samal ajal. Rekonstrueerimisturu toimimiseks on parem jooksev taotlemine, mille puhul on toetust taotlevad korteriühistud erinevates protsessi etappides ning tegevused hajuvad aastate lõikes. NUTS 3 piirkondade põhise lähenemine tekitas ka olukorra, kus piirkondadele ettenähtud eelarved ei täitunud ning lõpptulemusena oli vajalik vahendid teiste piirkondade vahel ära jaotada, mis tekitas rakendusüksusele lisakoormuse ning turul pigem segadust. Teatud piirkondadele vahendite broneerimine ei taga nendes piirkondades taotluste esitamist, probleemiks on vähene taotluste arv, mitte asjaolu, et need piirkonnad esitavad taotlusi, kuid ei saa toetust, sest neile ei jagu vahendeid. Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on pigem probleemiks vähene teadlikkus, halb ligipääsetavus kapitalile ning vähene kogemus riiklike toetuste taotlemisel ja sellest tulenev teatud umbusk ja kartlikkus. Vähene teadlikkus on ennekõike seotud asjaoluga, et madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ei olnud võimalik varasemalt laenu saada ning seega ei olnud võimalik tasuda toetusest üle jäävat investeeringu maksumust ja seega ei ole nendesse piirkondadesse ka eraldi teavitust sihitud. Nüüdseks pakub rakendusüksus ka renoveerimislaenu ning on loonud vähese rekonstrueerimise aktiivsusega piirkondadesse nii tehniliste ekspertide tellimise võimaluse, arendanud üldist nõustamisteenust läbi maakondlike arenduskeskuste, omab enda kontaktpunkti Ida-Virumaal ning on oluliselt suurendanud muid teavitustegevusi. See võiks kogumis muuta ka nimetatud piirkondade ühistud aktiivsemaks selliselt, et tekiks ka vastav kogemus, mida omakorda nimetatud piirkondades jagada. Kuna probleem ei ole vahendite puuduses vaid taotluste mitte esitamises, siis on tegevused suunatud ühistute teadlikkuse tõstmisele, samuti on tagatud kapitalile ligipääs. Rakendamisel on erinevad meetmed, mis on suunatud nende piirkondade konkreetsete tõrgete lahendamisele: riiklik renoveerimislaen ja laialdane nõustamisvõrgustik. 25 Lisaks on turuosalised ka ise kinnitanud, et selline eelarvejaotus on ebavajalik ning pigem on mõistlik suunata enam vahendeid esmatasandi nõustamisse, et toetust oskaksid taotleda ka administratiivselt vähemvõimekamad ühistud. Lõigete 2 ja 3 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib EIS oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Paragrahviga 19 kehtestatakse nõuded taotlejale. Taotleja peab vastama ühendmääruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud asjakohaseid nõudeid kontrollitakse taotluse menetlemisel. Punktide 3, 5 ja 7 kohased nõuded antud toetusele ei kohaldu. Taotlejaks on korteriühistu ja korteriühistu on mittetulundusühing. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu. Lõike 2 kohaselt peab korterelamu korteriomanditest enamus olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilised isikud võivad kuuluda ühte perekonda, piiranguid ühisele omandile või ettevõtjale ei sätestata. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Eluaseme valdkonna toetused on mõeldud füüsilistest isikutest elanike elamistingimuste parandamiseks, mitte ettevõtlustoetusteks. Eluasemevaldkonna toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatakse, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Võib juhtuda, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. Sätestatud piirang on seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib kaudselt kerkida juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Asjakohane riigiabi teatis meetmes juriidilistele isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud põhimõttest. Senistes sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas meetmes abi andmist ei kavandata. Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. 26 Paragrahviga 20 kehtestatakse taotleja kohustused. Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Punkti 1 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Paragrahviga 21 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt. Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud näitajatesse, sh Eesti 2035 näitajatesse, millega jälgitakse panust horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulud tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse. Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud. Punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013. a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. 27 Punkti 13 kohaselt tuleb esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. Punkti 19 kohaselt peab taotleja kinnitama, et toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärke. Paragrahviga 22 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 23–27) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks 10-tööpäevane pikendamisvõimalusega tähtaeg (lõige 5). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib EIS teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Projekti muutmine selle ettepaneku alusel on käsitletav projektis esineva puuduse kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses EISi nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul (lõige 3). Nt juhul, kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4). Paragrahvi 23 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. Paragrahvis 24 kirjeldatakse toetusmeetmes toetatavate projektide hindamist, valikukriteeriumeid ja -metoodikat. Toetusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat (korterelamute rekonstrueerimine) arvestades puudub põhjendatud alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Eeltoodust tulenevalt toimub toetuse taotluste esitamine jooksva taotlemise raames, kus igas taotluses kirjeldatud projekti hindamise imperatiivseks lävendiks on fakt, kas toetuse määruses sätestatud nõuded taotlusele ja taotlejale on täidetud ja projekt vastab kõnelauses paragrahvis nimetatud valikukriteeriumitele. Toetuse taotlus kuulub seega rahuldamisele üksnes juhul, kui täidetud on kõik toetuse taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud projekt vastab lõikes 2 28 sätestatud valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks vajaliku lävendi täitnud. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast: i) projekt peab panustama sisekliima tagamisse. Vastavat asjaolu hindab rakendusüksus taotluse lisadokumendina esitatud põhiprojekti kontrolli käigus. Antud kriteerium panustab lisaks eluruumi tervisliku sisekliima ja energiatõhususe suurendamisele otseselt tervisekaitsesse, panustades seeläbi ka Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 eesmärkidesse ja Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“; ii) projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Ehkki toetuse saajaks on korteriühistu, ja toetatavaks tegevuseks korterelamu rekonstrueerimine, millest tulenevalt viivad ehitustegevust läbi vastavad spetsialistid (ehitusettevõtjad), kelle toetuse saaja määruses sätestatud ostumenetluse raames on kohustatud leidma, saab rakendusüksus vastavale nõudele vastavust kontrollida taotlejapoolse kinnituse olemasolu teel. Vastav kinnitus peab määruse paragrahv 21 lg 19 alusel sisalduma toetuse taotluses. iii) toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on ka võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega. iv) projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. Vastavasisulist asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse paragrahv 21 lg 20 alusel toetuse taotlusest. Taotleja on vastavasisulise kinnituse andmisega taotlusel sellega seotud ning rakendusüksusel on igal ajal, s.o ka peale toetuse taotluse rahuldamist õigus vastavat nõude täitmist kontrollida. Projekti põhjendatuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus asjaolust, kas taotluses ja selle lisadokumentides kajastatud projekt vastab ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 toodud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamise, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima, põhimõttele. Vastavat asjaolu hindab rakendusüksus kogumis nii taotluse lisadokumendiks oleva ehitusprojekti, toetuse taotluses kajastatud toetatavate tegevuste kui toetuse saaja poolt taotlusega koos 29 esitatud hinnapakkumuste alusel. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui ehitusprojekt vastab eelnimetatud ehitusseadustustiku sättes toodud tegevustele, millest tulenevalt on võimalik lugeda tegevus rekonstrueerimiseks ning toetuse taotluses kajastatud andmed ja taotlusega koos esitatud hinnapakkumised võimaldavad asuda põhjendatud seisukohale, et toetatavaid tegevusi teostatakse kogumis. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus toetuse taotluse lisaks olevates hinnapakkumistes ja taotluses kajastatud eelarvekalkulatsioonides toodust. Toetuse saaja ei esita taotlusega koos ehitustööde hinnapakkumusi, kuna toetuse saaja ostu läbiviimine ehitustööde tellimiseks toimub elektroonilises riigihangete registris peale toetuse taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist. Küll aga on toetuse saaja kohustatud märkima toetuse taotluses ka ehitustööde eeldatava maksumuse, millele rakendusüksus saab hinnangu andmisel tugineda. Ehitustööde eeldatava maksumuse märgib toetuse taotleja taotlusele, lähtudes korteriühistu üldkoosolekul otsustatust, vastav korteriühistu üldkoosoleku protokoll on vastavalt toetuse määruse § 21 lõikele 13 toetuse taotluse lisadokument. Rakendusüksus loeb projekti kuluefektiivseks juhul, kui taotlusega koos esitatud hinnapakkumused on nõuetekohaselt võetud (taotleja on võtnud määrusele vastavalt võrdlevad hinnapakkumused ja taganud seeläbi konkurentsi) ning taotluses kajastatud ehitustööde eeldatav maksumus ei ole rakendusüksuse praktikale tuginedes mõistlikult eeldades turuhinnast kõrgem. Kui tegemist on keerukama arhitektuurse lahendusega või miljööväärtusliku hoonega, on rakendusüksusel õigus lugeda kõnealusele valikukriteeriumile vastavaks ka selline projekt, mille puhul ei ole keskmist turuhinda võimalik üheselt tuvastada. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohaldata rakendusüksuse poolt juhul, kui määruses esineb erisus, millest tulenevalt ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel hinnapakkumusi esitama. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus läbi tehnilise konsultandi kaasamise fakti. Taotleja peab vastavalt toetuse määruse paragrahv 9 lõikele 1 tagama, et tehniline konsultant oleks kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni. Tehnilise konsultandi hinnapakkumused ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tuleb vastavalt toetuse määruses toodule lisada toetuse taotluse lisadokumendiks, millest tulenevalt on rakendusüksusel võimalik anda hinnang kas taotleja on läbi tehnilise konsultandi kui projekti elluviimises läbivalt osaleva pädeva isiku kaasamise võimeline piisavalt suutlikult projekti ellu viima. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima juhul, kui taotleja on taganud tehnilise konsultandiga sõlmitavas lepingus tehnilise konsultandi kaasamise vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohaldata rakendusüksuse poolt juhul, kui määruses esineb erisus, millest tulenevalt ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel tehnilist konsultanti kaasama. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast. Toetuse taotlusega koos esitatud põhiprojekt peab olema koostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning selle alusel peab olema võimalik korterelamu rekonstrueerimine, arvestades et rekonstrueerimisena käsitletakse ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 toodud hoone põhikonstruktsioonide 30 ja tehnosüsteemide ümberehitamist, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Juhul, kui põhiprojekti alusel on võimalik korterelamu rekonstrueerimine, loeb rakendusüksus käesoleva valikukriteeriumi täidetuks, kuna määrusele vastav korterelamu rekonstrueerimine tagab ühtlasi määruse lõike 1 punktis 2 toodud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihile „Elukeskkond on kvaliteetne“ vastavuse. Ühtlasi tagab korterelamu rekonstrueerimine eelmises lauses toodud alasihiga seotud mõõdikutele „Elukeskkonnaga rahulolu“, “Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor) ja “Ligipääsetavuse näitaja” vastavuse, mille raames edendatakse eesmärkide ja sihttasemete saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsused, olenemata asjaolust, kas toetuse taotlus või taotleja vastavad taotlejale ja toetuse taotlusele sätestatud nõuetele ja projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele. Rakendusüksusel on toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel õigus teha toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, ilma taotleja ja taotluse nõuetele vastavust sisuliselt kontrollimata ega projekti valikukriteeriumeid hindamata. Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise tingimused ja kord. Regulatsioon tuleneb otseselt ühendmääruse asjakohastest sätetest. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saamine on tingimuslik. Lõigetes 3 ja 4 on sätestatud nõutavad tingimused ja nende täitmise tähtaeg. Lõigete 5–7 kohaselt vormistatakse nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel sellekohane kirjalik kinnitus taotluse rahuldamise otsuse juurde, millega loetakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saamise õigus tekkinuks. Juhul, kui on vajalik ka toetuse summa muutmine, vormistatakse vastav taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus, millega loetakse ühtlasi ka kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise suhtes kinnitus antuks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine on tingimuslik, seda tehakse kui kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud või taotleja enda eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalus kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetuse summaga projekti ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et mõnda asjaolu, nt toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi ei peeta vajalikuks toetada taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult, see tähendab, et enne vastava otsuse tegemist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad. Paragrahvi 26 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata vastavalt ühendmääruse asjakohastele sätetele. Paragrahviga 27 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord kooskõlas ühendmääruse asjakohaste nõuetega. Taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta nii EISi kui ka toetuse saaja algatusel. 31 Lõike 2 kohaselt on EISil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse summat rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel eduka pakkumuse maksumuse suurenemise võrra võrreldes nende eeldatud maksumusega. Sarnastes meetmetes läbiviidud toetuse saajate ostude põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus võib jääda oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kohaldamist. Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks. Lõike 3 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta selle kehtivuse ajal. Peale toetuse viimase osa väljamakset ei ole võimalik enam taotluse rahuldamise otsust muuta. See ei mõjuta toetuse saaja projektijärgseid kohustusi säilitada dokumente ja esitada aruandeid. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla toetuse andmise tingimuste määrusega vastavalt lõigetele 4–6. EIS peab kavandatut hindama ning kontrollima muudatuse asjakohasust sätestatud nõuetele. EIS hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määral. EIS võib keelduda otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas toetuse andmise tingimustega või sama mõjus. Lõike 8 kohaselt tuleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel makstud toetus tagastada. Kui taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel on toetus projektile osaliselt või täielikult välja makstud ja tuleb tagasi küsida, lisatakse kehtetuks tunnistamise otsusesse ka toetuse tagasinõue. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid. Paragrahvis 28 reguleeritakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda riigihangete registris ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest. Toetuse saaja ostude juhised järgivad RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile RHS muul viisil kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida RHS §-s 3 sätestatud hankimise üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Määruse lisa sisustab ostumenetlusele kohalduvad nõuded RHS § 3 vaates. Kogu ostuga seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sh ostu alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub elektrooniliselt. Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103. 32 Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada vastav edukas pakkumus ostust ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja ilma uut ostu korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama. Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav EISi poolt eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik ostus ette näha. Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab olema valmis esitama ka EISile (nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud asjaoludel muuta. Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja; spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu lepingu perioodi jooksul solidaarselt. Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimisi saab pidada üksnes hinna üle, kui esialgselt pakutud hind on toetuse saaja jaoks liiga kõrge. Kõik kvalifitseerunud ja vastavaks tunnistatud pakkujad peavad saama ühesuguse teabe pakkumuse kohendamise osas hinna vähendamiseks koos selgete juhistega, millised tööd on võimalik pakkumuse maksumusest eemaldada ja seeläbi uuendatud hinnaga pakkumus esitada. Kogu teabevahetus peab toimuma riigihangete registris. Lisa punkti 1.10. kohane ehitustööde detailne ajakava tuleb esitada EISi poolt toetuse saajale ettenähtud ning toetuse saaja poolt ostus avaldatud vormil ning selle esitamise eesmärk on tagada mõistliku tähtajaga ehituslepingud. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saajad seavad ehitustöödele ka ise märkimisväärselt lühikesed tähtajad, samuti pakuvad neid tööde teostajad, ent tegelikult ei ole võimalik sedavõrd lühikese tähtajaga töid teostada ja seega toetatavaid tegevusi ellu viia. Toetuse saajad on kohustatud ostuteates avaldama ehitustööde maksimaalse tähtaja ning pakkujad, kes esitavad eelnimetatud tähtajast lähtuva detailse ajakava, on ajakavas märgitud lõpptähtajaga lepingu täitmisel seotud. Ehituslepingute muutmine eelnimetatud tähtaja pikendamiseks on lubatav üksnes põhjendatud juhul, kui selleks esinevad osapooltest sõltumatud asjaolud. Lisa punktis 2 sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises riigihangete registris ostu ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata. 33 Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja ostu eripärast. Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i, sh ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub. Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud nõudeid. Lisa punkti 2.1.1. kohaselt kõrvaldatakse ostust pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad. Ülalnimetatud toetuse saaja ostu eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja - mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; ostutingimuste määruse lisana kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise. Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis 2.3.2. sätestatud nõuet. Lisa punkt 2.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti 2.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud korteriühistu kui toetuse saaja ostu korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende piisavust hinnata. Kõrvaldamise aluse puudumist, sh maksejõuetuse ja likvideerimismenetluse andmeid kontrollitakse toetuse saaja poolt avalikest registritest, pakkumuse esitamisega loetakse antuks pakkuja kinnitus, et tema suhtes ei ole vastavaid menetlusi alustatud. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, tuleb vastavad tõendid maksu ja maksete võlgnevuste puudumise kohta esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata hankest, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. Juhul, kui pakkuja suhtes on algatatud maksejõuetus või likvideerimismenetlus, annab toetuse saajal pakkujale kümne kalendripäevase tähtaja tõendamaks, et maksejõuetusmenetlus lõppeb ilma pankrotti välja kuulutamata või ettevõtet ei likvideerita. Juhul, kui pakkuja ei pea võimalikuks asjakohase tõendi esitamist, kuulub pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele. Juhul, kui punkti 2.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal (või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest 34 kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel; selle esitavad pakkujad (vastav juhis22). Lisa punktis 3 sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse riigihangete registris ostu ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 3 alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja ostus alati koos kasutada. Lisaks on toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 4 sätestatute hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja ostus ei kasutata. Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline nõuetekohase ja eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja. Lisa punkti 3.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud. Lisa punkti 3.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse ostu objektiks oleva hoonega võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo, kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine, küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine. Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. Lisa punktis 3.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises. Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust. Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut rolli. Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on. 22 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/paringud-toendid/toendite-taotlemine#keskmise- tootasu-toend, kättesaadav seisuga 19.01.2023 35 Lisa punktis 3.9. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja ostu maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väike, võiks toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust (punkt 4.1.) kuna mõistlikult võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline ost pakkujate puuduva huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole kohustuslik väikesemahulise ostu korral kasutada. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Lisa punktis 4.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Lisa punkti 4.3. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse ostu objektiks oleva hoonega võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud eeltoodetud elemente. Lisa punktis 6 on sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida, kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast. Hindepunktid summeeritakse. Suurima punktisumma saanud pakkumus saab 10 punkti, teised proportsionaalselt vähem arvestades valemit pakkumuse summeeritud punktisumma jagatud kõrgeima pakkumuse punktisummaga korrutatud kümnega . Näide: Iga alajaotuse eest saab pakkuja 10 punkti ehk vastavalt 10+10+10+10+10+10+10+10 punkti on 80 punkti, mis teiseneb, arvestades et kriteerium on 10% 10 punktiks (riigihangete register arvutab selle automaatselt kui punktid sisse kanda hindamise alajaotuses). Teine pakkumus saab nt järgnevad punktid: 10+10+5+5+10+10+5+10 punkti on 65 punkti. Arvutuskäik: 65 jagatud 80 korrutatud 10 on vastavalt 8 punkti (ilma komakohtadeta). Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Eelnimetatud juhul korraldavad korteriühistud ühise rekonstrueerimistööde ostu (volitades ühe enda hulgast riigihangete registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu rekonstrueerimistööde maksumus, samuti esitatakse ühise ostu korral kõigi korterelamute kohta määruse lisa punktis 1.10 nimetatud ehitustööde ajakava. Edukas 36 pakkumus on nimetatud juhul pakkumus, milles toodud korterelamute summeeritud maksumus on madalaim. Lõike 4 kohaselt on meetme raames lubatud ehitus- ja projekteerimisostu läbiviimine. Ostu läbiviimisel lähtutakse määruse lisas kehtestatud tingimustest. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 5 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Säte annab aluse EISile kontrollida, kas lepingu täitmise tähtaja määramisega on kaldutud kõrvale RHS § 3 põhimõtetest ehk kas tegemist võib olla suunatud ostuga läbi ebamõistlikult lühikese tähtaja andmise. Sarnaste meetmete praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus tervikliku rekonstrueerimise tööde teostamiseks on kokku lepitud nt 3- või 5-kuune tähtaeg. See ei ole tööde mahtu arvestades eluliselt reaalselt täidetav kokkulepe. Lõikes 6 reguleeritakse riigihangete registri väliselt rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal riigihangete registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Sätestatud lisatingimuste kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel kasutada EISi kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi. Nõude eesmärgiks on tagada ostude tegemisel juhindumine ühtlastest halduse- ja finantsjuhtimise põhimõtetest. Sealjuures on oluline, et kulutused oleksid soodsad ehk kulutõhusad, pakkujaid koheldakse võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning ostumenetlus on läbipaistev. Paragrahvidega 29–32 kehtestatakse toetuse maksmise üld ja -eritingimused, sh maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Regulatsioon on vastavuses ühendmääruse asjakohaste sätetega. Regulatsioon võimaldab toetuse makse tegemist otse müüjale või töövõtjale, sh alltöövõtjale. Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt EIS. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel, kui EIS suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega EIS peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui EISil tekib selles kahtlusi, siis peab ta toetuse saajat sellest teavitama. 37 Paragrahvi 29 lõigete 3–5 kohaselt makstakse toetust kuni kümne maksena. Investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades on põhjendatud sätestada mitme maksetaotluse esitamise võimalus. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tehtud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Toetuse saaja võib esitada ka vaid ühe osalise makse taotluse või ainult lõppmakse taotluse. Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus EIS peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine. Lõikes 6 sätestatakse lõppmakse taotluse esitamise lõpptähtaeg. Tähtaja määramisel on lähtutud ühendmääruse § 26 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise lõpptähtajast (31.03.2030. a). Paragrahvi 30 sätestatakse toetuse maksmise eritingimused. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse maksmise tingimused lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kuni 200 000-eurose projekti kogukulude korral määratakse kindlasummalise makse toetuse saaja poolt taotluses esitatud kulude eelarve ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hindab rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist, arvestades kulu abikõlblikkuse üldtingimusi, sh kulud peavad olema põhjendatud. Lihtsustatud kulude alusel abikõlblike kulude määratlemisel ja toetuse määramisel jälgitakse, kas kavandatud kulude eelarve on optimaalne, mis võib hõlmata võrreldavate hinnapäringute või pakkumuste alusel eelarve asjakohasuse hindamist. Kui kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad eeldatavad abikõlblikud kulud või nende eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, teeb rakendusüksus taotluse või projekti muutmise ettepaneku. Kui taotleja ei muuda taotlust, teeb rakendusüksus sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise rahuldamise otsuse, määrates otsuses kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates asjakohane, või jätab taotluse rahuldamata. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on toetuse saajal, kelle projekt hõlmab eeltoodetud elementide rekonstrueerimisel kasutamist, õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on ehitusprojekt või vähemalt 5%, teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 30% ja kolmas maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tehtut tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. Regulatsioon on üle võetud määrusest nr 51 kui end praktikas õigustanud maksete tegemise kord elemendipõhises hoonete rekonstrueerimises. Paragrahvi 31 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN ISO 38 16032 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Nimetatud mõõdistusprotokollide ja auditit teostaval ettevõttel peab olema vastava tegevuse akrediteering. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel. EIS kontrollib maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sh toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel. Vajadusel viib EIS läbi paikvaatluse. Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt võib EIS lisaks ühendmääruse asjakohastele sätetele jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata, kui toetuse saaja on jätnud esitamata ekspertiisi. Rekonstrueerimistöid tuleb teostada ehitusprojekti alusel, mille vastavus põhiprojektile kehtestatud nõuetele on kontrollitud ja tõendatud. Paragrahviga 33 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja aruande sisu. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Paragrahviga 34 kehtestatakse toetuse saaja kohustused. Punkti 1 kohaselt juhul, kui ehitusprojekti ei esitata taotluse lisadokumendina ehitusprojekti ja rekonstrueerimistööde hilisema koos hankimise tõttu, tuleb see esitada EISile kooskõlastamiseks enne rekonstrueerimistöödega alustamist. Rakendusüksuse ülesandeks on muuhulgas toetuse andmise või mitteandmise otsustamine, sh toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine. Punkti 2 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused EISiga enne tööde teostamist. Punktide 4 ja 5 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning EISil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Ühtlasi on tegemist projekti kestusnõude tagamise tingimustega. Kestusnõude tagamise kohustus peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel, samuti see, kuidas selle nõude täitmist hinnatakse, tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi sihipäraselt töös. Viie 39 aasta pikkune kestuse nõue on meie hinnangul antud suurema ja kestvama investeeringu puhul igati asjakohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas CPRi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). 4. Määruse mõjud Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude alanemise kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. 40 Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel. Aastatel 2010–2017 korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes oli üle Eesti ühtlane toetuse osakaal. Meetme tulemuste uuringu („Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus“ Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2018) peamine järeldus oli, et toetus jagunes piirkonniti ebaühtlaselt. Suurem osa toetustest kasutati Tallinnas ja Tartus. Tasakaalustatud regionaalse arengu parema tagamise lahendusena pakuti toetuste diferentseerimist piirkondade kinnisvaraväärtuse alusel. Sellest tulenevalt rakendati alates 2019. aasta toetusmeetmest toetuse määra piirkondlikku diferentseerimist: kõrgeima kinnisvara väärtusega piirkondades (Tallinn ja Tartu) toetus 30%, teistes keskustes 40% ja madala kinnisvara väärtusega piirkondades 50%. Ka Eesti Inimarengu Aruanne on välja toonud, et eluasemeturu olukord väikelinnades ja pealinnas on erinev. Väikelinnade ja maapiirkondade eluasemete olukord on kehvem. Harjumaal (sh Tallinn) ja Tartumaal (sh Tartu linn) on võrreldes teiste regioonidega arvuliselt rohkem korterelamuid. Seega Harju- ja Tartumaa suurem taotlejate arv on põhjendatud tulem. 2015-2017 2019-2020 Harjumaa (v.a Tallinn) 56 14% Harjumaa (v.a Tallinn) 37 13% Tallinn 68 17% Tallinn 29 10% Tartumaa (v.a Tartu) 25 6% Tartumaa (v.a Tartu) 19 7% Tartu 68 17% Tartu 35 12% Lääne-Virumaa 63 16% Lääne-Virumaa 51 18% Viljandimaa 25 6% Viljandimaa 24 9% Valgamaa 15 4% Valgamaa 7 2% Raplamaa 16 4% Raplamaa 16 6% Pärnumaa 14 4% Pärnumaa 17 6% Saaremaa 10 3% Saaremaa 10 4% Põlvamaa 11 3% Põlvamaa 13 5% Jõgevamaa 6 2% Jõgevamaa 10 4% Võrumaa 6 2% Võrumaa 5 2% Läänemaa 5 1% Läänemaa 0 0% Järvamaa 4 1% Järvamaa 4 1% Ida-Virumaa 2 1% Ida-Virumaa 1 0% Hiiumaa 0 0% Hiiumaa 3 1% 394 281 Perioodil 2017–2020 eraldas KredEx kokku 405 toetust, mille keskmine suurus on ca 289 000 eurot. Kõige rohkem on toetust saanud Harjumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa korteriühistud, kuid Lääne-Virumaa eristub teistest maakondadest selle poolest, et seal sai toetust 4,9% kõikidest äriregistris registreeritud korteriühistutest, mis on Eesti kõrgeim näitaja, ning teistes maakondades ei ületa see number 2,9%. Peale regionaalset toetusmäära diferentseerimist 2019. aastal on Tallinna ja Tartu taotlejate osakaal toetusmeetmes vähenenud. 41 08.02.2018. a valitsuskabineti nõupidamisel tehtud protokollilise otsusega on valdkonna eest vastutavale ministrile tehtud ülesandeks uute elamumajanduse toetusmeetmete väljatöötamise ning olemasolevate meetmete muutmise käigus näha ette lahendused, mis arvestavad Eesti eri piirkondade eluasemeturu olukorda ja erisusi, et soodustada elamumajanduse toetuste jõudmist kõikidesse Eesti piirkondadesse. Kui pikaajaliseks eesmärgiks on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele võimalikult lähedane tulemus, siis peab see toimuma võimalikult laiapõhjaliselt ja ühtlaselt üle riigi, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimekuslünki tasakaalustades. Seejuures on oluline, et kui rekonstrueerimistöid viiakse ellu regionaalselt ebaühtlaselt, on sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi, sh vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade võrdluses piirkondade vaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega, ning rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadav vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike netovara väärtuses veelgi. Väga madala kinnisvara väärtusega piirkondades, kus tervikliku rekonstrueerimise korteriühistu poolne rahastamine on ka 50% toetuse puhul keeruline, oleme 2023. aastal planeerimas täiendavat meedet, kus toetuse abil on võimalik teostada ka osalist rekonstrueerimist, mille puhul tehakse üksikuid töid (katuse vahetus ja soojustamine, fassaadi soojustamine, küttesüsteemi vahetus jms), lisaks on ressursse suunatud ja ka edaspidi suunatakse regioonides täiendavate teavitus- ja nõustamistegevuste läbiviimisse. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Toetust antakse lähtudes korteriühistu nõuetele ja eeltingimuste täitmise vastavusest, korteriühistu elanike sooline, vanuseline jms kuuluvus ei mõjuta otse korteriühistu kui taotleja ja toetuse saaja tingimustele vastamist. Toetuse andmise tingimused laienevad kõikidele taotlejatele ühetaoliselt. Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 42 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2023. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on 75 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel teistkordselt Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks. Eelnõu esitati 2.11.2022. a. eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus eelnõu ei kooskõlastanud. Oma arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Pronksi 4 KÜ ja Tallinna linn. Sotsiaalministeerium esitas oma märkused eelnõu mitteametliku kooskõlastamise käigus 2023. aasta jaanuaris. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud tihedas koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. 43 Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Eelnõule on lisatud: Riskihindamise tabel Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht 44  Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja ettepanekute Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või esitaja arvestamata jätmise põhjendus Riigi Tugiteenuste 1. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 2 kohaselt Selgitus: toetuse andmise Keskus tuleb toetuse andmise tingimuste määruses eesmärgid sätestatud sätestada muuhulgas toetuse andmise eesmärk. eelnõu § 2 lõikes 1. 2. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 14 kohaselt Arvestatud tuleb toetuse andmise tingimuste määruses sätestada nõuded taotlusele. Palun eelnõud viimati nimetatu osas täiendada ja sätte sõnastamisel lisada muuhulgas viide ühendmääruse §-le 3. 3. Eesti rakenduskavas on viidatud Bauhausile Arvestatud käesoleva meetme kontekstis: Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kuidas on arvestatud käesoleval meetmel Bauhausi väärtustega (eeskätt terviklik rekonstrueerimine)? 4. Keskkonnahoidlikud kriteeriumid: EL-i Arvestatud keskkonnahoidlike kriteeriumidena on välja töötamisel hoonetele mõeldud kriteeriumid. See pole kohustuslik rakendada, kuna praegu ei ole dokumenti kinnitatud ning EL-i välja töötatud kriteeriumide rakendamine on ka vabatahtlik, kuid nimetatud aruanded pakuvad välja tehnilisi kriteeriume millega arvestada: https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product- bureau//product-groups/408/home. Tehniline raport on kättesaadav dokumentide alt. Samuti on Eesti rakenduskavas viidatud, et julgustatakse kasutama keskkonnahoidlike hangete kriteeriume. 5. Taristuinvesteeringutel peab olema tagatud Arvestatud kliimakindlus. Selleks peaksid olema läbiviidud kas kliimakindluse analüüs vastavalt metoodikale (ei sobi praegusele sihtrühmale, 45 kuna oleks metoodiliselt keeruline rakendada) või siis on toetuse andmise tingimustes seatud vastavuskriteeriumid, mille järgimisel saab tagada, et ehituslahendused oleksid kliimakindlad (eesmärgiks vähendada CO2 ning kliimamuutuste kohanemislahendused on läbi mõeldud). Võimalike kriteeriumidena, mis arvestavad kliimakindlust, on kehtestatud ka taksonoomia määruse alusel tehnilised sõelumiskriteeriumid (kliimaeesmärkide lõikes), sh olemasolevate hoonete renoveerimiseks, millele vastamisel loetakse tegevus kestlikuks ning kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumiga. 6. Eelnõu § 1 lg 3 toodud määruse Arvestatud kokkulepitud lühendnimi on ühendmäärus. Palun korrigeerida läbivalt. 7. Eelnõu § 2 lg 2 p 2 on viidatud, et määrus Selgitus: nii toetuse (ettepanek sõnastada meede) peaks panustama taotluses kui toetuse süsihappegaasi vähendamisse. Kas selle näitaja kasutamise eelduseks on koguste arvestamine? Kuidas järelaruandena esitatakse seda tulemusnäitajat on plaanitud tõendada? energiamärgis, mis kajastab hoone energiakasutust. 8. Eelnõu § 4 p 12 mõiste renoveerimislaen Selgitus: viide korrektne juures on viide ettevõtluse toetamise ja laenude – viidatakse sättes riikliku tagamise seaduse § 51 lõikele 1. nimetatud sihtasutusele. Nimetatud säte reguleerib omakapitali investeeringutest, aga renoveerimislaenu näol ei ole tegemist omakapitali investeeringuga (sama seaduse § 3 p 4 kohaselt on omakapitali investeeringud investeeringud äriühingu omakapitali investeerimisfondi kaudu). Palun viide üle vaadata ja korrigeerida. 9. Eelnõu § 5 lg 1 palun muuta, kuna perioodi Arvestatud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lg 1 kohaselt on vaidemenetlus kohustuslik. 10. Eelnõu § 7 lg 1 punktide 20 ja 21 kohaselt Selgitus: viide § 10 on toetatavaks tegevuseks tehnilise konsultandi lõikele 1 tähendab just kasutamine vastavalt § 10 lõikele 1 ja vastupidist, kulu on omanikujärelevalve teostamine. Kas eeltoodu toetatav, kui tehniline tähendab, et toetust võib taotleda ka ainult konsultant osutab omanikujärelevalve või tehnilise konsultandi teenust, st juhib kasutamiseks või on tegemist abikõlblike rekonstrueerimisprotsessi kuludega? Vajadusel palun parandada. (§ 7 lg 4). 11. Eelnõu § 8 lg 1 puudu on viide Arvestatud ühendmäärusele . Palun lisada pärast sõna „määruse“ tekstiosa "ja mis vastavad 46 ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud". Normitehniliselt samale õigusaktile viitamisel ei kasutata sõna „käesoleva“. 12. Eelnõu § 11 palun ümber sõnastada: Arvestatud "Abikõlblikud ei ole lisaks ÜM § 17 toodud abikõlbmatutele kuludele järgmised kulud: ...". 13. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt ei ole Arvestatud rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral omafinantseering nõutav, samas toetuse osakaalude (§ 13) ja toetuse osakaalu erisuste (§ 14) all ei ole näha, et oleks välja toodud võimalust omafinantseeringu nõudest vabanemiseks. Soovitame ka § 13 või 14 välja tuua, millisel juhul ei ole omafinantseering nõutav ja/või on võimalik omafinantseeringut katta EISi renoveerimislaenuga (nt viidata rahastamisvahendite eelhindamise analüüsist selgunud sihtgruppidele). 14. Eelnõu § 21 palun lisada viide Arvestatud ühendmääruse § 2 lõikele 3. 15. Eelnõu § 22 palun lisada viide Arvestatud ühendmääruse § 4. 16. Eelnõu § 22 p 19 tuleks sõnastada lähtuvalt Arvestatud sihtrühmast (ühistud) lihtsamaks: keskkonnastandardite ja prioriteetide asemel peaks olema vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele (nt KOV-i jäätmehoolduseeskirju). Lisaks soovitame viidata, et antakse kinnitus selle kohta, et tegevuse elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. 17. Palun kaaluda eelnõu § 23 lõike 3 Arvestatud ümbersõnastamist ja menetlustähtaja säte lisada taotluste menetluse aega sätestava lõike juurde. Sätte võib sõnastada järgnevalt „taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni 20 tööpäeva“. 18. Palun taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Arvestatud eraldi paragrahvina sätestada . Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise üldine korraldus on sätestatud ühendmääruse §-is 6. 19. Palun täpsustada eelnõu § 23 lõike 5 mõtet. Arvestatud Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks ainult siis, kui ta täidab kõik asjakohased ühendmääruse ja toetuse andmise tingimuste määruse nõuded. Muul juhul jäetaksegi taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks 47 tunnistamata. Eraldi mittevastavuse kriteeriume ei ole vaja sätestada. 20. Palun eelnõu viia kooskõlla seirekomisjoni Arvestatud kinnitatud projektide üldiste Regulatsioon valminud valikukriteeriumite ja -metoodikaga. mitteametliku Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise kooskõlastamise käigus valikumetoodika kohaselt tuleb jooksval taotlemisel hinnata projekte üldiste valikukriteeriumide lõikes või koondina sätestatud lävendile vastavusena. 21. Eelnõu § 25 pealkiri on taotluse Arvestatud rahuldamine või osaline rahuldamine. Palun eelnõu pealkiri ja sisu omavahelisse kooskõlla viia. Palun eelnõu § 25 täiendada ja lisada, millisel juhul taotlus rahuldatakse. 22. Palun täpsustada eelnõu § 25 lg 2 Selgitus: taotlus sõnastust. Hetkel ei ole võimalik aru saada, kas rahuldataksegi tegemist on kõrvaltingimustega või nõuetega kõrvaltingimusega. Muu toetuse saajale. Juhime tähelepanu sellele, et variant puudub. kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsus Pealkirja korrigeeritud tehakse siis, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Vajadusel tuleb korrigeerida ka §-i 25 pealkirja ja lisada sinna taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine või sätestada see üldse eraldi paragrahvis. 23. Palun eelnõus sätestada ka taotluse Arvestatud rahuldamata jätmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lisada kindlasti viited ka ühendmääruse asjakohastele sätetele. 24. Eelnõu § 26 lõikes 3 palun üle vaadata Arvestatud ühendmääruse viide, peaks olema viidatud § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludele. Vajadusel palun korrigeerida. 25. Eelnõu § 28 on puudu viited Arvestatud ühendmäärusele. Lõikes 1 palun lisada viide ÜM §-le 24. 26. Eelnõu § 28 alusel esitatakse lõppmakse Arvestatud taotlus hiljemalt 31.12.2029. § 12 alusel on projekti abikõlblik periood kuni 31.12.2027. Kas lõppmakse taotluse esitamiseks 2-aastane periood on vajalik või piisab § 29 dokumentide koostamiseks lühemast ajast, et oleks võimalik projektid varem lõpetada? Toetust saab maksta kuni 31.03.2030. Palun kontrollida ja vajadusel korrigeerida . 27. Eelnõu § 28 lg 2 palun lisada viide ÜM § Arvestatud 48 27 lõike 1 punktile 1. 28. Eelnõu § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus Arvestatud välja tegelike kulude puhul. Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt: "Paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot korterelamu kohta". Eeltoodu viitab sellele, et meetmes võib esineda ka projekte, mille kogumaksumus on alla 200 000 euro. Seega eeltoodud põhjustel tuleb antud meetmes alla 200 000 euro kogumaksumusega projektide korral kasutada lihtsustatud kulusid. Lihtsustatud kulude kasutamine on kohustuslik ERFist, ESF+ist ja ÕÜFist rahastatavatele projektidele, kui tegevuse kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Kui selliseid projekte meetmes ei esine ehk sätestatakse piir projektide minimaalsele maksumusele, siis ÜM § 18 lg 1 toodu ei kohaldu. Lihtsustatud kulude kasutamiseks on erinevaid võimalusi, mida on tutvustatud mitmetel koolitustel ja seminaridel, samuti olemas vajalikud materjalid SF Ekstranetis Juhendite all. Juhendis on toodud erinevate võimaluste plussid ja miinused, mis aitavad konkreetse meetme eesmärki ja toetuse saaja võimalusi/vajadusi silmas pidades valida sobivaim lahendus. Võime pakkuda siin näiteks eelarveprojekti alusel kindlasummalise makse kasutamist alla 200 000 euro kogumaksumusega projektidele, kuid kindlasti peaks meetme määruse looja kaaluma selle võimaluse plusse ja miinuseid otsustamaks, kas see võib olla siin sobiv lahendus. 29. Eelnõu § 30 palun lisada viide ÜM §-le 33. Arvestatud 30. Eelnõu § 31 lõike 1 alusel esitab toetuse Arvestatud saaja rakendusüksusele lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. Ühendmääruse § 26 alusel tehakse lõppmakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Palun vaadata üle, kas lõpparuande esitamise tähtaeg peale lõppmakse saamist on eksitus. Palun vaadata üle, kas § 31 lõikes 2 punktides 1 ja 2 toodud andmed on lõpparuandes vajalikud või on need SFOS-st kättesaadavad või mõeldakse siin muid andmeid, siis palun täpsustada. 31. Eelnõu § 31 lg 2 p 4 palun kustutada sõna Arvestatud "allkiri", kuna e-toetuses aruandeid ei 49 allkirjastata. 32. Eelnõu § 32 palun täiendada ja lisada viide Arvestatud ühendmääruse §-dele 10 ja 11, muuhulgas tuleb sätestada kestusnõude kohalduvus. 33. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu sellele, Selgitus: meetme raames et konkurentsiseaduse kohaselt tuleks RA/VTA ei anta õigusaktis sätestada teatud tingimused juhuks, kui abikavas nähakse ette riigiabi või VTA andmine. Juhis "Vähese tähtsusega abi ja grupierandi määruse alusel antava riigiabi andmise üldpõhimõtted" on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt. [Riigiabi materjalid | Rahandusministeerium (fin.ee) |https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi- materjalid?view_instance=0&current_page=1]. 34. Soovitame lisada eelnõusse viite "ühe Selgitus: meetme raames ettevõtja" mõistele ja dokumentide säilitamise RA/VTA ei anta nõudele ning seletuskirjas selgitada, kuidas käituda olukorras, kui raskustes ettevõtja on toetuse lõppsaajaks. 35. Eelnõu lisa punktist 1.11 ei ole võimalik Arvestatud hetkel aru saada, mis moodi peab toetuse saaja EL Nõukogu määruse 2022/576 artikliga 5k arvestama. Kuivõrd määrus kohaldub vaid riigihangete direktiivide reguleerimisalas olevatele riigihangetele, siis alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete ja toetuse saaja ostude puhul see ei kohaldu. Juhul, kui mõeldud on, et konkreetse toetuse andmise tingimuste toetuse saaja ei tohiks Nõukogu määruse art 5k nimetatud isikutega ostulepinguid sõlmida, siis tuleks see selgelt välja tuua. Ka seletuskiri ei ava nimetatud punkti täpsemalt. 36. Vajab täpsustamist, millised on võimalused Arvestatud välismaiste pakkujate spetsialistidele pädevuse tõendamisel eelnõu lisa punktis 3.3 nimetatud nõuetele? Punktides 3.4 ja 3.5 nimetatud tingimuste puhul on selgitused olemas, kuidas välismaiste pakkujate puhul käituda. 