Heaolu arengukava 2023-2030 menetlusest Riigikogus

Kooskõlastustabel: Heaolu arengukava 2023 – 2030 eelnõule saabunud kirjalik tagasiside ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK SOTSIAALMINISTEERIUMI SEISUKOHT (arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte arvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud) Riigikantselei Vaadata üle arengukava sissejuhatav peatükk, kus on mainitud, et arengukava seab olulisemad väljakutsed ja strateegilised eesmärgid, arvestades sealjuures riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud strateegilisi sihte. Praegu on antud lause liiga üldine. Luua arengukavas konkreetsed seosed, millistesse „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse arengukava eesmärgid ja alaeesmärgid eelkõige panustavad ning mil viisil, et oleks tagatud selgelt arusaadav seos valdkonna arengukava mõjude ja tulemuste edaspidisel hindamisel ning panusel riigi pikaajaliste sihtide saavutamisse. Kõnealuseid seoseid võib teksti asemel kajastada ka näiteks skemaatilise joonise abil. Arvestatud. Sissejuhatust täiendatud. Riigikantselei Arengukava tekstis luua konkreetsemad ja selgesõnalisemad seosed Eesti ja EL poliitikate ja tegevuste vahel, mis aitab parandada nii poliitikakujundajate kui ka Eesti elanike arusaama Eesti ja EL poliitikate ja tegevuste vastastikustest seostest. Vaadata üle kuna jääb arengukavas liiga üldiseks: Sissejuhatavas tekstis on ka esile toodud, et väljakutsete, strateegiliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike muutuste kujundamisel arvestatakse muuhulgas EL suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Arengukava seletuskirjas on täpsustav selgitus, et arengukava koostamisel on arvestatud selles käsitletud teemavaldkondade arengu üldisi rahvusvahelisi suundi ning seniseid valdkonna arengut käsitlevaid, sealhulgas Euroopa Liidu strateegilisi jm dokumente. Arvestatud. Kuna arengukava põhiteksti osas on ootus, mida Riigikantselei on väljendanud, et see oleks võimalikult lühike, siis seosed on detailsemalt välja toodud arengukava lisas. EL poliitikaid ning Eesti sihte ja tegevusi üldisemal tasandil seotud sissejuhatavas osas oleval joonisel. Riigikantselei „Sihid“ asemel kasutada terminit „alaeesmärgid“ viidates määrusele nr 117 ja strateegilise planeerimise käsiraamatule. Termin „sihid“ on nii kõnealuses määruses kui ka käsiraamatus kasutusel riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kontekstis. Valdkonna arengukava alaeesmärkide nimetamine sihtideks võib edaspidi kaasa tuua kommunikatiivset segadust. Arvestatud. Sõna „s iht “ asemel on kasutatud sõna „ alaeesmärk “ . Riigikantselei Seada kõikidele mõõdikutele aastaks 2030 numbrilised sihttasemed. Kindlasti tuleks seda põhimõtet järgida nende mõõdikute puhul, mis kajastuvad ka riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning millele on Vabariigi Valitsus „Eesti 2035“ tegevuskava kinnitamise käigus numbrilised sihttasemed aastaks 2035 seadnud. Arvestatud. Riigikantselei Arengukava lisana esitada ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute meetoditest ja mõõdikutest viidates määrusele nr 117 ja strateegilise planeerimise käsiraamatule. Käesolevas arengukava eelnõus on kõnealune Vabariigi Valitsuse määruses nõutud lisa puudu. Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud iga mõõdiku juures arengukava põhidokumendis, kuid mõõdikute allikaid ei ole kajastatud. Arengukava põhidokumendis tuleks kajastada vaid mõõdikute nimetusi koos alg- ja sihttasemega. Arvestatud. Mõõdikute metoodika on toodud arengukavaga kaasas käivas lisas. Riigikantselei Esitada arengukavas olukorra analüüsi põhijäreldused. Detailsem olukorra analüüs ning ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest esitada arengukava lisana vastavalt määrusele nr 117 §3. Kõnealuse määruse seletuskirjas on esile toodud, et olukorra analüüs algab väliskeskkonna ja globaalsete trendide analüüsist, millega tuleb arvestada ka riigisisese olukorra hindamisel. Viia arengukava eelnõus valdav osa praegusest olukorra kirjeldusest arengukava lisasse ning piirduda arengukava põhidokumendis vaid olukorra analüüsi põhijäreldustega. Arvestatud. Arengukava põhitekstis toodud olukorra analüüsi olulisemad järeldused ja pikem olukorra analüüs on arengukava lisas. Riigikantselei Vaadata üle, et arengukava eelnõu üldises olukorra kirjelduses ja alaeesmärkide juures detailsemates olukorra kirjeldustes on mitmes kohas dubleerivust ning sama info teiste sõnadega üle kordamist (näiteks mittetraditsiooniliste töövormide, tööaja ja töökoha paindlikkusega seonduv jne). Kogu olukorra analüüsi (nii arengukava alguses oleva kui ka alaeesmärkide ees olevad kirjeldused) luua ühtseks tervikuks arengukava lisas, koondades olukorra analüüsi algusesse pigem globaalsed trendid ning nende mõju heaolu arengukava erinevatele valdkondadele, ning seejärel minna detailsemaks iga valdkonna peamiste spetsiifilisemate murekohtadega, vältides sellega info dubleerimist dokumendis. Arvestatud. Riigikantselei Lisada arengukavasse juhtkomisjoni kuuluvate institutsioonide loetelu. Praegu on nimetatud juhtimiskomisjoni ülesandeid, kuid esitatud pole juhtkomisjoni kooseisu. Strateegilise planeerimise käsiraamatu kohaselt nimetatakse arengukava eelnõus valdkonna arengukava juhtkomisjoni koosseis arengukava elluviimisel, mis võib erineda koostamiseks vajalikust juhtkomisjoni koosseisust. Mittearvestatud. Arengukava juhtkomisjoni eesmärk on toetada ministeeriumi arengukava elluviimisel, koosseis kinnitatakse eraldi ministri(te) käskkirjaga ja peame vajalikuks, et seda oleks võimalik vajadusest lähtuvalt täiendada ning muuta – nt lisada organisatsioone vms, seetõttu ei pea me vajalikuks juhtkomisjoni organisatsioonide loetelu lisada arengukava põhiteksti. Riigikantselei Kajastada informatsiooni arengukava tulemuslikkuse hindamise protsessi kohta ning esile tuua, kuidas on kavandatud arengukava tulemusaruandlus ning vajaduspõhine hindamine. Arvestatud. Juhtimiskorraldust on täiendatud ja lisatud info tulemuslikkuse hindamise protsessi kohta. Riigikantselei Kirjeldada arengukava panust ÜRO säästva arengu alaeesmärkide kaupa nende ÜRO säästva arengu eesmärkide puhul, kus heaolu arengukava panus on otsene ja märkimisväärne. Selgitame. Seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega on toodud kõikide eesmärkide lõikes ja leiame, et selline lähenemine on õigem, sest annab info, et oleme hinnanud kõiki ÜRO eesmärke ja seoseid heaolu arengukavaga (mitte subjektiivselt välistanud). Ka mõju mitte omamine on mõju. Riigikantselei Iga alaeesmärgi puhul tuua esile 3–5 suuremat tegevust/muutust, mille mõjude hindamiseks saab abiks võtta metoodika kontrollküsimustiku. Seoses sellega, et mõjude hinnang on vaja koostada arengukava iga planeeritava sihi/alaeesmärgi kohta, arvestades ka selle all olevaid tegevussuundasid. Arvestatud osaliselt. Mõjude hindamist on täiendatud viidetega alaeesmärkidele. Siiski ei pea me vajalikuks 3-5 suurema tegevuse/muutuse välja toomist, kõik arengukavas kirjeldatud tegevussuunad on olulised. Riigikantselei Nimetada enim mõjutatud sihtrühmad ja mõju neile, mida on otstarbekas toetada statistiliste näitajatega, andmaks edasi mõju tegelikku ulatust. Selgitame. Heaolu arengukava on tervikuna suunatud kogu elanikkonna heaolu suurendamisele ja mõjude hinnangud on lähtuvalt sellest ka arengukava lisas toodud. Riigikantselei Analüüsida negatiivseid mõjusid, mida praegu läbivalt tehtud ei ole ning lisada negatiivsete mõjude puhul ka maandamismeetmed. Selgitame. Arengukava raames ei ole planeeritud ellu viia tegevussuundi, millel oleks negatiivseid mõjusid. Riigikantselei Vaadata üle see, et sotsiaalsete mõjude, sealhulgas demograafiliste mõjude peatükis on katmata analüütiline käsitlus arengukava demograafilistest mõjudest. Arvestades asjaolu, et heaolu arengukava on riigi peamine arengukava laste- ja perepoliitika meetmete kujundamisel ning sündimuse toetamisel, on arengukava demograafilise mõju hindamine kindlasti vajalik Arvestatud. Mõjude hinnangut on täiendatud. Riigikantselei Vaadata üle see, et arengukaval puudub otsene mõju loodus- ja elukeskkonnale. Kuigi viienda sihi/alaeesmärgi üheks tegevussuunaks on „Ligipääsetavuse parandamine kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks“, mille raames on kavas reguleerida õigusaktides ligipääsetavusnõudeid ning tugevdada universaalse disaini kasutamist ühiskonnas. Sellel tegevussuunal on samuti mõju loodus- ja elukeskkonnale, mis on analüüsis jäänud käsitlemata. Arvestatud. Mõjude analüüsi täpsustatud. Riigikantselei Arengukava lisana esitada ülevaade valdkonna arengukava kaasamisprotsessist viidates määrusele nr 117 ja strateegilise planeerimise käsiraamatule. Arengukava eelnõus (lk 4) on toodud lühike lõik arengukava koostamise protsessist, kuid nõutud lisa hetkel puudub. Antud lõi k viia arengukava põhidokumendist arengukava lisasse ning anda arengukava lisas põhjalikum ülevaade kaasamisprotsessist, kus loetletakse peamised protsessid ning korraldatud ürituste tulemused Arvestatud. Riigikantselei Tuua selgemalt esile, millistes arengukavas hõlmatud valdkondades (perepoliitika, tööpoliitika, sotsiaalpoliitika, võrdsed võimalused jne) on olulisemad teadus- ja arendustegevuse suunad ning eesmärgid aastaks 2030. Arengukavas on nimetatud, et tegelema peab andmekvaliteediga, mis on sisendiks poliitikakujundamisele, teenuste planeerimisele ning teadus- ja arendustööle, kuid samuti tuleks kajastada poliitikavaldkondade sisulised teadus- ja arendustegevuse prioriteedid. Selgitame. Teadus ja arendustegevus on läbivalt oluline kõikides alaeesmärkides ja tegevussuundades. See on toodud ühe väärtuse ja põhimõttena arengukavas, millele koostamise ja elluviimise käigus tugineme. Riigikantselei Vaadata üle see, et metoodika selgituses on esile toodud see, et regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal ning praegune tegelik tase on 1,83 (2021. a andmed), sest siin on tegemist trükiveaga. Arvestatud. Tegemist on trükiveaga. Riigikantselei Selgitada lahti, millest on tingitud algtaseme erinevus kuna mõõdiku algtasemeks on märgitud 35,5% (2020) kuigi riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on sama mõõdiku algtasemeks SoM-i andmetel 33,1% (2020). Selgitame. Mõõdiku algtaseme andmed on täpsustatud. Mõõdiku algtase peab ka HEA-s olema 33,1%. Riigikantselei VV istungile esitatavas arengukava eelnõu versioonis kasutada võimalikult värskeid statistilisi andmeid. Kooskõlastamisele saadetud versioonis on parandamata tervena elatud eluaastate näitajad (lk 7), mille värskeimad andmed on kättesaadavad 2020. aasta kohta. Eelnõus on kajastatud 2018. aasta taset. Arvestatud. Siseministeerium Lisada täpsustus, et arvestatakse kontseptsiooniga „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine. Selgitame. Eeldus on, et arengukava põhitekst oleks võimalikult lühike ja kompaktne, mistõttu ei ole selles võimalik välja tuua kõiki kontseptsioone, arengukavasid, strateegiaid, deklaratsioone jms, millest arengukava koostamise ja elluviimis käigus lähtutakse. Need on toodud loendina arengukavaga kaasas käivas lisas. Siseministeerium Lisada juurde viide, et tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse valdkonnaülese ennetuse põhimõtetest. Leitav veebilehelt. Selgitame. Eeldus on, et arengukava põhitekst oleks võimalikult lühike ja kompaktne, mistõttu ei ole selles võimalik välja tuua kõiki kontseptsioone, arengukavasid, strateegiaid, deklaratsioone jms, millest arengukava koostamise ja elluviimis käigus lähtutakse. Ennetus on üks arengukava väärtusi ja põhimõtteid, millest lähtuti nii koostamise käigus kui ka arvestatakse elluviimisel. Siseministeerium „Arengukava perioodil pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui sihitatud sekkumistele, fookus on seejuures eelkõige neil valdkondadel, mis on seni vähem tähelepanu pälvinud, probleemsed ja vajavad suuri muudatusi.“ Planeeritud tegevussuundades on ennetusega seotud eesmärke vähe ning ülekaalus on reageerivad sekkumised. Arengukava programmi koostamisel selgemalt eristada ennetus ja sellega seotud ressursid, et oleks paremini aru saada ennetuse prioriteetsus. Teadmiseks võetud. Siseministeerium Tegevussuund: „luua lapseootel vanematele ema tervise jälgimiseks raseduse ajal ja lapse sünniga seonduvateks toiminguteks kasutajasõbralik digitaalne keskkond, mida on võimalik edasi arendada lapsevanemate ja lapse arengu paremaks toetamiseks ka lapse sünni järel)“. Täpsustada, kas eespool nimetatud digitaalne keskkond on plaanis siduda juba olemasolevate süsteemidega, sealhulgas patsiendiportaaliga. Lisaks täpsustada, kuidas pakutud lahendus on seotud lapse sünni sündmusteenusega. Selgitame. Digitaalse keskkonna täpne kontseptsioon (sh seosed teiste infosüsteemidega) pannakse paika selle loomise protsessi käigus. Siseministeerium Kasutada sõnastuse „vägivalda tarvitanud“ asemel „vägivalda kasutanud“. Arvestatud. Siseministeerium Kodune keskkond peaks olema turvaline, seda igas eas ja tervislikus seisundis olevale inimesele. Hetkel arengukavas koduohutuse teemat käsitletud ei ole. Seetõttu palutakse tegevussuunda täiendada järgmiselt: „…pakkuda teenuseid koordineeritult ning tihedas koostöös tervise- ja koduohutuse teenustega. Iseseisvat hakkamasaamist aitavad toetada ka tehnoloogilised abivahendid“. Selgitame. Kodu või asutuse elu keskkonnas riskkäitumise vähendamisele kaasa aitamine on kindlasti oluline teema. Tehtud ettepanekuga seoses ei pea me vajalikuks arengukava täiendamist, sest erinevate sihtide (sh siht 4) juures on tagatud piisavalt meetmed, mis võtavad arvesse ka siseturvalisuse valdkonna prioriteetse suuna vajadusi. Leiame, et „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ja „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ keskenduvad juba piisavalt inimeste elukeskkonna tervist toetavamaks ja turvalisemaks muutmisele, millest lähtuvalt ei pea vajalikuks sealt toodud lähenemisi uuesti üle korrata. Siseministeerium Täiendada arengukava seoses SiMi planeeritud täienduste „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruses“ ja vastavates arendustes (näiteks kiire info edastamine lisaks politseile ja kiirabile ka kriisipsühholoogidele, KOVidele). Oluline on, et inimesed saaksid probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat tuge. Selgitame. Heaolu AK puhul lähtutakse juba üldistest väärtustest ja põhimõtetest, ehk tagatud on elukaareülene ennetus ja terviklik tugi, koostöö ja kolmepoolsus ning toimepidevus. Toimepidevusega seoses tegutseme järjepidevalt ning tagatud on teenuste jm toe osutamise jätkusuutlikus vastavalt kokkulepitud kavadele nii tava- kui kriisiolukordades. Tehtud ettepanekuga seoses ei pea me vajalikuks arengukava täiendamist, sest erinevate sihtide (näiteks siht 4) juures on tagatud piisavalt meetmed, mis võtavad arvesse ka siseturvalisuse valdkonna prioriteetse suuna vajadusi. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on 2035. aastaks seatud siht soodustada suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõpet. Muuhulgas plaanitakse digitaalse kaasatuse eesmärgil digioskuste arendamist kõikides eagruppides. Siseministeerium Täiendada arengukava seoses siseturvalisuse valdkonnas tähelepanu pööramisega näiteks sellele, kuidas vanemaealistele pakkuda sobivat hädaabiteenust, sealhulgas kuidas arvestada erivajadustega seoses kuulmis- ja kõnehäirega ning madala digipädevus sega. Sellest tulenevalt on näha puutumust ligipääsetavuse nõuete reguleerimise teemaga. Selgitame. Siht 4 tegevussuuna: pikaajalisi reforme toetavate infosüsteemide arendamine ja jätkusuutliku rahastamise tagamine juurde on lisatud seos siseturvalisuse valdkonnga. Heaolu AK eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide sihtide juures poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju ning samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Ehk, siis Heaolu AK kontekstis tähendab ligipääsetavus, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Leiame, et siht 4 juures toodud erinevate tegevusuundade all on tagatud piisavalt meetmed, mis võtavad arvesse ka siseturvalisuse valdkonna jaoks prioriteetseid suundi. Siseministeerium Täiendada mõttega, et killustatud korraldus abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel tingib olukorra, kus abivajaja ei pruugi osata abi küsimiseks õigesse kohta pöörduda ning asutustel napib informatsiooni, et inimene oma murega õige adressaadi juurde suunata. Seda muret ilmestab asjaolu, et aastas tehakse Häirekeskusele umbes miljon kõnet, millest ligi 20% on ekslikud, kusjuures 2021. aastal kasvas ekslike kõnede osakaal 7% võrreldes sellele eelnenud aastaga. Arvestatud. Heaolu arengukava siht 4 olukorra kirjeldust on vastavalt ettepanekule täiendatud. Siseministeerium Arengukava mitteametliku kooskõlastusringi käigus on tehtud mitu ettepanekut. SoM toona tehtud kolmanda ettepaneku vastuseks on SoMi kooskõlastustabelis leheküljel 68 kirjutanud, et sellega on arvestatud ja tabelis on kirjas, et arengukavasse on lisatud uus sõnastus. Arengukava eelnõus seda muudatust tehtud ei ole, mistõttu palutakse arengukava parandada, et see kajastaks kooskõlastustabelis SoMi poolt kirjutatut. Selgitame. Arengukava tekst on läbinud põhjaliku muutuse ja praegused sõnastused on meie hinnangul parim kompromiss. Siseministeerium Lisada arengukavale ülevaate ja analüüsi arengukava seostest teiste strateegiadokumentidega. Selgitame. Eeldus on, et arengukava põhitekst oleks võimalikult lühike ja kompaktne, mistõttu ei ole selles võimalik välja tuua kõiki kontseptsioone, arengukavasid, strateegiaid, deklaratsioone jms, millest arengukava koostamise ja elluviimis käigus lähtutakse. Need on toodud loendina arengukavaga kaasas käivas lisas. Ennetus on ka üks arengukava väärtusi ja põhimõtteid, millest lähtuti nii koostamise käigus kui ka arvestatakse elluviimisel. Haridus- ja Teadusministeerium Täiendada arengukava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse temaatikaga. Hetkel on väga kergelt puudutatud vaid andmete kasutamist teadus- ja arendustööks, kuid arengukava lugedes ei selgu, mis on peamised valdkonna teadus- ja arendustegevuse vajadused ning suunad tulevikuks. Selgitame. Teadus ja arendustegevus on läbivalt oluline kõikides alaeesmärkides ja tegevussuundades. See on toodud ühe väärtuse ja põhimõttena arengukavas, millele koostamise ja elluviimise käigus tugineme. Heaolu arengukava ei ole teadus ja arendus arengukava, kus keskendutakse sellele küsimusele spetsiifiliselt. Teadus ja arendustegevus on läbi põhimõte, mis aitab heaolu arengukava eesmärke ellu viia, spetsiifilised teadus ja arendustegevuse vajadused pannakse paika teiste protsesside käigus (nt programmide koostamisel või teadus ja arendustegevuse vahendeid planeerides ning Haridus- ja Teadusministeeriumile selle alast sisendit andes. NT alaeesmärk 4 kohta on toodud arengukava lisas kirledus: „ Hoolekandesektor kasutab vähe innovatsiooni . Ei kasutata maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, praegune sotsiaalteenuste andmestike digitaliseerituse tase ja andmekvaliteet ei ole piisav riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks ning poliitikakujundamiseks ega teadus- ja arendustööks. Alaeesmärk 1 kohta on lisas toodud viide uuringutele õppekavade ja väljaõppe arendusvajaduse kohta. Samas dokumendis on võrdsete võimaluste tegevussuuna all kirjeldatud regulaarsete ja kvaliteetsete andmete ja analüüside tagamise vajadus. Haridus- ja Teadusministeerium Asendada termin „baasharidus“ terminiga „tasemeharidus.“ Arvestatud. Haridus- ja Teadusministeerium Täpsustada, millel põhineb väide, et noored ei asu õpitud (sotsiaalvaldkonna) erialal tööle. OSKA sotsiaaltöö uuringuaruanne aastast 2021 lk 78 ütleb, et probleemiks pole mitte erialane rakendumine, vaid töötajate suur voolavus. Samuti näitavad detailsemad sotsiaalteenuste õppekavagrupi lõpetanute andmed, et aasta peale lõpetamist (näiteks 2019.a lõpetanud 2020.a) oli 72% lõpetanute põhitöö avaliku halduse, riigikaitse ja riikliku sotsiaalkindlustuse (23%), hariduse (30%) või tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (19%) valdkonnas. Kõikidest perioodil 2005.-2019.a lõpetanutest töötas nimetatud kolmes valdkonnas 67%. Sh 2019. a lõpetajatest ligi veerand on otseselt seotud sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga (näiteks vanurite ja puuetega inimeste hooldus, haiglaraviteenus, sotsiaalkindlustus jms) ning kolmandik koolidega. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse, kus teksti on ettepaneku kohaselt täiendatud. Haridus- ja Teadusministeerium Korrigeerida sõnastust lõigus, kus on öeldud: „Kehtivad õppekavad ja õppevormid ning väljaõpe ei vasta tööturu uuenenud vajadustele.“ Hetkel jääb lõigust ekslik mulje, nagu ei vastaks sotsiaalvaldkonna õppekavad ja õppevormid üldse tööturu vajadustele, kuid nii see siiski ei ole. Näiteks suur osa hooldussektori töötajaid, kes osalevad kutseõppes, teevad seda läbi töökohapõhise õppevormi. Samuti on õppekavade uuendamisel lähtutud OSKA soovitustest ning kutsestandarditest. OSKA sotsiaaltöö 2021.a. uuringuaruandes on nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavade puhul tugevustena välja toodud, et õppekavade arvestavad tööturu vajadustega. Õppekavade jätkuva arendusvajadusega nõustutakse kuid antud sõnastuses on arengukava eelnõus väidetav väär. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse, kus teksti on ettepanekule vastavalt täiendatud. Haridus- ja Teadusministeerium Vaadata üle sõnastus: „Kehtivad õppekavad ja õppevormid ning väljaõpe ei vasta tööturu uuenenud vajadustele“. Õppevormidena on ülikoolides kasutusel päevaõpe ja sessioonõpe. OSKA sotsiaaltöö 2021.a. uuringuaruandes on lk 70 välja toodud: „Täiskasvanud õppijate rohkuse üheks põhjuseks võib olla see, et ülikoolide õppekorraldus on küllaltki paindlik, mis võimaldab tööd ja õpinguid ühitada…“. Võimalik, et arengukavas on õppevormi all mõeldud midagi muud, kuid ülikoolide vahel on õppevormi mõiste kokku lepitud ning kõrghariduse puhul peaks lähtuma sellest. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse, Lisas olevat teksti on muudetud. Haridus- ja Teadusministeerium Vaadata üle: „2021/2022. õppeaastal oli hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 10%, tervise ja heaolu erialadel 16% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%.“ Viidete puudumise tõttu ei selgu, kas räägitakse kutse- või kõrgharidusest või mõlemast korraga. Lisada juurde korrektsed statistilised andmed ning täpsustada lõiku ( Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekud (lisa).docx (rik.ee) Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Andmed kohandatud ning kasutatud nii kõrg- kui ka kutsehariduse statistikat. Haridus- ja Teadusministeerium Juhtida tähelepanu asjaolule, et lisaks erialade valikule on erisused ka õpiteede valikus. Näiteks Haridusvaldkonna arengukavas oleme toonud kitsaskohana välja ka järgmist „Erinevad õpiteed keskhariduses ei ole võrdselt väärtustatud. Õpiteede valikut mõjutavad õppijate elukoht, sugu, päritolu, keeleoskus, soolised stereotüübid, erivajadused jms tegurid, mis takistavad sotsiaalset mobiilsust, suurendavad hariduslikku ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning segregatsiooni nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt.“ Teadmiseks võetud. Täname ettepaneku eest. Hariduse valdkonnas on tõesti väga palju teisigi soolise ebavõrdsuse ilminguid, millele kõigile kahjuks detailset tähelepanu ja lahti kirjutamist arengukavas ei võimalda peatükkidele ette antud mahuline piirang. Haridus- ja Teadusministeerium „Toetada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte lõimimist kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse.“ Täpsustada tegevust tasemehariduse mõistega kuna vastasel korral kuuluks selle alla ka täiendkoolitus. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Lisas oleva teksti sõnastust on muudetud järgmiselt: „Toetada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte lõimimist tasemehariduse õppekavadesse ja -materjalidesse“. Haridus- ja Teadusministeerium „Sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks kõigis valdkondades tagada regulaarne soopõhise ja intersektsionaalse statistika kogumine, temaatiliste analüüside ja regulaarsete uuringute tegemine.“ Vaadata üle sõnastus, sest praegu see ei toeta andmete kogumise ja kasutamise mõistlikkuse ja asjakohasuse printsiipi. HTM juba analüüsib kõikide indikaatorite puhul, kus vähegi võimalik ja asjakohane, andmeid vanuse, soo, haridustaseme, piirkonna, emakeel jne lõikes ning leiame, et see peaks jäämagi nii. Täiendada sõnastust lisamisega: ’…kus asjakohane’. Teadmiseks võetud. Sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ongi asjakohane vastavaid andmeid koguda. Kommentaarist selgub ka, et sellest põhimõttest HTM juba lähtubki. Haridus- ja Teadusministeerium Vaadata üle sõnastus: „Hea sotsiaalkaitse tähendab probleemide ennetamist – ennetus on tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva toimetuleku igas eluetapis.“ Hetkel jääb ebaselgeks, mis võimaldab pikemaaegse iseseisva toimetuleku, kas sotsiaalprobleemide ennetamine või lapseeas ennetamine. Selgitame. Tähendab mõlemat samaaegselt. Kõiki sotsiaalprobleeme ei ole võimalik lapseeas ennetada, aga ennetust tuleb teha üle elukaare põhiselt. Haridus- ja Teadusministeerium Vaadata üle sõnastus: „Inimese vajadusi hinnatakse ja abi pakutakse terviklikult, vältides asjatuid dubleerimisi ning inimese, spetsialistide ja raharessurssi raiskamist.“ Hetkel jääb sõnastuses arusaamatuks seos inimese ja raiskamise vahel. Selgitame. Raiskamise all on peetud silmas olukorda, kus inimest hinnatakse mitu korda, mitme erineva spetsialisti poolt, pakutakse sarnase sisuga teenuseid, mis kõik viib selleni, et tugisüsteem dubleerimise tõttu ei ole eesmärgipärane ega kulutõhus. Haridus- ja Teadusministeerium Täiendada võimalusel asjakohase statistikaga välja toodud töövõtu- ja käsunduslepingute osakaalu suurendamise asjaolu. Mittearvestatud. Arengukava teksti on oluliselt lühendatud. Taustastatistika on lisatud arengukava lisasse. Täiendava statistika lisamist ei pea tekstimahu tõttu mõistlikuks. Haridus- ja Teadusministeerium „Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja eakamad inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe.“ Täiendada infoga, et õppes osalevad vähem ka mehed ning lisaks on erisused piirkonniti. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse, Teksti täiendatud. Haridus- ja Teadusministeerium „Ligi 9000 lapsel on tuvastatud puue ning iga viies laps vajab mõnda hariduslikku tugiteenust. Seejuures on 0–16-aastaste puudega laste seas 67% poisse ja 33% tüdrukuid, selline sooline erinevus on olnud viimastel aastatel püsiv.“ Kui on infot erinevuse põhjuste kohta, siis võimalusel täiendada selle infoga välja toodud puudega laste soolise erinevuse näitajaid - 67% poisse ja 33% tüdrukuid. Selgitame. Täpsemaid uuringuid selles osas Eestis ei ole tehtud. Enne teksti täiendamist oleks oluline kõikide funktsiooni kõrvalekallete kaupa analüüsida arengulisi erinevusi. Toome mõned näited: hüperaktiivsete laste seas on poisse 2–10 korda rohkem kui tüdrukuid. Eestis psühhiaatri vastuvõtule pöördunute andmete kohaselt on poiste ja tüdrukute suhe keskmiselt 3:1 poiste kasuks-see seletab psüühikahäire puude suurt erinevust. Sündides on tüdrukud juba neli kuni kuus nädalat poistest arengus ees. Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga. Parem ajupool, mis vastutab ruumilis-visuaalsete probleemide lahendamise eest, areneb aga tüdrukutel hiljem ning neil on poistest raskem ruumiliselt orienteeruda. On tõestatud, et tüdrukute vasak ajupoolkera küpseb poiste omast kiiremini. Kuna seal asub kõnekeskus, õpivad poisid tüdrukustest hiljem rääkima. Eelkooliealiste tütarlaste sõnavara on rikkam kui nendega ühevanustel poistel. Tüdrukud hakkavad varem lauseid moodustama, need on pikemad ja keerukama ehitusega. Seda kõike soodustab see, et tüdrukutel on sünnist peale emadega tihe kontakt. Poiste sõnalises arengus ilmneb tihti lugemisaeglust, kogelemist ja teisi kõnehäireid. See annab vastuse keele-kõnepuude erinevuste osas. Autismispektrihäire jääb tüdrukutel sagedamini diagnoosimata võrreldes poistega. Haridus- ja Teadusministeerium „Luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem ning suurendada riigi tasandi järelevalvevõimekust, et tagada abivajavatele lastele õigeaegne ja tulemuslik abi.“ Täpsustada, kas mõeldakse teenuste või koostöömudeli kvaliteedisüsteemi, et paremini aru saada, mida välja töötakse. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse, Teksti täiendatud. Haridus- ja Teadusministeerium Olukorra kirjelduses on riigile olulise valdkonna näitena, kus tuntakse teravat puudust spetsialistidest, toodud vaid IT sektor. Lähtuvalt OSKA raportist ära markeerida teised olulisel määral kasvavad valdkonnad. Selgitame. IT-sektori väljatoomise puhul on tegemist näitega. Dokumendi pikkuse mõistlikus mahus hoidmise eesmärgil ei ole olukorrakirjeldustes mindud liigsesse detaili, vaid kirjeldatud pigem probleemi olemust koos paari näitega. Haridus- ja Teadusministeerium Vaadata üle alaviide nr 20. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Haridus- ja Teadusministeerium Vanemaealiste heaolu tegevussuuna all on välja toodud vajadus luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele. Kaaluda võimalust alustada kaasamist näiteks vabatahtlikusse tegevusse juba varem, enne pensioniiga. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Sõnastust on muudetud järgmiselt: luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, muuhulgas äsja tööhõivest lahkunud inimestele. Selgitame, et vabatahtlikusse tegevusse kaasamine ei ole suunatud üksnes pensioniealistele, vaid kõigile, sh vanemaealistele. Nt Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli katseprojektis (2018-2020) osales ka nooremaid, kuid valdavalt olid vabatahtlikud keskealised ja vanemad inimesed. Üle poole (51 %) kuulusid vanuserühma 55+ ja üle veerandi (28 %) vanuserühma 65+, keskmine vanus oli 53 aastat. Keskkonnaministeerium Luua arengukavas seos heaolu ja keskkonnaseisundi vahel, kuna koostatavas arengukavas on heaolu piiritletud vaid sotsiaalse tähendusega. Heaolu on sisuliselt palju laiema tähendusega kui heaolu arengukavas hetkel käsitletud teemad ning kindlasti mängib puhas ja terve looduskeskkond selles rolli. Selgitame. Nõustume, et heaolu on mõistena laiem, aga valdkondliku arengukava eesmärk on fokusseerida kitsalt konkreetsele riigieelarve tulemusvaldkonnale, mille oleme arengukava sissejuhatuses lahti selgitanud järgmiselt „Oleme defineerinud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu.“. Keskkonnaministeerium „Suurenevaks mureks on Ukrainas toimuv sõda, mis toob Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke ja millega kaasnevad probleemid tööhõive, töökeskkonna ja töösuhete küsimustes.“ Lisada antud lõiku juurde: „…see võib raskendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist.“ Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Teksti on muudetud järgmiselt: Rohepöörde toetamiseks on tööjõul praegu valdkondlikke või erialaspetsiifilisi teadmisi vähe ja see võib raskendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Erilist tähelepanu vajavad seejuures piirkonnad, tööstusharud ja töötajad, kes peavad tegema suurimaid muutusi. Eestis on kõige enam mõjutatud energeetika- ja transpordisektor, piirkondlikult enim Ida-Virumaa , kuhu on koondunud põlevkivisektor. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist võib raskendada ka Ukraina sõja mõju majandusele. Keskkonnaministeerium Lisada juurde: „Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamine.“ Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Keskkonnaministeerium „Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja praktika peavad senisest oluliselt enam kaasaegsete lahendustega kaasas käima.“ Lisada antud lõiku juurde: „…ja Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse.“ Selgitame. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Viidatud lõigu alguses on vastav link juba loodud ning me ei pea vajalikuks samas lõigus seda korrata. Keskkonnaministeerium Asendada termin „roheline majandus“ terminiga „keskkonnaga arvestav majandus, sealhulgas ringmajandus.“ Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Keskkonnaministeerium Tuua välja ka selle mõõdiku seose elatusmiinimumiga. Selgitame. Elatusmiinimumiga on otseselt seotud absoluutse vaesuse määr, sest viimase mõõtmisel on vaesuspiiriks elatusmiinimum. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ei sõltu elatusmiinimumist. Mõõdikute metoodika on toodud arengukavaga kaasas käivas lisas. Maaeluministeerium Hinnata arengukava regionaalseid mõjusid täpsemalt, sealhulgas maapiirkonna osas, ning teha seda vähemalt viie sihi raames kirjeldades arengukavaga planeeritud tegevuste eeldatavat mõju ja võimalikke sekkumisi, mis aitaksid vähendada regionaalse ebavõrdsuse jätkumist. Arvestatud. Mõjude analüüsi on täiendatud. Maaeluministeerium Inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda kogukonna tegemistes ja ühiskonnaelus.“ Lisada täienduseks: Eesti maa- ja rannapiirkondades ehk külades, alevikes ja väikelinnades elas 2021. aasta 1. jaanuari seisuga üle 400 000 inimese. Kodu/elukoha piirkondlikest erinevustest tingitud avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi ebavõrdsuse süsteemne vähendamine eeldab täpsemat mõjuanalüüsi ja selgelt sihitud meetmeid. Selgitame. Täiendust ei lisata, sest see kajastub mõttena juba kirjeldatud põhimõttes. Kodus elamise, kogukonna tegemistes ja ühiskonnaelus kaasalöömise õigus peab olema tagatud kõigile, ka maa- ja rannapiirkondades elavatele inimestele. Maaeluministeerium Regionaalse ebavõrdsuse suurenemise strateegiline risk avaldub selgelt sihtide 1-4 tegevussuundade võrdluses. Kohaliku tasandi meetmete kättesaadavus on eraldi esile toodud üksnes sotsiaalhoolekandega seotud arengukava sihi 4 tegevussuundades. Vaadata üle see, et regionaalsed erinevused ning avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteediga seotud meetmete täpsem/tõhusam sihtimine on olulised ka sihtides 1-3. Maapiirkonnas sündinud laste osakaal on tõusmas: kui 2016. aastal sündis maapiirkonnas 26,7% kõikidest lastest, siis 2020. aastal juba 30,3% ehk 4007 last Selgitame. Alaeesmärk 3 on kirjeldatud KOV tasandile suunatud tegevused: - teadlikkust suurendavate meetmete ja ennetavate sekkumiste loomine, pidades silmas, et praegused valikud mõjutavad otseselt iseseisvat hakkama saamist tulevikus teadlikkuse parandamine abi küsimiseks ja saamiseks; - kohaliku tasandi ennetustöö ja vabatahtliku tegevuse tugevdamine, sh kohalike omavalitsuste rolli ja vastutuse kokku leppimine ning vanemealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö aktiivsemaks muutmine; - piirkondlikke algatuste ja kohaliku tasandi ennetustöö toetamine; - vanemaealiste vaimse tervise toetamine ning väärkohtlemise ennetamine nii kodudes kui hoolekandeasutustes; teadlikkuse suurendamine aktiivsena vananemisest. Erilist rõhku tuleb panna vanemaealiste vaimsele tervisele, kogukonnas positiivsete hoiakute kujundamisele, sotsiaalsele kaasamisele ja diskrimineerimise kaotamisele. Alaeesmärk 1 puudutab suurel määral just kohalikul tasandil laste heaolu tagamist, sh lastekaitsetööd ja meetmeid, teenuste kättesaadavust ja tulemuslikkust abivajavate laste ja perede jaoks. Kõigi Siht 1 tegevussuundade all on oluliste tegevustena välja toodud kohaliku omavalitsuse üksuste ja sealsete spetsialistide toetamine ning kohaliku tasandi teenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine üle-eestiliselt. Need peaksid nimelt aitama kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning tagama kõigile Eesti lastele, elukohast sõltumata, nende vajadustele vastava, õigeaegse ja tulemusliku abi ja teenused. Maaeluministeerium Kirjeldada arengukava võimalikke negatiivseid mõjusid juhul kui neid peaks olema ning nende olemasolu korral tuua välja negatiivsete mõjude leevendusmeetmed. Praegu võib jääda mulje, et kirjeldatud ongi ainult positiivseid mõjusid ning negatiivsete mõjude kirjeldamine on jäetud kirjeldamata. Selgitame. Arengukava raames ei ole planeeritud ellu viia tegevusi, millel oleks negatiivsed mõjud. Maaeluministeerium „Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas.“ Täpsustada metoodika kirjeldust ning läbivalt lisada juurde ka mõõdikute soovitud sihttasemed ja eesmärgid, mis annaksid võimaluse hinnata strateegia ambitsioonikust. Selgitame. Indikaatori väljatöötamise aasta oli ekslikult märgitud 2017. Kuivõrd regulaarselt näitajaid Eestis ei mõõdeta, siis on Statistikaametiga alustatud 2022.a koostööd nii näitaja metoodika kui kogumise väljatöötamiseks. Lõplikult lepitakse näitaja metoodika kokku pärast esmast andmekogumist (piloteerimist 2023.aastal). Maaeluministeerium „Kõigil Eesti inimestel on sõltumata nende soost võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.“ Sõnastada ümber: Kõigil Eesti inimestel on sõltumata nende soost, vanusest ja muudest eripäradest võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Selgitame. Muud võrdse kohtlemise tunnused on kajastatud järgmise arengukava väärtuste ja põhimõtete punkti all. Maaeluministeerium „Poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid.“ Sõnastada ümber: Poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning võrdsuse tagamiseks viiakse ellu spetsiifilisi erimeetmeid. Selgitame. Oluline on mitte ainult võrdse kohtlemise normide täitmine ehk otsese ja kaudse diskrimineerimise vältimine ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete lõimimine eri valdkondade poliitika kujundamisse, vaid ka vajadusel otseselt ebavõrdsuse probleemide leevendamisele suunatud erimeetmete kasutamine. Seetõttu eelistame praeguse HEA teksti versiooni ambitsioonikamat sõnastust. Maaeluministeerium „Luua motiveerivad ja heaolu toetavad töötingimused, mis aitavad hoida valdkonnas juba töötavaid lastekaitsespetsialiste ja soodustada uute töötajate tulekut.“ Sõnastada ümber: Luua motiveerivad ja heaolu toetavad töötingimused üle-eestiliselt, mis aitavad hoida valdkonnas juba töötavaid lastekaitsespetsialiste ja soodustada uute töötajate tulekut. Arvestatud. Maaeluministeerium Lisada juurde: Toetada läbi erinevate tegevuste regionaalsete, sealhulgas maa- ja linnapiirkondade ebavõrdsuse vähenemist tööturu ja tööelu teenuste osutamisel. Selgitame. Eesmärk on juba kirjeldatud probleemina arengukava lisas toodud alaeesmärgi 2 kirjelduses „Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka kõrgeim tööpuuduse tase.“. Arengukavaga võetakse eesmärgid kirjeldatud probleemide lahendamine. Maaeluministeerium „Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste tarbimisel.“ Täpsustada, kas diskrimineerimine toimub pakkumisel või tarbimisel. Selgitame. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Lisas toodud teksti on muudetud. Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste kättesaadavuses. Ka Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri viitab, et eeskätt on finantsteenused valdkond, kus võib leida aset diskrimineerimine, näiteks laenude saamisel, pangakonto avamisel, kindlustuse võtmisel jne. Võidakse piirata teatud tüüpi kindlustuse (nt kodu, auto või reisi) tegemist või määrata oluliselt suuremad kindlustusmaksed, kuna inimene on jõudnud teatud ikka või on teatud tervisekõrvalekaldega. Vanuselise diskrimineerimise juhtumid puudutavad sageli pankade keeldumist vanemaealistele laenu andmast. Maaeluministeerium „Miinimumnõuded hoolekandeteenustele ja kvaliteedile peavad olema üle riigi sarnased, seejuures on eritähelepanu all need piirkonnad, mis vajavad järeleaitamist.“ Sõnastada ümber: Miinimumnõuded hoolekandeteenustele ja kvaliteedile peavad olema üle riigi samaväärsed, seejuures on eritähelepanu all need piirkonnad, mis vajavad järeleaitamist. Arvestatud. Kultuuriministeerium Arengukavasse läbivalt kirjutada sisse nii kultuuritegevusse kui liikumisharrastuse. Kuna sarnaselt liikumisharrastusele toetab igas eas inimeste heaolu ka ligipääs kultuurile, nii kultuurist pealtvaatajana osa saades ui ka ise sellega tegeledes. Selgitame. Heaolu arengukava keskendub Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – teemadele. Üh iskonnaelus osalemine/sotsiaalne kaasatus/kogukonnategevustes osalemine on eesmärkide 3 ja 4 läbivad põhimõtted, hõlmavad endas nii kulutuuris osalemist/osa saamist. Tervisedendus, liikumine jms on käsitletud Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2023. Kultuuriministeerium „Meie tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused osalemiseks hariduses, töö- ja ühiskonnaelus vastavalt iga inimese võimetele.“ Tuua lisaks välja tervise aspekt, sest inimese heaolu sõltub suuresti tema tervislikust seisundist. Arengukava peab toetama ka inimeste hea tervisliku seisundi tagamist, mis on pika ja kvaliteetse tööelu üheks peamiseks aluseks, millele viitab omakorda arengukava enda eesmärk. Samuti eeldab vanemaealistele suunatud siht 3, et heaolu mõistes on arengukava edaspidi arvesse võtnud inimese tervisliku seisundi aspekti terve tema elukaare vältel. Selgitame. Heaolu arengukava keskendub Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – teemadele. Inimeste tervisega seotud küsimusi käsitletakse Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030, mida viiakse ellu kolme programmi kaudu: inimkeskne tervishoid, tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond. Tervist toetatavate valikute programmis käsitletakse valikuid, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab ise teha. Tervist toetava keskkonna programmis keskendutakse tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnast; keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest ja teguritest. Inimkeskse tervishoiu programm keskendub inimeste vajadustele ja ootustele vastavate, ohutute, kvaliteetsete, senisest enam integreeritud tervise- ja sotsiaalteenuste tagamise võimalustele. Kultuuriministeerium Tegeleda vabakutselistena erinevates lepinguvormides tegutsevate inimeste teadlikkuse tõstmisega, et nad saaksid enda positsiooni tööturul parandada ning heaolu tagada. Selgitame. Tööturupoliitika osana on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine erinevate lepinguvormide võimalustest ja probleemidest. Kultuuriministeerium „Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest.“ Lisada sõna „ kultuur ,“ sest see on Eesti riigi püsimise alus. Arvestatud. Kultuuriministeerium Laste kultuurist osasaamist käsitleda arengukava sihi 1 all. KuM-il on kooliõpilastele kultuurist osa saamiseks toetusmeede „Kultuuriranits“, mis võimaldab lastel osa saada Eesti kultuurist. Selgitame. Kuivõrd arengukava põhitekst peab olema lühike ja kompaktne, siis oleme sinna toonud hetkel vaid Sotsiaalministeeriumi pädevuses olevad poliitikavaldkonnad. Kultuuriministeerium Lisada juurde, et tagamaks, et “Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas” on vajalik neile pakkuda ka kvaliteetset huviharidust ja -tegevust, sh liikumisaktiivsust ja -harrastust edendavaid tegevusi, sest need omavad suurt mõju lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele ning aitavad ennetada lisaks üleliigse kehakaaluga seotud terviseprobleemidele ka riskikäitumist (mõnuainete, tubaka, alkoholi tarbimine, väärtegude sooritamine, kuritegevus jne). Samuti on oluline, et lapsed ja noored ka muidu liiguksid piisavalt ehk kõik tegevused, mis aitavad üldist liikumisaktiivsust tõsta, on olulised. Selgitame. Heaolu arengukava keskendub Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – teemadele. Huviharidust käsitletakse põhjalikumalt Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035 (vt strateegiline eesmärk 3). Kultuuriministeerium Ennetusele on pööratud vähe tähelepanu. On teada, et lapse kaasatus mistahes huviharidusse vähendab oluliselt riski, et ta satub halvale teele ja vajab seejärel juba tagajärgedega tegelemist. Tuua välja ühe tegevusena see, et igal lapsel peaks olema võimalus osaleda huvihariduses. Selgitame. Heaolu arengukava keskendub Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – teemadele. Huvihariduses osalemist käsitletakse põhjalikumalt Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035 (vt strateegiline eesmärk 3). Kultuuriministeerium „Suund jätkusuutlikuma ja rohelisema majanduse poole toob kaasa järjest suurema vajaduse roheliste oskustega tööjõu järele.“ Täiendada: …mis omakorda on seotud ettevõtete kestliku arengu eesmärkide ja organisatsioonisisese õppimisvõimega. Mittearvestatud. Arengukava teksti oluliselt muudetud ja lühendatud, mistõttu viidatud täiendust ei ole võimalik sisse viia. Kultuuriministeerium „Tööga seotud terviseprobleemid põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist.“ Vaadata üle see, et ei ole välja toodud, kuidas tööga seotud terviseprobleeme ennetada vaid on hoopis keskendutud tagajärgedega tegelemisele. Mittearvestatud. Vastav lause on „väljakutsete“ juures, st kajastabki probleemi olemust. Ennetusmeetmed on tegevussuundade all. Kultuuriministeerium Mõelda selle peale, kuidas tööga seotud terviseprobleeme töökohal ennetada, näiteks aktiivsed puhkepausid, senisest tõhusam ja järjepidevam töötervishoiuspetsialisti töö jne. Selgitame. Oleme tähelepanekuga nõus ja need teemad ongi töövõimekao ennetamise erinevate lahenduste väljatöötamise fookuses. Kultuuriministeerium „Kasvab mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamine.“ Lisada juurde järgmiseks lauseks: Lisaks on seni lahendamata vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide küsimus, mis asetub nüüd uute töövormide laiemasse konteksti. Selgitame. Arengukava tekst on üldine, ühe sihtrühma eraldi väljatoomine nõuab ka kõikide teiste sihtrühmade nimetamist, mis teeb arengukava lohisevaks. Kultuuriministeerium „Lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevad inimesed) laiendada fookust ja haaret tööturuga nõrgalt seotud inimestele (nt hoolduskoormusega inimesed, rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed töösoovijad, NEET-olukorras noored).“ Lisada näidete loetelusse ka vabakutselised loovisikud. Selgitame. Mõistame tööturuga nõrgalt seotud inimeste all eelkõige neid, kes on mingi takistuse tõttu mitteaktiivsed või kelle töötamine on takistuste tõttu episoodiline. Vabakutseline looviisik on LLS-s kohaselt oma loomealal tegutsev inimene ehk majanduslikult aktiivne inimene, kelle tegutsemise vormiks ei ole tööleping või muu sarnase iseloomuga võlaõiguslik leping. Vabakutseliste loovisikute küsimus on seega seotud pigem mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamise ning kaasnevate õiguste teemaga. Kultuuriministeerium „Vähendada vale teenuse osutamise lepingu alusel töötamist.“ Täpsustada, mida siin täpsemalt silmas on peetud ja, kuidas selle eesmärgi poole on plaanitud liikuda. Selgitame. Tööturupoliitika osana on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine erinevate lepinguvormide võimalustest ja probleemidest. Kultuuriministeerium Kultuuri ligipääsetavusele ja võrdsetele võimalustele läbi terve elukaare on läbivalt tähelepanu juhitud „Kultuuri arengukavas 2021-2030“. HEA on välja toodud mitmed institutsionaalsed lahendused vanemaealiste kaasamiseks ühiskonnaellu ja nende toimetuleku tagamiseks (esinduskogud, huvikaitseorganisatsioonide võimestamine, pensioni kompetentsikeskus). Lisada arengukavasse olemasolevate erinevate valdkondade teenuste arendamise (näiteks koolitused, parimate praktikate jagamine) ning erinevate valdkondade korraldajatele toe pakkumise ja pädevuste arendamise vanemaealiste kaasamiseks. See aitaks eri valdkondade arengukavade eesmärke paremini seostada. Näiteks kultuurivaldkonnas näitab kultuuris osalemise uuring, et vanemaealiste sihtgrupis on osalemine kõige madalam ning aastate lõikes ka langustrendis (väljavõte lisatud). Selgitame. 2022. aastal käivitus Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse II etapp vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku loomiseks ja arendamiseks. Eesmärk on partnerid tegutseksid koos, tulemuslikult ning annaksid ühise kvaliteetse arvamuse riigi poliitikakujundusse, pakuksid vanemaealistele asjakohast tuge ning seisaksid vanemaealiste huvide eest. Partnerluse käigus viib Tallinna Ülikool läbi mitmeid koolitusi, muuhulgas nt Digimentor kogukonnas , 2023. a sügisel alustab Seenioritöö mikrokraadiprogramm , mis on su unatud kõrgharidusega inimestele, kes töötavad vanemaealiste arengu ja heaolu nimel nt üleriigiliste ja kohalike organisatsioonide ja asutuste esindajad, KOVide ja nende allasutuste töötajad, aga ka era- ja kolmanda sektori inimesed (nt kultuuri- ja raamatukogu-, sotsiaaltöötajaid, koduõed ja kogukonna eestvedajad), kes töötavad rahvastiku vanemat osa puudutavate küsimustega ning peaksid seisma vanemaealiste õiguste eest ja vanuselise diskrimineerimise vastu nii tööturul, sotsiaalvaldkonnas kui kõikides teistes eluvaldkondades. Kultuuriministeerium Selgitada antud viidet: „Vanemaealiste aktiivset osalemist ühiskonnaelus toetab ka strateegiline partnerlus (2022–2024), millega luuakse vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõrgustik ja toetatakse selle tegevusi.“ Arengukavast ei selgu, millele antud võrgustik keskendub ja kas taoline eri valdkondade koolitamine võiks olla üheks strateegilise partnerluse eesmärgiks? Kultuurisektoris on olemas valmisolek pakkuda teenuseid kõigis vanuses inimestele, kuid kindlasti oleks vajalik teadmiste ja oskuste arendamine ning hea oleks seda pakkuda valdkondandeüleselt. Selline tegevus (erinevate teenusepakkujate nügimine ja koolitamine) oleks ka oluline ennetustegevus, et tagada vanemaealiste sotsiaalne ja kultuuriline aktiivsus ning vähendada seeläbi riske nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Selgitame. Lisaks eelmisele kommentaarile täiendame arengukava lisas olevat teksti järgmiselt. V õrgustiku ülesanne on vanemaealiste huvikaitse arendamine, sh kaasa rääkimine mistahes vanemaealisi puudutavates küsimustes nagu nt tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku, õiguste jm teemadel; vanemaealiste seisukohtade koondamine ja esitamine seadusemuudatuste, poliitikate, strateegiate ja meetmete kujundamiseks. Kultuuriministeerium „Toetada vanemaealiste vaimset tervist ning ennetada väärkohtlemist nii kodudes kui hoolekandeasutustes. Erilist rõhku tuleb panna vanemaealiste vaimsele tervisele, kogukonnas positiivsete hoiakute kujundamisele, sotsiaalsele kaasamisele ja diskrimineerimise kaotamisele. Oluline on suurendada spetsialistide teadlikkust (sh KOV) eakate vaimsest tervisest ja selle hoidmise võimalustest, samuti inimeste teadlikkust aktiivsena vananemisest.“ Lisaks vaimsele tervisele käsitleda ka füüsilist tervist, mis on vanemaealiste vaimse tervisega tihedalt seotud. Füüsiline tervis mõjutab otseselt ka nende sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning peaks kindlasti olema ühe tegevusena välja toodud. Selgitame. Heaolu arengukava keskendub Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – teemadele. Inimeste tervisega seotud küsimusi käsitletakse põhjalikumalt Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030. Arengukava viiakse ellu kolme programmi kaudu: inimkeskne tervishoid, tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond. Tervist toetatavate valikute programmis käsitletakse valikuid, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab ise teha. Tervist toetava keskkonna programmis keskendutakse tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnast; keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest ja teguritest. Inimkeskse tervishoiu programm keskendub inimeste vajadustele ja ootustele vastavate, ohutute, kvaliteetsete, senisest enam integreeritud tervise- ja sotsiaalteenuste tagamise võimalustele Kultuuriministeerium „Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik.“ Olulisem oleks keskenduda sellele, kuidas inimene esmalt iseseisvalt ilma igasuguste abistavate teenusteta kodus hakkama saaks. Selleks on vaja tegevuste alla luua uus plokk, mis käsitleks inimese hea tervisliku seisundi säilitamist, toetavat kogukonnaelu ja heade võimaluste loomist tervislikuks ja aktiivseks elustiiliks. Selgitame. Eraldi plokki ei pea vajalikuks lisada, sest inimese tervisekäitumisega seotud eesmärke käsitletakse põhjalikult Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030. Heaolu arengukavas on läbivaks põhimõtteks toetada inimeste osalemist ühiskonnas ja kogukonnas. Sõnastust on täiendatud. Rahandusministeerium Korrigeerida valitsuse esindajaks menetlemisel Riigikogus määratud tervise- ja tööministrina Tanel Kiik. Arvestatud. Rahandusministeerium Selgitada lahti, millisest ministeeriumist räägitakse. (Üldiselt räägib arengukava kogu Eestist kuid siinkohal on kirjas: „Ministeerium ja selle allasutused tegutsevad järjepidevalt ning tagatud on teenuste jm toe osutamise jätkusuutlikus vastavalt kokkulepitud kavadele nii tava- kui kriisiolukordades.“ ) Selgitame. Nagu sissejuhatuses on toodud, keskendub heaolu arengukava Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondadele, mistõttu on siin silmas peetud eelkõige Sotsiaalministeeriumi ja tema asutusi. Rahandusministeerium Täpsustada antud sõnastust: Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Võimalik rahvastiku vähenemine (tulevikus) vastab küll Statistikaameti pikaaegsetele prognoosidele, aga samas ütlevad viimaste aastate ja ka värske rahvaloenduse andmed, et Eesti rahvastik on viimase kümne aastaga eelkõige tänu sisserändele hoopiski pisut kasvanud. Lisaks link . Arvestatud. Teksti täpsustatud. Rahandusministeerium Parandada mõõdiku kirjelduses „Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal“ sõnastuseks “alustati tegevust.“ Selgitatud. Tegemist oli trükiveaga, 2017 tuleb asendada 2022. Rahandusministeerium Tuua välja prognoositava maksumuse suurusjärgud iga sihi kaupa eraldi (praegu on ühe üldnumbrina iga aasta kohta). See aitaks paremini aru saada, milliste arengukavas kirjeldatud sihtide ja tegevuste puhul on arvestatud (sihi saavutamiseks valikud) olulised vahendite tõusud. Arvestatud. Rahandusministeerium Seletuskirja lõpus on link 2016-2023, veebileht vastab sellele minnes, et lehte ei leitud. Arvestatud. Ministeeriumide veebilehekülg läbis uuenduse, mistõttu lingid muutusid. Uues versioonis on viite linki täpsustatud. Rahandusministeerium Esitada lisaks ametlikele mõõdikutele ka lihtsad sissetulekute erinevust kajastavad mõõdikud (sissetulekute erinevused rahvastiku detsiilide/kvintiilide kaupa, Gini koefitsient). Mittearvestatud. Mõõdikuid, mida arengukava raames jälgitakse ja mille info baasil otsuseid tehakse, on palju rohkem kui arengukava formaat välja tuua võimaldab. Operatiivsemad mõõdikud on toodud lisaks ka programmides meetmete ja tegevuste tasandil, aga ei ole võimalik kõiki mõõdikuid arengukavas hakata kajastama. Rahandusministeerium Käsitelda expressis verbis ka palgalõhet ning selle liigse kasvu vältimist (praegu on palgalõhet käsitletud ainult soolise võrdõiguslikkuse kontekstis). Rahandusministeerium Üks kriitilisemaid küsimusi on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamine ning selleks vajalik tööjaotus/korraldus valitsuse/KOV ning EHK vahel, sh. vastutus juhtumikorralduse eest ning ühtsete teenusestandardite tagamine kohalikes omavalitsustes. Selgitame. Viidatud teemad on Heaolu arengukavas laiemalt kaetud: välja on toodud nii koordineeritud teenuste pakkumise kui sotsiaalteenustele miinimumnõuete kehtestamise vajadus. Rahandusministeerium Vaadata üle sisukorra ja teksti, sest pealkirja lõpus on midagi üleliigset (siht 2: tööturg ja tööelu, siht 5: sooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused). Arvestatud. Rahandusministeerium Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik arvutatakse 4 inimese kirjelduse põhjal (kirjutada numbri sõnana). Arvestatud. Rahandusministeerium Vaadata üle see, et arengukavast ei paista välja, et sõltuvusteemadega tegelemine, sellest rääkimine, sõltuvuses olevate inimeste abistamine (nii meditsiiniliselt kui ka muude meetoditega) oleks plaanis selle arengukava perioodil fookusesse tõsta. Samas on see sageli perevägivalla või laste/naiste väärkohtlemise juurpõhjus, sama perede toimetuleku puhul. Võlgadesse sattumise põhipõhjuseid on samuti sõltuvusteemad ja riik võib moodustada parima võlanõustamise süsteemi, aga kui inimesi ei aidata välja nende sõltuvushäirest (alkohol, erinevad ained jne), siis pole sellest palju kasu. Selgitame. Sõltuvusprobleemidega tegelemine on Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 fookuses ja kahe arengukava elluviimine on omavahel tihedalt seotud. Rahandusministeerium Ettepanekuid prioriteetsete eesmärkide mõõdikute kohta sihtide kaupa: - üksikvanematega perekondade osakaal; - tööjõu pakkumise ja nõudluse erinevus sektorite kaupa; - sotsiaalse kaasatuse/tõrjutuse indeks; - teenuste ühetaolise kättesaadavuse ja standardiseerituse indeks; - vähemusrühma(de) kindlustunne. Selgitame, et arengukava üheks mõõdikuks on suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr. Esitatud ettepaneku näitajad on olulised, kuid mõõdikutena vajaksid kas väljatöötamist või on eesmärkide sihtidena arengukava tasemel liiga detailsed. Hetkeolukorra jm analüüsides on võimalik võimalusel neid teemasid käsitleda kui vajalikud andmed on olemas. . Rahandusministeerium, Statistikaamet Statistikaamet Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) tõenäoliselt Statistikaamet enam läbi ei vii. Mõelda alternatiivile (küsimuste lisamine mõnesse teise iga-aastasse uuringusse iga kahe aasta tagant). Uuringu lõpetamisel on vaja näitaja "Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse" jaoks leida uus allikas (lisada muusse uuringusse) ja tootmiseks rahastus. Täname tähelepanu juhtimise eest. ESS on meile oluline andmeallikas. Sotsiaalministeerium on siiani olnud ESSi põhipartneriks ning seisnud selle toimumise ja rahastamise eest. Jätkame sellega ka edaspidi. Rahandusministeerium, Statistikaamet Võtta sotsiaalse tõrjutuse määra ja laste sotsiaalse tõrjutuse määra näitajad Eurostatist. (Statistikaamet ei arvuga ega avalda neid näitajaid). Selgitame. Indikaatori allikaks on Eurostat. Kui kooskõlastusel olnud tekstis oli märgitud Statistikaamet, siis tegemist oli eksitusega. Rahandusministeerium, Statistikaamet Lisada allikad, kust järgnevad näitajad pärinevad: tööelu kestus aastates, aktiivsena vananemise indeks ja kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv. Arvestatud. Mõõdikute allikad on toodud arengukava lisas metoodika kirjelduse juures. Mõõdiku tööelu kestus aastates allikaks on Eurostat: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/lfsi_dwl_a/default/table?lang=en Rahandusministeerium, Statistikaamet Suure hoolduskoormusega inimeste osakaal: Eesti 2035 jaoks lepinguga Eesti tööjõu-uuringust avaldatav näitaja (tellija Sotsiaalministeerium). Selgitame. Näitaja on sama, mis Eesti 2035-s ning allikaks Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmed. Mõõdikute allikad on toodud arengukava lisas metoodika kirjelduse juures. Rahandusministeerium, Statistikaamet Mõõdiku väljatöötamine on poolik. Töötada lõpuni välja ligipääsetavuse indeks, mis kavatsetakse saada KOV rahulolu-uuringust. Selgitame. Minuomavalitsus.ee kaudu info kogumine peab täienema teiste allikatega, töö selle saavutamise nimel käib. Statistikaamet on Eesti 2035 kontekstis andnud märku, et kui indeks on täienenud, on andmeid võimalik koondada nende poolt. MTÜ Oma Tuba / Feministeerium Sõjapõgenike teema on relevantne ka soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise peatükis. Hetkel on neid mainitud tööelu ja tööturu kontekstis, kuid nende puhul on kõrgendatud risk saada diskrimineeritud, langeda vaenukuritegude ja vaenukõne ohvriks ja sallivuse suurendamise püüdlused peaksid hõlmama ka neid. Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Teksti on täiendatud alaeesmärk 5 all. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et on püstitatud üldeesmärk "pikk tööelu“, kuid mõõdikuna kasutatakse tööhõive määra jälgimist ainult kuni 64. eluaastani (üks kuuest mõõdikust on tööhõive määr 20–64-aastaste seas (mehed/naised/kokku) Lisaks tööhõive määrale sisalduvad arengukavas mõõdikud tööjõus osalemise määr (15-74a) ja tööelu kestus aastates, mis iseloomustavad pikka tööelu. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et on sätestatud eesmärk seoses soolise ebavõrdsusega, aga mitte ebavõrdusega teistel alustel, nagu nt vanus. Ometi on üldeesmärk „ebavõrdsuse vähenemine“, mitte soolise ebavõrdsuse vähenemine. Selgitame. Arengukava üldeesmärgi mõõdikutena on toodud meie hinnangul kõige olulisemad mõõdikud, mille kaudu on võimalik illustreerida eesmärkide poole liikumist, samas püüdes hoida mõõdikute arvu optimaalsena. Mõõdikuid, mida arengukava raames jälgitakse ja eesmärgistatakse, on palju rohkem – need seatakse arengukava kõikidele tasanditele, sh arengukava elluviimist kirjeldavate programmide tasandil ka meetmete, tegevustele ja teenustele. Ebavõrdsust ja selle vähendamist MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et väärtused ja põhimõtted ei ole kooskõlas eesmärgiga „inimesed on hoitud“ ja „kõigi inimeste potentsiaal on maksimaalselt kasutatud“. Selgitame. Heaolu arengukava eesmärk on toetada kõikide inimeste heaolu ja meie hinnangul kajastub see ka väärtustes ja põhimõtetes. MTÜ Kuldne Liiga „Inimese elukeskkond on ligipääsetav ja takistusteta“ tuleb defineerida „elukeskkond.“ Inimese elukeskkond on ligipääsetav ja takistusteta ja vastama muuhulgas normaalse vananemisel muutuste tõttu muutunud vajadustele. Sellise laienduse puhul peaks elukeskkond muutuma ka näiteks nii et võtab arvesse vanuse tõttu vähenevat jõudlust, tähelepanu jagamise võime vähenemist jmt. Selgitame. Just seda kirjeldatud põhimõtet ongi silmas peetud. Samas peame tõdema, et kõikide elukeskkonna ligipääsetavuse probleemide lahendamist ei ole võimalik saavutada üksnes Heaolu arengukava kaudu, ent seda teemat pildis hoides, põhiväärtusena sellele tähelepanu pöörates ja alaeesmärk 5 raames eraldi fookusesse tõstes annab heaolu arengukava olulise tõuke nende probleemide laiapindeks lahendamiseks sh ka teiste valdkondade ja arengukavade raames (nt elamufondi, hariduse, transpordi, kutuuri jne valdkondades). MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et kasutatakse sõna „tugi“ abi tähenduses (toetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tugi on tagatud kogu abivajaduse jooksul). Tugi on seotud ainult abivajadusega (probleem), samas on tuge vaja ka ennetuseks, kaasamiseks jm olukordades, mida määravad inimese vajadused (vajadus ei ole probleem). Selgitame. Silmas on peetud siiski sõna „tugi“ laiemas ja teie poolt kirjeldatud tähenduses, sh ka ennetuse, kaasamise kontekstis. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle siht „Töötegijad on terved.“ Selgitada kuidas on „terve“ määratletud, kes on töötegijad ning, miks on oluline töötegija terve olemine. Selgitame. Sõnastust on korrigeeritud. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle mõõdik „Tööelu kestus aastates“. Selgitada kellel tööelu kestust mõõdetakse, st kui vanadel inimestel? (Kõikide inimeste pealt keskmise arvutamine ei anna õiget tulemust, kui eesmärk on näidata dünaamikat (näitaja kasvu/kahanemist), sest vanemates vanuserühmades on rohkem inimesi kui nooremates). Võtta mõõdikuks tööaastate osakaal elatud aastatest. Selgitame. Mõõdikute metoodika selgitab detailsemalt mõõdiku sisu. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle mõõdik „Tööjõus osalemise määr 15-74-aastaste seas“, mis ei ole põhjendatud kui on eesmärgiks pikaajaline tööelus osalemine. Selgitame. Mõõdik on põhjendatud, kuna mõõdab inimeste tööelus osalemist ka pensionieas. Mõõdik on kasutusel ka riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035". MTÜ Kuldne Liiga „Tööga kaasnevad riskid on maandamata,“ kaugtöö osakaalu suurendamisel peaks riskima nimetama ka puuduliku digitoe. Praegu on tekstis digivõimalused esitatud positiivses võtmes, kodus töötades ei ole võimalik saada vastuseid digitehnoloogia küsimustele nii nagu see on võimalik kontoris teiste seas töötades. Selgitame. Puuduliku digitoe puhul ei ole tegemist ohuteguriga. Tööandja peab kehtiva õiguse kohaselt olenemata töökoha asukohast (sh kaugtööl) tagama töötaja juhendamise, mis hõlmab ka digitoe võimaldamist. MTÜ Kuldne Liiga Digilahenduste kasutamise juhendamine ja kasutajatoe pakkumise vajadus on esitatud siht nr 4 all, püstitada sama eesmärk kõikides teises eluvaldkondades (siht 1-3). Arvestatud. Lisame ka alaeesmärk nr 3 alla. MTÜ Kuldne Liiga Selgitada lahti mida selle all mõeldakse „Tööaja ja töökoha paindlikkusega kaasnevad sageli … ebavõrdsuse suurenemine.“ Selgitame. Paindlike töövormide kasutamisel satuvad sageli ebavõrdsemasse olukorda ka täna tööturul nõrgemas positsioonis olevad inimesed. MTÜ Kuldne Liiga Selgitada lahti, mida selle mudeliga on plaanis teha kuna mudeli väljatöötamine ei saa olla tegevussuund. Selgitame. Sõnastust on korrigeeritud. MTÜ Kuldne Liiga Asendada „vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud“ sõnastusega: vanemaealised osalevad ühiskonnas noorematega samadel põhimõtetel. Praegune sõnastus paneb vanemaealised passiivsesse, kaasatavasse positsiooni. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga „Spetsialistide teadlikkuse (sh KOV) suurendamine eakate vaimsest tervisest ja selle hoidmise võimalustest, samuti inimeste teadlikkuse suurendamine aktiivsena vananemisest“ asendada teadlikkuse tõstmine professionaalsuse tõstmisega. Selgitame. Nõustume põhimõtteliselt, arengukava teksti täpsustamisega muutsime sõnastust tervikuna. MTÜ Kuldne Liiga Planeerida mitte pensioni kompetentsikeskust vaid pensioneerumise kompetentsikeskusi. Praegu käsitletakse pensionit pensionisummana, st rahalises tähenduses kuid pensioneerumise planeerimisel ja selle juhtimisel rahalise heaolu kõrval on olulised ka paljud muud küsimused ja otsused (nt sotsiaalse aktiivsuse jätkumine, kognitiivne stimulatsioon, füüsiline aktiivsus jne). Selgitame. Arengukavas on silmas peetud just kitsamalt pensioni kui rahalise heaolu kompetentsikeskust, sest Sotsiaalkindlustusametil ei ole soovitud laiemat pädevust ja vahendeid (nt sotsiaalse ja füüsilise aktiivsuse edendamise kompetents). MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et vanussurve eesmärgid on püstitatud ainult töö kontekstis, mitte kogukonna või ühiskonna kontekstis, nagu võiks eeldada suuna pealkirjast ja arengukava eesmärkidest (inimesed on hoitud). Selgitame. Alaeesmärk 3 all on kirjeldatud, et tähtis on vanemaealiste kogukonda kaasamine, hoiakud, stereotüüpide murdmine jne. Täiendasime tegevussuuna „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnas osalemise toetamise“ alapunkti järgmiselt: *luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks ( sh kogukonnas ), … MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle, et on nimetatud vanemaealistele aktiveerivate tegevuste loomine, sotsiaalselt aktiivse elustiili säilitamine, kuid ei ole märksõna, mis viitaks potentsiaali kasutamisele väljaspool tööturgu ja vabatahtlikku tööd. Kogukonnatöö, mis lähtub kõikide vanemaealiste oskustest ja teadmistest, st kus vanem inimene on kaasatud aktiivses panustaja rollis, mitte passiivses saaja rollis, oleks just see jätkusuutlikud, säästlik ja uuenduslik lahendus, mida peaks arengukava eesmärgiks seadma. Selgitame. Oluline teema, aga väga detailne, mistõttu on selle kajastamine sobilikum programmi tasandil. MTÜ Kuldne Liiga Lisada vaimse tervise toetamise kõrvale ka sotsiaalne tervis, st toetada vanemaealiste vaimset ja sotsiaalset tervist. Praegu on seatud eesmärgiks toetada vanemaealiste vaimset tervist. Selgitame. Praegune fookus katab ära ka sotsiaalse tervise toetamise. MTÜ Kuldne Liiga Selgitada lahti, mida väljendab aktiivsena vananemise indeks ja, millisel skaalal. Mõõta ja jälgida komponentide kaupa – töövhõive, ühiskondlik aktiivsus, toimetulek ja potentsiaal. Samas kasutada mõõdikuna tervena vananemise komponente, mis näitab heaolu indiviidi tasemel. Selgitame. Mõõdikute metoodika ja sisu kirjeldus on toodud arengukava lisas. MTÜ Kuldne Liiga Selgitada lahti, millele toetub järgnev väide et töötamise jätkamise üks põhjuseid on see, et pensionite maksmist jätkatakse ka töötades. „Eestis ei ole asjakohane võrdsustada pensioniiga ja tööea lõppu, sest pensione makstakse koos töötasuga ning see on üks põhjuseid, miks umbes 25% vanaduspensionäridest töötab.“ Selgitame. Euroopa Liidu riikide praktikast on näha, et riikides, kus töötamise korral pensioneid vähendatakse või nende maksmine lõpetatakse, töötab pensioniealistest väiksem osa, kui riikides, kus pensione makstakse koos töötasuga. Kui vanemas eas töötamist karistatakse pensioni mittemaksmisega, innustab see vähem inimesi (ametlikku) töötasu saamast. Tegemist on ühe põhjusega, muidugi on vanemas eas töötamisel ka muid põhjuseid (nt väike pension, aktiivsena olemise soov). MTÜ Kuldne Liiga Alaeesmärk „Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik“ on sõnastatud liiga kitsana, sõnastada: „.. ning iseseisvat ja väärikat elu kodus ja kodupaiga kogukonnas nii kaua kui võimalik“. Lisaks lisada mõõdikutesse ka sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö kasvu ja kvaliteeti väljendav mõõdik . Arvestatud. Eesmärgi sõnastust on täiendatud. Vabatahtliku töö kasvu ja kvaliteeti väljendavat mõõdikut ei ole kavas eraldi eesmärgina kuivõrd eesmärk on teenuse kättesaadavus ja kvaliteet laiemalt. Vabatahtlik töö saab seda toetada, kuid sellele ei saa seada eraldi mõõdetavat eesmärki. Lisaks tuleb arvestada, et järjepidevaks hindamiseks on vaja esmalt töötada välja näitaja mõõtmiseks vajalik metoodika. MTÜ Kuldne Liiga „On oluline, et ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele oleks kõigile ühiskonnaliikmetele tagatud. Lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja teised, kes keskmisest inimesest füüsilise või vaimse suutlikkuse poolest erinevad, ei ole avaliku ruumi ja teenuste disainimisel sihtrühmana arvesse võetud. Seetõttu on takistatud pea poole elanikkonna iseseisev ja väärikas toimetulek, mis vanemaealiste ja erivajadusega inimeste puhul võib kulmineeruda vajadusega lisateenuste järele.“ Selgitada lahti, kes on keskmine inimene. Arengukavas põlistatakse arusaama, et ühiskonnas on üks etalonrühm ja teised, kes etalonist eristuvad? Arvestatud. Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Alaeesmärk 5 sõnastust on täpsustatud järgmiselt „Lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ning kõik, kes võivad vajada ligipääsetavaid lahendusi, ei ole avaliku ruumi …“. MTÜ Kuldne Liiga Digiteenuste ligipääsetavust käsitleda laiemalt kui nt füüsilise ruumi ligipääsetavust. Erinevuse tingib asjaolu, et digiteenused ja nende kasutamise vahendid on pidevas muutumises. Lisaks eeldab digiteenuste kasutamine oskusi (kusjuures tegemist on üldoskusega), mida vanemas eas inimesed ei ole saanud omandada üldharidussüsteemis. Nende kahe asjaolu tõttu – puudub algoskuste omandamise süsteem ning tarvis on pidevat täiendusõpet – on tarvis luua digioskuste õppimise struktuur kõikidele täiskasvanutele, sh liikumispiirangutega täiskasvanutele. Selgitame. Heaolu arengukava eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide sihtide juures poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju ning samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Heaolu AK kontekstis tähendab ligipääsetavus, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Lähtume alaeesmärk 4 juures välja toodud põhimõttest, et infotehnoloogilised lahendused peavad lihtsustama andmete tõlgendamist ja loetavaks tegemist nii sotsiaaltöötajatele kui klientidele. Samuti, et nutikad lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks, sh hinna poolest ja lahenduste kasutamisel peab olema tagatud juhendamine ja kasutajatugi. Kõiges selles annab programmide planeerimisel meile tegutsemissuunised roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, mis on koostatud Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aastal. Lisaks toetab antud eesmärkide saavutamist ka haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid. Selles AK-s soodustatakse eraldi üldoskuste arendamist nii formaalhariduses kui ka mitte- ja informaalõppes. Aastaks 2035 on seatud siht, et infotehnoloogia loomise oskus kõikides eagruppides loob võrdsed võimalused ning eelduse konkurentsivõime kasvuks. Selleks plaanitakse tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning arendada digioskusi kõikides eagruppides digitaalse kaasatuse eesmärgil. MTÜ Kuldne Liiga Kasutada läbivalt sõna „vanemaealised“. Praegu kasutatakse nii „vanemaealised“ kui ka „eakad.“ Arvestatud. Sõnastust täpsustatud. MTÜ Kuldne Liiga Kõik algallikad, mida ei saa riiklikust statistikast, võiksid olla viidatud. Näiteks millisele allikale toetub hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdiku tegelik tase 61% (2021. a esialgsed andmed). Arvestatud. Mõõdikute metoodika ja allikad on toodud arengukava lisas. MTÜ Kuldne Liiga Arengukavas COVIDi leviku osas kasutada mitte „suureneb“ vaid „on suurenenud.“ Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga „Võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste suhtes. Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse orientatsiooni ja puude tõttu." Vaadata see üle, sest loetelus on toodud suurem osa ebavõrdse kohtlemise alustest, väljend „kõige enam“ ei ole kohane. Vanuse alusel diskrimineeritavaid ei saa väljendada kui vähemusrühma. Vaadata see üle, sest siht 5 juures kasutatakse samuti mõisteid „vähemusrühm“ ja dikrimineeritavate rühm sünonüümidena, vanuse korral need mõisted sünonüümid ei ole. Selgitame. Uuringu tulemustele viidates on kasutatud uuringuküsimuse täpset sõnastust, uuring on kättesaadav: Discrimination in the European Union - september 2019 - - Eurobarometer survey (europa.eu) Kuna arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem olukorra kirjeldus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Arvestame kommentaari vanuse tunnuse kohta, arengukava lisas olevat teksti on täiendatud. MTÜ Kuldne Liiga "Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest." Vaadata see üle, sest arengukava selle asemel, et võidelda inimeste võrdlemise vastu, hoopis kinnistab arusaama, et ühiskonnas on etalonelanike rühm ja inimesed, kes ei ole nende sarnased. Selgitame eelmises kommentaaris. MTÜ Kuldne Liiga " Vananeva ja väheneva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes peame leidma jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemidele." Vaadata üle see, et „Mitmete järjestikuste kriiside“ on selles loetelus tingimus, mis on ebamäärane ja mida pole ka allpool avatud. Selgitada lahti, mis kriisid need on ning kas ja kuidas on need mõjutanud töö- ja sotsiaalvaldkonda Eestis. Nimetada konkreetsed kriisid, nende mõju välja tuua või siis jätta kriisid sõnastusest välja. Selgitame. Silmas on peetud kriise, mis on üldteada ja ilmnenud arengukava koostamise käigus (COVID viirus, Ukraina kriis jne) ning nendele on viidatud erinevates kohtades ka arengukava tekstis. MTÜ Kuldne Liiga "Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega." Vaadata see üle, sest raha leidmine mingitele muutustele vastamiseks ei saa olla sõnastatud kui eesmärk või murekoht. Selgitada lahti, mida mõeldakse vananeva ühiskonna põhimõtete all ning, kus need sõnastatud on. Lisaks selgitada, mis on eluea pikkus (mõeldud on oodatava eluea pikkust?), miks peaks poliitika arvestama asjaoluga, et oodatava eluea pikkus muutub ning, mis on need teised aspektid, millele viidatakse? Lisaks selgitada, mida peetakse silmas vananeva ühiskonna põhimõtetena. Selgitame. Siin on näpuviga, mõeldud on vananeva ühiskonna mõjusid, mitte põhimõtteid. Parandame sõnastust: Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna mõjudega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. Teised vananemisega seotud aspektid võivad olla näiteks suurenev hooldusvajadus, ligipääsetavuse küsimused, info edastamise kanalid, lihtsas keeles materjalid jne. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et sõjapõgenike tööturule tulekut on nimetatud töökeskkonna psühhosotsiaalseks ohuks. Selgitame. Siin on silmas peetud asjaolu, et kui töökollektiiviga liituvad inimesed, kes on pärit sõjapiirkonnast ning on läbi elanud traumaatilisi kogemusi, on tööandjal oluline pöörata suuremat tähelepanu oma töökoha psühhosotsiaalsetele aspektidele, et tagada sõjakoldest pärit inimeste vaime tervise toetamine. MTÜ Kuldne Liiga Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik arvutatakse 4 inimese kirjelduse põhjal Vaadata see üle, sest viitab, et mõõdiku moodustamiseks küsitakse kirjeldust neljalt inimeselt. Arvestatud. Metoodika kirjeldust on täpsustatud (mõõdikute metoodika ja sisu kirjeldus on toodud arengukava lisas). MTÜ Kuldne Liiga "Poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid." Vaadata üle ning selgitada lahti, mida tähendab lause teine pool. Selgitame. Spetsiifilised erimeetmed on sellised, mille rakendamise eesmärk ongi probleemi lahendamine, mitte ei aita probleemi lahendada kaudselt. Nt sotsiaaltoetuste määramisel erinevate gruppide vajadustega arvestamine on kaudne meede, mõnele spetsiifilisele grupile spetsiaalse toetuse määramine on spetsiifiline meede; tööturuteenuste disainimisel erinevate gruppide vajadustega arvestamine on kaudne meede, ühele spetsiifilisele grupile disainitud tööturuteenus on spetsiifiline meede jne. MTÜ Kuldne Liiga „Inimese vajadusi hinnatakse ja abi pakutakse terviklikult, vältides asjatuid dubleerimisi ning inimese, spetsialistide ja raharessurssi raiskamist.“ Selgitada lahti, mida tähendab inimese raiskamine. Selgitame. Inimest hinnatakse mitu korda, mitme erineva spetsialisti poolt, pakutakse sarnase sisuga teenuseid, mis kõik viib selleni, et tugisüsteem dubleerimise tõttu ei ole eesmärgipärane ega kulutõhus. MTÜ Kuldne Liiga " Väljendab soolise võrdõiguslikkuse edenemist peamistes ühiskonnaelu valdkondades (töö, raha, ajakasutus ja hoolduskoormus, tervis jms) ning võimaldab seada poliitikakujundamises sootundlikke sihte." "Jms" asemel loetleda kõik valdkonnad ning lisada "võim, teadmised, vägivald." Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga "Tööealine elanikkond väheneb 2060. aastaks 8,6% samas kui 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 30%ni." Selgitada lahti, millise ajamomendi tööea määratluse kohaselt on tööealine. Selgitame. Tööealiste all mõeldakse siin vanusegruppi 15-74 a, kuna Statistikaamet avaldab tööturunäitajaid just selles vanusegrupis. Ka tööjõus osalemise määra mõõdik on vanuses 15-74 a. MTÜ Kuldne Liiga "Rahvastiku vähenemist on keeruline peatada, sest sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasv pole piisav ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis." Selgitada lahti, mille jaoks täpsemalt pole eeldatava eluea kasv piisav ning, miks peaks olema pikk elu millegi jaoks piisav. Selgitame. Arengukava olukorra analüüsi on arengukava lisas täpsustatud värskete rahvaloenduse andmetega. MTÜ Kuldne Liiga Arengukavast on võimalik välja lugeda, et olulisim rahvastikku kujundav protsess on sündimus. Vaadata see üle, sest sündimus, suremus ja ränne on kõik ühteviisi olulised rahvastikku kujundavad protsessid. Selgitame. Rahvastiku seisukohast on kõik välja toodud protsessid olulised, aga heaolu arengukava ei tegele rände (Siseturvalisuse arengukava) ja suremuse teemadega (rahvastiku tervise arengukava ja siseturvalisuse arengukava). Teksti on muudetud. MTÜ Kuldne Liiga " 1990. aastatel sündinud põlvkond on väiksem ning see on toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis üliõpilaskonna kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul." Vaadata see üle ja selgitada, mida tähendab üliõpilaskonna kujunemisel. Selgitame. Mõeldud on, et 90. aastatel sündinud väikene põlvkond on olnud oluline muutus erinevates etappides ja valdkondades, sh ka alus ja põhihariduse järgses haridustasemes. Täpsustasime sõnastust. MTÜ Kuldne Liiga "Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid." Selgitada lahti, kas on teada selline näitaja nagu tervena töötatud aastad. Selgitame. Konkreetset näitajat „tervena töötatud aastad“ ei ole ning seda ei mõõdeta. Siin on silmas peetud laiemalt, et töökeskkonnast tingitud ohud võivad kahjustada inimese tervist, vähendada tema tervena elatud eluaastaid ning seeläbi ka tema tervena töötamise eluperioodi. MTÜ Kuldne Liiga "Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist." Tuleks sõnastada täpsemalt vastavalt teadaolevatele näitajatele. Võtame teadmiseks. MTÜ Kuldne Liiga "Strateegiline tervikvaade puudub nii riigil kui kohalikel omavalitsustel, vanemaealiste heaolu puudutavad murekohad ei ole teiste valdkondade poliitikameetmetesse integreeritud ning puudub ka poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik." Selgitada lahti, mida tähendab analüütiline andmestik. Sõnastada ümber: "poliitikameetmete kujundamiseks vajalikud andmekogud." Selgitame. Küsimus on, et kas tegemist on ikka andmekogu puudumisega või pigem andmete kvaliteediga/korjega, st andmekogu on olemas aga selle kaudu kogutav info/andmed ei ole piisavad, et nende põhjalt saaks poliitikameetmete jaoks järeldusi teha. MTÜ Kuldne Liiga "Seega vajab vanemaealiste teema käsitlus koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd." Sõnastada ümber: „Vanemaealiste heaolu arendamine kompleksselt vajab koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd.“ Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga "Vanemaealiste aktiivset osalemist ühiskonnaelus toetab ka strateegiline partnerlus (2022–2024), millega luuakse vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõrgustik ja toetatakse selle tegevusi." Vaadata see üle, sest lause asub tekstis ebaloogilises kohas. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga Arengukavas tuuakse välja paindlike töövormide ja mitte-traditsiooniliste töötamise viiside levik, sealhulgas sellega kaasnevad nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed. Kuigi arengukavas seda välja ei ole toodud, tuleb silmas pidada, et paindlike töövormide ja kaugtöö levik ning töötamiseks kasutatavate digitaalsete lahenduste kasv võib suurendada ebavõrdsust ka vanemaealiste töötajate suhtes, arvestades digitaalsete oskuste suurt vanuselist lõhet. Sellise ebavõrdsuse kasvu ennetamiseks on oluline pöörata tähelepanu ka digitaalsetele oskustele erinevates ühiskonna rühmades (sealhulgas vanemaealiste seas), et tagada, et kõigil ühiskonna gruppidel oleks võrdsed võimalused nendest digitaalsetest lahendustest kasu saada ning pöörata see võimaluseks paindlikult tööturul osaleda. Selgitame. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 soodustab ühe osana üldoskuste arendamist nii formaalhariduses kui ka mitteformaalhariduses ja informaalõppes. Arengukavas on 2035. aastaks seatud siht soodustada suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõpet. Ühe osana selles plaanitakse digitaalse kaasatuse eesmärgil digioskuste arendamist kõikides eagruppides mh tõstes inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest. Paindlikke töövormide ja kaugtöö laialdasema leviku mõjutusel on alates 2021. aastast tööandjal võimalik Eesti Töötukassa tööandjatele suunatud koolitustoetuse toel arendada oma töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud oskuseid. Samuti on võimalik IKT oskuseid arendada tööta ja õpi meetme kaudu töötaval inimesel ning registreeritud töötul ja tööotsijal tööturukoolituse kaasabil (sh vanaduspensioniealise, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saaval registreeritud tööotsijal, kes ei ole tööga hõivatud) . MTÜ Kuldne Liiga Positiivne, et eakamate inimeste madalam osalus täiend- ja ümberõppes on arengukavas eraldi välja toodud. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu, et Eestis hakkab elukestvas õppes osalus kahanema juba tööealiste seas, mistõttu tuleb püüelda selle poole, et elukestvas õppes osalus ei hakkaks langema ka juba 40-50 aastaste vanuserühmas. Seetõttu on viide „eakatele“ võibolla ekslik ja oluline on pöörata poliitikakujundamisel tähelepanu märksa laiemale vanuserühmale. Statistikaameti viimastel andmetel hakkab elukestvas õppes osaluse määr langema märgatavalt 45-49 aastaste vanuserühmast ning on sealt edasi iga vanema vanuserühma seas eelmisest madalam. Selgitame. Euroopa Liit on seadnud 2030. aastaks eesmägi, et 60% inimesi vanuses 25-64 osaleb aasta jooksul täienduskoolitusel või on muul moel oma oskuseid täiendanud. Madalama haridusega ning eakamate elukestvas õppes osalemine on võrreldes teiste sihtrühmadega madalam ning seetõttu on nende gruppide elukestvale õppele pööratud täiendavat tähelepanu. MTÜ Kuldne Liiga Aktiivne osalus täiend- ja ümberõppes üle elukaare, sealhulgas vanemas eas, võiks leida eraldi tegevusena tähelepanu ka siht nr 3 juures, kuivõrd see on oluline eeldus, et tagada oskuste vastavus tööturu vajadustele ning võimalus osaleda aktiivselt tööturul. Selgitame. Eagruppide ülene täiend- ja ümberõppes osalemine on osa "Eesti 2035" strateegiast, kus ühe osana keskendutakse inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kooskõlla viimisele tööturu vajadustega ning majanduse struktuursetemuutustega. MTÜ Kuldne Liiga Nii vanemaealiste kui teiste tööturu riskirühmade tööhõive ja elukestvas õppes osalemise suurendamise toetamiseks, võiks arengukava eraldi pöörata tähelepanu nende riskirühmade ligipääsule kvaliteetsele ja nende vajadustele vastavale karjäärinõustamisele. Arengukava toob karjäärimeetmed ühe tegevussuunana välja („samuti on väga oluline panustada teadlikusse ning tulevikku vaatavasse karjääri- ja oskuste poliitikasse“). Oluline on rõhutada sealjuures ka erinevate sihtrühmade ligipääsu ja osalust nendes meetmetes, mitte üksnes meetme olemasolu. See toetab nii tööalaste valikute tegemist, kui ka elukestva õppe võimaluste teadlikku kasutamist, sh paremat teadlikkust tööturul vajaminevate oskuste osas. Oluline on tagada nii ligipääs karjäärinõustamisele kui ka motiveerida suuremat osalust teenusel tööturu riskirühmade seas. Selgitame. Tööhõives ja elukestvas õppes osalemist toetavad karjääriteenused (karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine) on kättesaadavad igas Eesti Töötukassa osakonnas tasuta kõigile soovijatele, olenemata kuuluvusest töötururiskirühma. Teenust on oodatud kasutama õpilased, noored, tööotsijad, lastevanemad, pensioniealised. Teenust on võimalik kasutada individuaalselt kui ka grupis ning selle kasutamisele puudub mahuline piirang. Teenuse teadlikumat kasutamist toetab karjääriteenuste läbiviimine koolides, vanglas, meediakampaaniad, plaanilistel nõustamiskohtumistel jagatav info jne. Karjääriteenuste eesmärk on toetada igas vanuses karjäärikujundajaid tööeluga seotud otsuste tegemisel. Nii nõustatakse karjäärikujundajaid õppimise, töökoha kui ka erialavalikuga seotult. MTÜ Kuldne Liiga Mõõdikuna on kasutatud aktiivse vananemise indeks. Kuivõrd indeks koondab erinevaid alavaldkondi, võiks vanemaealiste osas arengute jälgimiseks kasutada ka täiendavaid mõõdikuid erinevate indeksi osade ja ka teiste indikaatorite mõõtmiseks, sh näiteks vanemaealiste tööhõive, elukestvas õppes osalemine, vaesus. See aitab täpsemini jälgida, mis valdkonnas on tehtud edusamme ja millises on vaja täiendavaid sekkumisi. Alternatiivina võiks kaaluda eraldi vanemaealiste alamõõdikute toomist teiste sihtide juurde, et toetada ka arengukavas sõnastatud eesmärki lõimida vanemaealiste heaolu valdkondade üleselt poliitikameetmetesse. Selgitame. Arengukava mõõdikuks on aktiivsena vananemise koondindeks, sest võtab koondina kokku erinevad valdkonnad. Detailsemad eesmärgid nt suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuses osas võib olla esitatud vanemealiste programmis kui programmi mõõdikud. MTÜ Kuldne Liiga Defineerida kogukonna mõistet ning selgitada lahti, kuidas kogukondi kaasatakse kuna hetkel see jääb arengukavas liiga pinnapealseks ning kogukonna sõnal on mitmeid erinevaid tähendusi. Kogukondlik lähenemine aitab ka saavutada arengukava eesmärgi peatükis toodud mõõdiku „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“ saavutamist. Selgitame. Kogukonna mõiste on üldkasutatav ja tähendab erinevates kohtades natuke erinevaid asju. Nt võib olla kogukonna mõistel territoriaalne tähendus – ühel territooriumil elavad inimesed. Kogukond võib tähistada ka huvirühma, kellel on sarnased huvid, vajadused vms. Meie hinnangul ei ole mõistlik eeltoodust lähtuvalt mõistet hakata defineerima kuna selle sisu sõltub kontekstist ja on konteksti lugedes arusaadav. Spetsiifiliste tegevuste loetlemine (kuidas kogukondi kaasatakse) ei ole arengukava formaadis mõistlik teha, need tegevused pannakse paika rakendusfaasis lähtuvalt eesmärgist. MTÜ Kuldne Liiga Lisada juurde: „Koostöö mittetulundus- ja ärisektoriga toob esile ja väärtustab nende rolli poliitikakujundamisel, abi pakkumisel, uudsete lahenduste leidmisel ning huvikaitse pakkumisel,“ kas eraldi alapunktina või juba olemasoleva punkti juurde kogukondade (ja siht- ning huvirühmade) kaasamine nii ennetustegevusse kui ka uuenduslike lahenduste leidmisesse ja pakkumisse. Käesolev soovitus lähtub ka Lisa 4 juures välja toodud ÜRO säästva arengu 17. eesmärgi (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks) täitmise panuse kirjeldusest Heaolu arengukava tegevussuundade/eesmärkide raames. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle need kohad: „ Vanemaealiste teema käsitlemine vajab koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd.“ „Eakate vähene sotsiaalne kaasatus, vabatahtlik tegevus, vähesed hobid, osalemine poliitikas.“ „Digipädevuste puudulikkus.“ „Üksi elamine ja halvenev tervis mõjutab kõrget suhtelist vaesuse taset. “ hetkel olukorra kirjelduses toodud probleemide ja kavandatud tegevussuundade osas ei ole piisavalt seost – kavandatud tegevussuundade kirjeldus jääb liiga pinnapealseks ega veena, et need olukorra kirjelduses toodud probleemide lahendusteni viivad. Selgitame. Arengukavas ei tooda välja spetsiifilisi tegevusi, vaid kirjeldatakse suunad. Spetsiifilised tegevused planeeritakse programmide tasandil. MTÜ Kuldne Liiga Praegu on fookus eakate ühenduste võimekusel ja poliitikas osalemisel. Lisada juurde kogukondade eestvedajate teadlikkuse tõstmise eakate kaasamisvõimalustest ja laiemalt kogukonna tegevuse aktiviseerimise. Lisaks sellele tuleks keskenduda ka olemasolevate eakate tegevusgruppide/kogukondade toetamisele ja lihtsustada ligipääsu senistele võimalustele. Oluline on tegeleda hoiaku muutmisega – Eesti ühiskonnas nähakse eakaid kui abivajajaid ning koormat kohaliku omavalitsuse ja riigieelarvele, näiteks hõbemajandusse integreerida kogukondliku lähenemist. Lisaks sellele tuleb tõsta tänaste vabatahtlike kaasajate teadlikust eakate kaasamisvõimalustest ja potentsiaalist. Vabatahtlik (sh kogukonnas) tegevus on üks lihtsamaid viisidest eakate aktiivsena hoidmisel. Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. MTÜ Kuldne Liiga Puudu on kogukondlik lähenemine. Tuleks töötada välja koos kogukondade ja valdkonna üleriigiliselt toimiv tervena (aktiivsena) vananemise programm, mille peaksid/võiksid läbida kõik 50+ vanuses inimesed. Programmi mõte on teadvustada ja suunata inimesi teadlikult läbi mõtlema vananemisega seotud teemasid ning muuta vananemine positiivseks ja loomulikuks osaks elukaarest. Tegemist võiks olla atraktiivse ja aktiivmetoodikal põhineva programmiga, kus vastatakse muuhulgas näiteks järgnevatele küsimustele: milline eluviis toetab tervena vananemist, kust saab infot, kuidas treenida teadlikult mälu, suhete ja toetava võrgustiku tähtsust jne. Oluline, et inimesed saaks praktiseerida erinevaid harjutusi, diskuteerida erinevate näidete üle jne. ning võtaks vastutuse oma aktiivsena vananemise eest. Selgitame. Täname ettepaneku eest. Eraldi programmi välja töötamine on rakenduskava, mitte arengukava tasand. Uute meetmete planeerimisel saame tehtud ettepanekut arvestada. MTÜ Kuldne Liiga „Pakkuda teenuseid koordineeritult ning tihedas koostöös terviseteenustega. Iseseisvat hakkamasaamist aitavad toetada ka tehnoloogilised abivahendid.“ Siinjuures peaks olema teadlikult kaasatud ka kogukond või piirkonnas tegutsev vabatahtlike koordinaator, kelle kaudu on suhteliselt lihtne pakkuda inimesele võimalusi suhtlemiseks, liikumiseks kui ka panustamiseks. Ka tehnoloogiliste abivahendite osas saab teha koostööd kogukonnaga, kellel on võimekus toetada inimese õppeprotsessi uue tehnoloogia kasutamisel. Kogukonnakeskused saavad pakkuda hajakülas pidepunkte omavalitsuse sotsiaaltöötajatele. Kogukonnakeskused oleks võimelised pakkuma kohapeal nt pesemise teenust, asjaajamise teenust jne. On olemas ka näiteid kogukondadest, kus keskuses oli korraldatud inimeste süstimine, perearsti vastuvõtud kord kuus jne. Hetkel kogukonnad on selles sõnastuses väljas. Selgitame. Koostöö ja partnerlus, sh vabaühendustega, kogukondadega, huvirühmadega, huvikaitseorganisatsioonidega jne on arengukava aluseks olev põhimõte. Arengukava teksti täiendamist ei pea vajalikuks, kuna siht 4 tegevussuuna „Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse“ all on kogukond eraldi välja toodud. Arengukava programmis planeeritud tegevuste läbi viimisel arvestatakse toodud ettepanekuga. MTÜ Kuldne Liiga „Kasutusele võtta abitehnoloogiad nii inimeste kodudes kui teenusekeskkondades (nt hoolekandeasutused). Oluline on, et nutikad lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks, sh hinna poolest. Lahenduste kasutamisel peab olema tagatud juhendamine ja kasutajatugi.“ Mõeldes inimestele, kes asuvad keskustest kaugemal, on lähim tugi ikkagi kohalikud naabrid, kogukonna inimesed. Tuleb mõelda selle peale, kuidas luua koostöö nii, et kohapealsed inimesed saaksid abivajajat toetada nutilahenduste tundma õppimisel ja kasutamisel. Lähtume tegevuste planeerimisel 2020. aastal valminud roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ ettepanekutest ning konkreetsed tegevused HEA-s toodud tegevuste osas pannakse paika konkreetsemalt Sotsiaalhoolekande programmi raames. Kindlasti arvestame omi tegevuse planeerides, et tegevustesse oleks kaasatud kogu inimest ümbritsev võrgustik ning üle riigi oleks inimestele tagatud teenused ja toetav tugi ühtemoodi. MTÜ Kuldne Liiga Lisaks mõelda eakate tööhõive suurendamise puhul ka kogukondliku ettevõtluse peale, kus ühelt poolt saab kogukond osaleda teatud teenuste pakkumisel eakatele ja teisalt saavad kogukonnad olla ideaalseks tööhõive pakkujateks eakatele, on need siis seotud kogukonna projektidega, kogukonna keskuse majandamisega jne, näiteks pisiremondi teenus eakatele. Eakate vaimse tervise osas tooks juurde eakate sotsiaalse tervise ehk siis tegevused, mis aitavad eakatel olla aktiivsed sotsiaalselt – suhtlemisvõimaluste loomine ka neile, kes täna on jäänud koduseks või oma tervise tõttu on hooldekodudes. Kogukondlik tegevus on oluline „ ravim“ üksildusele. Tõstes kogukondade (sh saavad linnades kogukonnad kujuneda naabruskondade, korteriühistute baasil) teadlikust eakate kaasamise tähtsusest ja võimalustes on võimalik inimeste üksildust ennetada või vähemalt leevendada. Aitäh ettepaneku eest. Arvestame arengukava programmi välja töötamisel tehtud ettepanekuga. MTÜ Kuldne Liiga Lisada juurde: vajaduse vähendada varjatud vanemaealiste inimeste diskrimineerimist värbamiseprotsessis. Rõhutada seaduse tasandil vanemaealiste õigust soovi korral töötamiseks osalise tööajaga sarnaselt väikelaste vanematega, paindliku tööaja korralduse ning töö- ja puhkeaja erisätted ning lisada juurde arengukavasse: välja töötada tööandjatele võimalused soodustada töö- ja elukogemuse väärtustamist. Selgitame. Pensionäride osalise tööajaga töötamist soodustatakse sarnaselt väikelaste vanematega. Mõlema sihtrühma puhul ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu kuumääralt, vaid tegelikult tasult. MTÜ Kuldne Liiga Sõnastatud veidi liialt üldisena ja jääb selgusetuks, kelle vastutusalas on teadlikkust suurendavad meetmed ja ennetavad sekkumised ning teabe arusaadavus. Lisada täpsustusena juurde: rahvatervise seadusest tulenevalt kavandada eesmärgikohase riikliku tegevuskava elluviimise kohalike omavalitsuse kaudu. Jättes sellise ennetustöö iga kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, on vanemaealiste õigused ja võimalused sõltuvalt nende elukohast oluliselt erinevad ning neil puudub võimalus nõuda võrdseid tingimusi (nt teabe arusaadavuse osas; ka ennetavaid sekkumisi, teenuseid pakutakse vaid vähestes omavalitsustes. Sellekohase riikliku prioriteedi seadmine on vanemaealiste kasvavat hulka ning olulisust ühiskonnaelus arvestades ainuõige. Selgitame. Arengukavas seatud sihid on võetud KOV tasandi ennetustöö tõhustamisele. * tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja vabatahtlikku tegevust, sh leppida kokku kohalike omavalitsuste roll ja vastutus, et leida üles abi ja tuge vajavad vanemaealised inimesed. Eelkõige peab muutuma aktiivsemaks eakatele suunatud ennetav sotsiaaltöö. Toetada tuleb piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd ning vaadata üle kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus ennetustegevuste korraldamisel; Ehk siis alustame esmalt sellest, et vaadatakse üle KOVi roll jms. MTÜ Kuldne Liiga „Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik.“ Sõnastada ümber: Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik. Hetkel jääb ekslik mulje, nagu oleks iseseisev ja väärikas elu vaid seni, kuni inimene elab oma kodus. Iseseisvus kahtlemata kahaneb hoolekandeasutuses elades kuid väärikus kindlasti peab olema ka teenusepakkuja juures elades juhtväärtuseks. Sõnastada ümber: iseseisvat ja väärikat elu, sealhulgas abi oma kodus elamisel nii kaua kui võimalik. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga „Senisest enam tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Dementsus on tugevalt aladiagnoositud32 või diagnoos saadakse liiga hilja, kui abi tulemuslikkus on vähetõenäoline. Pakutavad teenused on vaja kujundada dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajadustele vastavaks ning parandada ühiskonna teadlikkust dementsusest.“ Lisada juurde: enamustes omavalitsustes puuduvad toetavad teenused, mis aitavad vältida mäluhäirete süvenemist ning säilitada dementsusega inimese iseseisvat tegevusvõimet võimalikult kaua . Arvestatud. Täiendame arengukava teksti. MTÜ Kuldne Liiga „Eri valdkondade andmete ühendamine nendel eesmärkidel on takistatud organisatsiooniliste ja õiguslike, aga ka andmekvaliteedist tulenevate probleemide tõttu. Andmevahetus ning infosüsteemide toimimine ja edasiarendamine vajavad jätkuvalt tähelepanu.“ Seada konkreetsed eesmärgid ja sõnastada: eesmärkide saavutamiseks lahendab seadusandja õiguslikud küsimused ning riigi tasandil luuakse tingimused valdkondadeüleselt andmevahetuse võimaldamiseks. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga Levinud on diskrimineerimine ka haiguspõhiselt ja terviseseisundi tõttu, sealhulgas stigmatiseerimise tõttu esinev institutsionaalne diskrimineerimine, mis puudutab kahjuks väga suures mahus siiski veel nii tervishoiu- kui sotsiaalvaldkonda. Eriti on huvikaitse kesine dementsuse valdkonnas (dementsusega inimesed ja nende lähedased) kesine ning sihtgrupi õigused sageli kaitsmata. Sageli ei suuda inimesed oma ea või terviseseisundi tõttu oma õiguste eest seista ning selleks ei ole suutelised ka nende lähedased. Eritähelepanu sellel suunamata on jätkuv diskrimineerimine tingitud sageli pigem madalast teadlikkusest kui pahatahtlikkusest, seepärast Lisada sellekohase viite, et nimetatud vajakajäämisele pöörata suuremat tähelepanu nii avalik-õiguslikes kui eraõiguslikes organisatsioonides. Selgitame. Kommentaarist tuleneb, et vajadus on tugevdada huvikaitset, mis on toodud välja siht 5 tegevussuuna all „ Tugevate ja hästi toimivate huvikaitseorganisatsioonide tagamine.“ MTÜ Kuldne Liiga „Luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele, kellele on tarvis pakkuda tuge ja teadmisi, kuidas säilitada sotsiaalselt aktiivset elustiili.“ Lisada juurde: soodustades eakate eneseabiliikumist ja aidates kaasa eneseabi edasisele juurdumisele ja arengule. Selgitame. Meie hinnangul katab praegune sõnastus soovitu ära. Nt on välja toodud sotsiaalselt aktiivne elustiil. MTÜ Kuldne Liiga Vanusesõbraliku ühiskonna kujundamisel arvestada eraldi ka dementsusega inimeste ja nende lähedaste spetsiifilisemate vajadusega. Selgitame. Me hinnangul vanusesõbralik ühiskond tähendabki, et kõigil hoolimata vanusest on hea elada, sh dementsusega inimestel ja nende lähedastel. MTÜ Kuldne Liiga Vanemaealiste vaimse tervise valdkonna arendamisel arvestada eraldi ka dementsusega inimeste ja nende lähedaste spetsiifilisemate vajadusega. Selgitame. Arvestame osaliselt. Uute meetmete planeerimisel saame tehtud ettepanekut arvestada. MTÜ Kuldne Liiga Dementsusega inimestele ja nende lähedastele sobilike teenuste loomisel on oluline kaasata lisaks dementsuse kompetentsikeskusele ka dementsusega inimesed ja nende lähedased ise ning sihtrühmi esindavad huvikaitseorganisatsioonid, sealhulgas MTÜ Elu Dementsusega. Selgitame. Arvestame osaliselt. Uute meetmete planeerimisel saame tehtud ettepanekut arvestada. MTÜ Kuldne Liiga Lisaks teenustele vajab arendamist ka füüsiline ja sotsiaalne keskkond (s.t. teenuseosutajad ja nende kompetents), mis toetaks dementsusega inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu. Arvestatud. MTÜ Kuldne Liiga Teenuste osas koordineeritud ja integreeritud teekonna ülesehitamisel arvestada eraldi ka dementsusega inimeste ja nende lähedaste spetsiifilisemate vajadusega (lk 29). Esimesed sammud selles suunas on Sotsiaalministeeriumi ja selle partnerite kaasatusel tehtud , ja selle pinnalt saab teenusedisaini ja koosloome alaseid põhimõtteid rakendades tööd jätkata. Selgitame. Toodud väga detailne ettepanek, koordineeritud teenuseid vajavad kõik abivajajad, sh dementsusega inimesed. MTÜ Kuldne Liiga MTÜ Elu Dementsusega kutsub üles Sotsiaalministeeriumil kui dementsusega inimeste ja nende lähedaste suunaliste poliitikate kujundajal ja selle partneritel tegevuskava edasiste tegevuste planeerimisel kasutama. Tegevuskava koostati nii uue heaolu arengukava kui ka EL järgmise eelarveperioodi struktuurivahendite planeerimise jaoks. Teadmiseks võetud. Aitäh ettepaneku eest. MTÜ Kuldne Liiga „Samas on ka hoolekandeasutuste infrastruktuur vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele ei ole piisavalt teenusekohti.“ Tuua juurde teema, kas isik üldse sobib konkreetsele teenusele. Ühest küljest oleks vaja rohkem erinevaid teenuseid, teisalt hindamist, kes missugusele teenusele sobib. Selgitame. Me ei pea vajalikuks toodud lõiku täiendada. Mistahes teenuse saamise eelduseks on inimese abivajaduse väljaselgitamine, sellega seotud probleemkohad on arengukavas välja toodud nii olukorra kirjelduses kui pakutud tegevussundades. MTÜ Kuldne Liiga Institutsionaalsete teenuste puhul ei ole arengukavas räägitud teenuse kvaliteedi hindamise ja teenuse kohta teabe saamisest seega lisada nende kohta informatsiooni arengukavasse juurde. Tegevusloa aluseks üldhooldusteenuse osutamiseks on mõõdetavad näitajad, mis on seotud ruumi suuruste, territooriumi, õhuga, tervisekaitse- ja tuletõrjenõuete, töötajate koolitamisega. Sisulist kvaliteeti ei mõõdeta. Selle kohta puudub ülevaade. Eelmises heaolu arengukavas 2 oli viidatud probleemile, et teenuste sisu, eesmärgi ja osutamise protsessi kohta ei saa piisavalt teavet. Selgitada, mida on tehtud selle muutmiseks. Arvestatud. Olukorra kirjeldust on täiendatud ja tegevussuunda on vastavalt täiendatud. MTÜ Kuldne Liiga Sisulist kvaliteeti mõõtva uuringu tellis Õhtuleht koostöös Norstatiga 3 , kus püstitati küsimus, missugune hooldekodu oma emale valida: kus on ühe hooldaja kohta 30, kus kolm klienti, kuhu saab kaasa võtta lemmiklooma, kus tegutsevad tegevusjuhendajad, ja mitmel päeval nädalas jne. Selliseid uuringuid võiks teostada regulaarselt ja kuuldavasti on seda varem Sotsiaalministeeriumis tehtud. Lisaks avalikustada Sotsiaalkindlustusameti kontrollkäikude aruanded. Täname ettepaneku eest. MTÜ Kuldne Liiga Vaadata üle see, et sotsiaalse kaasatuse ja hoiakute osad on arengukavas kõige pealiskaudsemad ja nõrgemad. Eesmärgid on liiga üldised ja väärtuspõhised. Põhirõhk pannakse kogukondadele (sotsiaalse kaasatuse osas) ja tööandjatele hoiakute osas. Sotsiaalne kaasatus ja ühiskonnaelus osalemine ei pruugi oluliselt muutuda. Mõlema eesmärgi osas jääb vajaka konkreetsusest ja selgusest, puudub analüütiline andmestik , mille pinnalt oleks võimalik strateegilist tervikvaadet ja poliitikameetmeid kujundada. Lisaks tuleb kirjutada lahti vananemise süvalaiendamise valdkond, mis on praegu täiesti lahti kirjutamata. Selgitame. Detailseid tegevusi arengukavas lahti ei kirjutata ja ei kajastata, mistõttu võib jääda mulje pealiskaudsusest, aga arengukava elluviimiseks planeeritavate programmide kaudu on nende väljakutsete ja eesmärkide lahendamine planeeritud. Arengukava Lisas on defineeritud vananemise süvalaiendamine. MTÜ Kuldne Liiga Diskrimineerimise ja tõrjumise ületamine tööturul. Lisada konkreetseid meetmeid, kuidas ületada vanemaealiste tõrjumist tööturul, ennetada ebavõrdset kohtlemist, varajast tööturult taandumist, vähendada töötust jne. Selgitame. Detailseid tegevusi arengukavas lahti ei kirjutata ja ei kajastata, mistõttu võib jääda mulje pealiskaudsusest, aga arengukava elluviimiseks planeeritavate programmide kaudu on nende väljakutsete ja eesmärkide lahendamine planeeritud. MTÜ Kuldne Liiga 50+ ümber- ja täiendõpe, ka uue kõrghariduse omandamine tuleb muuta lihtsalt kättesaadavaks. Lisada konkreetseid meetmeid, kuidas haridussüsteemi muuta, et 50+ vanuses inimestele oleks tagatud lihtne juurdepääs täiend- ja ümberõppele, aga ka kõrgharidusele. Selgitame. Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Välja toodud ettepanek tuleb suunata Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes vastutab haridusvaldkonna arengukava ja sellega seotud eesmärkide planeerimise eest. MTÜ Kuldne Liiga Vaesus, madalad pensionid, elamine vaesusriskis. võiks Lisada konkreetseid meetmeid, kuidas lisaks pika tööelu toetamisele luua vanemaealistele võimalusi ka ettevõtluse arendamisel. Selgitame. Detailseid tegevusi arengukavas lahti ei kirjutata ja ei kajastata. Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Ettevõtluse arendamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas ja seda käsitletakse „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ raames. MTÜ Kuldne Liiga Konkreetsele earühmale suunatud sihtstipendiumite sisseseadmine täiend- ja ümberõppeks (eriti ühiskonna vajadustest lähtuvalt niisugustes kriitilistes valdkondades, kus elukogemus on eraldi väärtuseks , näiteks sotsiaalhoolekanne, tugispetsialistid jms). Selgitame. Täiend- ja ümberõpe meede, mis arvestab erinevaid töötamist mõjutavaid tegureid, on olemas Eesti Töötukassa teenuste paketis. Töötaval inimesel on võimalik töötajale suunatud koolituse (tööta ja õpi) kaudu omandada vajalikud oskused töötamise kõrvalt. Meetme raames on eraldi kvalifitseerimistingimus 50+ vanuses inimestele. Nii töötava kui ka töötu inimese ümberõpet toetatakse tasemeõppes osalemise toetuse kaudu, kus õppimise vältel makstakse stipendiumi 292€ kuus (2022. aastal), õppimist toetatakse erialadel, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus. MTÜ Kuldne Liiga Täiendusõppe RKT või muude meetmete raames tellida koolitusi vanemaealistele (õppijatele tasuta). Üks prioriteete võiks olla digioskuste arendamine, mis on muutunud eriti aktuaalseks seoses koroonapandeemiaga. Selgitame. Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Ettepanekus toodud teemat käsitletakse "Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035" raames, kus on 2035. aastaks seatud siht soodustada suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõpet. Ühe osana selles plaanitakse digitaalse kaasatuse eesmärgil digioskuste arendamist kõikides eagruppides. Lastekaitse Liit Arengukava koostamisel on vajalik tähelepanu juhtida ka COVID-19 pandeemiaga arvestamise vajalikkusele. Selliste kriiside ajal ja järgselt on riik silmitsi tõsiste katsumustega – inimesed, kes vajasid abi ja toetust juba varem, vajavad seda endiselt ning abivajajate arv suureneb. Ka tulevikusihte seades ei tohi unustada pandeemia psühholoogilist mõju, sealhulgas hirmu, ebakindlust, sotsiaalset isolatsiooni. Praegust arvestades: lapsevanemate stressitaseme tõus, majandusliku olukorra halvenemine peres, ebavõrdsuse suurenemine. Selgitame. Arengukava koostamisel on arvestatud erinevate kriisidega (nt COVID, Ukraina ja nendega seotud muudatused majanduskeskkonnas, energiasektoris jne) ning need mõjutavad ka tegevussuundi ja konkreetseid planeeritavaid tegevusi. Lastekaitse Liit Tuua välja demograafilise mõju valdkonnas mõjutavate tegevuste juures välja eraldi sihtgrupina lapsi. Selgitame. Lapsi on demograaafilise mõju all käsitletud nii sündimuse kui ka suhtelise vaesuse all. Detailsem kirjeldus on arengukava lisasse. Lastekaitse Liit Vaadata üle see, et antud programm ei kajasta lapse õiguse edendamisega seonduvat (eelkõige LPA meede 3.1.), mis ei ole leidnud kohta ka Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 eelnõus. Selgitame. Lapse õigused ja heaolu on lastekaitseseaduse järgi lahutamatult seotud, laste heaolu tagamiseks on vältimatu kaitsta ja edendada lapse õigusi. See hõlmab nii ühiskonnas teadlikkuse tõstmist kui laste tegelikku kaitsmist nende õiguste rikkumise eest (õigus perekonnale, kaitsele ja turvalisusele, haridusele, tervisele jne) ning selleks vajalike ennetavate ja toetavate meetmete olemasolu. Heaolu arengukava tegeleb lapse õiguste edendamisega eelkõige praktiliste tegevuste kaudu laste ja perede heaolu parandamiseks, tuues esile ka lapse õigusi (nt lastekaitsekorralduse uuendamise ja väärkoheldud laste abistamise tegevussundade all). Lastekaitse Liit Pöörata tähelepanu sellele, et nii eriolukorras kui ka sellele järgneval perioodil on vaja kindlustada lastele ja lastega peredele suunatud teenuste jätkusuutlikkus, ning lapse õiguste igakülgne tagamine. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes on murettegev ja vajab riigi kõrgendatud tähelepanu: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine; vanemate psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, suureneb koormus lastekaitsesüsteemile ja võib muuhulgas kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et lastekaitsetöötajatel on oluline roll toetuse tagamisel abivajavatele peredele. Arvestatud. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et tervishoiusüsteemi juurdepääsetavuse ja vastupidavuse parandamine on eeltingimus, et tagada tõhus reageerimine pandeemiate levikule ja lahendada elanikkonna terviseseisundiga seotud probleeme. Selgitame. Nõustume mõttega sisusliselt, ent Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Tervisesüsteem on teise Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluva Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 fookuses. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et laste kaasamine pandeemiale reageerimise mehhanismide kujundamisse ja reguleerimisse on oluline ühelt poolt, et tuua protsessi laste vaatenurk (ja seda eagrupiti, kuna lapse areng toob eri vanuses esile uusi vajadusi ja huve), nende kogemus aga ka visioon. Koostöö laste ja noortega aitab paremini ka välja töötada ja rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selgitame. Laste kaasamine on oluline iga uue meetme välja töötamisel, mitte vaid pandeemiale reageerimise korral. Oleme igati nõus, et koostöö laste ja noortega oluline ja seda tuleb poliitikate kujundamisel arvestada. Lastekaitse Liit Juhtida tähelepanus sellele, et Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suureks väljakutseks Selgitame. Nõustume, mistõttu on regi o naalsele ebavõrdsusele ja selle ületamisele arengukavas korduvalt tähelepanu juhitud. Lastekaitse Liit Juhtida tähelepanu sellele, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata lapsi oma perre planeerida ja pühenduda laste kasvatamisele ning tegeleda samas ka töise eneseteostusega, on vaja lisaks käesoleva eelnõuga planeeritavatele muudatustele - vähendada regionaalset ebavõrdsust, toetada erinevates piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Tõhustada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele ja lastega peredele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata pere elukohast. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata perede mittemateriaalsetele teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused. Selgitame. Arengukava perioodil pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui sihitatud sekkumistele, fookus on seejuures eelkõige neil valdkondadel, mis on seni vähem tähelepanu pälvinud, probleemsed ja vajavad suuri muudatusi. Mitmed tegevussuunad toetavad peresõbraliku keskkonna loomist paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamist ja teenuste kättesaadavuse parandamist. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et laste heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Eelnõus on viidatud kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavusele. Suunata kohalikesse omavalitsustesse täiendavaid sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks, et igas omavalitsuses oleks edaspidi vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Vaimse tervise poliitika ja sekkumiste arendamine peab olema suunatud sotsiaalset kaasatust toetavale lähenemisviisile, edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist ja sidusust. Ühiskonnas NIMBY mentaliteedi vähendamiseks sihitatud kommunikatsiooni toel tuleb tõsta elanikkonna valdkonnaalast teadlikkust. Arvesse tuleb võtta ka elanikkonna kasvavat kultuurilist mitmekesisust ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute kujunemist nii kultuurilistesse erinevustesse kui ka erivajadustega inimestesse. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit On vaja jätkuvalt tõsta laste ja noorte teadlikkust lapse õigustest, kaitseteguritest ja abisaamise võimalustest. Samuti tõsta kogu ühiskonna teadlikkust, et lapsed ei jääks oma muredega üksi, ning märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, tööl kui tervishoiusüsteemis. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et heaolu arengukava edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest abisaamise võimalustest, ning seda terve elukaare vältel. On vajalik sotsiaalsüsteemi ja pakutavate teenuste tervikuna laiem kommunikeerime (sealhulgas vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline mõistmine. Selgitame. Nõustume ja seetõttu on teadlikkus oma õigustest ka üks põhimõtetest läbi iseseisva toimetuleku tagamise. Lastekaitse Liit Eestis on vaja suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist erinevates otsustusprotsessides ja keskkondades. Samuti kaasata lapsed ja noored Heaolu arengukava 2023–2030 koostamisprotsessi. Teadmiseks võetud ja selgitatud. Nõustume, et laste kaasamine poliitikate kujundamisse on äärmiselt oluline ja sellesse tuleb panustada aina rohkem. Erinevate tegevussuundade elluviimiseks on lapsi kas juba kaasatud või oleme neid protsessidesse kaasamas. Lastekaitse Liit Suurendada inimõiguste hariduse, sealhulgas lapse õiguste ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ja lastega seotud ametialade tasemeõppes ja täienduskoolituses. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist erinevates otsustusprotsessides ja keskkondades. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Vähendada regionaalset ebavõrdsust. Tõhustada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt haridusliku erivajaduse olemasolust. Panustada multidistsiplinaarse koostöö edendamisele. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisav arv lastekaitsetöötajaid. Selgitame. Lastekaitse, sh lastekaitsetöötajate värbamine ning on KOV korraldada. Lisaks LKTde arvule on olulised ka muud lastekaitsetöö kvaliteeti mõjutavad tegurid: LKT väljaõpe ja oskused, võrgustikutöö ning selge rollide jaotus. Lastekaitse Liit Täiustada statistiliste andmete kogumist, töötlemist ja avaldamist, töötada välja lahendused eri andmebaaside ühildamiseks STAR´iga. Selgitame. Andmevahetus, andmete kvaliteet jms arenduses on arengukava fookuses. Lastekaitse Liit Taaskäivitada lastekaitse nõukogu tegevus ja viia ellu seadusest tulenevad ülesanded, võtta vastu uus laste ja perede arengukava. Selgitame. Lastekaitse nõukogu formaat jätkub valdkondadeülese ennetuse nõukogus, sealjuures säilib eraldi lastekaitse töögrupp. Laste ja perede arengukava periood on lõppenud ning edaspidi on teema kaetud Heaolu arengukavas. Lastekaitse Liit Suurendada lastevastase vägivalla osas tehtava ennetustegevuse mahtu, soodustades positiivseid, vägivallavabasid ja lapsi kaasavaid kasvatumeetode. Selgitame. Lastevastane vägivald toimub sageli perekeskkonnas, seega on vägivalla ennetamiseks vajalik toetada ja abistada lapsevanemaid laste kasvatamise perioodil. Lastevastase vägivalla ennetamisele aitavad kaasa mitmed laste ja perede alaeesmärgi tegevussuunad, eelkõige „Peresõbraliku keskkonna loomine paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamise ja toetusmeetmete kaasajastamise abil“, kus pannakse rõhku ennetus- ja peretööle ning pere abistamisele juba lapse sünnijärgsel perioodil, ning „ Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini“, kus pannakse rõhku väärkohtlemise märkamisele ning vägivalda kasutanud vanematele suunatud programmide ja teenuste arendamisele, et väärkohtlemist varajases faasis peatada ja edasist vägivalda ennetada. Lastekaitse Liit Tugevdada meetmeid, mida rakendatakse erinevate kiusamisviiside vastu võitlemisel, sealhulgas koolipersonali ja õpilaste võimekuse parandamine mitmekesisusega toimetulemisel ja konfliktide lahendamisel. Toetada laste osalust kiusamise erinevate vormide ennetamisel, sealhulgas et pealtnägemise puhul ei jäädaks ükskõikseks. Selgitatud. Oleme muutmas praegust lastekaitse korraldust, et kõik abivajavad lapsed saaksid enda vajadustele vastavat abi ja tuge (sh lapsed, kes on kogenud kiusamist ja ka lapsed, kes on ise kiusajad). Teeme küll tihedat koostööd haridusvaldkonnaga ning näeme, et laste toetamine ja abistamine on selgelt valdkondadeülene küsimus, tuleks haridusvaldkonda puudutavad ettepanekud suunata Haridus- ja Teadusministeeriumile. Lastekaitse Liit Suunata järjepidevalt ressursse turvalise ja arendava õpikeskkonna loomiseks kõigile lastele ja noortele kõigis haridusastmetes alates lasteaiast (sealhulgas koolitused, vajaliku õpikeskkonna kohandamine, kiusamisennetuse programmide toetamine). Tagada igas haridusasutuses laste vajadustele vastav tugiteenuste kättesaadavus. Arendada õpetajaharidust (sealhulgas suunata suuremat tähelepanu alternatiivsetele õpetamisstrateegiatele lähtuvalt õpilase individuaaloskustest), õppevara (sealhulgas digitaalset), laste varast keeleõpet ning integreeritud õppesüsteemi laste erivajaduste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks. Selgitame. Nõustume sisuliselt, aga lisame juurde, et haridusvaldkond, sh õpikeskkond on Haridusstrateegia 2021-2035 eesmärk ja seetõttu tuleks ettepanek suunata ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Lastekaitse Liit Laiendada tugiteenuste kättesaadavust koolides, samas kindlustades, et kõik lastega töötavad spetsialistid on piisavalt koolitatud, et ära tunda vaimse tervise probleeme. Tugevdada täiendavalt vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas tagades küllaldase arvu lastepsühhiaatreid lisaks teistele vastavalt koolitatud vaimse tervise valdkonna töötajatele. Selgitame. Nõustume sisuliselt, aga lisame juurde, et haridusvaldkond, sh õpikeskkond on Haridusstrateegia 2021-2035 eesmärk ja seetõttu tuleks ettepanek suunata ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaimse tervise teemad ja teenused on Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 ja selle programmi „Tervislike eluviiside toetamine“ fookuses. Lastekaitse Liit Muuta psühhiaatrilise abi seadust, et alaealisel oleks võimalik pöörduda psühhiaatri poole ilma lapsevanema loata. Selgitame. Psühhiaatriline abi on Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 fookuses. Lastekaitse Liit Panustada perepõhise asendushoolduse arendusse ja pakkuda perest eraldatud lastele kvaliteetset asendus- ja järelhooldust, eesmärgiga täiendavalt vähendada laste asutustesse paigutamist, sealhulgas lühiajaliseks viibimiseks, seda eriti alla 3-aastaste laste puhul. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Tagada lastega peredele erinevate nõustamis-, lepitus- ja teraapiateenuste kättesaadavus, samuti tõhustada senist elatise sissenõudmist ja parandada praegust suhtluskorra lahendite täitmise praktikat. Selgitame. 01.09.2022 rakendu s riiklik perelepitusteenus, mis võimaldab lahku läinud vanematel oma laste elukorralduse osas perelepitaja abiga kokkuleppeid sõlmida. Elatis ja lapsega suhtlemise õiguse regulatsioon kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse. Lastekaitse Liit Oluline on märgata lapsi kui eraldi ligipääsetavuse sihtrühma ja uued poliitikad aitavad kujundada võrdsemat, kaasavamat keskkonda, sh et koos füüsilise keskkonna ümberkujundamisega toimuks muutus meie väärtustes ja harjumustes. Teadmiseks võetud. Lastekaitse Liit Lisada juurde see, et Eesti kuulub rahvastiku kasvu ja struktuuri poolest kõige problemaatilisemate Euroopa riikide rühma. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab jätkuvalt , et ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad valdkonnad, nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond. Rahvastiku kriisi lahendamiseks peab tähelepanu pöörama kõigile aspektidele - sündimusele, tervishoiule, suremuse vähendamisele ja rändele. Eesti eripära on väike rahvaarv - peame muretsema lisaks rahvastikule ka turgude - teenuste, koolide, haiglate - vähenemise pärast. Seega on nii perepoliitika kui ka muude poliitikate kujundamisel väga oluline teha teaduspõhiselt õigeid ja kompleksseid samme, kuna neil on pikaajaline mõju. Vaja on leida parimad teaduspõhised rahvastikupoliitilised lahendused, pidades rahvastikukriisi lahendamise seisukohalt vajalikuks universaalset lähenemist, st toetada tuleb kõigi laste sündi ja kasvamist - alates esimesest lapsest. Tuleb leida lahendusi, mis aitaksid tagasi hoida lastetute ja ühelapseliste perede osakaalu suurenemist. Eesti ei ole rahvastiku struktuuri poolest kõige problemaatilisem Euroopa riik, kui võrrelda näiteks rahvastiku keskmist vanust, laste ja vanemaealiste osatähtsust. Heaolu arengukava on tervikuna suunatud kogu elanikkonna heaolu suurendamisele Lastekaitse Liit On vajalik pöörata tähelepanu sellel rühmale, kus on soovitud ja tegeliku laste arvu lahknevus keskmisest suurem; analüüsida noorte inimeste hoiakuid ja arvamusi, mis aitaks muutustest paremini aru saada; pöörata suurem rõhk lõimumisele; arendada poliitikameetmeid, mis aitaksid laste kasvatamist ja töötamist ühitada: kõigile kättesaadav lapsehoiuteenus, piisavat asendussissetulekut pakkuv vanemapuhkuse süsteem + soorollide sümmeetrilisust soosivad hoiakud ja praktikad; lisaks otseste rahaliste toetuste kõrval pakkuda ka laste arengut ja heaolu parandavaid teenuseid. Teadmiseks võetud Lastekaitse Liit Arengukavas on kesksel kohal lasterikkuse väärtustamine ja toetamine, samas eelnevale ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldprintsiipidele tuginedes peab MTÜ Lastekaitse Liit oluliseks kõikide lastega perede toetamist, st toetada tuleb kõigi laste sündi ja kasvamist - alates esimesest lapsest. On ju rahvastikupoliitika oluliseks põhimõtteks inimeste väärtustamine ja kõigile lastele turvalise ning nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna loomine. Selgitame. Nõustume, et oluline on toetada kõiki lapsi ja peresid ning erinevad arengukavas toodud tegevused seda teevadki. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Arengukavas tuleb konkreetselt välja tuua iga mõõdiku soovitud sihttase. Praegu on arengukava eelnõus iga mõõdiku juures üksnes kirjas, kas arengukava eesmärk on mõnda näitajat suurendada või vähendada. Samas puudub eelnõust soovitud sihttase. Arvestatud. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Vaadata üle arengukava üldine sõnastus, sest see ei ole mõistlik ja sellest ei ole võimalik välja lugeda, mis on arengukava tegelik eesmärk. Soovitud sihttasemest sõltub, kui palju ja milliseid tegevusi peab arengukava sisaldama, et soovitud eesmärki saavutada. Arvestatud. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Vaadata üle see, et praegune üldine eesmärk ei võimalda hiljem hinnata, kas heaolu arengukava täitis oma eesmärgid või mitte. Arvestatud. MTÜ Oma Pere Kirjeldatakse olukorda, kus perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Samuti on puudus kriisihooldusperedest. Pöörata tähelepanu sellele, et on puudu peredest, kes saaksid võtta perre lapse(d), kes ei saa mingil põhjusel kasvada oma sünniperedes. Arvestatud. Sõnastust täpsustatud tegevussuundade osas. MTÜ Oma Pere Vaadata üle see, et ei ole välja toodud üldisemat ja suuremat eesmärki tegeleda jätkuvalt perepõhise asendushoolduse arendamisega, uute perede leidmisega, ühiskonna teadlikkuse tõstmise teemal, et leida juurde hooldusperesid ja kriisihooldusperesid. SKA on viimastel aastatel teinud tugevat tööd teadlikkuse tõstmise valdkonnas, aga see töö peaks olema jätkuv ning tehtav koos KOVidega ning asendushoolduses tegutsevate ühingutega. Selgitame. Perepõhise asendushoolduse jätkuv arendamine on arengukavas asendushoolduse üks peamisi tegevussuundi, mis koosneb mitmetest terviklikult omavahel seotud alategevustest, sh teadlikkuse tõstmisest. Detailsemad alategevused kirjeldatakse asendushoolduse valdkonna dokumentides. Pere Sihtkapital SA Lisada selgitus, milliseid rahvastikupoliitika osi arengukavas käsitletakse ja viited dokumentidele, kus käsitletakse rahvastikupoliitika teisi teemasid. Soovituseks lähtuda rahvastikupoliitika ühest võimalikust definitsioonist: rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamisel. Selgitame. Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Rahvastikupoliitika teised teemad nt ränne, tervis jne on kajasatud teistes valdkondlikes arengukavades nagu nt Siseturvalisuse Arengukava 2020-2030, Sidusa Eesti Arengukava 2021-2030, Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030. Pere Sihtkapital SA Probleemide valguses on raske nõustuda väitega, et sündimuse madalseis on ületatud ja mõeldes põhiseaduses seadud eesmärgile keele ja kultuuri kestmise osas, ei ole väga raske mõista kõhklusi suurema sisserände osas. Vaadata see arengukavas üle. Arvestatud . Sõnastust on korrigeeritud. Pere Sihtkapital SA Vaadata üle see, et on oluline vähendada laste saamise soovi ja laste tegeliku saamise vahet, aga sündimuses positiivse tulemuse saamise eelduseks on pered ja eriti sünnitusealiste naiste soov lapsi taastetasemest oluliselt rohkem saada. Teadmiseks võetud. Pere Sihtkapital SA Juhtida tähelepanu sellele, et kuigi arengukavas öeldakse „regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal“ , siis pole näitaja süstemaatiliselt kättesaadav ja SA poolt läbi viidud uuringud annavad põhjuse püstitada hüpotees, et olukord lapse saamise sooviga nooremates vanuserühmades ei pruugi sugugi enam nii ilus olla. Selgitame. Indikaatori väljatöötamise aasta oli ekslikult märgitud 2017. Kuivõrd regulaarselt näitajaid Eestis ei mõõdeta, siis on Statistikaametiga alustatud 2022.a koostööd nii näitaja metoodika kui kogumise väljatöötamiseks. Lõplikult lepitakse näitaja metoodika kokku pärast esmast andmekogumist (piloteerimist 2023.aastal). Pere Sihtkapital SA Lisada arengukavasse alaeesmärk: sündimuse suurendamine . Mõõdikutele seada vastavad sihttasemed. Arvestatud. Uue tegevussuunana on lisatud tegevussuund „Jätkusuutlikku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine“. Pere Sihtkapital SA Lisada arengukava sündimust toetavate tegevuste hulka ka alla 40-aastaste eestimaalaste pere- ja lapsesõbralikkuse „nügimine“ laste rohkema saamise suunas. Selgitatud. Erinevad tegevused, mis laste- ja perepoliitika valdkonnas on arengukava alla toodud, aitavad saavutada arengukava alaeesmärki. Turvalise ja lapsesõbraliku keskkonna loomine, erinevate vajaduspõhiste teenuste pakkumine ning muud peredele olulised hüved, aitavad kaasa ka sündimusele. Pere Sihtkapital SA Rahvastikupoliitikale viidatakse arengukavas kahel korral: lk 4 räägitakse rahvastikupoliitika valitsuskomisjonist ja lk 41 dokumendi viimases lõigus öeldakse, et dokumendi fookuses on ka rahvastiku küsimus ja et selle küsimuse koordineerimiseks on loodud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon. See ei haaku arengukava teiste osadega ja võiks selle välja jätta. Osaliselt arvestatud. Kaasamise all jätsime rahvastikukomisjoni ühe näitena sisse. Pere Sihtkapital SA Ettepanek rahvastiku valitsuskomisjonile algatada Eesti rahvastikupoliitika väljatöötamine. Vastava eesmärgi seadmine arengukava raames. Poliitika peab sõnastama Eesti rahvastikupoliitika täpsed eesmärgid ja nendeni jõudmise teed. Kui rahvastikupoliitiliste eesmärkideni jõudmise teed on sõnastatud mõnes muus riiklikus strateegias, siis dubleerimise vältimiseks piisab, kui rahvastikupoliitika dokument sisaldab täpseid viiteid vastavatele dokumentidele. Teadmiseks võetud ja ettepanek edastatud Rahvastikupoliitika valitsuskomisjonile. Pere Sihtkapital SA Täpsustad rohkem arengukavas toodud tegevusuundasid. Arvestatud. Vabaühenduste Liit ”Tööealise elanikkonna vähenemise tingimustes on möödapääsmatu avalike teenuste osutamine koostöös era- ja vabasektoriga.” Arengukava eelnõus on strateegilise partnerluse olulisust vabaühendustega ja huvikaitse edendamise vajadust nimetatud ainult võrdõiguslikkuse teema sihi saavutamise osas. Koostöö vabaühendustega toetab ministeeriumite valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustab poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Strateegiline partnerlus, vabaühenduste kaasamine ja huvikaitseorganisatsioonide võimekus tuleb olulisena läbivalt välja tuua kõigi viie sihi saavutamiseks. Selgitame. Koostöö ja partnerlus, sh vabaühendustega, kogukondadega, huvirühmadega, huvikaitseorganisatsioonidega jne on arengukava aluseks olev põhimõte. Vabaühenduste Liit Lisada juurde: „Koostöö hõlmab ühtlasi huvirühmade kaasamist ning vabaühenduste ja kogukondade võimestamist.” (See oli kirjas eelmises heaolu arengukavas ning on oluline ka edaspidi). Arvestatud. Vabaühenduste Liit Lisada juurde: „Koostöös vaba- ja erasektoriga efektiivne tööjõuressursi suunamine parimaks võimalikuks avaliku teenuse osutamiseks.“ Arvestatud. Vabaühenduste Liit Kuna vabaühenduste ja huvikaitseorganisatsioonide kaasamine on vajalik kõigi viie sihi saavutamiseks, on asjakohane lisada strateegilise partnerluse arendamine arengukavva kõigi valdkondade üleselt. Selgitame. Koostöö ja partnerlus, sh vabaühendustega, kogukondadega, huvirühmadega, huvikaitseorganisatsioonidega jne on arengukava aluseks olev põhimõte. Vabaühenduste Liit Lisada juurde: “Huvikaitseorganisatsioonide jätkusuutlik toetamine ja võimestamine strateegilise partnerluse kaudu”. Samamoodi on asjakohane käsitleda huvikaitseorganisatsioonide ja vabaühenduste ja avaliku sektori koostöö olulisust ka eelnõu seletuskirjas. Arvestatud. Eesti Lastearstide Selts Lisada arengukavasse ka Eesti lastele kvaliteetse ja professionaalse meditsiiniabi tagamist puudutav aspekt. Vastavalt Euroopa Pediaatria Akadeemia soovitusele peab olema igale lapsele tagatud kvaliteetne pediaatriline abi elukoha lähedal. Arvestades lastearstide nappust ja lausa puudumist mõnes maakonnas (Hiiumaa), on kujunemas olukord, kus lapsi konsulteerivad selleks vastavat eriharidust mitte omavad arstid, mis viib pikemas perspektiivis arstiabi kvaliteedi langusele; sünnitusosakondade sulgemine on viinud selleni, et kaob lastearsti ametikoht ja sünnitama tuleb minna elukohast kaugele. Vajalik on tagada igale lapsele kvalifitseeritud meditsiiniabi elukoha lähedal. Selgitame. Heaolu arengukava katab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – seotud teemasid. Meditsiinilise abi teemad on kajastatud teises Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvas, Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030 ja käsitletakse spetsiifilisemalt „Inimkeskne tervishoid“ alaeesmärgis. Eesti Linnade ja Valdade Liit Teha arengukava konkreetsemaks ja siduda riigi teiste arengukavade ning poliitikadokumentidega. Arvestatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Võimalusel vältida viiteid KOV rolli suurenemisele heaolu tagamisel tulevikus kui selleks eelnevalt kokkuleppeid saavutatud ei ole. Selgitame. KOV rolli ei saa pisendada, sest see on kokku lepitud juba põhiseadusest §154 Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Eesti Linnade ja Valdade Liit Pöörata tähelepanu sõltuvuse tõttu abitusse olukorda sattunud inimestele. Lastega seoses on sõltlasi tegevuste all mainitud (lk 15), täisealiste puhul nendega seotud probleeme märgitud ei ole. Alko- ja narkosõltuvus mõjutab väga oluliselt nii isiku enda, tema perekonna kui ka kogu ühiskonna heaolu. Samuti põhjustab see sihtgrupp hoolekandes suurt kulu ja töökoormust. Sõltuvushäire on väga oluline tegur, sest mõjutab teenuste vajadust, ressursikulu ning lühendab oluliselt tervena elatud aastate hulka, mis on arengukava kohaselt üks heaolu näitaja. Sõltlastega võib olla seotud ka arengukavas välja toodu, et ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on tingitud partneriga seotud probleemidest (lk 6) ja et igal aastal kogevad tuhanded eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist. Selgitame. Nõustume, et sõltlaste sihtgrupp on suurt koormust põhjustav nii hoolekande kui tööturu mõistes. Tõenduspõhise ja eesmärgistatud alkoholipoliitika elluviimiseks on koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud alkoholipoliitika roheline raamat (Sotsiaalministeerium, 2014a). Sõltlaste sihtgrupile on Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030 6. alaeesmärgi (Tervist toetavad valikud) sekkumise 6.2.4. (Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine) juures toodud prioriteetidena näiteks: Tõenduspõhise ja järjepideva sektorite ja valdkondade ülese alkoholipoliitika arendamine ja rakendamine. • Alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise teenuste kättesaadavuse parandamine ning inimkeskseks muutmine. • Alkoholisõltlase lähedastele nõustamise kättesaadavuse parandamine. • Selliste tegevuste soodustamine, mis aitavad luua turvalist keskkonda, vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid. Eesti Linnade ja Valdade Liit Sõltlased on nii hoolekande kui tööturu mõistes suurt koormust põhjustav sihtgrupp, kelle olemasoluga tuleks kindlasti arvestada. „Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.“ Pöörata tähelepanu sellele, et oluline on ka see, et sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenust isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena. Ei ole õige see, et alkohoolikud ja narkomaanid on ainult tervishoiu teema, kui suur hulk töövõime toetusest, töötukassa tööst, hoolekandest jms on seotud sõltlaste abistamisega. Sotsiaalhoolekande korraldus peaks ka toetama sõltlaste ja nende lähedaste heaolu ning sotsiaalse turvatunde kasvu. Osaliselt kinnitab eeltoodud mõtet ka käesoleval hetkel menetletav Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise VTK üks eesmärkidest: „Isikukesksema teenuste korralduse tagamiseks soovitakse leida sobiva toetusega viisid, et osutada teenust spetsiifilistele sihtrühmadele, nagu sõltuvushäirega inimesed…..“. Selgitame. Erihoolekandeteenuste valdkonnas on plaanis luua tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenus psüühikahäirega inimestele, kellel on kaasuva haigusena sõltuvus psühhoaktiivsest ainest. Selliseid inimesi on 6% teenusesaajatest. Tulevikuperspektiivis peaksid erihoolekandeteenuste kaudu saama vajalikku tuge ka raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena, kuid esmalt püütakse aidata neid sõltuvusega inimesi, kes juba erihoolekandeteenuseid kasutavad ja kelle toetamine on puuduva sõltuvusravi tõttu raskendatud ja sageli ebaefektiivne. Olukorras, kus juba praegu on erihoolekandeteenuste järjekorras 1795 inimest, kellest üle poole (2022. a märtsi andmete kohaselt 1185 inimest) vajaksid teenuseid kohe, ei ole realistlik laiendada teenuste sihtgruppi. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kui praegu ei ole andmeid, kuivõrd abivajadus on seotud sõltuvushäirega, siis võiks võtta järgmise perioodi eesmärgiks olukorda kaardistada ja töötada välja ettepanekud selle mõju vähendamiseks ning paremini sihitatud teenusteks. Arvestame. Eesti Linnade ja Valdade Liit Täpsustada heaolu mõistet „absoluutse vaesuse määr“ mõõdiku kontekstis. Praegu tekib küsimus, kas heaolu määramiseks on piisavaks mõõdikuks absoluutne eluga toimetuleku tase majanduslikus mõttes. Selgitame. Indikaator „absoluutse vaesuse määr“ on vaid üks mõõdik paljudest arengukava mõõdikutest ning see iseloomustab vaid inimeste majandusliku toimetuleku ühte aspekti. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus.“ Lisada juurde viide tervist toetavale elukeskkonnale. Arvestatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Käsitleda demograafiliste protsesside juures põgenike siserände teemat. Väidetavalt võivad põgenike sisserände abil lükkuda Eesti rahvastikuprobleemid edasi kuni 30 aastat. Selgitame. Arengukava lisas on olukorra kirjelduses välja toodud, et rahvastiku vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasvul on piirid, eestimaalaste tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis (ei ole teada, mis saab praegustest Ukraina sõjapõgenikest Eestis). Eesti Linnade ja Valdade Liit Mõõdiku selgituses on kirjas, et regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal. Korrigeerida sõnastust, et kas alustati 2017. aastal tegevust või plaaniti alustada ja kuhu tänaseks on jõutud. Selgitame. Indikaatori väljatöötamise aasta oli ekslikult märgitud 2017. Kuivõrd regulaarselt näitajaid Eestis ei mõõdeta, siis on Statistikaametiga alustatud 2022.a koostööd nii näitaja metoodika kui kogumise väljatöötamiseks. Lõplikult lepitakse näitaja metoodika kokku pärast esmast andmekogumist (piloteerimist 2023.aastal). Eesti Linnade ja Valdade Liit Vaadata üle see, et tegevussuundades ja eesmärkides pole sotsiaalse taristu ja eluasemefondi vähetõhususe ja keskkonda koormavale probleemile tähelepanu pööratud. Teema on väga oluline, sest mõjutab inimeste heaolu ja turvalisust. Samuti võivad puudulikud elamistingimused raskendada koduteenuste kättesaadavust, mis on eriti muret tekitav maapiirkondades. Selgitame. Hetkel kehtib elamumajandust puudutav riiklik arengukava „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, millele lisaks kiitis valitsus 2020. aastal heaks rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille peamine eesmärk on renoveerida kogu Eestis 2050. aastaks terviklikult enne 2000. aastat ehitatud hooned. Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad Eesti elanikel soetada või üürida endale sobiv eluase, eluruumide omanikel parandada elamute energiatõhusust ja üürnikel lahendada oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt. Elamu- ja kommunaalmajanduse korralduse eest vastutab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. See on reguleeritud põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Oleme nõus, et sotsiaalsel taristul ja eluasemefondil on suur mõju inimese heaolule ja turvalisusele ning ka antud arengukava siht 4 toodud eesmärkide saavutamisele. Leiame, et arenguava siht 4 juures on olukorra kirjelduse all antud probleem välja toodud ning AK tegevussuundade all keskendume abitehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamisele, mis toetavad inimeste kodudes kui teenusekeskkondades viibimist. Muud toetusmeetmed tulenevad eelpool nimetatud arengukavatest tulenevate tugimeetmete kaudu. Eesti Linnade ja Valdade Liit Vaadata üle see, et on välja toodud laste vaimse tervise probleemide, sealhulgas enesevigastamised ja suitsiidid kasv. Praktikas on kõige kriitilisem psühhiaatrilise abi kättesaadavuse puudumine. Raskes olukorras ei piisa ainult psühholoogist, terapeudist, vaid vaja on ka asjatundlikku ravi. Selgitatud. Laste vaimse tervise probleemidega tegelemine ja nende ennetamine on Sotsiaalministeeriumi jaoks kindlasti üks olulisi tegevusi. Oleme ka heaolu arengukava tegevuste all välja toonud vajaduse toetada suure abivajadusega lapsi ja arendada nende vajadustele vastavaid sekkumisi. Oluline on toetada lapsi ja peresid võimalikult vara ja ennetada probleemide süvenemist – sellega ka arengukavasse toodud tegevustega panustatakse. Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisaks „Imeliste aastate“ programmile, mis on mõeldud 2-8 aastaste laste vanematele, oleks vaja eraldi vanemlusprogramme vanemate laste ja erivajadustega näiteks ATH laste peredele. Riik võiks kaaluda vastavate programmide algatamist. Selgitame. T õenduspõhiste vanemlusprogrammide arendamine seni vähem kaetud sihtgruppidele on tööplaanis 2023-2027. Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisaks välja toodud tugispetsialistide puudusele tuua välja ka puuduse erivajadustega lastega tegelemiseks vajaliku väljaõppe saanud õpetajatest. Vastava tegevussuuna all on küll olemasoleva personali paremat kasutamist tagav dubleerimiste vähendamine, aga ei ole tegevusi, millest oleks näha panustamine vajaliku väljaõppega personali kasvusse, mis olukorda parandaks. Teadmiseks võetud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Selgita, mida on mõeldud antud lausega: „Nõuded ja ootused teenustele ei võimalda tagada ühetaoliselt kõrget teenuste taset ning kvaliteediprobleeme võimendab ebapiisav rahastamine, mis ei võimalda valdkonda tuua ja seal hoida piisavalt sobivate eeldustega spetsialiste.“ Selgitame. Olukorra kirjeldust on muudetud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Viidatud on sellele, et Eesti lastekaitsesüsteemis on keskne roll KOV-i üksustel, kelle ülesandeks on muuhulgas ennetustöö kohalikul tasandil. Lisada selgituse, milliseid tegevusi peetakse ennetustöö all silmas. Selgitame. LasteKS § 6 lg 1 sätestab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kompleksprobleemidega lastele nähakse ette kompetentsikeskuse loomist, mille alla koondada ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused. Puudus on ka sõltuvushäiretega lastele mõeldud rehabilitatsiooni asutustest. Lisaks asutuste koondamisele püüda aidata kaasa ka lisakohtade loomisele. Selgitame. Pöörame suurt tähelepanu erinevatele kompleksprobleemidega lastele, sh sõltuvushäiretega lastele, et töötada neile välja sobilikud teraapiad ja abimeetmed. Eesmärk on, et aina vähem lapsi satuks asutusepõhisele hooldusele ja lapsi oleks võimalik abistada nende koduses keskkonnas. Eesti Linnade ja Valdade Liit Tuua eraldi välja sihtrühmana pikaajalised töötud (sageli sõltlased), kes on kõige raskem sihtrühm, sest nende endi motivatsioon on madal, tööl ei püsita ja seetõttu on neile keeruline leida tööandjat. Tööturu 2021 aasta kokkuvõtte kohaselt oli töötutest 43% tööta üle aasta. Selgitame. Pikaajaliste töötute sihtrühm on osa arengukava sihis 2 nimetatud sihtrühmast-nõrgalt tööturuga seotud, mistõttu nende eraldi välja toomine ei ole vajalik. Eesti Linnade ja Valdade Liit Tööhõive osas siduda rohkem riigi rohepöörde ning regionaalarengu eesmärkidega ja nende poliitikate mõjudega. Lisaks sellele tuleks kirjeldada ligipääsetava keskkonna mõjusid, sest ligipääsetav keskkond, sealjuures ligipääs haridusele, on eeldus oskustööjõu kasvule. Selgitame. Tööhõive ning rohepöörde ja regionaalarengu eesmärkide seosed on välja toodud nii olukorra kirjelduse kui tegevussuundade all. Kuna arengukava katab väga laia valdkonda, on kõiki teemasid käsitletud lühidalt. Ligipääsu haridusele on kajastatud töötajate oskuste arendamise vajaduse all. Vt olukorra kirjeldus: „… oskuste uuendamisel seisavad inimesed silmitsi sotsiaalmajanduslikest ja teistest teguritest tulenevate takistustega.“ Ning tegevussuunad: „ Eesti elanikkonna oskuste ebakõlade vähendamiseks suurendada inimeste motivatsiooni pidevalt juurde õppida, samuti suurendada nende teadlikkust õpivõimalustest ning soodustada ümberkorraldusi töö, õppimise ja pereelu ühitamisel, mis võimaldaks inimestel ennast tööalaselt täiendada“ „…samuti on väga oluline panustada teadlikusse ning tulevikku vaatavasse karjääri- ja oskuste poliitikasse.“ Eesti Linnade ja Valdade Liit Pöörata tähelepanu sellele, et tööturu teema alguses välja toodud kaks punkti on vastuolus: esimeses räägitakse, et igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, on võimalik leida töö, aga teises punktis on kirjas, et töötegijad on terved. Selgitame. Eesmärk on, et võimalikult paljud töötegijad oleksid terved, ent kuni seda eesmärki pole võimalik täielikult täita, peab tegelema ka sellega, et sõltumata terviseseisundist oleks võimalik tööturul oma panus anda. Eesti Linnade ja Valdade Liit Juhtida tähelepanu sellele, et eriti keerulises olukorras on vanemaealised puudega, näiteks nägemispuudega inimesed. Neile on lisaks üldisele digipädevuse tõstmisele vaja ka koolitusi kindlate abivahendite ja programmide kasutamiseks, mis aitaks arvutit kasutada iseseisvalt. Selgitame. Täname olulise tähelepaneku eest. Oleme sellega vajadusega nõus, kuid selgitame, et selle katab HEA-s alaeesmärk 4 tegevussuundades toodud järgnev punkt. … kasutusele võtta abitehnoloogiad nii inimeste kodudes kui teenusekeskkondades (nt hoolekandeasutused). Oluline on, et nutikad lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks, sh hinna poolest. Lahenduste kasutamisel peab olema tagatud juhendamine ja kasutajatugi. Eesti Linnade ja Valdade Liit Täiendava meetmetena võiks kaaluda vanaduspensioni tulumaksust vabastamist. Vastav meede toetaks eakate tööl käimist, mis omakorda hoiaks eakaid aktiivsemana ja aitaks parandada nende majanduslikku seisu. Selgitame. 1.1.2023 jõustub vanaduspensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni suurune tulumaksuvabastus, mis on suurem, kui üldine tulumaksuvabastus (2023. aastal ca 654 eurot kuus vs 500 eurot kuus). Selline maksuvabastuse suurendus läheb 2023. aastal eeldatavalt maksma ca 100 miljonit eurot. Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisada väärtkohtlemise ennetamisele ja avastamisele suunatud tegevused. Vaja suurendada üldsuse ja erinevate spetsialistide, kes tegelevad eakatega, teadlikkust antud sihtrühma vastu suunatud vägivallast. Selgitame. Väärkohtlemise ennetamine on tegevussuuna (vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamine) all välja toodud. Arengukava teksti täiendatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Eelkõige peab muutuma aktiivsemaks eakatele suunatud ennetav sotsiaaltöö24. Toetada tuleb piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd ning vaadata üle kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus ennetustegevuste korraldamise.“ Täpsustada, mida mõeldakse ennetava sotsiaaltöö all. Juhtida tähelepanu sellele, et eelnimetatud auditis soovitab Riigikontroll toetada riigil ennetustööd KOV-ides asjakohase juhendmaterjaliga. Oma vastuses auditile lubas sotsiaalkaitseminister ennetustöö täpsemat määratlemist seaduses ja Sotsiaalkindlusamet väljendas oma vastuses valmisolekut koostada ennetustöö kohta juhendmaterjal pärast seda, kui seaduses on ennetustöö määratlust täpsustatud. Selgitame. Ennetava sotsiaaltöö all peetakse silmas varast märkamist ja sekkumist, mis aitab ennetada toimetulekuprobleemide süvenemist (nt proaktiivne kontakti võtmine riskigruppi kuuluvate inimestega, andmevahetuse parendamine, juhendmaterjalid jms). RK auditile on arengukavas viidatud. Siht 3 all on eraldi tegevussuunana kirjas vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamine, millel on kolm alapunkti. Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisada juurde, et üks olulisemaid vaimse tervise hoidmise meetmeid on füüsilise ja sotsiaalse aktiivsuse soodustamine. See on võimalik vaid siis, kui pakutav elukeskkond on arhitektuurselt kvaliteetne ja sotsiaalselt funktsionaalne avalik ruum, sealhulgas kodulähedased rohealad ning on olemas keskkond, mis toetab aktiivsete liikumisviiside mugavat, turvalist ja atraktiivset kasutust. Kõik avalikkusele mõeldud ehitised peavad olema ligipääsetavad erinevatele sihtgruppidele (nägemispuudega, liikumispuudega, kuulmispuudega, intellektipuude, psüühikahäirega inimesed jt). Arvestatud. Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma poliitikasoovitused toetavad kõiki kaasava elukeskkonna ja inforuumi rajamist. Ligipääsetavuse valdkonna eesmärgid on välja toodud arengukava viiendas alaeesmärgis. Eesti Linnade ja Valdade Liit Vaadata üle see, et ohvriabi osa on teiste teemadega võrreldes ebaproportsionaalselt suur, samas kui näiteks erihoolekannet ei ole praktiliselt üldse puudutatud. Tegemist on valdkonnaga, mille puudujääkidele (ennekõike ööpäevaringsete teenuste halb kättesaadavus) on väga keeruline ka asenduslahendusi leida. Samuti ei ole tegevussuundade all tegevusi, mis aitaksid erihoolekande teenuste kättesaadavust parandada. Selgitame. Arengukava teksti on lühendatud ja muudetud. Ööpäevaringsetele erihoolekandeteenustele on märkimisväärsed järjekorrad. Kahjuks ei ole meil õnnestunud probleemile leevendust leida, kuna puuduvad vahendid uute teenusekohtade ehitamiseks ja jätkusuutlikuks rahastamiseks. Lisaks on juba olemasolevate teenusekohtade puhul raskusi personali komplekteerimisega. Oleme pingutanud, et erihoolekandes oleks võimalik palku tõsta. Järjekordade info kinnitab selgelt, et ööpäevaringsete teenusekohtade vajadus on ülekaalukalt Harjumaale, järgnevad Ida- Virumaa, Pärnu- ja Tartumaa. Need on ka piirkonnad, kuhu uute teenusekohtade loomine on kõige kallim ja tööjõu leidmisel konkurents teiste valdkondadega kõige suurem. 4. alaeesmärgi (Sotsiaalhoolekanne) tegevussuuna „Abi andmise korraldamine esmajärjekorras kohalikul tasandil“ all on toodud isikukeskse erihoolekande teenusemudeli rakendamine ja toe pakkumine kogukonna ning vabatahtlike ressursside sihipäraseks ja järjepidevaks kaasamiseks. Isikukeskse teenusmudeli rakendamine võimaldab tuge pakkuda ka neile inimestele ja nende lähedastele, kes ootavad ööpäevaringse toega teenusele pääsemist. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab ajakohastamist.“ Pöörata tähelepanu sellele, et kui sotsiaalvaldkonda nähakse juhtumikorralduslikus rollis kogu protsessi ja lahenduste leidmise juhina, siis on vaja parandada teiste valdkondade (näiteks haridus- ja tervishoiuvaldkond) koostöövalmidust ühiste lahenduste leidmiseks. Oluline on parandada ka info liikumist erinevate osapoolte vahel. Eriti problemaatiliseks on osutunud tervishoiu ja hoolekande vahele jääv temaatika, näiteks sõltlastega seonduv. Praegused meetmed ei ole piisavad ja kulutusi toob selline lähenemine kõigile, mõelda selle peale kuidas olukorda parandada. Selgitame. Sotsiaalhoolekande programmis planeeritavate tegevuste puhul on eesmärgiks toetada koostöö tugevdamist sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna vahel, mis arvestab inimese vajadusi ning pakuks lõimitud teenuseid. Mis puudutab sõltlasi, siis erihoolekandeteenuste valdkonnas on plaanis luua tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenus psüühikahäirega inimestele, kellel on kaasuva haigusena sõltuvus psühhoaktiivsest ainest. Eesti Linnade ja Valdade Liit Juhtida tähelepanu sellele, et väga oluline on riigi tegevus vajadustele vastavate teenuskohtade arendamisel neile, kellel toetavad teenused ei kata enam abivajadust ning kodus olemine muutub võimatuks. Näiteks erihoolekande teenuste puhul on järjekorrad pikad ning inimene peab sobivat teenust väga kaua ootama, siis võib selle tagajärjel olukord halveneda. Lahenduse leidmise raskuskese langeb siin aga ebaõiglaselt KOV-idele. Selgitame. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) (VTK) toob välja, et erihoolekandeteenuste vajajaid on rohkem kui teenusekohti– erinevate erihoolekandeteenuste järjekorras on 1795 inimest, kellest üle poole (2022. a märtsi andmete kohaselt 1185 inimest) vajaksid teenuseid kohe (VTK lk 2). VTK-s on eesmärgiks seatud erihoolekandeteenuste rahastuse kulupõhisele tasemele viimine, millega tekitatakse huvi erihoolekandeteenuste osutamise vastu ka erasektoris, mis toob kaasa teenuste järjekordade vähenemise (VTK lk 9). VTK-s on kirjeldatud, et järjekordade kaotamiseks oleks turule vaja juurde luua pea 1200 teenusekohta inimestele, kes sooviksid hakata teenuseid kasutama esimesel võimalusel. Kuna teenusekohtade juurdeloomine on ajamahukas tegevus (tuleb leida ruumid, koolitada personali jms), on VTK- s kirjeldatud plaani esitada lisataotlus riigieelarvestrateegiasse (VTK lk 20). VTK- s on üheks eesmärgiks seatud rakendada alates aastast 2025 üle Eesti riigi korraldatavate toetavate teenuste asemel KOV-i koordineeritavat isikukeskse teenuseosutamise mudelit ja täpsustatud, et teenuste tagamine ööpäev läbi tuge vajavatele inimestele, keda ei ole kohalikul tasandil arvukalt, jääb endiselt riigi tasandi (SKA) korraldada (VTK lk 25). Eesti Linnade ja Valdade Liit „Pakutavad teenused on vaja kujundada dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajadustele vastavaks ning parandada ühiskonna teadlikkust dementsusest.“ Lisada juurde ka alkoholisõltuvusest tingitud dementsusel peatumise, mis toob kaasa teistsugused vajadused. Arvestame osaliselt. Selgitame. Uute meetmete planeerimisel saame tehtud ettepanekut arvestada. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Eesti sotsiaalsüsteem saaks senisest oluliselt rohkem panustada ÜRO kestliku arengu37 ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide38 saavutamisse.“ Näidata siinkohal täpsemat ja näitlikumat teemakäsitlust. Selgitame. Tunnistame nimetatud teemade olulisust. Arvestades, et arengukava põhitekst peab olema lühike, siis pikem teemakäsitlus on viidud arengukavaga kaasas käivasse lisasse. Samas, arengukava sissejuhatava osa üldeesmärkides, väärtustes ja põhimõtetes, mis annab suuna kõikidele alaeesmärkidele, on toodud viited säästlikkusele ja kliimaeesmärkidele. Sotsiaalhoolekandes arvestame nende printsiipide rakendamisega programmi väljatöötamisel ja igapäevaselt poliitika kujundamisel. Eesti Linnade ja Valdade Liit Täpsusta, millised on tagajärjed ja vastutus, kui riik ei ole oma teenuste kättesaadavust taganud. Selgitame. Sotsiaalhoolekande korraldamine on terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Euroopa Liidu poolt on ka Eestile seatud siht tagada inimväärne elu kõikides eluetappides. Loodav Euroopa hoolduse strateegia keskendub inimeste õigusele saada kvaliteetseid ja taskukohaseid pikaajalise hoolduse teenuseid, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused. Riigi eesmärkideks HEA rakendamisel saab olema nii riigi ja KOV võimekuse tõstmine rahvusvaheliste lepingutega või seadustega pandud kohustuste/ülesannete täitmisel. Eesti Linnade ja Valdade Liit Selgitada, mida mõeldakse kogukonnapõhiste teenuste all ja, kellele sellisel juhul avalikku raha suunatakse. Kogukonnapõhised teenused võimaldavad inimestele pakkuda vajalikku tuge ja abi oma kogukonna keskel, kohalikul tasandil. Kogukonnapõhiselt teenuste osutamine võimaldab abivajadust märgata õigeaegselt, võimalikult kaua elada inimesel oma kodus ja seeläbi vältida või edasi lükata institutsionaalsetele teenustele liikumist, säilitada inimeste jaoks võimalused olla kaasatud ja langetada iseseisvalt otsuseid kogukonna poolt pakutavate teenuste kasutamisel. Eeskätt liigituvad siia alla toetavad erihoolekandeteenused, teenusmaja jms. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Investeeringud institutsionaalsesse hooldusesse võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada.“ Lisada mõtte sotsiaal- ning tervishoiuvaldkonna koostöö parandamise kohta, et vajalikud teenused oleksid kodus tagatud ka keerulisemate juhtumite puhul. Selgitame. Heaolu arengukavas on selgelt seatud fookusesse tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi parem koostoimivus, mida toetab muu hulgas teenustevajaduse hindamise korrastamine ja arendamine, sh abivajaduse hindamise korralduse ja hindamispõhimõtete ülevaatamine ning hindamispõhimõtete sidumine ja ühtlustamine valdkonnaüleselt. Erinevate teenussüsteemide parema koostoime kaudu välditakse teenuste dubleerimist, katmata abivajadust ning ressursside ebaotstarbekat kasutamist. Lisaks on lk 26 ühe tegevussuunana toodud: pakkuda hoolekandeteenuseid koordineeritult ning tihedas koostöös tervise- ja muude (sh kogukondlike) teenustega, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut ja turvalisust. Iseseisvat hakkamasaamist aitavad toetada ka tehnoloogilised abivahendid. Olulise tegevusena saab veel välja tuua ka tervise- ja sotsiaalsektoris abivajaduse tuvastamiseks sihtrühmapõhise ning algoritmidel põhineva ühise riskihindamise rakendamine, et pakkuda kodus elavale inimesel õigeaegset tuge. Eesti Linnade ja Valdade Liit „Kasutusele võtta abitehnoloogiad nii inimeste kodudes kui teenusekeskkondades (näiteks hoolekandeasutused).“ Lisada vajaduse tagada lahenduste parim võimalik disain nende kasutamise kogemuse mõttes. Arvestatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Erihoolekande korralduse kontekstis tuleks kindlasti rõhutada piisavat rahastust, vajadust paindlikuma korralduse ja kättesaadavamate teenuste osas. Selgitame. Erihoolekande korralduse kontekstis on HEA-s toodud välja isikukeskse erihoolekande teenusemudeli rakendamine (nn ISTE projekt psüühiliste erivajadustega inimestele), kui sotsiaalvaldkonnas parim näide sotsiaalvaldkonnas, kuidas teenuseid kohalikul tasandil korraldada ja rahastada. Samuti on HEA tegevussuuna „Teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadustest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine“ all rõhutatud vajadust parandada riigi ja kohalike omavalitsuste dialoogi, et osapoolte ootused ja ülesanded teineteisele oleksid selgemad. Mainitud tegevussuuna all on näitena välja toodud, et erihoolekande korraldus vajab suuremahulisi muutusi, sealhulgas rahastamise korralduses ning vastutuse jagunemises riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, aga ka muude avalike teenuste kättesaadavuse tagamises ning töötamise võimaluste parandamises, et inimesed oleksid kogukonda paremini kaasatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit Pöörata tähelepanu sellele, et infosüsteemide arendamise puhul on väga oluline kasutusmugavus – süsteemid ei tohiks takistada või olla sotsiaaltöötajale lisakoormuseks, vaid peavad olema töö tegemist toetavad töövahendid. Lähtume HEA-s kirjeldatud tehnoloogia ja lahenduste kasutamisele võtmisel roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ välja pakutud suundadest ja lahendustest. HEA-s nimetatud eesmärkide saavutamiseks on plaanis Hoolekandeprogrammi kaudu rakendada mitmeid toetavaid tegevusi, mis aitavad igapäevaselt nii inimest kui ka sotsiaaltöötegijat. Selleks planeerime teabetehnoloogia kasutuselevõtmist sotsiaaltöö igapäevasesse korraldamisse ehk nutikate lahenduste loomist teenuste ja toodete pakkumisel. Eesti Linnade ja Valdade Liit Pöörata tähelepanu sellele, et võtmetegur hoolekandelise abi tagamisel on pädeva personali piisavus. Olukorra kirjelduses on välja toodud, et tahetakse parandada õppe sisu, aga tegevusi, mis aitaksid valdkonda inimesi juurde tuua, ei ole. Ainult raha suurendamine ei vii olukorra muutumiseni, kui pole inimesi, kes teenust osutaksid. Pädevusnõuete tõstmine põhjustab esialgu hoopis abiosutajate vähenemist, sest nõuetele mitte vastavad inimesed peavad valdkonnast lahkuma. Arvestame. Hoolekandeprogrammis on plaanis valdkonna tööjõu-uuringutele tuginedes tegevusi ka tööjõupakkumise suurendamisele, oskuste parandamisele ja sotsiaalvaldkonnas töötamise väärtustamisele. Eesti Linnade ja Valdade Liit Viimased kolm aastat on sotsiaalvaldkond olnud koormatud kriisidest tulenevate täiendavate ülesannete tõttu. Lähenemine, et kriisideks uusi struktuure ei looda vaid korraldavad ja tegutsevad need, kes tavaolukorraski, ei toimi, kui ka tavaolukorras on vastavast ressursist puudus. Vähemalt hoolekande ossa tuleks sisse tuua kriisplaneerimise, kriisideks valmisoleku ja kriisijuhtimise võimekuse tõstmine. Kriisidega seonduv tuleks üle vaadata ka teiste arengute juures – näiteks erinevate teenustega inimeste pikem kodus hoidmine tähendab seda, et kriisiolukorras tuleb olla valmis erivajadustega inimeste evakuatsiooniks jms. Väga oluline on silmas pidada ka valdkonnas töötavate inimeste heaolu. Kriisidega seonduv vajab parandamist, sest vastasel juhul töötajad väsivad ning jätkukriiside olukorras nagu praegu, hakkavad spetsialistid valdkonnast lahkuma või ise abivajadusse langema. Selgitame. Nõustume ettepanekuga. Toimepidavuse tagamine ja selle planeerimine on heaolu arengukava uus läbiv põhimõte ning see võetakse fookusesse kõikide alaeesmärkide all. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaaluda vajadust pöörata tähelepanu erivajadustega naistele. Selgitame. Mõõdikud, mida arengukava elluviimise käigus jälgitakse, on palju rohkem kui arengukava formaat võimaldab käsitleda, aga puuetega/erivajadustega inimeste teema ei ole kindlasti fookusest väljas, vaid seda jälgitakse erinevate poliitikate kujundamise ja rakendamise raames ent see ei ole otseselt kajastatud arengukava mõõdikute valikus. Erivajadustega naistele pööratakse tähelepanu nii soolise võrdõiguslikkuse kui võrdse kohtlemise teemade all. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kavas on moodustada arengukava juhtkomisjon ja ekspertkogu, kellel on planeeritud oluline roll. Tagada KOV-ide piisava esindatuse. Arvestatud. Justiitsministeerium (laekunud mitteametlikult) Lisada selgituseks juurde viite praegu muutmisel olevale eelnõule 573 SE (Parlamendis kinnitatud 19.07.22) selle lõigu juurde, kus on sõnastus: „Laste heaolu tagamine on võimalik vaid eri valdkondade koostöös. Praegu on lastega seotud infovahetus sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna vahel puudulik ning osapoolte rollid ja vastutus ebaselged.“ Teadmiseks võetud. Justiitsministeerium (laekunud mitteametlikult) Arengukava osana luua rassismivastane tegevuskava, mille väljatöötamise ja täitmise eest vastutaks SoM. Eestil puudub tegevuskava või strateegia rassismi ja ksenofoobia ennetamiseks ja nende ilmingute vastu võitlemiseks. Seda teemat ei ole lõimumiskavades, rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 eelnõus ega senistes heaolu arengukavades käsitletud. Tegemist on teemaga, mille kohta Eesti annab iga aasta EL põhiõiguste ametile ja ka rahvusvahelistele organisatsioonidele aru, mh tehakse pidevalt soovitusi selle kehtestamiseks. Ka ilma rahvusvahelise surveta on tegemist teemaga, mis vajab Eestis süsteemset käsitlemist. Sotsiaalministeerium vastutab ühtlasi EL-i tasandil nn rassismivastase direktiivi 2000/43/EÜ eest. Euroopa komisjon avaldas 18.09.2020 teatise „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020-2025“. Ka selles kutsutakse liikmesriike üles töötama välja ja võtma vastu rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastased riiklikud tegevuskavad (vt lk 16-17). JuM-i valitsemisalas on rassismi ja ksenofoobia karistusõiguslikud aspektid, kuid rassism ja ksenofoobia laiemalt on võrdsuspõhiõiguse ja sotsiaalse sidususe ning heaoluga seotud küsimused, mis kuulub SoMi valdkonda. Euroopa komisjonil on plaanis järgmisest aastast kontrollida liikmesriikide rassismivastase tegevuskava koostamist ja rakendamist ning selle kohta esitada aruanne. Tänaseks on ka Euroopa komisjoni ekspertgrupp koostanud liikmesriigi rassismivastase tegevuskava juhtpõhimõtted, mis on saadaval siit . Selgitame. Täname kommentaari eest. Eesti riigi suund viimastel aastatel on luua vähem eraldi arengukavasid ning pigem liita erinevaid teemasid. Käesolev Heaolu arengukava on selle suuna suurepäraseks näiteks. Paratamatult tähendab see suund ka seda, et arengukava maht on piiratud ning tekst järgib teatud üldistatuse taset. Seetõttu ei ole võimalik minna kõigi võrdse kohtlemise seaduses toodud tunnuste ja nendega seotud vähemusrühmade probleemide detailse kirjeldamiseni ning välja on toodud nii olukorra kirjelduses kui tegevusuundades peamised laiemad probleemid ja tegevused. Juhime ka tähelepanu, et arengukavas on siiski eraldi viidatud, et senisest enam on vajalik pöörata tähelepanu ka rassilise diskrimineerimise vähendamisele. Tegevuste detailsema kirjelduse võib leida arengukava programmidest. Samuti on kavas sel teemal teha eraldi ühine kokkusaamine SOMi, JUMi, KUMi ja SIMi vahel, kus edasised tegevused ja plaanid saab nelja ministeeriumi koostöös ühiselt kokku leppida. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Kokku on pandud 2 suurt ja erinevat poliitikavaldkonda – sooline võrdõiguslikkuse ja vähemuste õigused. Sõnastada need 2 eraldi eesmärki, millel on erinevad indikaatorid ja meetmed. Praegu loob kahe suure teema kokku surumine ühe eesmärgi alla mulje nagu nende küsimustega ei soovitaks justkui tõsiselt tegeleda. Selgitame. Heaolu arengukava on väga suure skoobiga strateegiline dokument, mis koondab paljusid erinevaid valdkondi. Need on püütud 5 peamise alaeesmärgi kaudu ära kirjeldada. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on ühise alaeesmärgi all, kuid see ei vähenda nende teemade eraldiseisvat tähtsust ega ampluaad. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus On sõnastatud 2 teemavaldkonda – seejuures on kasutatud mõistet „toetada võrdset kohtlemist“. Vähemuste võrdne kohtlemine tuleb tagada, sest ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on seadusega keelatud (vt võrdse kohtlemise seadus paragrahv 2). Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ühiskonnas saab edendada, teadlikkust sellest saab sihtrühmade hulgas tõsta jms, aga praegune sõnastus on ebamäärane ja ei kohusta millekski. Vaadata need kohad üle. Arvestatud. Sõnastust on parandatud. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Vaadata üle see, et arengukavas kasutatakse ebamäärast sõnastust, nagu „tuleb tegeleda analüüsitegevustega“ jms, selle asemel, et kinnitada, et valitsus korraldab arengukava kehtivuse järgmisel perioodil selle, et Statistikaametil on edaspidi värsked, ajas võrreldavad ja poliitikakujundamiseks vajalikud andmed, mis näitavad soolise võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide olukorda (näiteks lk 39). Arvestatud. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik , arengukava eelnõu kirjeldav osa mainib võrdõigusvoliniku kui keskselt olulist institutsiooni, kelle pädevuses on abistada diskrimineerimise läbi kannatanut ja edendada nii sugude võrdsust kui ka vähemuste võrdseid võimalusi, siis konkreetseid tegevusi voliniku institutsiooni arendamiseks, sellele ulatuslikemate ressursside tagamiseks jms arengukava ei maini. Tuua rohkem informatsiooni välja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni tugevdamise kohta. Arvestatud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku on mainitud nii soolise võrdõiguslikkus tegevussuuna „Soolise võrdõiguslikkuse alase õiguskaitse tõhustamine“ kui võrdse kohtlemise tegevussuuna „Tõhusa valdkondliku õiguskaitse korraldamine“ raames. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Kuna eelnõu näeb ette taas võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala laiendamise, siis mis puudutab puuet, seksuaalset identiteeti, vanust ja veendumust, siis peab sellega kaasnema ka voliniku asutusele lisaressursside eraldamine. Lisaks vaadata üle see, et võiks olla plaanis seadusega tagada voliniku värbamise konkursi suurem läbipaistvus ning nõue, et volinikuks kui kõrgeks ametiisikuks võib saada vaid soolise võrdõiguslikkuse või vähemusgruppide võrdsete võimaluste tunnustatud asjatundja. Täname olulise kommentaari eest, võtame teadmiseks. Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] 30.01.2023 nr 1.1-10/5-2 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Heaolu arengukava 2023-2030 menetlusest Riigikogus Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Käesolevaga teavitame, et „Heaolu arengukava 2023–2030“ arutelud on Vabariigi Valitsuses lõpusirgel ning arengukava esitatakse Riigikogule arutamiseks peale 2. veebruaril 2023. a toimuvat Vabariigi Valitsuse istungit. Palume arengukava sotsiaalkomisjoni istungi päevakorda arvamist esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: 1. „Heaolu arengukava 2023–2030“ põhidokument 2. Arengukava lisa 3. Seletuskiri 4. Kooskõlastustabel Heleri Reinsalu 6269 735 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 LISA Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse poolt Riigieelarve seaduse alusel kehtestatud Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korrast1 ja Riigikantselei poolt koostatud Strateegilise planeerimise käsiraamatust2. Lähtuvalt valdkondlike arengukavade koostamise kokkuleppest ja heast tavast, on arengukava põhidokument pigem üldine ja mahult lühike ning täiendav, tausta avav ja selgitav info tuuakse eraldi lisas. Käesolevasse lisasse on koondatud:  arengukava aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete selgitus;  pikem ülevaade arengukava aluseks olevast olukorrast;  mõõdikute metoodikate kirjeldus ja viited allikatele;  arengukava panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse;  mõjude analüüs;  kaasamisprotsessi kirjeldus;  seosed valdkondlike arengukavadega, olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste kontseptsioonide ja strateegiatega. Arengukava aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete selgitus Alljärgnevalt on välja toodud valik arengukava aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid, mis aitavad lahti mõtestada seda baasi, millest lähtuvalt on valitud tegevussuunad ja nende sisu ning mis on aluseks kõikide arengukava puudutavate tegevussuundade elluviimisel. Kindlasti ei ole loetelu lõplik ega ammendav, aga see peegeldab olemasolevat olukorda ehk seda, mis erinevates aruteludes ja kirjaliku tagasiside põhjal kõige rohkem märkimist leidis ja kõige aktuaalsemaks kujunes. Aja jooksul võib see pilt täpsustuda ja täieneda lähtuvalt muutuvast olukorrast ja muutuvatest vajadustest. Toetatud on väärikas elu ja iseseisev toimetulek  Inimesel on iseseisvus enda elu puudutavate otsuste ja valikute tegemisel.  Hoolekanne toimib põhimõttel, et inimene tuleb üldjuhul ise või oma perekonna toel toime. Riik ja kohalikud omavalitsused saavad luua iseseisvat toimetulekut soodustava keskkonna ja tulevad appi siis, kui inimene oma olukorra või elusündmuste tõttu vajab täiendavat tuge.  Inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda kogukonna tegemistes ja ühiskonnaelus.  Inimese elukeskkond on ligipääsetav ja takistusteta. Tagatud on sooline võrdsus ja võrdsed võimalused  Kõigil Eesti inimestel on sõltumata nende soost võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 1 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 2 Strateegilise planeerimise käsiraamat https://valitsus.ee/media/345/download 1   Poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid. Elukaareülene ennetus ja terviklik tugi  Hea tervis, töökeskkond ja sotsiaalkaitse tähendab probleemide ennetamist – sotsiaalkaitses on ennetus tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva toimetuleku igas eluetapis.  Inimese vajadusi hinnatakse ja abi pakutakse terviklikult, vältides asjatut dubleerimist ning raha- ja inimressursi raiskamist.  Toetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tugi on tagatud kogu abivajaduse jooksul. Igal tasandil on põhimõtteks koostöö ja partnerlus, panustatakse aktiivselt rahvusvahelisel tasandil  Inimest ja tema lähedasi kaasatakse abivajaduse tekkimist soosiva olukorra ennetamisse ja lahendamisse.  Ametkondade koostöö ja koostöö kohalike omavalitsustega aitab tagada, et inimese vajadusi käsitletakse terviklikult, ühtselt ja tulemuslikult.  Tööpoliitikat kujundavad töötajate, tööandjate ja riigi esindajad üheskoos.  Koostöö kogukondade, mittetulundus- ja ärisektoriga toob esile ja väärtustab nende rolli poliitikakujundamisel, abi pakkumisel, uudsete lahenduste leidmisel ja huvikaitse pakkumisel ning aitab efektiivselt suunata tööjõuressursi parimaks võimalikuks avaliku teenuse osutamiseks  Teiste riikide kogemusest õppimine ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldab leida kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi. Osaletakase aktiivselt Euroopa Liidu ja rahvusvahelises koostöös.  Koostöö hõlmab huvirühmade kaasamist ning vabaühenduste ja kogukondade võimestamist, sealhulgas huvikaitseorganisatsioonide jätkusuutliku toetamise ja võimestamise strateegilise partnerluse kaudu. Teadmiste- ja tõenduspõhisus ning innovatsioon  Poliitikamuudatused ja meetmed annavad soovitud tulemuse, kui partnereid kaasates on valideeritud probleem, kokku on lepitud selge eesmärk ning kaalumise tulemusel on otsustatud parima teadaoleva lahenduse kasuks.  Poliitikamuudatuste mõju suudetakse nii ettevaatavalt kui ka tagantjärele hinnata ning vastavaid hinnanguid võetakse valikute ja otsuste tegemisel arvesse.  Soositud on uute lahenduste katsetamine ja võimaluste loomine innovatsiooniks. Avalikke vahendeid ja inimressurssi kasutatakse säästlikult  Raha ja inimressursi piiratust arvestades kasutatakse avalikke vahendeid eesmärgipäraselt ja tulemuslikult.  Kasutatakse digitaalseid lahendusi ja kvaliteetseid andmeid ning arendatakse sündmusteenuseid. Areng on looduskeskkonda ja inimese tervist säästev 2   Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda ja inimeste tervist säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise, tervist hoidva ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus. Tagatud on toimepidevus  Ministeerium ja selle allasutused tegutsevad järjepidevalt ning tagatud on teenuste ja muu abi osutamise jätkusuutlikkus vastavalt kokkulepitud kavadele nii tava- kui kriisiolukorras. 3 Olukorra kirjeldus Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015. aastast. 2022. aasta seisuga oli rahvaarv 1,33 miljonit inimest. Statistikaameti prognoosi kohaselt (stsenaarium 2 – kõrgem sündimus, kõrgem ränne) 3 elab Eestis 2030. aastal 0,2% ja 2060. aastal 0,6% enam inimesi kui praegu. Tööealine elanikkond väheneb prognoosi kohaselt 2060. aastaks 7,6%, samas kui 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 29%-ni. Puudega inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure (vastavalt 9% ja 11%) ja kasvava4 osa elanikkonnast. Rahvastiku vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasvul on piirid, eestimaalaste tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis (ei ole teada, mis saab praegustest Ukraina sõjapõgenikest Eestis). Olulisim rahvastikku kujundav protsess on sündimus. Viimastel aastakümnetel on selles osas toimunud oluline muutus, mille tulemusel on praeguste laste põlvkond oma vanemate põlvkonnast 20–30% väiksem. Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele. 1990-ndad olid majanduslikult raske ja poliitiliselt ebastabiilne aeg, kuid laste saamist planeeritakse enam turvalises ja stabiilses keskkonnas. Madala sündimuse taseme oluliseks põhjuseks oli ka laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka.4 Sündimuse nn ajastuspööre, mis käivitus Eestis 1990. aastatel, paarkümmend aastat hiljem kui Põhja- ja Lääne-Euroopas, peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. 1990. aastatel sündinud põlvkond on väiksem ning see on toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, seejärel järgmiste haridustasemete (üli)õpilaskondade kujunemises ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. Nüüdseks on see põlvkond jõudnud sünnitusikka ja kuna nende arv on eelnevast põlvkonnast väiksem, toob see endaga paratamatult kaasa sündide arvu vähenemise. Sündimus pole endiselt piisav, et tagada positiivne loomulik iive, samas on võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul on soovitud keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade samade näitajatega. Kuigi sündimuse summaarkordaja on praegu umbes 1,6 last naise kohta, on põlvkonnavaates sünnitusea ületanud naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last. See näitaja ületab EL-i keskmist. Rahvastikutaasteks vajalik tase on aga 2,05 last naise kohta. Lähima kümne aasta jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus aasta sündimust kirjeldava summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel väheneb. Samas, isegi sündimuse näitajate kasvu korral rahvastiku vanusekoosseisust tulenevalt sündide arv järgmise kümne aasta jooksul pigem väheneb ja hakkab alles siis kasvama. 