37. Palun eelnõu juurde lisada Euroopa Liidu Arvestatud põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste konventsiooni nõuetega arvestamise kontroll- leht. 38. Rakenduskava DNSH analüüsis on toodud Arvestatud sisuliselt. välja järgmised ettepanekud mõjude Hoonete maandamiseks, mis peaksid olema ka eelnõus rekonstrueerimisele § 15 (olemas küll selgitusena SK-s DNSH kohaldub ehitusõigus, juures): mis on sätestatud 50  - kasutatavad ehitusdetailid ja -materjalid ei ehitusseadustikus jm sisalda asbesti ega muid väga ohtlikke aineid asjakohastes (siin on mõeldud SVHC aineid, mille kasutus õigusaktides. on kas piiratud või keelustatud). Samuti peab Ehitustoodetele olema tagatud hea sisekliima. esitatavad nõuded - Kaugküttele ülemineku soodustamine või tulenevad muude taastuvenergial ja säästlikkuse ehitusseadustikust, kriteeriumidega arvestavatele kütustele ja Euroopa Parlamendi ja kütteseadmetele üleminek nõukogu määrusest (EL) - Jäätmete osas tuleb järgida nr 305/2011 ja toote jäätmehoolduseeskirja ning koguda jäätmed nõuetele vastavuse liigiti. Lisaks tuleb ehitustööde teostajal seadusest ning selle jäätmed üle anda jäätmekäitlejale, kes tegeleb alusel kehtestatud taaskasutuse või ringlussevõtuga. Jäätmete õigusaktidest, nii riigi kui ladestamine on lubatud vaid nende jäätmete kohaliku omavalitsuse lõikes, millel muud käitlusalternatiivid kehtestatutest. Ehitamise puuduvad (nt asbest). Kohustuslikku % ei asjatundlikkuse peaks määrama. põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 39. Soovitame eelnõu koostamisel järgida SF Arvestatud ekstranetis leiduvat TAT määruse näidist. Rahandusministeerium 1. Vastavalt ühendmääruses sätestatule (§ 7, § Arvestatud 4 lõige 1 punkt 15), tuleb nii eelnõu tekstis kui Regulatsioon valminud ka seletuskirjas konkreetselt välja tuua, et mitteametliku projektide rahastamisel lähtutakse kooskõlastamise käigus seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Et kõik toetatavad projektid oleksid nõuetega kooskõlas, tuleb projektide valimiseks rakendada seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumeid ja –metoodikat. Kui käesolevas toetuse andmise tingimustes (TAT) soovitakse projektide rahastamisel rakendada vastavushindamist, eeldab see vastavusnõuete 51 väljatöötamist viisil, et need oleksid valikukriteeriumitega kooskõlas. Kui lävendile vastavust hinnatakse projekte hindepunkte andmata, tuleb seda seletuskirjas selgitada. Seirekomisjoni koosolekul kinnitatud läbivad valikukriteeriumite ja valikumetoodika dokumendid leiate ka Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. 2. Toetusmeetmed peavad arvestama Euroopa Arvestatud Liidu põhiõiguste hartat ning võtma arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid. Selle kinnitamiseks tuleb täita vastav kontroll-leht ja esitada see toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskirja lisana ametlikult. Ühtlasi tuleb seletuskirjas viidata, et rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Võrdsuspoliitika ja keskkonna valdkonna teemaliste Harta artiklite korral (21-26 ja 37) peab kontroll-lehel olema ristviide toetuse andmise tingimustele või seletuskirjale, kus analüüs Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega puutumuse olemasolu kohta katab sama temaatikat, mis omakorda võivad tingida täiendavaid nõudeid projektide vastavushindamiseks. Vajaduse korral tuleb kehtestada täiendava erinõuded taotlejatele. Ametlikult esitatud eelnõuga Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-lehte kaasas polnud. Hiljem meili teel saadetud kontroll-lehel artiklite 21-26 ning 37 juures puudusid konkreetsed viited määruse ja seletuskirja punktidele, kust oleks näha, kas ja kuidas analüüsi tulemustega on arvestatud. Nt puuduvad viited, kust leida infot selle kohta, kas on puutumus ligipääsetavusega, kas on vaja ning kui on, siis mida tehakse puuetega inimeste integreerimiseks. Keskkonna puhul viide nt §-le, kus on kirjas, et DNSH põhjal ohtu ei ole ja kui DNSH analüüsist jäi tähelepanekuid, siis millises § ja lõikes on ette nähtud vajalikud maandamismeetmed, kriteeriumid, millele projekt peab vastama (kliimakindluse nõue vms) – st on vaja lisada viiteid, kuidas keskkonnakaalutlustega on TATis arvestatud, mis keskkonnakaitse meetmed on planeeritud. 3. Eesti pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 Arvestatud 52 aluspõhimõtete ja sihtidega kooskõla ei ole analüüsitud. Eelnõus on küll välja toodud siht „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdik „Elukeskkonna rahulolu“, kuid seletuskirjas vastav analüüs puudub. Näitaja „Elukeskkonnaga rahulolu“ on seotud regionaalarengu kui horisontaalse põhimõttega, aga tuginedes Sotsiaalministeeriumi eelhinnangule ja ka Uue Euroopa Bauhausi väärtustele on puutumus lisaks ligipääsetavusega. Iga puutumust omava horisontaalse põhimõtte kohta tuleb esitada vähemalt üks Eesti 2035 näitaja, seega palume kindlasti lisada „Ligipääsetavuse näitaja“. Sobiva näitaja valimine ning võimalike vajalike täiendavate tingimuste seadmine projektivalikul ja vastavushindamisel tuleb läbi rääkida horisontaalsete põhimõtete rakendamise eest vastutavate ministeeriumitega (Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus – Sotsiaalministeerium; Tasakaalustatud regionaalne areng – Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond; Keskkond ja kliima – Keskkonnaministeerium). Ligipääsetavus on ühtlasi seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 26 ning Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9, mistõttu tuleb ligipääsetavuse tagamine kindlustada läbivalt tegevuste kavandamisel ning see peab kajastuma nii toetuse andmise tingimustes, seletuskirjas kui Hartaga kooskõla tagamise kontroll-lehel. Ametlikuks kooskõlastamiseks saadetud eelnõus on näha, et asjaomaste ministeeriumitega läbiräägitud ei olnud. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas mõjude analüüsil olete lähtunud perioodi 2014–2020 läbivatest teemadest. 2021–2027 perioodil tuleb mõjude analüüsis luua seosed Eesti 2035 aluspõhimõte ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega, milleks on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkond/kliima ja regionaalareng. (Praeguses analüüsis on uuritud nt mõju infoühiskonnale ja riigivalitsemise, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 11 53 lõikele 3 kehtivad üksnes rakendusperioodile 2014–2020 ja perioodil 2021–2027 enam horisontaalsete põhimõtete hulka ei kuulu). Analüüsi tegemisel palume tugineda toetuse andmise tingimuste koostamise juhendmaterjalide juures olevale strateegia Eesti 2035 sihtide ja horisontaalsete põhimõtete seoste maatriksile. Analüüsi koostamisel tuleb konsulteerida vastava valdkonna ministeeriumiga (toodud ülal). Lisaks on seirekomisjonis kinnitatud valikumetoodika dokumendis nõue, mis tugineb ÜSS2021-2027 § 7 lõikele 3 ning ühendmääruse § 48, et hindamiskriteeriumid- ja metoodika kooskõlastatakse sõltumata rakendusskeemist Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Rahandusministeeriumile saadetud ametlikus kooskõlastusringis Sotsiaalministeeriumit polnud. Palume puuduolevad Eesti 2035 näitajad eelnõusse lisada ja seletuskirjas mõjude analüüsi vastavalt täiendada. Ühtlasi palume jälgida näitajate täpset sõnastust, et tagada kooskõla õigusaktide ja andmebaasidega. 4. Valikukriteeriumite kohaselt peavad Arvestatud projektid olema kooskõlas valdkondlike arengukavadega. Seoseid teiste valdkondlike arengukavadega on eelnõus toodud minimaalselt. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas kavandatav meede täidab valdkonna strateegilisi eesmärke laiemalt. 5. Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel Arvestatud elukeskkonda ja hoonetesse suunatud investeeringud peavad arvestama Uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Vastav nõue on üks seirekomisjoni otsusega kinnitatud läbivatest projektivaliku kriteeriumidest. Hoonete energiatõhususe investeeringutel on Uue Euroopa Bauhausiga otsene seos ning sellele on viidatud ka rakenduskavas. Esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas Uue Euroopa Bauhausi nõuetega arvestatakse. 6. Eelarve vastavust meetmete nimekirjaga on Arvestatud keeruline hinnata. Eelnõu seletuskirjas on viide, et ,,Meetme rahastamiseks on ette 54 nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 366 mln eurot.’’ Vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on toetuse osakaal 330,9 mln eurot (millele on lubatud lisada omafinantseeringuna vähemalt 496,35 mln eurot). Palume EL toetuse summa korrigeerida. Samuti palume täpsustada, kas eelnõuga kaetakse ära mõlemad meetmete nimekirja sekkumised. 7. Eelnõu §18 lg 2 ütleb „Rakendusüksuse Arvestatud väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.“ Eelnõu seletuskirjas ei ole seda puntki pikemalt lahti kirjutatud. Kui omafinantseering samale projektile kaetakse muu meetme laenu abil, siis tuleb sellekohane info välja tuua. Seletuskirjas palume selgitada, kuidas plaanitakse käesoleva TATi toetust ja sellega haakuva finantsinstrumendi eelnõud omavahel kombineerida ning mis tingimustel omafinantseering teisest meetmest laenuga kaetakse. Kui finantsinstrumenti pakkuva eelnõu üksikasjad on alles väljatöötamisel, siis lisada hinnanguline arvestus, mis ulatuses see käesoleva meetme täitmist mõjutab. Finantsinstrumendi eelnõuga seoste esitamisel palun tugineda „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ leidudele kuivõrd EL määruse 2021/1060 artikkel 58 punktid 2 ja 3 näevad ette, et rahastamisvahendeid on võimalik kasutada eelhindamisega kinnitatud turutõrke olemasolul ning programmimakseid rahastamisvahendisse enne ei tehta kui eelhindamine on lõppenud. Vastavalt meetmete nimekirjale on EL toetuse osakaal 40% ja omafinantseering 60%. Kui teatud osa projektide omafinantseeringust kaetakse teisest meetmest antava laenu abil, tekib küsimus, kas meetmes EK-le lubatud omafinantseeringu summa kogu perioodi peale ikka täitub. 8. Eelnõu § 1 lõikes 1 on korterelamute Selgitus: jääb 1 rekonstrueerimise toetamine ja korterelamute sekkumine etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades nimetatud koos üheks sekkumiseks. Rakenduskava koostamisel planeeriti neid kahe 55 sekkumisena. Kahele sekkumisele kohanduvad aga erinevad näitajad, st kui soovitakse TATis käsitleda sekkumisi koos, siis tuleb sellele eelnõu alguses konkreetselt viidata ja seletuskirjas näitajate vaates sekkumisi eristada. 9. Eelnõu § 2 lõikest 2 on puudu rakenduskava Arvestatud väljundnäitaja "Suurema energiatõhususega eluruumid". Palume lisada. 10. Palume eristada eelnõus väljund- ja Selgitus: jääb 1 tulemusnäitajad ning viia näitajate nimetused sekkumine vastavusse rakenduskava ja meetmete nimekirjaga. Selguse eesmärgil teeme ettepaneku esitada väljundnäitajad („Suurema energiatõhususega eluruumid“ ja „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“) ning tulemusnäitajad („Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ ja „Primaarenergia aastane tarbimine“) eraldi lõigetes. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, millised näitajad kummalegi sekkumisele kohalduvad. 11. Eelnõu §-s 22 puudub viide näitajatele. Arvestatud Vastavalt Ühendmääruse § 4 lg 1 punktile 5 peab taotlus muuhulgas sisaldama ka näitajate infot, s.h toetuse andmise tingimuste määruse kohaseid väljund- ja tulemusnäitajad ning Eesti 2035 näitajad. 12. Eelnõu § 31 lg 2 palume lisada nõue Arvestatud kajastada lõpparuandes väljundnäitajate saavutatud väärtusi. Samuti peab lõpparuanne sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas projekt panustas Eesti 2035 sihtide ja eesmärkide ning asjakohaste näitajate täitmisesse. 13. Projekti järelaruandes tuleb esitada info Arvestatud tulemusnäitajate saavutatud väärtuste kohta vastavalt kokku lepitud näitajate metoodikale. Rakenduskava koostamise ajal kokkulepitu kohaselt kohaldub tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ mõlemale sekkumisele. Eelnõu § 31 lg 3 kohaselt kohaldub aga järelaruande kohustus vaid § 13 ja § 14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse saajale. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks järelaruandluse nõue ei kohaldu kõigile projektidele. Kui see on põhjendatud ning projektiga ei kaasne muutust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisse või primaarenergia säästu, siis palume seda selgitada. 56 14. Näitajate metoodikas esitatud infole Arvestatud tuginedes hakkab tulemusnäitajate arvutusi tegema rakendusüksus ning lisab vastava info e-toetusesse. Teeme ettepaneku ka toetuse andmise tingimustes või vähemalt seletuskirjas tulemusnäitajate andmete analüüsimise kohustus RÜ ülesandena ära kirjeldada. Juhin ühtlasi tähelepanu, et mõlema tulemusnäitaja puhul on vajalik juba taotlusesse märkida näitaja algtase projekti eelselt. Võrreldes eelmise perioodiga on metoodika mõnevõrra muutunud, enam ei raporteerida mitte vähenemist vaid näitaja absoluutväärtusi enne ja pärast projekti. 15. Palume eelnõu seletuskirja lisada info Arvestatud toetatavate projektide oodatavate sihttasemete kohta, st kui palju suurema energiatõhususega eluruume ning parendatud korterelamutes asuvaid eluruume peaks toetuse andmise tulemusel lisanduma, samuti andmed oodatava kasvuhoonegaaside heitkoguste ning primaarenergia säästu kohta. Vastav info aitab paremini mõista eelnõu oodatavaid tulemusi. Nagu juba eelpool mainitud, siis palume ühtlasi seletuskirjas avada, millisele sekkumisele millised näitajad kohalduvad, millal ja kes (kas toetuse saaja või rakendusüksus) ning millistele andmetele tuginedes neid mõõdab. Samuti palume eelnõu seletuskirja lisada viide perioodi 2021– 2027 näitajate metoodikale. 16. Eelnõu §-i 6 järgi võidakse toetuse saajale Arvestatud anda vähese tähtsusega abi nii VTA määruse kui ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste VTA määruse alusel. Eelnõu §-i 20 järgi võib toetust taotleda korteriühistu, mis koondab korterelamuid, milles asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Ei näe kuidas korteriühistu võiks olla üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. Seletuskirjas ei ole selle kohta midagi kirjutatud. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 kohaselt on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- 57 ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust. Palume selgitada või muuta §-i 6. Samuti tuleb eelnõule lisada: - välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega abi määrusele) - ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega vastavale artiklile) - abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). 17. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust antakse Arvestatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks.“ tuleks asendada sõnastusega „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.“ 18. Palun vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. § 14 Arvestatud „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab, et väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei või rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist näiteks Valga linnas, kuna § 13 lõike 1 punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna sama käsitlust aluseks võttes oleks sellises (vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid võimalik teha näiteks Võru linnas ja Põlva linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg 2 sõnastus on korrektne ja piisavalt arusaadav ning kas sellest tulenev erisus Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja Põlva linnaga 58 põhjendatud. 19. Seletuskirjas puudub analüüs ja ülevaade Arvestatud samalaadsete toetusmeetmete elluviimise senisest tulemusest toetuste regionaalse jagunemise vaates, seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut valitud regionaalarengut toetavate sekkumiste piisavuse ja mõju kohta. Eelkõige ei selgu: • kuidas on varasemalt sarnaste meetmete toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas on välja on toodud, et Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on madala või väga madala kinnisvara väärtusega piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab; • kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega, siis mis on olnud selle põhjused (nt taotlejate erinev võimekus, teatud piirkondade taotlejaid eelisseisundisse seadvad tingimused, puudujäägid teavituses ja nõustamises, piirkondlike infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas kavandatava meetmega varem selgunud kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas toetusmäära diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks; • kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas on selline risk maandatud, et kavandatava jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel, kelle füüsiline asukoht on piirkonnas, kus kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms. võib olla ajaliselt kiirem, kuna riskid mida kaaluda on tulenevalt kinnisvara suuremast väärtusest on väiksemad? Kas oletuslikult pikem ettevalmistusaja vajadus nõrgema konjuktuuriga piirkondades võib arvestades jooksvaks aastaks kavandatud rahalist toetuse mahtu tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-de väiksema tõenäosuse jooksva taotlemise korral toetust saada?; • millistel põhjustel on loobutud varem 59  samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhisest toetuse andmise põhimõttest, mille puhul NUTS 3 regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks eraldi osa kogu vooru eelarvest?; • Palume selguse huvides täiendada eelnõu seletuskirja mõjude peatükki informatsiooniga teiste tänaseks teada olevate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa rekonstrueerimise kiirendamisele madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades.; • Soovitame näha ette täiendavad teavitustegevused toetusmeetme avamisest ja toetusskeemi tingimuste muudatustest piirkondades, kus toetusmeetme senine kasutamine on olnud keskmisest madalam. Keskkonnaministeerium 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Arvestatud (EL) 2021/1060 (nn ühissätete määruse) artikli 73 kohaselt tuleb tagada selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat. Eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei selgu, kuidas selle nõudega arvestatakse. Palume selles osas eelnõu ja seletuskiri täiendada ning esitada eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. 2. Kuna toetus andmise üks eesmärkidest on Arvestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, siis panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ mõõdikusse „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor)“. Palume see näitaja eelnõusse lisada. 3. Lisaks teeme ettepaneku lisada Arvestatud toetatavatesse tegevustesse (§ 7) sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega kaasnevad tööd. Tegevus vähendab hoone negatiivset keskkonnamõju, sest väheneb koormus asula sadeveesüsteemidele. Sadeveesüsteemide hüdraulilise koormuse vähendamine ja ajaline hajutamine on oluline intensiivsete vihmavalingute ja lumikatte sulamise puhul. Sadevee äravoolu süsteemide kriitilise vooluhulga ületamist tuleb vältida, et 60  ennetada tänavate ja parklate üleujutusi. Sadevee imbsüsteemid vähendavad ka vee hoonete keldritesse tungimise riski ning leevendavad põuariske. Siinjuures juhime tähelepanu, et antud tegevuse toetatavatesse tegevustesse lisamisega ei tohiks tekitada võimalust autoparklate laiendamiseks ja rajamiseks. Eesti Linnade ja 1. Palume määruses täpsustada, kas Arvestatud Valdade Liit kaugküttega liitumisel on abikõlblikud Eelnõu § 6 lg 1 p 16 ehitustööd kuni kinnistu(krundi) piirini või kuni soojussõlmeni ning kas toetatakse ka liitumistasu maksmisel. 2. Antud punktis ei selgu, mida täpsemalt Arvestatud mõeldakse „prügimaja“ all. Minimaalselt Samas p 17 peaks nn prügimajja saama viia lisaks segaolmejäätmetele pakendijäätmeid ja komposti ning muid kogutavaid jäätmeid. Sellest tulenevalt võiks sõna „prügimaja“ asemel kasutada sõna „Prügi- või jäätmemaja“. Lisaks teeme ettepaneku lisada rahastamisvõimalus ka oluliselt efektiivsemate ja esteetilisemate süvamahutite soetamiseks ja paigaldamiseks, seda eriti suuremates linnades ja linnalistes asulates. 3. Palume täpsustada, kas rattaparkla all tuleb Selgitus: rattaparklana on mõista parkimisplatsi või toetatakse ka käsitletav nii turvalist välisseintega rattamaja (näiteks hoone varjualusega kui selleta laiendus) ehitamist/paigaldamist rattahoidja, rattamaja või muu asjakohane ehitis. 4. Palume täpsustada, millised tegevused on Selgitus: tõlgendatavad rekonstrueerimistööde rekonstrueerimistööde alustamisena. Kas nendeks töödeks määruse sisu avatud § 4 punktis mõistes on ka mittetoetatavad tegevused, sh 11. näiteks korterelamu kaasomandi suurendamisega seonduvad tegevused (pööningukorruse väljaehitamine jms). 5. Teeme ettepaneku seletuskirja täiendada, Selgitus: lisades nõuded juhatuse liikmete koolituse pädevuskoolituse või osas. Leiame, et vastav juhatuse liige võiks koolituse sisustamine ja olla eelnevalt läbinud nõuetele vastava koolituse läbiviija korterühistu juhatuse liikme baas- või pädevuse või täiendkoolituse. töökogemuse tagamine korteriühistu juhtimise valdkonnas on eelnõu kohaselt tehnilise konsultandi koolitaja pädevuses. 6. Eelnõu § 11 punkti 1 kohaselt ei ole Arvestamata jäetud. abikõlblikuks kuluks hoone laiendamisega Toetus ei ole mõeldud 61 seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või kinnisvaraarenduste varikatuse lisamine. Tallinna linn on toetamiseks. väljendanud arvamuse, et praktikas on Arendustegevused tuleb eelnimetatud viis sageli ainuvõimalik lahendus teostada toetusega näiteks Tallinna kesklinnas või teostatavast miljööväärtuslikes piirkondades asuvate rekonstrueerimisest korterelamute omanikele renoveerimiseks eraldiseisvalt, sest tööde vajaliku rahastuse saamiseks. Üsna sageli ei teostamise puhul on väga ole aga uute korteriomandite müümisel keeruline tagada, et saadavad rahalised summad sellises toetust ei kasutata suurusjärgus, mis võimaldavad korterelamu kinnisvara arenduseks. terviklikku renoveerimist ilma täiendavate Ka siinkohal on vahendite kaasamiseta (eelkõige pangalaen). toetusmeetme Majanduslikult on mõistetav, et KredEx ei pea väljatöötamisel vajalik vajalikuks rahastada korterelamu kaasomanike arvestada, et kõigile varalise kapitali suurendamist. Samas aga toetuse taotlejatele oleks olukorras, kus korteriühistul on majanduslikult võimalikult võrdse mõistlik soov kõikide tööde samaaegseks kohtlemise tagamiseks, tegemiseks, on KredExil võimalik täiendavalt loodud üheselt selged nõuda korteriühistult ümberehituseks vajalike tingimused, mis on tööde tegemiseks vajaliku rahalise omakapitali lubatav ja mis mitte. olemasolu, eesmärgiga välistada toetuse Tuleb arvestada, et kuna rahaliste vahendite arvelt kaasomandi töid teostab üldjuhul laiendamisega kaasnevate ehitustööde sama ettevõte, siis on rahastamist. üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. 7. Ei ole kohane eristada toetuse maksmisel Arvestamata jäetud. toetuse suurust lähtuvalt elamu asukohast. Meetme eesmärk on Korterelamu renoveerimisega seonduvate suunata riigi abi ehitustööde ja ehitusmaterjalide maksumus ehk ennekõike turutõrke siis kulude suurusjärk on üsna sarnane üle piirkondadesse. Eesti. Toetuse teine eesmärk on toetada renoveerimise toetamisega kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist. Vaieldamatult on linnad asumitena suured kasvuhoonegaaside 62 tekitajad, mistõttu ei ole ka elamu asukohajärgne eristamine toetuse määramisel otstarbekas ega toetuse eesmärki hinnates asjakohane. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku võrdsustada Tallinna ja Tartu linnas asustusüksusena asuvad korterelamud punktis 2 esitatud tingimustega ehk 40 protsendi määraga. 8. Eelnõu paragrahv 18 lõike 1 kohaselt on Selgitus: toetuse paragrahv 16 lõikes 2 sätestatud juhul toetuse piirsummat ei kehtestata. maksimaalne summa 200 000 eurot korterelamu kohta. Täpsustamist vajab, kas ülejäänud juhtudel (kui § 15 lg-s 1 sätestatud nõuded on täidetud) ei ole toetuse maksimaalset summat määratud? Teeme ettepaneku kaaluda toetuse summale piirmäär määramist lähtudes planeeritavast ja saavutatavast energiaklassist arvestusega, et minimaalselt tuleb saavutada C energiaklass. 9. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 20 lõike Selgitus: sätestatud 2 muutmist selliselt, et toetuse saamine sõltub piirang on seotud riigiabi mitte sellest, kas korteriomanikuks on andmise reeglitega. Abi juriidiline või füüsiline isik, vaid korterelamu andmise küsimus võib aluse katastriüksuse sihtotstarbest. kaudselt kerkida juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Asjakohane riigiabi teatis meetmes juriidilistele isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud põhimõttest. 