3 Rahvastikuprognoos koostati aastal 2019, mil varasemate trendide alusel ennustati ka kõige positiivsemas stsenaariumis välisrändesaldo väiksemaks, kui see on siiani tegelikult olnud. Arvutused on siin tehtud selle põhjal. 4 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360). 4 Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed ja naised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus. Kuni 2020. aastani oli Eestis tööhõive määr üks Euroopa kõrgemaid 5 ning paljude teiste tegurite kõrval võib seda pidada ka turvalise paindlikkuse mudeli rakendamise tulemuseks. 2020. aastal vähenes Eesti tööhõive määr majanduslanguse tulemusel oluliselt ning töötus kasvas. Kui Eesti majanduslangus oli Euroopa Liidus üks väiksemaid, oli selle mõju Eesti tööturule Euroopa Liidus kõige suurem, mis võib viidata nii Eesti tööturu paindlikkusele kui ka töötajate kaitse nõrkusele. Edaspidi tuleb arvestada, et tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mittetraditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk. Uute töövormidega ning tööaja ja -koha paindlikkusega kaasnevad nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist, samuti kehva töökeskkonda ja ebavõrduse suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt). Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Samuti on täiend- ja ümberõppes osalemise aktiivsus väiksem meeste seas ning osalemise aktiivsuses on erinevusi ka piirkonniti. Kuigi Eesti elanikud elavad keskmiselt kauem kui varem6, elavad mehed tervena vaid 52,8 ja naised 55,6 eluaastat7. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv, mida võimendab koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, kusjuures sageli juhtub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes. Samuti võivad töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad 5 Eurostati andmetel vanuses 15–74 Eestis 68,7% ja Euroopa Liidus keskmiselt 60,9%. 6 Keskmine oodatav eluiga 2020. aastal on meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Statistikaamet prognoosib keskmise eluea jätkuvat kasvu. 7 Eesti Statistikaamet: https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-105 5 tervisehäired. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired. Koroonakriis tõstis esile vajaduse oluliselt panustada bioloogiliste ohtude (sh COVID-19) ennetusse töökohal. Suhtelises vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga alla 631 euro kuus) elavate inimeste osakaal on viimastel aastatel püsinud 21–22% ringis. Absoluutses vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga kuni 221 eurot) elavate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud, ulatudes 2,2%ni 2020. aastal.8 Nii absoluutne kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi, lapsi, vanemaealisi ja töötuid. Selgelt märgatavad on vaesuse regionaalsed erinevused - suurimad on vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Sotsiaalsetel siiretel (riiklikud toetused, kindlustushüvitised ja pensionid) on jätkuvalt suur, kuid mitte alati tulemuslik roll vaesusesse sattumise takistamisel. Siirete mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud pea 40% ja absoluutses vaesuses üle 20% elanikkonnast. Samas töötutest elab vaesusriskis 40,3% ning absoluutses vaesuses 11,1%, mis on ühtlasi Euroopa suurim osakaal. Vanaduspensionäride suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (47,6%) võrreldes kogu elanikkonnaga. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%9. OECD ja Euroopa Liidu riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on vastavalt 20%10 ja 27%11 ringis. Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemilt tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega nõuab lahendusi, kuidas rahuldada majanduslikke ja tööturu vajadusi, tagada sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus ning toetada inimese heaolu järjepidevat kasvu. Stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses. Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon (36,4%) ja ametialane sooline segregatsioon (34,2%). Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti12. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel. Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust 8 Eesti Statistikaamet: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=LES01 9 Allikas: Eurostat 10 Social spending, OECD: https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 11 Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/web/social-protection/data/database 12 Allikas: Statistikaamet, 2020 6 toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises. Institutsionaalne suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega valdkondadeüleselt, süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane. Võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste suhtes.13 Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse orientatsiooni ja puude tõttu.14 Sallivus mõjutab inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga, samuti võib sellel olla mõju ühiskonnaelus (sh tööelus) osalemisele ja panustamisele. Piiratud ligipääs ruumile, infole, teenustele ja kultuurile mõjutab suurt osa elanikkonnast. Arvestada tuleb laste, vanemaealiste, erivajadusega inimestega, samuti nendega, kes võivad vajada ligipääsetavaid lahendusi. Ligipääsetavuse põhimõte tuleks lõimida avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, et luua kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused osaleda ja iseseisvalt toime tulla. Alaeesmärk 1: lapsed ja pered Esmaste andmete põhjal saab järeldada, et aastal 2022 toimus järsk sündimuse langus. Sünnitusealiste naiste vanusjaotust arvestades oli sündide arvu langus ootuspärane, kuid langus oli kiirem. Sünnijärjekorra järgi vaadates sünnib esimesi lapsi järjest vähem, mistõttu jätkub sündimuse langus ka tulevikus, kuni suureneb jälle esimesi lapsi saavate naiste vanusrühm. Sündide arvu vähenemisest ja surmade arvu tõusust tingitud langus loomuliku iibe näitajas on seega paratamatu ja loomulik iive väheneb kogu arengukava perioodi. Seetõttu on vajalik terviklikult toetada sündimustaset tõstvaid meetmeid. Eesti laste- ja perepoliitika hõlmab nii rahalisi meetmeid kui ka teenuseid ja õigusi. Mitmed Eesti universaalsed rahalised hüved, sealhulgas näiteks vanemahüvitis ja lasterikaste perede toetused, on Euroopas ühed eesrindlikumad ja tulemuslikud nii vaesuse leevendamisel kui sündimuse toetamisel. Toetused ja hüvitised moodustavadki enamiku perepoliitika valdkonna eelarvest. Samal ajal on Eesti panus teenuste arendamisse võrreldes muude Euroopa riikidega palju väiksem – ennetus, aga ka suurima abivajadusega lastele ja peredele mõeldud teenused ja tugimeetmed vajavad senisest enam tähelepanu. Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. 13 Eurobaromeeter. 2019. Diskrimineerimine ELis 2019. a. Leitav võrgus: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/s urveyky/2251 14 Ibid. 7 Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Ligi 9000 lapsel on tuvastatud puue ning iga viies laps vajab mõnda hariduslikku tugiteenust. Märkimisväärselt on kasvanud psüühikahäirega laste arv. Ka lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sealhulgas enesevigastamine ja suitsiidid. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Vähe on spetsiifilise vajadusega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mõned teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavalt ja kiirelt abi pakkuda. Teenuste puudus või sobimatus takistab vanemate osalust tööturul – üle 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl. Lastega seotud hoolduskoormuse tõttu prognoositakse 2025. aastaks riigile saamata jäänud tulu ca 13–18 mln eurot. Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekeskkonnas. 2021. aastal registreeriti Eestis 663 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Registreeriti ka ligi 3800 perevägivalla kuritegu, millest 27% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. Vägivald peres kahjustab last ka siis, kui ta pole selles osaline. Kriminaaluurimiseni jõudnud laste väärkohtlemise juhtumitest ilmneb, et vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda enamasti tulenevalt teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest, aga laps võib olla ka vanematevahelise vägivalla kaasohver. Eesti lastekaitsesüsteemis on keskne roll kohaliku omavalitsuse üksustel, kelle ülesanne on muu hulgas teha ennetustööd kohalikul tasandil ning hinnata abivajavate laste vajadusi ja pakkuda abimeetmeid. Laste heaolu on võimalik tagada vaid eri valdkondade koostöös. Praegu on lastega seotud infovahetus sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna vahel puudulik ning osapoolte rollid ja vastutus on ebaselged. Kohaliku omavalitsuse üksustes lastekaitsetööd tegevate spetsialistide arv on viimasel viiel aastal kasvanud, ent 2020. aastal oli Eestis seitse kohalikku omavalitsust, kus lastekaitsetöötajat ei olnud või lastekaitsetöötaja töötas osakoormusega, ja 20 kohalikku omavalitsust, kus töötas vaid üks täiskoormusega lastekaitsetöötaja. Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond on pere (perepõhine asendushooldus), elas 2020. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 35% kõigist asendushooldust vajavatest lastest (ca 800 last). Nendest 2% olid alla 3-aastased. Asutuses elavate laste arv on järk-järgult vähenenud, ent perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Asutusepõhiste teenuste asendamine perepõhise toega on praegu takistatud, sest pole piisavalt peresid, kes oleksid valmis lapsi ajutiselt või pikemalt kasvatada võtma. Samuti ei leidu kompleksprobleemidega lastele sobivaid teenuseid, mis ennetaksid asutusse paigutamist ja milles oleksid integreeritud ravi, rehabilitatsioon ja haridus ning vajaduse korral mõjutusvahend. Kuigi viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele ja töötuse vähenemisele laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus jõudsalt vähenenud, elab siiski 2,5% Eesti lastest absoluutses vaesuses (s.o hinnanguliselt ligi 6500 last) ja 15,2% lastest suhtelises vaesuses (s.o hinnanguliselt 38 900 last). Laste vaesust mõjutab 8 peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses ongi kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 5,3% elab absoluutses ja 27,3% suhtelises vaesuses. Majanduslikult haavatavad on ka väikelaste vanemad. Neil võib olla raskusi tööturule naasmisel, samuti võivad nad esimesel tööle naasmise järgsel aastal sattuda keerulisse olukorda, sest hooldus- ja haigushüvitised ei taga vanemale adekvaatset asendussissetulekut. Haige lapsega kojujäämine või vanema enda haigestumine mõjutab sel juhul oluliselt pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. See võib omakorda mõjutada negatiivselt pereplaneerimise otsuseid ja vähendada järgnevate laste sünni tõenäosust. Sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamise osa on ka ohvriabi arendamine. Ohvriabi arendamise eesmärk on see, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvrid saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks nii, et nad suudavad parimal võimalikul moel eluga edasi minna. Eestis on väljakutseks ohvriabiteenuste kättesaadavus – seda põhjustab nii spetsialistide kui tavainimeste vähene oskus abivajajat märgata ja asjakohast abi pakkuda. Spetsialistide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on vähene, alati ei osata traumareaktsioone ära tunda ja neile adekvaatselt reageerida. Ohvriabist ei olda Eestis piisavalt teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaksid, ei saa neid. Enamik ohvreid ei jõua erinevatel põhjustel ohvriabiteenusteni, sellest annavad tunnistust elanikkonna uuringud.15 Murekohaks on ka ohvriabi väljareageerimise võimekuse suurendamine. Psühhosotsiaalse kriisiabi lisandumine ohvriabi kohustuste hulka on muutnud ohvriabitöötajate tööülesandeid. Ka vägivallajuhtumites on ohvriabitöötaja roll muutumas aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Uuenenud tööülesannete ja suurenenud ootuste puhul ei ole alati tagatud piisavad inimressursid kõigega kiireks toimetulekuks. Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks vajab lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt seksuaalvägivalla puhul) ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil ohvritele pakutavate tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine. Oluline sihtrühm, kelle abistamisel veel suuri edusamme pole tehtud, on multiprobleemsed, kõrvalabi või järelevalvet vajavad vägivallaohvrid. Vägivalla toimepanijatega on vaja senisest veelgi enam tegeleda, sidudes ohvri abistamise ja töö vägivalla toimepanijaga selliselt, et ohvri õigused on tagatud ja vägivalla jätkumine on takistatud. Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu Eesti seisab tööturul silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega – vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad, lõhed tööturunäitajates ja töötute suur vaesusrisk. 15 Vt nt FRA (2014). Victims of crime in the EU: the extent and nature of support for victims. Luxembourg: Publications Office of the European Union; Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool; FRA (2021). Fundamental rights survey. https://fra.europa.eu/en/data-and-maps/2021/frs 9 Eesti majanduse arengut piiravad oskustööjõu nappus ja tööjõu vähene tootlikkus. Eesti tööjõu oskused ei vasta piisavalt tööturu nõudlusele. Probleeme on nii üle- kui alakvalifitseeritusega16, palju on erialase hariduseta või erialaste oskusteta inimesi, riigile olulistes valdkondades (nt IT-sektoris) tuntakse teravat puudust spetsialistidest, oskuste uuendamisel seisavad inimesed silmitsi sotsiaalmajanduslikest ja teistest teguritest tulenevate takistustega. Oskuste mittevastavusega seotud probleeme süvendab tehnoloogia kiire areng – robotiseerumine, automatiseerumine ja digiteerimine, sealhulgas andmete ja tehisintellekti kasutuselevõtt, mis seab järjest suuremaid ootusi töötajate oskustele ja teadmistele ning nende uuendamise kiirusele. Suund jätkusuutlikuma ja keskkonnaga arvestavama majanduse, sealhulgas ringmajanduse poole toob kaasa järjest suurema vajaduse roheliste oskustega tööjõu järele. Rohepöörde toetamiseks on tööjõul praegu valdkondlikke või erialaspetsiifilisi teadmisi vähe ja see võib raskendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Erilist tähelepanu vajavad seejuures piirkonnad, tööstusharud ja töötajad, kes peavad tegema suurimaid muutusi. Eestis on kõige enam mõjutatud energeetika- ja transpordisektor, piirkondlikult enim Ida-Virumaa, kuhu on koondunud põlevkivisektor. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist võib raskendada ka Ukraina sõja mõju majandusele. Inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud, kuna elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada (tekivad lõhed tööturunäitajates). Tööturul on ebasoodsamas olukorras erivajadusega, puudega ja vähenenud töövõimega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed. Ühel sihtrühmal võib olla mitu tunnust, mis nende olukorda tööturul võivad nõrgestada (nt madal haridustase või aegunud oskused, vähene töökogemus, elukoht suure tööpuudusega piirkonnas). Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka kõrgeim tööpuuduse tase. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv ühiskonnas, mida võib võimendada koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Töötute suur vaesusrisk on tingitud töötushüvitiste vähesest katvusest ja ebapiisavast suurusest. Suurenevaks mureks on Ukrainas toimuv sõda, mis toob Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke ja millega kaasnevad probleemid tööhõive, töökeskkonna ja töösuhete küsimustes. Tööturu toimimise ja tööhõive kõrval on murekohti ka tööelus. Tööga kaasnevad riskid on maandamata. Töökeskkonnas tuleb tegeleda erinevate ohtudega, sealhulgas füsioloogiliste (sundasendid, pidev istumine), psühhosotsiaalsete (teabe puudus või üleküllus, ajapuudus, pidev „ühenduses“ olek tööandja ja kolleegidega, töökonfliktid, ahistamine ja vägivald tööl, vastutuse ning töö- ja pereelu piiride hägustumine, sõjapõgenike tööturule tulek), keemiliste (kantserogeenid) ja bioloogiliste (viirused, nt COVID-19) ohtudega. Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks. 16 There are marked mismatches between the skills workers possess and the skills for which there is labour demand in Estonia: in 2016 almost 40% of Estonian workers are either over (14%) or underqualified (24%) for the tasks they perform and more than 36% work in a position that does not match their field of specialization compared to 17%, 19% and 32% on average across OECD countries. Improving the Provision of Active Labour Market Policies in Estonia, 2021, OECD, Active Labour Market Policies in Estonia - OECD 10 Tööga seotud terviseprobleemid põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Suurim on raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste osakaal mikro- ja väikeettevõtetes ning enim toimub neid ehituses, kaubanduses, metallitööstuses ja põllumajanduses. Sageli juhtub õnnetusi noorte või uuel töökohal alustavate töötajatega, sealhulgas on märkimisväärne osa tööõnnetuses kannatanutest noored mehed. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on luu- ja lihaskonna haigused, mida põhjustab istuv töö, füüsiline koormus, raskuste teisaldamine, korduvad liigutused ja sundasendid. Kasvab mittetraditsiooniliste töövormide kasutamine. Töö tegijad töötavad eelkõige traditsioonilises töösuhtes, kus sõlmitakse tähtajatu täistööajaga tööleping. Osaajaga töötamine on Eestis mõnevõrra kasvanud, kuid tähtajaliste töölepingute kasutamine on jätkuvalt vähelevinud. Samas on järjest tavalisemaks muutunud erinevates lepingulistes suhetes ja mittetraditsioonilistes töövormides töötamine. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingu osakaal, tavaliseks on muutunud vabakutseline ja projektipõhine töö (sh platvormitöö) ning suurenenud liikuvus tööandjate vahel. Töötamine mittetraditsioonilistes töövormides ja erinevate lepingute alusel võib kaasa tuua kehvad töötingimused (väike ja ebaregulaarne tasu, ebakindel tööaeg, kehv töökeskkond) ja vähese sotsiaalkaitse (ravikindlustuse puudumine, väike pension), kehvades töötingimustes töötamine suurendab aga omakorda terviseprobleemide tekkimise riski. Mittetraditsioonilistes töövormides töötamine suurendab inimese enda rolli ja vastutust oma tervise hoidmisel. Suureneb tööaja ja töökoha paindlikkus. Digivõimaluste suurenemise, aga ka COVID-19 leviku tõttu tehakse aina rohkem tööd väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ja töötatakse paindliku tööajaga. Näiteks on kasvanud kaugtööd tegevate hõivatute hulk (ennekõike info ja side tegevusalal, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, finants- ja kindlustustegevuses). Paindlikud töövormid soodustavad erinevate ühiskonnagruppide osalemist tööturul. Tööaja ja töökoha paindlikkusega kaasnevad sageli töökoormuse kasv, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi, mis omakorda avaldavad mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Samuti võib uute töövormidega kaasneda madal töötasu. Töötajate kaasatus töösuhete kujundamisse on vähene. Töötajate ja tööandjate kaasatus esindusorganisatsioonidesse ning töötajate esindatus ettevõttes on väike, samuti sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid. Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut Eestis, ametiühingutesse kuulumise ja väikeettevõtjate osakaalu ning muutuvat töömaailma, võib eeldada ka edasist kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsuse ja töötajate kaasatuse vähenemist. Alaeesmärk 3: vanemaealised Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2040. aastaks 25,6%-ni. Rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning puudega inimeste osakaalu suurenemisest tingituna on sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad järgmised: leida täiendavad vahendid piisavate pensionide tagamiseks, toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada abituse ja abivajaduse tekkimist. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole 11 valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Teised valdkonnad oma strateegiliste sihtidega seda sihtrühma sageli ei seosta, ehkki vananemine on seotud teiste sotsiaalse ja majandusliku arengu ning inimõiguste raamistikega. Strateegiline tervikvaade puudub nii riigil kui kohalikel omavalitsustel, vanemaealiste heaolu puudutavad murekohad ei ole teiste valdkondade poliitikameetmetesse integreeritud ning puudub ka poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik. Vanemaealiste heaolu arendamine kompleksselt vajab koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd. Ka Madridi rahvusvaheline tegevuskava (MIPAA)17 soovitab vananemise süvalaiendamist – see tähendab vananemisega seotud probleemide süstemaatilist integreerimist kõikide valdkondadega seotud poliitikavaldkondadesse ja kõigil poliitikatasanditel.18 Vananemise tõhusam integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse kõigil tasanditel suurendab ühiskonna valmisolekut elanikkonna vananemiseks ja toob kasu kõikidele vanuserühmadele. Enamasti käsitatakse vanemaealistena 65-aastaseid ja vanemaid inimesi, kuid see ei ole ainus võimalus. Vananemise puhul on oluline silmas pidada, et nn vanemaealise ea piir ja arusaam vanemaealistest muutub pidevalt ja sõltub konkreetsest kontekstist.19 Eestis ei ole asjakohane võrdsustada pensioniiga ja tööea lõppu, sest pensione makstakse koos töötasuga ning see on üks põhjuseid, miks umbes 25% vanaduspensionäridest töötab. Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti vanemaealisi suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus. Euroopas on alates 2010. aastast arvutatud aktiivsena vananemise indeksit (Active Ageing Index20). Indeks iseloomustab vanemaealiste töötamist, ühiskondlikku aktiivsust (sh teiste pereliikmete abistamist ja hooldamist), tervist ja isiklikku toimetulekut ning sotsiaalset aktiivsust ja soodustavat keskkonda. Peale tööhõive on kõigis teistes aktiivsena vananemise valdkondades Eestil suur arenguruum. Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud21, samuti osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esinduskogud ei ole levinud22 ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu23. Digipädevuse puudumine ajal, kui 17 The Madrid International Plan of Action on Ageing 2002. Kättesaadav: https://unece.org/population/ageing/mipaaris 18 UNECE Policy Brief (2022). Kättesaadav: https://unece.org/population/ageing/mainstreaming-ageing 19 ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks üle 60-aastast inimest; statistikud kasutavad nn vana ea defineerimiseks sageli 65. eluaastat peamiselt põhjusel, et see on olnud levinuim pensioniiga maailmas; tööhõives määratletakse vanemaealised üldjuhul 55–64-aastastena, statistikas vaadatakse aga kuni 74-aastaste tööhõivet; tervishoiualastes uuringutes käsitatakse vananemise algust juba 45-aastasena. 20 https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/active-ageing-index/active-ageing-index 21 2018. aasta aktiivsena vananemise indeksi kohaselt asus Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas 21. kohal. https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/active-ageing-index/active-ageing-index/profiles/EE 22 2020. aasta seisuga tegutseb Eestis 9 eakate nõukogu. Vanemaealiste strateegilise partnerlusega soovitakse eakate nõukogude arvu suurendada 16-ni 2022. aastaks. 23 Aastatel 2018–2020 viidi ellu katseprojekt, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandevaldkonnas. Selle mudeli üle- 12 arvutikasutus on kujunenud igapäevase elu osaks, piirab vanemaealiste ligipääsu teabele ja suhtlusele. Statistikaameti andmetel kasutas 65–74-aastastest inimestest arvutit vaid ligi 55% ja internetti 65%.24 Vanemaealiste aktiivset osalemist ühiskonnaelus toetab ka strateegiline partnerlus (2022–2024), millega luuakse vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõrgustik ja toetatakse selle tegevusi. Võrgustiku ülesanne on arendada vanemaealiste huvikaitset, sealhulgas rääkida kaasa mistahes vanemaealisi puudutavates küsimustes (nt tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku, õiguste jm teemadel), samuti koondada ja esitada vanemaealiste seisukohad seadusemuudatuste, poliitikasuundade, strateegiate ja meetmete kujundamiseks. Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Vanemaealiste ja eriti üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (vastavalt 41,4% ja 76,8%) kui kogu elanikkonnal (15,2%). Samas ohustab absoluutne vaesus neid pea kaks korda vähem kui kogu elanikkonda. Keskmine vanaduspension (2021. aastal 551 eurot25) moodustab keskmisest netopalgast umbes 40%, mis tagab vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse vaesusesse26. Samas on näha, et maksumaksjate vähenemise ja pensioni II samba vabatahtlikuks tegemise tulemusel on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis. Vanemaealiste kõrget suhtelise vaesuse määra mõjutavad eelkõige üksi elamine ja halvenev tervis, mis ei võimalda tööelus osaleda ega lisasissetulekut teenida. Mida vanem on inimene, seda sagedamini hindab ta oma leibkonna rahalist toimetulekut mitterahuldavaks, seejuures leiab 12% üle 65-aastastest inimestest, et nende sissetulekud ei ole piisavad ka vältimatute kulutuste tarbeks. 2021. aastal töötas 50–74-aastastest inimestest 57,6%, võrreldes Euroopa eakaaslastega on see näitaja kõrgem, kuid vanemaealiste töösoovijate ja tööotsijate hulk lubab arvata, et potentsiaal töötada on suurem. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealiste aktiivne tõrjumine tööturul on asendunud pealiskaudse sallivusega 27, kuid tööturul valitsev vanusesurve, kus üle 40-aastaseid peetakse kahaneva konkurentsivõimega inimesteks ja üle 60-aastaseid tööturu jaoks liiga vanaks, pikendab tööotsinguid ning on passiivsuse üks peamisi põhjuseid. Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste kättesaadavuses. Ka võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse eestiliseks rakendamiseks viiakse ellu jätkuprojekt, mis algas septembris 2021 ja kestab 26 kuud. https://kodukant.ee/uudised/vabatahtlike-kaasamise-mudeli-rakendamine-hoolekandes/ 24 Allikas: Statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__infotehnoloogia__infotehnoloogia- leibkonnas/IT32/table/tableViewLayout2 25 Statistikaamet, https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=SK153 26 Suhtelise vaesuse piir 2019. aastal oli 611 eurot. 27 2018. aasta tööturul ealise diskrimineerimise uuring 13 muutmise seaduse eelnõu28 seletuskiri viitab, et eeskätt on finantsteenused valdkond, kus võib leida aset diskrimineerimine, näiteks laenude saamisel, pangakonto avamisel, kindlustuse võtmisel jne. Võidakse piirata teatud tüüpi kindlustuse (nt kodu, auto või reisi) tegemist või määrata oluliselt suuremad kindlustusmaksed, kuna inimene on jõudnud teatud ikka või on teatud tervisekõrvalekaldega. Vanuselise diskrimineerimise juhtumid puudutavad sageli pankade keeldumist vanemaealistele laenu andmast. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedaste sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eeldada, et vanemaealiste depressioon on aladiagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase (nt 75+ vanuses naistel 17%) näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab ajakohastamist. Abi andmine on üles ehitatud eelkõige süsteemi loogikat ja spetsialistide töökorraldust silmas pidades. Põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse. Samas ei olda sageli teadlikud riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse korral tuge pakkuda või ei julgeta valitsevate stereotüüpide tõttu abi saamiseks pöörduda 29. Inimeste vajaduste vaatest on turvavõrk auklik nii valdkonna sees kui üleminekul näiteks tervishoiust hoolekandesse või hoolekandest tööellu. Samuti esineb lünki lastele mõeldud teenustelt tööealistele mõeldud teenustele üleminekul ja tööeast vanaduspensioniikka liikumisel. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane.30 Abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule.31 Eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik omavalitsus) vahel killustunud korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks, mistõttu ei koordineerita abi andmist piisavalt tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult. Abivajaduse hindamise ja abi osutamise dubleerimine eri valdkondades suurendab ressursikadu ja takistab kiirelt vajaliku abi saamist. Abivajaduse varajast märkamist raskendab aga tervikliku ülevaate puudumine ja ka vähene oskus kaasata kohalikke algatusi. 28 519SE „Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus“, Riigikogu https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e5167b69-71f1-4f00-8c8b- 948fa16df645/V%C3%B5rdse+kohtlemise+seaduse+ning+kirikute+ja+koguduste+seaduse%0Amuutmise+seadu s 29 Näiteks 2020. aasta tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu kohaselt väitis 62% täiendavalt abivahendit või teenust vajavatest inimestest, et nad ei ole abivahendi või teenuse saamiseks viimase 30 päeva jooksul kuhugi pöördunud. Teenustest/abivahenditest ilmajäetuse peamiste põhjustena nimetati muu hulgas teadmatust, kuhu abivahendite/teenuste saamiseks pöörduda. 30 Allikas: minuomavalitsus.fin.ee 31 Näiteks erivajadusega inimest ümbritsev toetussüsteem on üles ehitatud selliselt, et inimese jõudmine vajalike teenuste, toetuste ja soodustusteni on mitmel pool tihedalt seotud eelneva puude raskusastme tuvastamisega. Samas ei kirjelda puude raskusastme tuvastamine inimese abivajadust kõigis eluvaldkondades ega ka seda, millist abi ja teenuseid inimene tegelikult vajab. 14 Murekoht on eri valdkondade ja tasandite vahel info liikumise takistused. Infosüsteemid on üles ehitatud ühe valdkonna keskselt ja enamasti teenusepõhiselt ega arvesta vajadusega läheneda inimese vajadustele terviklikult. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ei saa riiklikest infosüsteemidest oma tööks vajalikke andmeid. Takistused andmevahetuses ja andmete ristkasutuses ei võimalda pakkuda proaktiivset abi ega teha kiireid menetlusotsuseid. Sageli peab inimene esitama samu andmeid erinevatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, mis tähendab, et andmete liikumine ametkondade ja otsustustasandite vahel võib kujuneda väga pikaks, enne kui jõutakse sobivate lahendusteni. Sotsiaalvaldkonna ebapiisav rahastamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil halvendab teenuste kättesaadavust ja suurendab inimeste omaosalust. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja nende lähedased vaesusriski ja võib suurendada lähedaste hoolduskoormust. Inimese terviklikest vajadustest lähtuvat teenusepakkumist raskendab ka hoolekande- ja tervisevaldkonna teenuste erinev rahastamine. Lisaks ebapiisavale abi kättesaadavusele võib vähene rahastus tuua kaasa olukorra, kus riigi ja kohalike omavalitsuste algatatud projektid jäävad lühiajalisteks ja ei jätku vajalikus mahus. Rahvastiku struktuurist tingituna on piirkondi, mis vajavad suuremat tuge, et tagada inimeste heaolu. Teenusesaajate kulude jätkuva kasvu tõttu on vaja pakkuda lahendusi, kuidas tagada (kõige suurema) hooldusvajadusega inimestele kvaliteetsed ja rahaliselt kättesaadavad teenused ning motiveerida kohalikke omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. Samuti tuleb pakkuda tulevikku vaatavaid jätkusuutlikke lahendusi pikaajalise hoolduse rahastamiseks (nt hoolduskindlustuse, pärandimaksu jm võimaluste kaudu). Selleks, et liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas, peaksid avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud kasvama vähemalt 2–2,5%-ni SKP-s.32 Valdkonna murekohaks on rahvastiku vananemise tulemusel pidevalt suureneva sotsiaalteenuste nõudlusega seotud kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus ning järjest komplitseeritumate probleemidega seotud vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid madalalt tasustatud33 ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur kaadrivoolavus, sest olemasolevad töötajad lahkuvad töölt konkureerivatesse sektoritesse (tervishoid, kaubandus, teenindus). Kehtivad õppekavad ja väljaõppevõimalused vajavad jätkuvalt edasiarendamist, et vastata tööturu uuenenud vajadustele34. Sotsiaalvaldkonnas puudub keskne täiendkoolitussüsteem. Ühtlustamata on sotsiaalvaldkonna erialade kvalifikatsiooninõuete regulatsioon. Erialaorganisatsioonide esindatus tööjõuteemadel kaasarääkimisel on vähene ning mõnel erialal puuduvad huvikaitseorganisatsioonid täielikult. 32 Maailmapanga uuring „Hoolduskoormuse vähendamine Eestis“ (2017) 33 Sektori üks baasprobleeme on madal töötasu, mis on nii 2016. a kui ka 2021. a OSKA raporti alusel töölt lahkumise peamine põhjus. Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2020. aastal 1448 eurot. Sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel oli keskmine palk sellest oluliselt madalam, ligi 400 eurot võrra väiksem. 34 OSKA raport ning Civitta 2022. a analüüs lastekaitsetöötajate baasõppe kohta tõi välja, et lastekaitse- ja sotsiaaltöö õppekavad võiksid anda rohkem töös vajaminevaid praktilisi oskusi. 15 Hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas võivad koduses keskkonnas iseseisvat toimetulemist toetavate sotsiaalteenuste ebapiisav kättesaadavus35, 36 ja ootejärjekorrad, teatud teenuste (nt sotsiaalne rehabilitatsioon) ebamõistlik korraldus ja teenuste killustunud osutamine jätta inimese talle vajaliku abita ning viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, sest abi jõuab inimeseni liiga hilja, mis omakorda suurendab süsteemi kulutusi. Teatud juhtudel võib asutusepõhine hooldus saada sundvalikuks. Samas on ka hoolekandeasutuste infrastruktuur vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele ei ole piisavalt teenusekohti. Jätkuvalt vajab edasiarendamist sotsiaalteenuste kvaliteet ning senisest enam tuleb pakkuda praktilist tuge, et suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate võimekust, samuti vajab tõhustamist ja ühtlustamist seni killustatuna korraldatud riigi tasandil toimuv eri valdkondade korraldatav järelevalve ja selle võimekus, et tagada inimestele õigeaegne ja tulemuslik abi. Puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Senisest enam tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Dementsus on tugevalt aladiagnoositud37 või saadakse diagnoos liiga hilja, kui abi tulemuslikkus on vähetõenäoline. Pakutavad teenused on vaja kujundada dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajadustele vastavaks ning parandada ühiskonna teadlikkust dementsusest, kaasates teenuste loomisse sihtrühma esindajad, nende lähedased ja neid esindavad huvikaitseorganisatsioonid. Tulevikku vaatavalt tuleb arvestada, et muutused inimeste hoiakutes ja väärtustes toovad kaasa muutused ka teenuste vajaduses ja pakkumises. Ekspertide sõnul võib eeldada, et praegu 50.