10. Lähtudes ohutuse eesmärgist on eelnõus Selgitus: olemasoleva ainsa toetatava tegevusena märgitud sõnastusega hõlmatud. tuleohutusega seonduv tuletõkkeuste vahetamine (§ 7 lg 1 p 4). Samas on päevakorda tõusnud ka tsiviilkaitseliste varjendite vajaduse küsimused. Toetusest rahastatakse keldrite renoveerimist ja soojustamist, mis hädaolukorra tingimustes võiksid toimida ka elanikele tsiviilkaitse varjenditeks. Keldrite renoveerimisel või prügimaja rajamisel võiksid olla toetatavad ka need tegevused, mis on seotud selle ehitamisega tsiviilkaitse ehitiseks, tagades 63  sõltumatu vee- ja elektrivarustuse ning kanalisatsiooni varustatuse varjendis, samuti hoone kandekonstruktsioonide tugevdamine hoone varingu korral. Eesti korteriühistute 1. Loobuda määruse eelnõus toodud 100% Arvestatud Liit hinna osakaalust ja rakendada määruse eelmises redaktsioonis ja praktikas kinnitust leidnud põhimõtteid. Vajadusel töötada välja kvalifitseerimise ja kvaliteedinõuete täiendavad põhimõtted. 2. Rakendada 50% toetust üle Eesti. Arvestamata jäetud. Meetme eesmärk on suunata riigi abi ennekõike turutõrke piirkondadesse. Samuti ei ole 50% toetusega võimalik täita rahastusallikaga seotud näitajaid. 3. Asendada sõnad 3 korteriomandit sõnadega Arvestamata jäetud. 2 korteriomandit. Kehtiv seadusandlus Meetme sihtgrupp on võimaldab korteriühistu luua alates kahest korterelamud. Ühe ja korteriomandist. Jääb arusaamatuks miks kahe korteriga elamute piiratakse väikeste korteriühistute võimalust rekonstrueerimiseks on toetust taotleda . võimalik toetust taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmest. 4. Kui äriühingutele kuulub suurem osa kui 20 Arvestamata jäetud. %, siis selle osa mis läheb üle 80% finantseerib Eluaseme valdkonna äriühing või juhul kui äriühingute kuuluva toetused on mõeldud omandi protsent osa on suurem kui 20% siis füüsilistest isikutest väheneb proportsionaalset toetuse protsent, aga elanike elamistingimuste korteriühistu kvalifitseeruks toetusmeetmesse. parandamiseks, mitte ettevõtlustoetusteks. Eluasemevaldkonna toetusmeetmete väljatöötamisel peame arvestama, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu 64  tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Mõistame, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. 5. Projekteerija/tehnilise konsultandi poolt Arvestatud ekspertiisi esitatud põhiprojektil peab olema viide projekti kinnitanud korteriühistu üldkoosoleku otsusele/juhatuse kinnitus (allkiri). Praktikas on tulnud ette olukordi, kus projekteerija on esitanud rakendusüksusele projekti (seda tehnilise konsultandi teadmisel) - mis ei olnud korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse poolt kinnitatud. 6. Lugeda abikõlbulikuks hoone mahtu Arvestamata jäetud. muutvad tööde teostamine samaaegselt Toetus ei ole mõeldud olemasoleva hoone terviklike kinnisvaraarenduste rekonstrueerimistöödega. toetamiseks. Arendustegevused tuleb teostada toetusega teostatavast rekonstrueerimisest eraldiseisvalt, sest tööde teostamise puhul on väga keeruline tagada, et toetust ei kasutata kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vajalik 65  arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. 7. Tervikliku rekonstrueerimisel Selgitus: ei ole käesoleva energiatõhususarvu klass C arvutusmetoodika määruse teema, Eestis vajab täpsustamist ja ülevaatamist ning arvutusmetoodika on ühtlustamist Euroopa Liidu standarditega. kehtestatud ehitusseadustiku alusel eraldiseisva õigusaktiga 8. Juhime liiduna tähelepanu, et Selgitus: kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi omanikujärelevalve ja teenuse pakkumused tuleb teha eraldi tehnilise konsultandi hangetena nii omanikujärelevalve ja tehnilisele teenuse pakkumused konsultandi teenusele. võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud. Eesti Omanike Keskliit 1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 4 punkti 5 Arvestamata jäetud. selliselt, et korterelamuna ehk toetuse objektina Eluaseme valdkonna käsitletaks mitte üksnes elamut, vaid ka hoonet, toetused on mõeldud milles asuvad eluruumina kasutusel olevad füüsilistest isikutest korteriomandid. elanike elamistingimuste parandamiseks, mitte ettevõtlustoetusteks. 66  Eluasemevaldkonna toetusmeetmete väljatöötamisel peame arvestama, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Mõistame, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. 2. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt peab toetuse Arvestamata jäetud. saaja projekti elluviimise tulemusena tagama Toetuse andmise kõigi § 15 lõikes 1 toodud nõuete täitmise. tingimuste kohaselt tuleb Samal ajal tuleb eelnõu § 15 lõike 1 punkti 1 eesmärk saavutada kohaselt saavutada rekonstrueerimistööde sätestatud nõuete täitmise tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klass kaudu. Sätestatud nõuded C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m2*a)). tagavad kontrollitava On oluline rõhutada, et energiatõhususarvu tulemuse saavutamise. klass C on teatud juhtudel võimalik saavutada ka ilma selleta, et täidetud oleks kõik eelnõu § 67  15 lõikes 1 välja toodud nõuded. Teatud olukordades ei pruugi olla kõigi eelnõu § 15 lõikes 1 toodud nõuete täitmine ka võimalik. 3. Analoogne vastuolu, nagu on välja toodud Arvestamata jäetud. eelmises punktis §-i 15 osas, kehtib ka eelnõu Toetuse andmise §-i 16 osas. tingimuste kohaselt tuleb eesmärk saavutada sätestatud nõuete täitmise kaudu. Sätestatud nõuded tagavad kontrollitava tulemuse saavutamise. 4. Eelnõu §-s 18 tuleks sätestada lisaks Selgitus: toetuse maksimum piirmäärale ka minimaalne piirsummat ei kehtestata. toetusesumma eluruumi kohta. Näiteks olukorras, kus hoones on 60% eluruume ja 40% mitteeluruume, tuleks tasutava toetuse summa määrata selliselt, et toetus hõlmaks üksnes eluruumide omanike poolt tasutavat summat. 5. Eelnõu § 20 näeb ette, et toetust võib Arvestamata jäetud. taotleda korteriühistu. Eelnõu jätab aga Meetme sihtgrupp on arvestamata, et kuni kahe korteriga korterelamud. Ühe ja korteriühistu ei pea olema toimiv korteriühistu. kahe korteriga elamute Eelnõuga luuakse eelis neile hoonetele, kus rekonstrueerimiseks on tegutseb toimiv korteriühistu. võimalik toetust taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmest. Tallinn 1. Palume eelnõus täpsustada, kas kaugküttega Arvestatud liitumisel on abikõlblikud ehitustööd kuni kinnistu(krundi) piirini või kuni soojussõlmeni ning kas toetatakse ka liitumistasu maksmist. 2. Ettepanek lisada rahastamisvõimalus ka Arvestatud oluliselt efektiivsemate ja esteetilisemate süvamahutite paigaldamiseks ja seda eriti suuremates linnades. 3. Palume täpsustada, kas tegemist on Selgitus: rattaparklana on grammatilise tõlgenduse tähenduse mõistes käsitletav nii jalgrataste parkimiseks rajatava parkla ehk siis varjualusega kui selleta parkimisplatsiga või toetatakse ka rattamaja rattahoidja, rattamaja või ehitamist/paigaldamist. muu asjakohane ehitis. 4. Palume selgitada ja täpsustada, millised Selgitus: tegevused on tõlgendatavad rekonstrueerimistööde rekonstrueerimistööde alustamisena. Kas sisu avatud § 4 punktis nendeks töödeks eelnõu mõistes on ka 11. mittetoetatavad tegevused, sh näiteks korterelamu kaasomandi suurendamisega seonduvad tegevused (pööningukorruse väljaehitamine jms)? 5. Eelnõu § 11 kohaselt ei ole abikõlblik hoone Arvestamata jäetud. laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud Toetus ei ole mõeldud 68 lifti, rõdu või varikatuse lisamine. Praktikas on kinnisvaraarenduste eelnimetatud viis sageli ainuvõimalik lahendus toetamiseks. Tallinna kesklinnas ja miljööväärtuslikes Arendustegevused tuleb piirkondades asuvate korterelamute omanikele teostada toetusega renoveerimiseks vajaliku rahastuse saamiseks. teostatavast Samal ajal ei ole sageli lisanduvate rekonstrueerimisest korteriomandite müümisel saadavad rahalised eraldiseisvalt, sest tööde summad sellises suurusjärgus, mis teostamise puhul on väga võimaldaksid korterelamu terviklikku keeruline tagada, et renoveerimist ilma täiendavate vahendite toetust ei kasutata kaasamiseta (eelkõige pangalaen). kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. 6. Ei ole mõistlik ega kohane eristada toetuse Selgitus: meetme maksmisel toetuse suurust lähtuvalt elamu eesmärk on suunata riigi asukohast. abi ennekõike turutõrke piirkondadesse. 7. Tallinna linn teeb ettepanku kaaluda Selgitus: sätestatud alternatiivselt eelnõu § 20 lõike 2 muutmist piirang on seotud riigiabi selliselt, et toetuse saamine sõltub mitte andmise reeglitega. Abi korteriomandite omanike struktuurist, vaid andmise küsimus võib korterelamu aluse maatüki sihtotstarbest. kaudselt kerkida juhul, 69  kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Asjakohane riigiabi teatis meetmes juriidilistele isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud põhimõttest. Pronksi 4 KÜ 1. Täiendada termini sisu allajoonitud osaga. Arvestamata jäetud. Põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks Ehituskulude liigitamise vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud standard annab ühtse vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel vormi ehituse kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, hinnapakkumuste EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuetele ja esitamiseks. Põhiprojekti käesoleva määruse nõuetele. nõuetega sidumiseks puudub põhjendus. 2. Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõus Selgitus: olemasoleva toetatavate tööde loetelu alljärgneva sõnastusega hõlmatud. alapunktiga: x) hoone üldkasutatavatel pindadel asuva nõrkvoolusüsteemi (andmeside, seadmete automaatika ats/turvasüsteemid) asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd. 3. Ajakohastada selle töödeliigi sõnastust Arvestatud alljärgnevalt: 17) jäätmekäitlustaristu (prügimaja, jäätmete süvamahutid) ehitamine või rekonstrueerimine. 4. Mitte lubada samade toetatavate tegevuste Selgitus: eelnõuga ei finantseerimist vaid erinevatest riiklikul piirata kuidagi kohaliku tasandil kehtestatud (EL fondidega seotud) omavalitsuse meetmetest. Kohalikul tasandil pakutavate autonoomiat. toetusmeetmete osas jätta otsustusõigus kohalikele omavalitsustele. 5. Hoone mahtu muutvate, aga Arvestamata jäetud. mitteabikõlbulike tööde teostamine Toetus ei ole mõeldud samaaegselt olemasoleva hoone terviklike kinnisvaraarenduste rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui toetamiseks. ehitusprojektis esitatud ehituskulude liigitamise Arendustegevused tuleb standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel teostada toetusega koostatud töömahtude loendis on need tööd kui teostatavast mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt rekonstrueerimisest välja toodud ning ehitustööde käigus tööde eraldiseisvalt, sest tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja teostamise puhul on väga mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS keeruline tagada, et 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja toetust ei kasutata 70 kontrollitavalt ka akteeritud. kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. 6. Loobuda tingimusest, mille kohaselt toetuse Selgitus: meetme osakaal sõltub kinnisvaratehingute eesmärk on suunata riigi piirkondlikust aktiivsusest, vaid seada toetuse abi ennekõike turutõrke osakaal vastavusse taotlusprojekti piirkondadesse. terviklikkuse, kaasaegsuse ja innovatiivsusega. Rahastamisele kuuluvad lävendit ületavad projektid, st määruse nõuete täitmisel on tegemist eesmärgikohase projektiga. 7. Ühe korterelamu alusest maatükist vähemalt Selgitus: sätestatud (näiteks) 80 protsenti peab olema ette nähtud piirang on seotud riigiabi sihtotstarbe järgi kasutatav elamumaana või andmise reeglitega. Abi ühes korterelamus asuvate eriomandite andmise küsimus võib koguarvust vähemalt (näiteks) 80 protsenti kaudselt kerkida juhul, peavad sihtotstarbeliselt olema kasutatavad kui juriidilisele isikule eluruumidena. Lisades täiendava tingimuse, et kuulub korter ühes korterelamus eluruumidena kasutatavatest rekonstrueeritavas eriomanditest võib 1-le (ühele) füüsilisest või hoones. Asjakohane 71  juriidilisest isikust omanikule kuuluda mitte riigiabi teatis meetmes rohkem kui (näiteks) 1 (üks) eluruumidena juriidilistele isikutele abi kasutatav eluruum (elukorter). andmise võimalikkuse osas on ette valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud põhimõttest. Sotsiaalministeerium 1. Ettepanek muuta § 1 lg 2 sõnastust Arvestatud järgmiselt: "Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE2035 näitajatega: „Elukeskkonnaga rahulolu“, "Ligipääsetavuse näitaja”, "Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor). 