–60. eluaastates olevad täiskasvanud ei soovi jääda enda lähedaste hooldada ning eelistavad pigem saada professionaalseid hooldusteenuseid enda kodus. Abivajajate lähedased sageli ei soovi ega saa jääda tööturult eemale, mistõttu tuleb teenused üles ehitada nii, et lähedaste koormus keerulisemate kliendigruppide puhul on võimalikult hajutatud. Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada vähemalt minimaalsed sotsiaalsed garantiid, parandada nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda ning toetada nende töö- ja pereelu ühitamist. Samuti vajavad toetamist hoolduskoormusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide teke ja tegevus. 35 Näiteks 2020. aastal osutati koduteenuseid vaid 41% kogu hinnangulisest teenusevajadusest. Kodus elamist toetavate teenuste pakkumine on küll kasvanud, kuid mitte oodatud tempos võrreldes asutusepõhise hooldusega. 36 2020. aastal kasutas koduteenust ligikaudu 8300 inimest, kuid tegelik hinnanguline vajadus oleks 20 000 teenusekoha järele. Vajadus on ka transporditeenuse järele, samuti eluruumide kohandamise järele. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020) kohaselt vajaks täiendavaid teenuseid kuni 76 000 inimest. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 37 Eestis määratakse ametlik dementsuse diagnoos umbes 10% tegelikest juhtudest, samas elab Eestis hinnanguliselt 15 000–21 000 dementsussündroomiga inimest. Alzheimer Europe prognoosi põhjal kasvab dementsussündroomiga inimeste osakaal rahvastikus 2%-ni aastaks 2025 ja 3%-ni aastaks 2050. 16 Hoolekandesektor kasutab vähe innovatsiooni. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ei kasutata maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil parandada abivajavate inimeste elukvaliteeti ning avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti. Ka uute tehnoloogiate ja töövõtete juurutamine ning teenuste innovatsioon vajavad järeleaitamist, seejuures on algatusi innovatsiooni- ja tehnoloogiarikkaks poliitikakujunduseks tehtud38. Praegune sotsiaalteenuste andmestike digiteerituse tase ja andmekvaliteet ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustööks piisav. Andmete teisene kasutamine poliitikakujundamiseks, teenuste planeerimiseks ning teadus- ja arendustööks on keeruline ja aeganõudev. Eri valdkondade andmete ühendamine nendel eesmärkidel on takistatud organisatsiooniliste ja õiguslike, aga ka andmekvaliteedist tulenevate probleemide tõttu. Andmevahetus ning infosüsteemide toimimine ja edasiarendamine vajavad jätkuvalt tähelepanu. On probleeme, millega sotsiaalhoolekandesüsteem on siiani vähe tegelenud. Oluliseks niisuguseks probleemiks on kasvanud võlgnevus. Puudujääke on nii ennetustöös, võlanõustamisteenuse kättesaadavuses kui ka inimeste teadlikkuses abi küsida. Ligikaudu 80 000 inimese suhtes on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks ja inkassovõlgnike arv on üle 90 000. Suurem osa võlgnikest on 31– 50-aastased, kellest omakorda kolmveerand on mehed. Umbes 8000 vanemat on elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot. Enamik võlgnikest on madala sissetulekuga, mis omakorda põhjustab vaesuse tekkimist. Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine Eesti soolise võrdõiguslikkuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks39. 61,6 punktiga 100-st on Eesti 2021. aastal EL-is 17. kohal, jäädes 6,4 punktiga alla EL-i riikide keskmisele. Kuigi võrreldes 2010. aastaga on Eesti indeksi näitaja 8,2 punkti võrra kasvanud, on indeksi kasvutempo pärast 2018. aastat pidurdunud, kasvades vaid 0,9 punkti võrra. Sooline ebavõrdsus on oma olemuselt struktuurne probleem, mille ilmingud avalduvad EIGE indeksi järgi kõigis peamistes sotsiaalse elu sfäärides – töö, tervis, haridus, võim, ajakasutus, vägivald ja raha. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning naisi ja mehi väärtustatakse erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsele sidususele. Sooline kihistumine takistab inimeste elukvaliteedi paranemist ning majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist. Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem ning ühiskonnas endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning põhjustavad, taastoodavad ja süvendavad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sealhulgas soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist 38 Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ on aruteludokument, mille eesmärk on ergutada mõttevahetust sotsiaalsektoris uuendusliku tehnoloogia rakendamise teemal ning annab seega mitmekesiseid ideid edasiseks aruteluks. 39 https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2021/country/EE 17 vägivalda, erinevusi naiste ja meeste tervise- ja riskikäitumises ning tervises ja elueas, samuti eriti noorte enese- ja kehakuvandis ja enesehinnangus. Üha digitaalsemas ühiskonnas tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et soolised stereotüübid ei mõjuta ainult inimeste langetatavaid otsuseid – need võivad kas teadliku või alateadliku tegevuse tulemusel kanduda ka automatiseeritud otsuste tegemisse, sealhulgas võivad tehisintellektil ja algoritmidel põhinevad tehnoloogilised lahendused stereotüüpe ja eelarvamusi mitte ainult korrata, vaid ka võimendada. Majanduslikku heaolu mõjutab enim sooline ebavõrdsus tööturul, mis avaldub naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates, hõivatuses tegevus- ja ametialadel ning töötasus. Eesti 20–64-aastaste naiste tööhõive määr on üks EL-i kõrgemaid. Samas on sooline hõivelõhe suurim 20–49-aastaste väikelastega naiste ja meeste seas. Selle peamiseks põhjuseks on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus ning isade vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel, sealhulgas vanemahüvitise kasutamisel. Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon tööturul ja haridusvalikutes. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on Eestis 2020. aastal 36,4%, mis on EL-is üks suuremaid. Naised õpivad ja töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus, kuid on vähem väärtustatud ning seoses sellega ka vähem tasustatud (nt sotsiaal-, tervise- ja humanitaarvaldkonna erialad). 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT- valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sealhulgas poliitikas ning avaliku ja erasektori otsustustasanditel. Naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas on endiselt alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%. Ka kohaliku tasandi ja riigi otsustuskogudes ei ole soolise tasakaalu saavutamisel toimunud suurt läbimurret ning kuigi 2021. aastal ametisse astunud valitsus on sooliselt tasakaalus, on naiste osakaal kohaliku omavalitsuse volikogudes ja Riigikogus jäänud pidama umbes 30% juures. Kõik eelnevalt kirjeldatud probleemid väljenduvad omakorda soolises palgalõhes. Kuigi viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud (Statistikaameti andmeil 2021. aastal 14,9%), on naiste keskmine tunnipalk jätkuvalt meeste keskmisest tunnipalgast väiksem. Väiksematest sissetulekutest tingitud majanduslik sõltuvus võib muude tegurite kõrval takistada naistel vägivaldsest paarisuhtest lahkumist. Kuigi sooline võrdõiguslikkus on väärtus, mida kaitseb nii Eesti Vabariigi põhiseadus kui ka soolise võrdõiguslikkuse seadus, ei ole naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse Eestis endiselt piisav ega piisavalt tõhus. Üheks põhjuseks on kehv õigusteadlikkus – inimesed ei tea oma põhiõigusi ega otsese või kaudse diskrimineerimise puhul neile kehtiva kaitse võimalusi. Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks.40 Soolise võrdõiguslikkuse seadusega ette nähtud õiguste kaitse tõhusust vähendab ka õigusnõustajate, juristide, kohtunike jt vähene 40 Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. 2015. „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, veebis leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf 18 teadlikkus seadusest ja selle rakendamise võimalustest ning asjakohaste õiguste kaitset toetavate institutsioonide (nt võrdõigusvolinik) ressursside piiratus. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb riigile ja kohalikele omavalitsustele ette soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Selleks, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel toimuks arenguhüpe, on tarvis, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused väärtustaksid soolist võrdõiguslikkust, peaksid soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamist prioriteediks ning oskaksid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet mõjusalt ja sisukalt lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane. Poliitikakujundajate teadmised ja arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajalikkusest ja kasust ning oma rollist ja kohustustest on piiratud ning oskused kesised. Praegu pole jätkusuutlikku koolitus- ja nõustamissüsteemi nende teadmiste ja oskuste parandamiseks. Puudub ühtne soolõime rakendussüsteem ja tõhus kontrollimehhanism nõuete täitmise üle. Soolise ebavõrdsuse struktuursete probleemide süsteemset teadmispõhist lahendamist takistab statistika ja uuringuandmete vähesus naiste ja meeste olukorra ning vajaduste kohta, samuti meetmete ja tegevuste soolise mõju kohta kõigis poliitikavaldkondades. Senisest enam vajavad andmete kogumise, analüüsimise ja soolise võrdsuse edendamise meetmete puhul tähelepanu intersektsionaalsus ning lisaks soole ka muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadus, seksuaalne sättumus jms) sõltuvad erinevused. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on oluline roll kodanikeühendustel, kes teevad huvikaitse kaudu jõupingutusi nii poliitikakujundamises osalemisel kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuste elluviimisel. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise huvikaitsega tegelevad organisatsioonid vajavad jätkusuutlikku toetust ja võimestamist, sealhulgas strateegilise partnerluse kaudu. Vähemusgruppide võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus Eestis lähtub võrdse kohtlemise poliitika kujundamine eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad erinevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi vanusele, puudega inimestele, seksuaal- ja soovähemustele ja mitmekesisuse teemadele. Senisest enam tähelepanu tuleks edaspidi pöörata ka rassilistele vähemustele ja rassilise diskrimineerimise vähendamisele. Eesti ühiskond on vähemuste suhtes aina avatum ja sallivam, kuid jääb võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega siiski nende hulka, kus sallivus on pigem vähene.41 Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes.42 41 Eurobaromeeter 2019 42 Samas 19 Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Vähene sallivus mõjutab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga. Samuti võib see mõjutada nende ühiskondlikku aktiivsust, ligipääsu tööturule, haridusele ja kaupadele- teenustele. Seetõttu võib vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste potentsiaal jääda realiseerimata ning nende eneseteostus ja panus ühiskonda poolikuks. Vajalik on järjepidevalt tegeleda ühiskonna teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise olulisusest ja panustada võrdsete võimaluste edendamisse valdkondadeüleselt. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud toovad selle vajaduse veelgi enam esile. Sallivuse kõrval on võrdse kohtlemise valdkonna üks teravamaid probleeme õiguskaitse puudulikkus. Kehtiv võrdse kohtlemise seadus ei taga kõigile seadusega kaetud vähemusgruppidele ühesugust kaitset, pakkudes rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel oluliselt laiemat kaitset kui näiteks usu ja veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse puhul. See piirab vähemusgruppide esindajate võimalusi pöörduda diskrimineerimiskahtluse puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, et saada tasuta õigusabi ning hinnangut juhtunule. Samuti annab selline õiguskaitseline hierarhia ühiskonnale vale signaali vähemusgruppide võrdse väärtustamise kohta. Ka mujal õigusaktides leidub sätteid ja põhimõtteid, mis on kaasajastamata ega suuda seetõttu vastata vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste vajadustele. Näiteks vajavad ülevaatamist soo tunnustamise õigusliku protsessi põhimõtted, mis on ajale jalgu jäänud ega austa piisavalt transsooliste inimeste vajadusi ja enesemääramisõigusi. Puudega inimeste õiguste tagamist tuleb tõhustada, viies koostöös teiste ministeeriumidega Eesti õigusaktid paremasse kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega. Oluline on välja töötada toetatud otsustamise mehhanism (ÜRO PIK artikkel 12), tehes seda koostöös Justiitsministeeriumiga. Tõhusa õiguskaitse teiseks sambaks on valdkondlike õigusaktidega hästi kursis olevad õiguseksperdid. Teadlikud ja kompetentsed õiguseksperdid suudavad ka vähemusi puudutavates õigusaktides hästi orienteeruda ning aitavad sellega kaasa vajaliku valdkondliku õiguspraktika tekkimisele ja laienemisele. Siin on vajadus välja töötada ja pakkuda asjakohaseid koolitusi ja infomaterjale. Puudu on ka poliitikakujundamiseks vajalikest usaldusväärsetest ja ülevaatlikest andmetest ja analüüsidest. Vähemusi puudutavad andmed on ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on väga varieeruv. Näiteks on LGBT+ kogukonna kohta tehtud uuringuid ebaregulaarselt ning erineva fookusega (erandiks on Eesti Inimõiguste Keskuse regulaarsed elanikkonna uuringud LGBT+ õiguste teemal), samuti puuduvad teiste vähemusgruppide kohta (nt rassilised vähemused) andmed, mis võimaldaksid olukorda hinnata ning selle muutumist aastate kaupa jälgida. Andmete puudulikkus muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. Süstemaatilise vähemusi puudutava andmete kogumise puudumine takistab ka võimalust hinnata regulaarselt ühiskondlikke muutusi seoses vähemustega ja konkreetsete tegevuste või meetmete mõju vähemusgruppidesse kuuluvatele inimestele. Osaliselt asendab uuringuid hea koostöö valdkondlike huvikaitseorganisatsioonidega, tagades hea infovahetuse, kuid see ei ole jätkusuutlik viis teadmispõhise poliitika kujundamiseks. 20 Andmete olemasolu ja kättesaadavus on seotud ka poliitikakujundajate teadlikkusega või selle puudumisega võrdsete võimaluste edendamise kohustusest. Nii ei ole ühelt poolt poliitikakujundajate poolt selget tellimust vähemusrühmi puudutavate andmete kohta ning teisalt ei ole puuduvate andmete tõttu võimalik valdkonnast vähemuste kohta head ülevaadet saada. Ka oskused olemasolevate andmete alusel olukorda vähemusrühmiti analüüsida on vähesed ning suutlikkus oma valdkonnas vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste probleeme ja vajadusi märgata puudulik. Teadlikkus vähemusrühmade olukorrast asutuses või organisatsioonis on vajalik ka tööandjatele. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et kõik töötajad tunneksid end turvaliselt, oodatud ja väärtuslikena. Uuringud viitavad, et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente. Seepärast on oluline, et jätkataks tööandjate teadlikkuse suurendamise, nõustamise ja motiveerimisega oma organisatsioonis mitmekesisust väärtustada ja edendada. Väga oluline on ka nende haridustöötajate teadlikkus, kellel on suur mõju noorematele põlvkondadele. Vähemusgruppidesse kuuluvate noorte kogemused hariduses mõjutavad nende arusaama ühiskonnast ning kujundavad nende tõekspidamisi maailma ja iseenda, sealhulgas enda aktsepteerimise ja väärtustamise kohta. Seetõttu on tähtis, et haridusvaldkond ei vähendaks vähemusgruppidesse kuuluvate noorte turvatunnet, vaid panustaks ka erineva taustaga noorte potentsiaali väljaarendamisse ja positiivse minapildi kujundamisse. Selleks on oluline tegeleda haridustöötajate teavitustööga. Võrdse kohtlemise valdkonnaga tegelevad huvikaitseorganisatsioonid on tugeva huvikaitse alus. Huvikaitseorganisatsioonide rahastus on pikalt olnud lühiajaliste projektide tõttu katkendlik, koondades organisatsiooni põhitähelepanu huvikaitselt ja poliitikakujundamises osalemiselt pidevale rahastusallikate jahile. See võib pärssida organisatsiooni arengut ning mõjutada lõpuks ka valdkondliku huvikaitse sisukust ja mahtu. Seetõttu tuleb luua ja hoida keskkonda, mis toetab huvikaitseorganisatsioone, et nad saaksid pakkuda riigile kvaliteetset partnerlust. Oluline on jätkata strateegilise partnerluse kaudu huvikaitseorganisatsioonide toetamist, et organisatsioonid oleksid tugevad, iseseisvad, ambitsioonikate eesmärkidega ja tõhusad. Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse valdkondliku poliitika elluviimist. On oluline, et ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele oleks kõigile ühiskonnaliikmetele tagatud. Lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ning kõik, kes võivad ligipääsetavaid lahendusi vajada, ei ole avaliku ruumi ja teenuste disainimisel sihtrühmana piisavalt arvesse võetud. Seetõttu on takistatud pea poole elanikkonna iseseisev ja väärikas toimetulek, mis vanemaealiste ja erivajadusega inimeste puhul võib kulmineeruda vajadusega lisateenuste järele. Siin on vaja ellu viia ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi ning täiendada ja täpsustada arengukavas Eesti 2035 fikseeritud ligipääsetavuse mõõdikut. Ligipääsetavuse mõõdik võimaldab tuvastada liikumist ligipääsetavuse suurendamise poole ning avastada varakult vajakajäämisi. 21 Mõõdikute metoodikate kirjeldus ja allikad Üldeesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Mõõdiku nimetus Kirjeldus ja allikas Kohortsündimuskord Näitab 40-aastaste naiste keskmist laste arvu aasta aja alguses. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset suurendada. Allikas: Statistikaamet Hoolivuse ja Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik arvutatakse nelja koostöömeelsuse kirjelduse põhjal: indeks 1. Ta peab oluliseks, et kõiki inimesi maailmas koheldaks kui võrdseid. Tema arvates peaksid kõikidel inimestel olema elus võrdsed võimalused. 2. Tema jaoks on oluline ära kuulata endast erinevate inimeste arvamusi. Isegi kui ta nende inimestega nõus ei ole, tahab ta nendest siiski aru saada. 3. Tema jaoks on väga oluline aidata inimesi enda ümber. Ta tahab hoolt kanda nende heaolu eest. 4. Tema jaoks on oluline tähtsate otsuste langetamisel arvestada teiste inimeste seisukohtadega ja leida kompromisse. Vaadatakse kolmele väitele neljast „minu moodi“ või „väga minu moodi“ vastavate inimeste osakaalu. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset suurendada. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Absoluutse vaesuse Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek määr (mehed/naised leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta kokku) (ekvivalentnetosissetulek) ühes kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. Suhtelise vaesuse ja Näitab kui palju Eesti elanikest on suhtelises vaesuses või sotsiaalse tõrjutuse sügavas ilmajäetuses või elab väga väikese määr (mehed/naised tööintensiivsusega leibkondades. Koondindikaator näitab kokku) sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ning seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda teatud tegevustes. 22  Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. Soolise Väljendab soolise võrdõiguslikkuse edenemist peamistes võrdõiguslikkuse ühiskonnaelu valdkondades (töö, raha, ajakasutus ja indeks (EIGE) hoolduskoormus, tervis jms) ning võimaldab seada poliitikakujundamises sootundlikke sihte. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset parandada. Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) https://eige.europa.eu/gender-equality-index Tööhõive määr 20– Näitab tööga hõivatute osatähtsust vastavas 64-aastaste seas vanuserühmas. (mehed/naised/kokku Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset ) suurendada. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootu ru-uldandmed__aastastatistika/TT0151 Alaeesmärk 1: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Mõõdiku nimetus Selgitus Soovitud ja tegelike Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava laste arvu vahe soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel 2023. aastal. Laste suhtelise Mõõdik näitab kui palju alla 18-aastastest lastest on vaesuse ja sotsiaalse suhtelises vaesuses või sügavas ilmajäetuses või elab tõrjutuse määr väga väikese tööintensiivsusega leibkondades. Koondindikaator näitab nii sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas kui ka seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda teatud tegevustes. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. Ohvriabiteenuse üle- Metoodika on väljatöötamisel, algtase ja sihttasemed eestilise seatakse 2023. aastal. kättesaadavuse tagatus 23 Alaeesmärk 2: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Mõõdiku nimetus Selgitus Tööjõus osalemise Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus määr 15–74-aastaste ehk seda kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. seas Arengukavaga võetakse eesmärk näitajate tasemeid suurendada. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootu ru-uldandmed__aastastatistika/TT0151 Tööelu kestus Mõõdik näitab seda, et kui töötegija tööelu kestus pikeneb, aastates on järelikult loodud head töötingimused ja töösuhted ning tervist toetav töökeskkond. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset suurendada. Allikas: Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/lfsi_dwl_a /default/table?lang=en Alaeesmärk 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Mõõdiku nimetus Selgitus Aktiivsena Indeks mõõdab vanemaealiste iseseisvat toimetulekut, vananemise indeks tööhõivet ja sotsiaalset aktiivsust ning nende võimekust aktiivsena vananeda. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset suurendada. Alaeesmärk 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Mõõdiku nimetus Selgitus Suure Näitab suure hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste hoolduskoormusega osatähtsust samaealiste seas. Suur hoolduskoormus (20 ja enam tundi tähendab vajadust abistada või hooldada mõnd nädalas) leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas. Arengukavaga 16-aastaste ja võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. vanemate Allikas: Statistikaamet inimeste osakaal ttps://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade- statistika__saastev-areng/SN11 Kodust iseseisvat Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste toimetulekut puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning toetavate teenuste ja ööpäevaringseid institutsionaalseid hooldusteenuseid ööpäevaringse saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et institutsionaalse avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate 24 hooldusteenuse inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset saajate suhtarv teenust saavate inimeste arvu. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset suurendada. Alaeesmärk 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Mõõdiku nimetus Selgitus Nende inimeste osakaal, kes enda Mõõdik näitab tajutud grupipõhist arvates kuuluvad mõnda gruppi,diskrimineerimist ja gruppi kuulumist. Põhineb mida Eestis diskrimineeritakseEuroopa sotsiaaluuringus esitataval küsimusel „Kas Te enda arvates kuulute mõnda gruppi, mida siin riigis diskrimineeritakse?“. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. Allikas: Euroopa sotsiaaluuring Naiste ja meeste keskmiste Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate tunnipalkade vahe ehk sooline brutotunnipalga erinevust. Palgalõhe teada palgalõhe saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud summa jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset vähendada. Allikas: Statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk- ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA5335 Ligipääsetavuse indeks Näitab kohalike omavalituste elanikele avalikele teenuste, näiteks muuseumide, raamatukogude, kultuuriasutustele, noortekeskuste ja huvikoolide hoonetele ligipääsu. Lisaks ka erivajadustega inimestele mõeldud teenuste ja informatsiooni kättesaadavust. Näitajat mõõdetakse koondindeksina. Arengukavaga võetakse eesmärk näitaja taset parandada. Allikas: Statistikaamet 25 Arengukava panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse ÜRO säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 203043 võeti vastu 25. septembril 2015. Tegevuskava peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. Alljärgnevalt antakse ülevaade heaolu arengukava seostest nende eesmärkidega ning panustest nende eesmärkide saavutamisse. Vaesuse vähendamine ning sellega seotud probleemidega tegelemine Eestis on üks heaolu arengukava keskseid eesmärke. Arengukava üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse muu hulgas kahe vaesuse olukorda mõõtva indikaatori kaudu – absoluutne vaesus ning suhteline vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse määr. Arengukavasse planeeritakse vaesuse vähendamisele kaasa aitavad meetmed ja tegevused laste ja perede, tööturu- ning sotsiaalkaitsevaldkonnas. Fookuses on suurendada tööhõivet eri rühmadele (töötud, noored, vanemaealised jt) mõeldud meetmetega ning parandada efektiivsete ja õigesti suunatud sotsiaaltoetuste ja teenuste kättesaadavust, vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskide mõjusid. Eraldi tähelepanu pööratakse lastele ja peredele, vanemealistele ja puudega inimestele. Nälja kaotamisele aitab heaolu arengukava kõige otsesemalt kaasa enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamise kaudu, kogudes selleks muu hulgas ka annetatud toitu ning propageerida toiduraiskamise vähendamist. Tervis on tervikuna fookuses rahvastiku tervise arengukavas 2020–203044, kus seatakse eesmärgiks Eesti inimeste eluea ja tervena elatud eluea kasv ning ebavõrdsuse vähendamine tervises. Samas on tervise ja heaolu valdkonnad üksteisega väga tihedalt põimunud, mistõttu tuleb inimeste elukvaliteedi parandamisega tegeledes neid mõlemaid valdkonna arengukavasid paralleelselt fookuses hoida ja neid integreeritult rakendada. Heaolu arengukavas on fookuses tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud arendamine, et tagada inimestele kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused ning pakutava abi parem koordineeritus. Samuti pööratakse tähelepanu vaimse tervise, sealhulgas lastega perede vaimse tervise arendamisele. 43 Riigikantselei ÜRO säästva arengu eesmärkide lehekülg: https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 44 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 26  Haridus ja selle kvaliteet on haridusvaldkonna arengukava 2021– 203545 fookuses, aga tihedalt seotud ka heaolu arengukavas väljatoodud väljakutsete ning eesmärkidega. Tööturu ja tööhõive vaatenurgast on oluline, et inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö. Eesti tööjõu oskused ei vasta piisavalt tööturu nõudlusele. Probleeme on nii üle- kui alakvalifitseeritusega, palju on erialase hariduseta või erialaste oskusteta inimesi, mistõttu on väga oluline panustada inimeste ümber- ja täiendõppesse, et parandada nende kvalifikatsiooni ja oskusi. Haridus mängib võtmerolli ka soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem ning ühiskonnas endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning taastoodavad ja süvendavad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja tagamine on heaolu arengukavas nii läbiv põhimõte kui ka eraldi eesmärk, mille puhul seatakse prioriteediks suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Spetsiifilisemalt tegeletakse arengukava raames soolise võrdõiguslikkusega näiteks naiste ja meeste hoolduskoormuse ebavõrdse jaotuse vähendamise, tööturul soolise segregatsiooni vähendamise, sooliste stereotüüpide kaotamise, naistevastase vägivalla ennetamise ja vähendamise, lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvriabi kaudu. Eesmärgiks on seatud, et nii heaolu arengukavaga kui ka laiemalt Eesti riigis poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid. Heaolu arengukava ei panusta otseselt puhta joogivee ja sanitaartingimuste parandamisse, aga inimeste elamistingimused on heaolu tagamiseks väga olulised. 45 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline- planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava 27 Otseselt arengukava taskukohase ja puhta energia kättesaadavuse suurendamisse ei panusta, aga taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile on oluline ka heaolu arengukava eesmärkide saavutamise seisukohast. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata energiavaesuse teemale. Energiavaesus on majapidamise olukord, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida. Samuti on oluline panustada sotsiaalse taristu ja eluasemefondi energiatõhususe suurendamisse. Tööturu vaatest aitab eesmärgi saavutamisele kaasa see, kui suurendatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu. Arengukava seab eesmärgiks kaasava tööturu, mis on kohanemisvõimeline ja kus inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, erivajadusest, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö. Inimväärne töö ja majanduskasv eeldab, et ettevõtjatel on head teadmised ja oskused, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest. Selleks on oluline, et tööpoliitikat kujundavad töötajate, tööandjate ja riigi esindajad üheskoos. Eraldi seatakse arengukavas eesmärgiks vähendada nende noorte arvu, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset, ja parandada soolist võrdõiguslikkust tööturul. Arengukavas pööratakse suurt tähelepanu sellele, et seatud eesmärkide saavutamiseks ja valdkonnas pakutavate teenuste osutamiseks loodav taristu oleks kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav. Arengukavas luuakse tingimused ja võimalused, et väärtustada iga inimest ning tagada kõikidele võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja tööturul. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et inimesi ei tohi diskrimineerida neile omistatud tunnuste tõttu ja kõigi inimeste vajadustega tuleb arvestada. Võrdse kohtlemise poliitika eesmärgid on spetsiifiliselt välja toodud arengukava alaeesmärgis 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine. Keskendutakse kahele peamisele eesmärgile: 1) suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus; 2) toetada vähemusrühmade võrdset kohtlemist ning edendada nende võrdseid võimalusi end teostada ja ühiskonnaelus osaleda, sealhulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu. 28  Kuigi turvalisuse teemad on peamiselt fookuses just siseturvalisuse arengukavas 2020–203046, käsitletakse turvalisuse teemat ka heaolu arengukavas vägivalla, sealhulgas soopõhise vägivalla ennetamise ja vähendamise aspektist lähtuvalt. Samuti tegeleb arengukava ligipääsetavuse teemaga. Piiratud ligipääs ruumile, infole, kultuurile ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest. See takistab inimeste iseseisvat toimetulekut, nende ühiskonnaelus osalemist ja oma panuse andmist. Ligipääsetavuse põhimõte tuleb lõimida avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, et luua kõigile inimestele (sh naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele) võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja vaba juurdepääs turvalisele, kaasavale ja ligipääsetavale avalikule ruumile. Ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng on arengukava läbiv põhimõte. Poliitika kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng on arengukava läbiv põhimõte. Poliitika kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng on arengukava läbiv põhimõte. Poliitika kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng on arengukava läbiv põhimõte. Poliitika kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. 46 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 29  Ühe teemana keskendub arengukava vägivalla vähendamise eesmärgile. Selles valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu alaealistega seotud ja nende vastu suunatud vägivalla vähendamisele, inimkaubandusevastasele võitlusele ning perevägivalla ja soopõhise vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele. Koostöö eri sektorite ja osaliste vahel on arengukava läbiv põhimõte. Koostöö peab toimuma nii inimeste ja kogukondadega kui ka institutsioonide vahel, sh avaliku võimu eri tasandite, valdkondade ning avaliku ja erasektori, sh mittetulundussektori vahel. Koostöö mittetulundus- ja ärisektoriga toob esile ja väärtustab nende rolli teenuste pakkujana ning innovatiivsete lahenduste leidmisel valdkondlikele probleemidele. Koostöö hõlmab ühtlasi huvirühmade kaasamist ning vabaühenduste ja kogukondade võimestamist. Mõjude analüüs Mõjude analüüsi eesmärk on hinnata ja selgitada arengukava ja selle tegevussuundade rakendamisega kaasnevaid potentsiaalseid mõjusid eri valdkondades, sealhulgas nende mõjude olulisust ning mõjude avaldumisega seotud asjaolusid. Peamised valdkonnad, millele arengukava tegevussuundadel on oluline positiivne mõju, on laste ja perede heaolu; tööhõive, töösuhted ja töötingimused; vanemealiste kaasamine ühiskonda ja leibkondade majanduslik toimetulek; sotsiaal- ja hoolekandeteenuste korraldus ja pakkumine; võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus. Mõju Koondhinnang mõju Kaasnevate olulisusele mõjude risk Sotsiaalsed, sealhulgas Oluline Väike demograafilised mõjud (kõik alaeesmärgid) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Oluline Väike (kõik alaeesmärgid) Mõju majandusele (kõik Oluline Väike alaeesmärgid) Mõju regionaalarengule Oluline Väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku Oluline Väike omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju loodus- ja elukeskkonnale Oluline Väike 30 Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Sotsiaalse, sealhulgas demograafilise mõju valdkonnas on arengukaval suurim mõju. Arengukava keskendub eesmärgile parandada kõikide inimeste elukvaliteeti ja heaolu nii teenuste kui ka efektiivsete ja õigesti suunatud sotsiaaltoetuste kättesaadavuse parandamise kaudu, et vähendada vaesuse ja tõrjutuse riski mõjusid. Eraldi tähelepanu pööratakse lastele ja peredele, vanemealistele ja puudega inimestele. Arengukava eesmärgid ja tegevused on suunatud vananeva ja väheneva rahvastiku ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse lahendamiseks ja olukorraga kohanemiseks. Eeskätt avaldub arengukava demograafiline mõju selles, et eesti elanikud saaksid paremini rakendada oma potentsiaali. Arengukava alaeesmärkidest mõjutab rahvastiku demograafilist seisu kõige enam laste- ja perepoliitika valdkond, mis keskendub sellise keskkonna loomisele, kus perede soov saada laps või lapsi on toetatud. Kavandatud meetmed vähendavad lapsesaamise takistusi ja aitavad kaasa soovitud laste saamiseni, vähendades tegelike ja soovitud laste arv vahet. Tegevuste eesmärk on suurendada laste arvu naisel sünnitusea lõpuks. Heaolu arengukava on tihedalt seotud teiste valdkondade arengukavadega ning nende koosmõju toetab Eesti rahvastiku elukvaliteedi säilimist, sh aitab ennetada terviseriske ja lahendab rändest tulenevaid probleeme. Arengukavade tegevuste koosmõju tulemusel pikeneb inimeste tervena elatud aastate arv ja eluiga. Need omakorda koos elukeskkonna paranemisest ja heaolu kasvust mõjutatuna vähendavad väljarändesurvet, mis omakorda võimaldab rohkematel inimestel osaleda tööjõuturul. Alaeesmärgi 2 puhul seatakse eesmärgiks jõuda olukorrani, kus tööjõu pakkumise ja nõudluse vastavuse tagamise kaudu saavutatakse ja säilitatakse võimalikult kõrge tööhõive tase ning vähendatakse inimeste tööturule suundumise takistusi, ennetades töötuks jäämist ja lühendades töötuse kestust. Fookuses on tööhõive suurendamine eri rühmadele mõeldud meetmetega (töötud, noored, vanemaealised jt). Töötingimustega seonduvalt antakse oluline panus tööohutuse tagamisse ja tervist hoidvate töötingimuste kujundamisesse, vähendades seeläbi tööst tingitud tervisekahjusid ning ennetades terviseprobleemide tõttu tööturult kõrvalejäämist. Seoses tööjõu nõudlusega suurendatakse arengukava kaudu tööandjate teadlikkust tööjõu pakkumisest, sealhulgas erinevate sotsiaalsete rühmade (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed jt) tööjõu potentsiaalist, et soodustada nimetatud rühmadesse kuuluvate töötajate värbamist ja kindlustada nende võrdne kohtlemine nii tööle võtmisel kui ka töösuhtes. Arvestades, et töötamine ja töise sissetuleku teenimine on esmane ja peamine viis enda ja oma perekonna majandusliku toimetuleku kindlustamiseks, on töötusriski ennetamise ja vähendamise ning tööhõivevõimaluste suurendamise kaudu oluline positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule, sealhulgas sellistes sotsiaalsetes rühmades nagu noored, vanemaealised, mitte-eestlased, vähenenud töövõimega inimesed jt. Samuti on arengukaval otsene positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule töötuse ja töövõimekaotuse korral tagatavate asendussissetulekute ehk töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse ja töõvõimetoetuse maksmise kaudu. 