2. Paragrahvi 6 lg 1 – Kuna selle punkti Arvestatud eesmärk on rõhutada hoone ligipääsetavuse parandamisega seotud töid, siis võiks täpsustada, et lift peab olema ligipääsetav puudega inimesele (vastab standardi EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele). Samuti peaks toetatavate tegevuste all olema tuulekoja ümberehitamine, kui see on seotud ligipääsetavuse tagamisega. Ainult trepimademete käsitlemine võib osutuda liigseks piiranguks. Seetõttu võiks punkti nr 15 sõnastada järgmiselt: 15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine, tuulekoja ligipääsetavuse parandamine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ja puudega inimesele ligipääsetava lifti ehitamine ning nendega kaasnevad tööd. 3. Punkt 22 samas - kuna kaitsealuste objektide Selgitus: puhul peab olema tagatud ka muinsuskaitseline ehitusseadustiku § 20 järelevalve, siis võiks kaaluda sõnastuse lõike 3 kohaselt täiendamist: Omanikujärelevalve ning toimingute üle asjakohasel juhul muinsuskaitselise järelevalve järelevalve tegemiseks, 72 teostamine. milleks omanikujärelevalve tegijal puuduvad oskused või teadmised, kaasatakse pädev isik. Kaasatud isiku tegevuse eest vastutab teda kaasanud isik. Seega omanikujärelevalve hõlmab ka muinsuskaitselise järelevalve teostamist/teostajat. 4. Paragrahvi 15 lg 3 - õige oleks: UNESCO Arvestatud maailmapärandi nimekirja kantud alal paikneva korterelamu. Eestis on selleks Tallinna vanalinn, mis kuulub maailmapärandi nimekirja alates 1997. aastast. Korterelamu ise ei saa kuuluda maailmapärandi nimekirja. 5. Samas - samadel kaalutlustel tuleks lisada ka Arvestatud katuse soojustamine erisuste alla, kuna mõned ajaloolised ja suurt arhitektuuriväärtust omavad katusekonstruktsioonid (näiteks Tallinna vanalinnas) ei pruugi võimaldada ümberehitustöid. 6. Paragrahvi 33 lg 2 p 3 - palume lisada, et Arvestatud lõpparuandes tuleb kajastada ka ellu viidud tegevuste panust horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Pakume sõnastuse: "3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, sh panus horisontaalsete põhimõtete edendamisse;" 7. Lisa - kuna toetatavatel tegevustel on Arvestamata jäetud. puutumus ligipääsetavuse horisontaalse Lisas sätestatakse nõuded põhimõttega, siis lähtudes üldistest projekti ehitustööde ostule ja valikukriteeriumitest tuleks hinnata ka projekti teostajale. vastavust ligipääsetavuse nõuetele. Rekonstrueeritakse Palume lisada hindamiskriteerium vastavalt ehitusprojektile. "Ligipääsetavuse aspektidega arvestamine." Nõuded ehitusprojektile Pakume sõnastuse: on ehitusseadustiku "6.3.4. Ligipääsetavuse aspektidega alusel kehtestatud. Seega arvestamine. Käesolevas alajaotuses projekteerija kirjeldab kirjeldatakse, milliseid tegevusi ligipääsetavuse vastavalt tellija soovile parendamiseks tehakse ja kuidas tagatakse (ligipääsetavust tagavad ligipääsetavuse nõuetele vastavus". tööd ei ole tegevuste valikus kohustuslikud), mil viisil ligipääsetavuse nõuetega arvestatakse. 8. Seletuskirjas palume võimaluse korral Arvestatud täpsustada, mida saab käsitleda ligipääsetavuse 73 parandamisena käesoleva määruse kontekstis (näiteks üldkasutatavad sissepääsud, pandused, trepid, käsipuud, liftid). Toetatav võiks olla ligipääsetavuse valdkonda tundva konsultandi kaasamine või ligipääsetavuse auditi tellimine. Kuna määrus nr 28 ei kehti elukondlikule kinnisvarale, siis otseselt ei saa viidata Eesti õigusaktidest tulenevatele nõuetele, küll aga näiteks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Seega võiks käesoleva lõigu esimese lause asemel olla järgmine sõnastus: "Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse üldkasutatavate sissepääsude juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist, käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning nendega kaasnevaid töid, mille teostamine on mõistlik viia ellu samaaegselt tervikliku rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ligipääsetavuse auditi tegemine või konsultandi teenuse kasutamine." 9. Seletuskiri lk 15 (§ 21) - Siia võiks lisada Arvestatud selgituse, et nõutud näitajad hõlmavad ka Eesti2035 näitajaid, millega jälgitakse panust horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Pakume sõnastuse: "Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud näitajatesse, sh Eesti 2035 näitajad, 74 millega jälgitakse panust horisontaalsete põhimõtete edendamisse." 75  majandus- ja taristuministri .….2023. a määrus nr … „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ lisa TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.3. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata juhul, kui esialgse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud isik soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Ostus on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.10. Toetuse saaja avaldab ostumenetluse väljakuulutamisel ehitustööde ajakava vormi, mille peavad koos pakkumusega esitama kõik pakkujad. Ehitustööde ajakava täitmisel lähtutakse hanketeates sätestatud ehitustööde maksimaalsest lõpptähtajast, mille toetuse saaja on kohustatud igakordselt märkima. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel, a lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul; 2.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 kohane maksu või makse võlg, välja arvatud punktis 2.2. sätestatud nõude täitmisel. 2.2. Punktis 2.1.2. nimetatud juhul esitab pakkuja vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, esitatakse vastavad tõendid iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne ostumenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele nõuetele: 2.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja esitab kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 3.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4. ja 3.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 3.7. Pakkujal peab olema esitatud pakkumuse esitamisele eelneva kalendriaasta, mille majandusaasta aruande esitamise kohustus on saabunud, kohta majandusaasta aruanne. Kui majandusaasta aruannet esitatud ei ole, kõrvaldatakse pakkuja edasisest menetlusest, välja arvatud juhul, kui majandusaasta aruande esitamata jätmiseks esineb õigusaktides toodud alus. 3.8. Pakkuja peab olema täitnud õigusaktidest tuleneva maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Kinnitus maksudeklaratsioonide nõuetekohase esitamise kohta loetakse täidetuks pakkumuse esitamisega. Toetuse saaja kontrollib maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse täitmist avalikest andmebaasidest. Kui nähtub, et pakkuja ei ole täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuulub pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele, välja arvatud juhul, kui maksudeklaratsioonide esitamata jätmiseks on õigusaktides toodud alus. 3.9. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on 1 000 000 eurot või enam, peab pakkujal olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.10. Ehitusaegse tagatise andmine. Pakkuja kinnitab pakkumuses, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise kümne protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui ostumenetluses esitati vaid üks pakkumus, on toetuse saajal õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on alla 1 000 000 euro, peab pakkujal olema rakendatud punktis 3.9. nimetatud kvaliteedijuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem. 4.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 4.3. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele eeltoodetud elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid 6.1. Pakkumuse maksumus – vähemalt 90 protsenti. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 6.2. Töökorralduskava – kuni kümme protsenti. Kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - hindepunktid summeeritakse; suurima punktisumma saanud pakkumus saab kümme punkti, teised proportsionaalselt vähem arvestades valemit: „pakkumuse summeeritud punktisumma“ / „kõrgeima pakkumuse punktisummaga“ * kümnega. 6.3.Töökorralduskava osad (võib esitada ühe dokumendina või iga alajaotuse eraldi dokumendina): 6.3.1. Tööde korraldamise ajagraafik. Toetuse saaja tagab, et ostumenetlust välja kuulutades sisalduks ostuteates ehituslepingu maksimaalne pikkus kalendrikuudes. Pakkujad kirjeldavad ajagraafikus, millises ajakavas toimub tööde teostamine, arvestades, et planeeritud lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui ostuteates märgitud maksimaalne kalendrikuude arv. Toetuse saaja hindab ajagraafiku läbimõeldust ning teostatavust, lähtudes asjaolust et ajagraafikus sisalduv lõpptähtaeg on pakkumuse edukaks tunnistamisel osapooltele siduv. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – ajagraafik on läbi mõeldud ja loogiline, arvestab objekti eripäradega; 5 punkti – ajagraafik ei arvesta kõiki korterelamuga seotud asjaolusid; 0 punkti – ajagraafik on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.3.2. Tööde korralduse plaan. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on tagatud tööde kvaliteetne ja ohutu teostamine korterelamus, kus igapäevaselt elanikud sees elavad. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – tööde korralduse plaan on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – tööde korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega, mis tekitavad toetuse saajas kahtluse, et korterelamut kus igapäevaselt sees elatakse, ei ole võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada; 0 punkti – tööde korralduse plaan on esitamata või selles esineb olulisi puudusi, mis tekitavad toetuse saajas põhjendatud kahtluse tööde ohutus teostamises või muudes asjaoludes, mis ei võimalda korterelamute võimalikult turvaliselt ja eesmärgile vastavalt kasutada. 6.3.3. Keskkonnaaspektide arvestamine. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on materjalide, seadmete ja töövõtete valikul arvestatud keskkonnaaspekte, sealhulgas keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – keskkonnaaspektid on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised, pakkuja arvestab keskkonnasäästlikkuse vajadust; 5 punkti – keskkonnaaspektid ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – keskkonnaaspektid on esitamata või puudulikult esitatud. 6.3.4. Garantii. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse garantiimeetmeid ja -korda, sealhulgas asjaolusid, kuidas planeeritakse toimida ehitustööde järgse garantiijuhtumi korral. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – garantii korraldus on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – garantii korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – garantii korraldus on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.4. Töökorralduskava hindamiseks tuleb toetuse saajal moodustada hindamiskomisjon, kuhu kuulub minimaalselt kaks liiget (üks liige peab olema korteriühistu juhatuse liige ja teine tehniline konsultant). Hindamistulemuste kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Protokoll esitatakse rakendusüksusele, pakkujaid teavitatakse hindamistulemustest registri kaudu. Toetuse saaja tagab hindamistulemuste teatavakstegemisel ehitustööde korraldamise kava hindamistulemustes sisalduda võiva ärisaladuse kaitse - hindamistulemused koos igale pakkujale antud hindepunktide summaga tehakse pakkujatele teatavaks tema soovil ainult tema pakkumust puudutavas osas. Toetuse saaja teavitab iga pakkujat hindamistulemustest ja sisulistest põhjendustest läbi registri teabevahetuse konkreetse pakkujaga. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0117 - Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/effccd4a-9971-4918-8758-797005fc737e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/effccd4a-9971-4918-8758-797005fc737e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main