31 Sotsiaalsete riskide korral on arengukava raames eesmärk parandada sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavust, adekvaatsust ja jätkusuutlikkust, mistõttu on arengukaval seeläbi otsene positiivne mõju ka leibkondade majanduslikule toimetulekule. Need teemad on fookuses nii alaeesmärkides 1, 3 ja 4. Sotsiaal- ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine, võttes eraldi tähelepanu alla lapsed ja pered ning vanemealised ja puudega inimesed, samuti nende kvaliteedi parandamine mõjutavad nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste korraldatavate sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumist, mille tulemusel paranevad sotsiaal- ja hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Teenuste pakkumist ja kättesaadavust mõjutab ka inimeste teadlikkuse suurendamine oma õigustest ja võimalustest saada abi sotsiaal- ja hoolekandesüsteemist. Selleks parandatakse sotsiaalteenuste kasutajate (sh potentsiaalsete kasutajate) juurdepääsu teenustega seonduvale teabele, erinevate infokanalite ja -kandjate kaudu mõjutatakse ühtlasi tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ja tööturuteenuste koostoimivust, rahastamist ja jätkusuutlikkust. Fookusesse seatakse ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi parem koostoimivus, mida toetab muu hulgas teenustevajaduse hindamise korrastamine ja arendamine, sealhulgas abivajaduse hindamise korralduse ja hindamispõhimõtete ülevaatamine ning hindamispõhimõtete sidumine ja ühtlustamine valdkonnaüleselt. Erinevate teenusesüsteemide parema koostoime kaudu välditakse teenuste dubleerimist, katmata abivajadust ja ressursside ebaotstarbekat kasutamist. Alaeesmärgid 1, 3 ja 4 ning nendes seatud tegevussuunad aitavad eelduslikult kaasa ka sotsiaal- ja hoolekandeteenuste nõudluse parandamisele – seda nii inimeste kasvanud teadlikkuse, teenuste kvaliteedi tõusu ja pakkumise kasvu, teenuste mitmekesistumise kui ka teenuste osutamise tingimuste paindlikumaks muutmise näol. Inimeste tervisega seoses aitab arengukava vähendada hoolduskoormusest tulenevate terviseriskide esinemist. Hoolduskohustus, eriti kui tegemist on pikaajalise ja pideva hooldusvajadusega, on hooldajatele sageli kurnav ning kahjustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Eestis tehtud uuringutest nähtub, et sageli ei ole hooldajatel võimalik oma hoolduskohustust kellegagi jagada ning hooldajad ise on vanemaealised, kellel on juba enda ea tõttu mitmesuguseid terviseriske. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele seisneb selles, et arengukava tegevused mõjutavad suhteid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riigi välissuhetega seonduvalt mõjutavad arengukava tegevused rahvusvaheliste kohustuste täitmist, mille Eesti riik on võtnud laste ja perede, tööturu, sotsiaalkaitse ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas. Arengukavaga seoses on Eesti riik ennast sidunud rahvusvaheliste lepingute ja dokumentidega, sealhulgas ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO asjakohased konventsioonid, Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt, Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava jm. Kõik arengukava alaeesmärgid ja nendes planeeritud tegevussuunad aitavad mitmekülgselt kaasa nende kohustuste täitmisele, eeskätt alavaldkondades, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust (alaeesmärk 4), inimeste majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalkaitset (alaeesmärgid 1, 3 ja 4). 32 Alaeesmärgis 2 seatud fookus töötuse riski vähenemisele aitab ühtlasi vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja kuritegeliku käitumise riski. Alaeesmärgis 4 planeeritud tegevused sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks ja suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimiseks aitavad tagada nii teenusekasutajate kui ka teenust osutava personali turvalisust. Uute väiksemate teenuseüksuste loomine erihoolekandes tagab psüühilise erivajadusega inimeste vajadustele sobiva teenuse osutamise keskkonna ja kodusarnasemad elutingimused, mis võimaldavad teenusekasutajatele rohkem privaatsust, personaalset tähelepanu ja individuaalset lähenemist ning aitavad seeläbi ennetada probleemset käitumist. Alaeesmärgi 1 alla on koondatud tegevused, mille eesmärk on vägivalla ennetada vägivalda, sealhulgas lähisuhtevägivalda, ja sellel on positiivne mõju isikuturvalisusele. Tegeletakse peresõbraliku keskkonna loomise, lastekaitse arendamise ja ohvriabiteenuste kättesaadavuse tagamisega Eesti eri piirkondades. Enamiku lähisuhtevägivalla ohvritest moodustavad naised ja seetõttu on oluline teada, kuidas on üldiselt on arenenud sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine, mis on fookuses alaeesmärgi 5 puhul. Vägivaldsest paarisuhtest lahkumist takistab sageli naiste majanduslik sõltuvus oma partnerist. Arengukava alaeesmärkide 1, 2 ja 5 tegevused aitavad ennetada ja vähendada naiste sattumist lähisuhtevägivalla ohvriks ning tagada naiste ja nendega koos elavate laste turvalisust, suurendades naiste majanduslikku sõltumatust (sh soolise palgalõhe ja hõivelõhe ning tööturu soolise segregatsiooni vähendamise kaudu) ning seeläbi võimalusi lahkuda vägivaldsest paarisuhtest. Mõju majandusele Arengukava laiem positiivne mõju majandusele avaldub tööturu ja tööhõive kasvu kaudu, mis on peamiselt fookuses alaeesmärgi 2 puhul, aga on kaudsemalt seotud ka alaeesmärkidega 1 (hoolduskoormus ja toetavad teenused lastega peredele), 3 (vanemealiste hõive ja seda mõjutavad stereotüübid, pensionisüsteem) ja 4 (pikaajaline hooldus ja seetõttu tööturult eemale jäävad inimesed). Eesmärk on tekitada positiivne mõju majandusele tööhõive kõrge taseme kui majanduse ja konkurentsivõime kasvu ühe eelduse kaudu. Kitsamalt on arengukava tegevussuundadel majandusega seonduvalt oluline positiivne mõju ka ettevõtte töötervishoiu ja -ohutuse korraldusele (sh sellega seonduva halduskoormuse vähenemisele) ning ettevõtlusele ja infoühiskonna arengule. Arengukava kaudu soodustatakse ettevõtlusvormide mitmekesistumist ja sotsiaalse ettevõtluse laienemist. Infoühiskonna kontekstis arendatakse valdkondlikke infosüsteeme ja e-teenuseid. Ühtlasi analüüsitakse e-lahendusi, nende eesmärke, funktsionaalsust ja otstarbekust ning nende omavahelisi seoseid, samuti seoseid muude valdkondade e-rakendustega. See on läbivalt fookuses kõikide alaeesmärkide puhul. Arengukava tegevustel on positiivne mõju ka leibkondade majanduslikule toimetulekule ja valikutele, näiteks parandab toetuste või töötamisvõimaluste suurendamine leibkondade tarbimisvõimalusi. Toetustega tegeletakse alaeesmärkide 1 (peretoetused ja hüvitised), 2 (töötutoetused), 3 (pensionid) ja 4 (sotsiaaltoetused ja KOV-ide tugi inimestele) raames. Töötamisvõimaluste suurendamine on läbivalt fookuses kõikides alaeesmärkides, nt alaeesmärk 1 fookusega lastega peredele, alaeesmärk 3 fookusega vanemealistele, alaeesmärk 4 fookusega hoolduskoormuse 33 vähendamisele ja alaeesmärk 5 fookusega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisele. Tööturu ja tööhõive edendamise tervikuna võtab fookusesse alaeesmärk 2. Arengukava eesmärk on aidata suurendada erinevate elanikkonnarühmade, sealhulgas pikaajalise hoolduskohustusega, toimetulekuraskustega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töise sissetuleku teenimise võimalusi, mistõttu mõjutavad arengukava tegevussuunad positiivselt ka nimetatud rühmadesse kuuluvate leibkondade majanduslikku toimetulekut ning vähendavad nende sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski. Koduses keskkonnas toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste arendamine ja pakkumine aitab leibkondade toimetulekut parandada seeläbi, et vähenevad kulutused institutsionaalsetele ja kallimatele teenustele, mida kõrvalabi vajav inimene on alternatiivse hooldusvõimaluse puudumise tõttu tihtipeale sunnitud kasutama. Arvestades, et sotsiaal- ja hoolekandeteenuste suurimad sihtrühmad on vanemaealised, puudega ja psüühilise erivajadusega inimesed, on sotsiaal- ja hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisel positiivne mõju nimetatud sihtrühmade toimetulekule ja heaolule laiemalt. Sealjuures on erihoolekandesüsteemi de-institutsionaliseerimisel ja uue teenustesüsteemi kujundamisel, (mille fookuses on toetavate teenuste arendamine ja pakkumine), oluline positiivne mõju just psüühilise erivajadusega inimeste sotsiaalsele kaasatusele. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine haridus- ja tööalastele valikutele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul ja töökeskkonnas aitavad majandusarengu ja konkurentsivõime huvides kasutada tulemuslikumalt naiste ja meeste inimkapitali ning oskusteadmisi, sealhulgas naiste tervikuna kõrgemat haridustaset ja selleks tehtud investeeringuid. Positiivne mõju majandusele on ka eesmärgil suurendada soolist tasakaalu ettevõtjate seas. Mõju regionaalarengule Regionaalset ebavõrdsust aitab vähendada regionaalsete erinevuste arvestamine tegevuste elluviimisel. Näiteks on üks eesmärk pöörata tööhõive edendamisel erilist tähelapanu kõrgema töötuse määraga piirkondadele. Samuti aitab töötajate geograafilise mobiilsuse toetamine leevendada probleeme, mis on seotud tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavusega kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Neid tegevussuundi koondab alaeesmärk 2. Regionaalarenguga seonduvalt edendab arengukava ka naiste ja meeste võimalusi osaleda kohaliku elu kujundamises ja sellega seotud (poliitilistes) otsustusprotsessides, sest arengukava hõlmab tegevusi, millega taotletakse soolise tasakaalu parandamist poliitikas ja naiste osakaalu suurendamist kohaliku tasandi otsustajate seas. Need küsimused on fookuses alaeesmärgis 5. Arengukava sotsiaalhoolekande alaeesmärk 4 keskendub muu hulgas ka kohaliku tasandi teenuste kättesaadavuse parandamisele ning selguse loomisele riigi ning kohalike omavalitsuste rollist inimestele teenuste pakkumisel, millel on positiivne mõju ka regionaalarengu vaatest. 34 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusega seonduvalt tugevdab arengukava asutuste institutsionaalset võimekust ja toetab nende tegevusi. Arengukava kõikide alaeesmärkide ja tegevussuundade elluviimine eeldab tihedat koostööd eri ministeeriumide (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ja nende valitsemisala asutuste vahel. Koostöö aitab ühtlasi vältida tegevuste dubleerimist ja sellega kaasnevat riigieelarveliste vahendite ebaotstarbekat kasutust. Riigieelarve jätkusuutlikkus on fookuses ka sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse tagamise kaudu. Kõikide sotsiaalkindlustusskeemide arendamisel jälgitakse optimaalsuse ja rahalise jätkusuutlikkuse aspekti, mis on küsimuseks alaeesmärkides 1 (peretoetused), 2 (töötutoetused), 4 (sotsiaalhoolekandesüsteem kui tervik). Eraldi tähelepanu pööratakse demograafilisi arengusuundi ja rahvastiku vananemist arvestades pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele (alaeesmärk 2). Arengukava tegevussuunad mõjutavad laiemalt sotsiaalteenuseid osutavate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust nii teenusenõuete ja kvaliteedipõhimõtete rakendamise, -teenuste suuremas mahus pakkumise kui ka uute teenuste arendamise ja osutamise kaudu. Samas sõltuvad nimetatud mõjude avaldumisega seotud asjaolud ja mõjude ulatus konkreetsest asutusest ja selle tegevusprofiilist, sealhulgas pakutavatest teenustest. Soolise võrdõiguslikkuse aspektist (alaeesmärk 5) toetatakse erinevate tegevuste kaudu ka soolõime rakendamist riigi tasandil, sealhulgas ministeeriumidevahelise soolõimealase koostöö tõhustamist, poliitikakujundajate teadlikkuse suurendamist soolisest võrdõiguslikkusest ning asja- ja ajakohase soopõhise statistika, andmete ja analüüside kättesaadavuse tagamist kõigis poliitikavaldkondades. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldust mõjutavad ühtlasi ka need tegevused, mille eesmärk on ennetada ja vähendada soolist palgalõhet ning edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonides. Taolised tegevused aitavad kaasa ka avaliku sektori töötajaskonna heaolu ja töökeskkonna paranemisele. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Arengukaval puudub otsene mõju looduskeskkonnale, aga selles on läbiva põhimõttena seatud eesmärgiks ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitika kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Avalike teenuste kaasajastamiseks ja kvaliteedi parandamiseks kavandatud infotehnoloogilised ja elektroonilised lahendused aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ning selle kaudu negatiivset mõju keskkonnale. Hoolekandeasutuste reorganiseerimisel, sealhulgas uute asutuste ehitamisel, arvestatakse energiasäästlikkuse põhimõtetega ning vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Vähene mõju loodus- ja elukeskkonnale on ka näiteks toidujäätmete vähendamisega seotud tegevustel, mis suurendavad eeldatavalt keskkonnaalast teadlikkust, kui mõjutavad jäätmete tekkimise ulatust. 35 Kaudne mõju avaldub arengukava raames toetatud soolõime rakendamise kaudu, mille tulemusel arvestatakse ka keskkonna- ja muude asjakohaste poliitikate väljatöötamisel paremini naiste ja meeste olukorda ning vajadusi. Samas on arengukaval oluline mõju elukeskkonnale. Arengukava alaeesmärgis 5 võetakse fookusesse ligipääsetavuse küsimus, mille valdkondadeülene koordinatsioon, nügimine ja edendamine peaks parandama kõikide ühiskonnaliikmete võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda ja iseseisvalt toime tulla. Eesmärk on lõimida ligipääsetavuse põhimõte avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks. Ligipääsetavus on fookuses ka alaeesmärkides 1 (lapsed ja pered), 3 (vanemealised) ja 4 (puudega ja erivajadusega inimesed). Kaasamisprotsessi kirjeldus Arengukava on valminud koostöös teiste ministeeriumide, partnerite, ekspertide ja huvigruppide esindajatega. Arengukava koostamine sai alguse 2021. aasta kevadel pärast väljatöötamiskavatsuse heakskiitmist. Juba väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus toimusid konsultatsioonid ja arutelud riigieelarve heaolu tulemusvaldkonnaga seotud kogudes ja kehtiva heaolu arengukava juhtkomisjonis. Uue heaolu arengukava koostamist alustati teadmisega, et see võiks hakata kehtima varem kui eelmise arengukava kehtivus on lõppenud. Vahepeal oli Vabariigi Valitsus uuendanud ja korrastanud riigi strateegilise planeerimise põhimõtteid – koondanud kokku tulemusvaldkondi, mille tulemusel moodustati varasemast kolmest eraldiseisvast (tööturg, sotsiaalkaitse ning lapsed ja pered) tulemusvaldkonnast uus ühine heaolu tulemusvaldkond. Kuigi juba perioodi 2016–2023 hõlmavas heaolu arengukavas olid tööturu ja sotsiaalkaitse tulemusvaldkonnad ühte strateegiadokumenti kokku toodud, toimus nende tegelik ühendamine riigieelarve vaatest 2019. aastal ning juurde lisandus veel laste ja perede tulemusvaldkond. Sellega oli heaolu tulemusvaldkond loodud. See aga tingis olukorra, kus 2016. aastal kinnitatud arengukava ei vastanud enam strateegilisele raamistikule ning lõppenud oli ka laste ja perede tulemusvaldkonnaga seotud aste- ja perede arengukava 2012–2020 kehtivus. Väljatöötamiskavatsuse heakskiitmise järel kutsuti kokku arengukava juhtkomisjon ja moodustati Sotsiaalministeeriumi ametnike eestvedamisel 11 temaatilist töörühma: 1) vanemaealiste majanduslik toimetulek; 2) täisealiste hoolekanne ja hoolekandeteenused; 3) lapsed ja pered; 4) sooline võrdõiguslikkus; 5) töökeskkond- ja suhted; 6) võlgade ennetamine; 7) vähemusgruppide võrdne kohtlemine; 8) ohvriabi; 9) kohalike omavalitsuste toetamine; 10) tööhõivepoliitika; 11) sotsiaalkaitse valdkonna arendamine. Töörühmade arutelud toimusid 2021. aasta kevadest kuni sügiseni, samuti toimusid ühised, töörühmadeülesed arutelud. Kaardistati detailsemad väljakutsed ja eesmärgid ning arutleti võimalike lahendusteede üle. Arvestades, et oli ka koroonaviirusega seotud piirangute aeg, kus füüsiliste arutelude korraldamine oli tihti viirusega seotud olukorra tõttu prognoosimatu või lausa võimatu, toimus suurem osa arutelusid virtuaalselt ning nende tehniliseks korraldamiseks kaasati ka konsultatsiooniettevõtete abi. 36 Laiapõhjalised arutelud toimusid 2021. aasta arvamusfestivali heaolu alal47, kus terve päeva vältel toimusid arengukava eesmärkidega seotud arutelud. Sissejuhatuseks analüüsiti ja arutleti ministrite eestvedamisel heaoluvaldkonna kui terviku üle, sellele järgnesid päeva jooksul arutelud laste kaasamise ja heaolu ning tööturu väljakuteste ja võimaluste üle, eriti toona väga aktuaalse pandeemia kontekstis, samuti pensionisüsteemi ja eakate hoolekande teemadel. 2021. aasta lõpuks valmis arengukava esimene mustandversioon, mis saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks ja mille detailide üle toimusid arutelud juhtkomisjonis. Lisaks kajastati arengukava teemasid ajakirjas Sotsiaaltöö.48 Järgnes ametlik EIS-i konsultatsioon ehk arengukava eelnõu kirjalik kooskõlastamine paralleelselt aruteludega erinevates kogudes (nt rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, arengukava juhtkomisjon ja ekspertkogu, temaatilised seminarid jne). Arengukava on valmis aruteludeks Riigikogus ning lõplik kinnitamine on planeeritud 2023. aasta veebruari. 47 Arvamusfestival 2021 heaolu ala päevakava: https://www.facebook.com/events/paide- vallim%C3%A4gi/arvamusfestival-2021-heaolu-ala/959322714860852/ 48 Ajakiri Sotsiaaltöö 2021. aasta maikuu number https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/heaolu-arengukava-2023- 2030 37 Seosed valdkondlike arengukavadega, olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste kontseptsioonide, strateegiatega Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Heaolu arengukava on seotud kõikide riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega, aga eelkõige panustab arengukava sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Mõõdikutest kattuvad riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja heaolu arengukava 2023–2030 järgmised mõõdikud: kohortsündimuskordaja, soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks ning järgmised „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikud: tööjõus osalemise määr, suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16aastaste ja vanemate inimeste osakaal ja ligipääsetavuse näitaja https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia Lisaks lähtub heaolu arengukava olulisematest arengukava ampluaaga tihedalt seotud Euroopa Liidu algatustest nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja Laste õiguste strateegia. Samuti on arengukava lähtekohaks ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid49. Euroopa sotsiaalõiguste sammas https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/economy-works- people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights- 20-principles_et Euroopa Liidu laste õiguste strateegia ja lastegarantii algatus https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth- and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-action-plan/skills- and-equality_en ÜRO Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng Oma eesmärkide saavutamises on heaolu arengukava tihedas seoses kõikide Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud valdkondlike arengukavadega ja toetab kõikide Riigikogu poolt kinnitatud poliitika põhialuste saavutamist. Igal valdkonna arengukaval ja poliitika põhialusel on Eestis oma fookus ning neid erinevates arengukavades ei dubleerita, samas jälgitakse, et kõikide sellistes strateegilistes dokumentides seatud eesmärkide saavutamiseks tekiks sünergia ning seatud eesmärgid koosmõjus ka parimal viisil saavutataks. Kõige tihedamalt on heaolu arengukava 2023–2030 seotud järgmiste valdkondlike arengukavade ja poliitika põhialustega. Eesti julgeolekupoliitika alused https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused- aastani-2050 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 49 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng 38 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise- arengukava-2020-2030 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 Haridusvaldkonna arengukava 2020–2030 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna-are Eesti keele arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#eesti-keele-arenguka Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#noortevaldkonna-aren Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava- 2021-2035 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 https://www.siseministeerium.ee/sidest Lisaks lähtub arengukava muudest kontseptsioonides, EL tasandi direktiividest ja kokkulepetest, mis toetatavad arengukava vastutusvaldkonnaga seotud eesmärkide – sotsiaalne kaasatus, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine jne – saavutamist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (COM/2022/105 final) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022PC0105 Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0640&from=EN Euroopa tööhõivesuunised https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1584545829001&uri=CELEX%3A52020PC0070 Töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistik https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/ALL/?uri=COM%3A2021%3A0323%3AFIN Euroopa hooldusstrateegia https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&furtherNews=yes&newsId=10382# navItem-relatedDocuments Kontseptsioon „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ Valdkondadeülese ennetuse põhimõtted https://www.just.ee/ennetusnoukogu 39  Lisa 1: Põhitekst – Heaolu arengukava 2023-2030 HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 Sissejuhatus Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast. Oleme defineerinud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist. Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendi suunistega on arengukava aluseks ka Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu algatuste, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba raames tehtavate algatuste kohta ministeeriumi pädevusvaldkondades. Muu hulgas on arengukava ka eurotoetuste planeerimise ja kasutamise eeltingimus ja alus. Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamiseks on seetõttu esmatähtis suurendada sündimust, et vähendada negatiivsest iivet. Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. Meie tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. Vananeva rahvastiku, mitme järjestikuse kriisi ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes peame leidma jätkusuutlikke, säästlikke ja uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemile. Keskne küsimus on see, millised muutused on vajalikud selleks, et ennetada probleeme ning tagada kiire ja kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 optimaalsel viisil jõuda. Uussisserändajad kätkevad endas võimalusi ja tuge tööjõuvajaduste katmisel, mistõttu on oluline nad võimalikult kiiresti tööellu aidata. Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele. Heaolu arengukava seosed olulisemate strateegiatega 2  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Heaolu arengukava üldeesmärk ja selle mõõdikud Üldeesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Algtase Sihttase 2030 Kohortsündimuskordaja 1,79 (2022) 1,86 Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks 61% (2021) >61% Absoluutse vaesuse määr 2,2% (2020, ≤2,2% (kokku) kokku) ≤2,7% (mehed) 2,7% (2020, ≤1,8% (naised) mehed) 1,8% (2020, naised) Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse 22,2% (2021, 21%1 (kokku) tõrjutuse määr kokku) 18,5% (mehed) 19,6% (2021, 23,4% (naised) mehed) 24,7% (2021, naised) Soolise võrdõiguslikkuse indeks 61,6 (2021) 67,5 (EIGE) Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 79,3% (2021, 81,3% (kokku) kokku) 83,0% (mehed) 81,2% (2021, 79,8% (naised) mehed) 77,5% (2021, naised) 1 2030. aastaks seatud eesmärk on kooskõlas Eesti seatud sotsiaalsamba tegevuskava eesmärgiga vähendada elanikkonna suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust 39 tuhande inimese võrra. 3  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Arengukava lähtekohaks olevad väärtused ja põhimõtted Toetatud on väärikas elu ja Elukaareülene iseseisev ennetus ja toimetulek terviklik tugi Tagatud on sooline võrdsus Panustatakse ja võrdne aktiivselt kohtlemine rahvusvahelisel tasandil Igal tasandil on põhimõtteks koostöö ja partnerlus Teadmiste- ja tõendus- põhisus ning Arengukava koostamisel Avalikke innovatsioon ja elluviimisel vahendeid ja lähtekohaks olevad inimressurssi väärtused ja põhimõtted kasutatakse säästlikult Areng on loodus- Tagatud on keskkonda ja toimepidevus inimese tervist säästev 4  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 1: lapsed ja pered Eesmärk: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Soovitud ja tegelike laste arvu N/A N/A vahe* Laste suhtelise vaesuse ja 17,4% (2021) 15%2 sotsiaalse tõrjutuse määr Ohvriabiteenuse üle-eestilise N/A N/A kättesaadavuse tagatus* * Metoodika on väljatöötamisel, algtase ja sihttasemed seatakse 2023. aastal Väljakutsed ja võimalused  Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel.  Sündimus pole piisav, et tagada positiivne loomulik iive, samas on võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Seega on sündimust toetaval poliitikal täita oluline roll riigi jätkusuutlikkuse tagamisel.  Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad mitmed asjaolud, kuid kõige otsesem mõju on lastega peredele suunatud toetustel ja teenustel.  Määrava tähtsusega on lapsevanema tööga hõivatus ja pere piisav sissetulek, kuid selle kõrval ka vanema teadmine, et lapsele on tagatud kättesaadav ja taskukohane lasteaiakoht ning parimad võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks.  Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega.  Integreeritud, kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused, mille keskmes on laps ja pere, on sündimust toetava perepoliitika osa.  Sündimuse soodustamise kõrval on oluline toetada neid lapsi, kes on juba olemas. See tähendab lapsesõbraliku keskkonna loomist kõigile Eestimaa lastele ja eritähelepanu suunamist neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on vanemliku hooleta või vajavad muul moel abi. 2 2030. a eesmärk on kooskõlas sotsiaalsamba tegevuskava eesmärgiga vähendada Eestis laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuses olevate laste arvu 13 tuhande võrra. 5  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Olulise tähtsusega on ohvriabisüsteemi pidevalt arendada, et kõik kuriteo või vägivalla ohvrid saaksid õigeaegse, piisava ja asjakohase abi.  Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks vajavad lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt seksuaalvägivalla puhul) ja ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ohvritele pakutavate tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine, et ressursse otstarbekamalt kasutada.  Laste heaolus tervikliku ja mitmekülgse ülevaate saamiseks on vaja eri valdkondades ja valdkondadeüleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata. 6  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Tegevussuunad Arengukava perioodil pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele. Seejuures on fookus eelkõige neil valdkondadel, mis on probleemsed ja seni vähem tähelepanu pälvinud ning vajavad suuri muudatusi. Samuti on tähelepanu neil valdkondadel, mis kooskõlas Euroopa Liidu laste õiguste strateegia ja lastegarantii algatusega toetavad erinevatel põhjustel tuge vajavaid lapsi. Ohvriabiteenuste arendamise tegevused panustavad ka Euroopa Liidu tasandi püüdlustesse tulemuslikult tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda. Jätkusuutliku sündimustaseme  arendada noortele ja lapsevanematele saavutamiseks vajalike meetmete mõeldud paari- ja peresuhteid ning kavandamine ja rakendamine: vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende  tagada oluliste perehüvitiste kaasas kättesaadavust. käimine palga- ja elukalliduse tõusuga;  parandada väikelaste vanematele Lastekaitsekorralduse uuendamine haigus- ja hooldushüvitise maksmise abivajavatele lastele tõhusa ja tingimusi; eesmärgipärase abi tagamiseks:  ajakohastada ja ühtlustada ühe vanemaga perede toetusmeetmete  töötada välja valdkondadeülene laste paketti; heaolu korraldus, mis seab keskmesse  parandada lastega peredele suunatud abivajava lapse ja tema perekonna; teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;  luua võimalused lapse abivajaduse  analüüsida eluaseme ennetamiseks ja võimalikult varajaseks kättesaadavusega seotud takistusi pere märkamiseks ning vajaliku toe loomisel ja laste saamisel ning töötada õigeaegseks pakkumiseks; välja meetmed nende leevendamiseks;  tagada lastekaitsetöötajatele  analüüsida laste arvuga seotud motiveerivad ja nende heaolu toetavad pensioniõiguste suurendamist; töötingimused;  soodustada perekonda, laste saamist  kaasajastada ja uuendada ja kasvatamist ning lasterikkust lastekaitsetöötajate tasemehariduse ja väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. riikliku täienduskoolituse ning kutse andmise süsteem; Peresõbraliku keskkonna loomiseks  töötada välja lastekaitsetöötajatele paari- ja peresuhteid ning vajalike juhendite ja vanemaharidust toetavate teenuste hindamisvahenditega tõenduspõhine arendamine ja toetusmeetmete tööriistapakett; kaasajastamine:  töötada välja terviklik ja süsteemne digilahendus, mis võimaldab  luua digitaalne keskkond ja valdkondadeülest andmevahetust ja tegevusmudel lapseootel ja lapse toetab lapse abivajadusest lähtuvate saanud pere vajaduste hindamiseks, kvaliteetsete otsuste tegemist; toe pakkumiseks ning suurema  täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui abivajadusega perede paremaks riikliku lastekaitset korraldava asutuse toetamiseks; ja järelevalveasutuse pädevust ja  luua kogukondlikud ennetus- ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku peretöökeskused lõimitud tervishoiu- ja omavalitsuse üksuste toetamisel ning sotsiaalteenuste pakkumiseks; nende lastekaitselise tegevuse ja 7  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 teenuste nõuetekohasuse anda vanemale võimalus pidevast kontrollimisel; hoolduskoormusest puhata.  luua võimalus lapse heaolu tõsiselt kahjustavate olukordade tõhusaks Väärkoheldud lastele sujuva lahendamiseks kohaliku omavalitsuse teekonna loomine abivajaduse üksuse ja Sotsiaalkindlustusameti märkamisest abini: koostöös või erandjuhtudel järelevalve korras;  tagada vägivalda kogenud lastele  töötada välja protsess süsteemsete lapsesõbralik ning lapse õigusi ja huve vigade leidmiseks ja nendest arvestav menetlus ja abistamine, õppimiseks lapse surma või tõsise soodustades eri asutuste sujuvat tervisekahjustusega lõppenud koostööd ja andmevahetust; juhtumite põhjal;  luua väärkohtlemise tuvastamise  luua laste heaolu valdkonnas terviklik juhendid ning lihtsustada abivajavast kvaliteedisüsteem, et tagada nii lapsest teatamist nii õigusaktide kui kohalikul kui riigi tasandil pakutava abi valdkonnapõhiste juhendite ja teenuste tase ja tulemuslikkus, täpsustamise ja kiiret infovahetust suurendades muu hulgas riigi tasandi võimaldavate IT-lahenduste abil; järelevalvevõimekust.  võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialistidele Erivajadusega lastele tugisüsteemi kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad loomine, mis võimaldaks hindamisvahendid lapse abivajaduse kiirelt tuvastada, väärkohtlemise kindlakstegemiseks, lihtsustaks vajadustele vastava abi selle ulatuse ja mõju hindamiseks; saamist ning tagaks vajalikud  teha paremini kättesaadavaks vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse teenused ja sekkumisvahendid igapäevases viibimiskohas: vägivalda kogenud lastele ja laste suhtes vägivalda kasutanud  ühendada erivajadusega laste täiskasvanutele (nt vägivalda hindamised eri valdkondades, et kasutanud vanematele mõeldud vähendada dubleerimist ja abi programmid, vanema-lapse teraapiad). saamisele kuluvat aega;  töötada välja arusaadav ja lihtne Vajaduspõhise abi ja toetuse tugisüsteem erivajadusega lapse tagamine suure abivajadusega ja vanemale, mis automatiseerib kompleksprobleemidega lastele ja andmepäringud ja vähendab taotluste nende peredele: esitamist;  töötada välja süsteem, mille abil hinnata  töötada välja teraapiad ja sekkumised, sekkumiste mõju, tagada teenuste mis ennetavad laste sattumist vabadust ühtlasem kvaliteet ning luua selgem piiravasse kinnisesse lasteasutusse; hinnastamis- ja rahastamismudel;  suurendada lastega töötavate  uuendada rehabilitatsiooniteenuste spetsialistide traumateadlikkust ja sisu, korraldust ja rahastamist, pädevust eri sihtrühmadega töötamisel asendades abivajadusele (nt seksuaalhälbelise käitumisega mittevastavad üksikteenused lapse lapsed, psühhopaatilise käitumisega seisundist tulenevate lapsed, sõltuvushäiretega lapsed jne); kompleksteenuste ja programmidega;  luua suure abivajadusega laste  luua integreeritud tugimeetmed suure abistamiseks kompetentsikeskus, mis hooldus- ja abivajadusega lastele, et koondab enda alla nii kinnised kui avatud ustega ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused; 8  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  luua ööpäevaringselt asutusepõhiselt toetamiseks selgemad nõuded teenuselt lahkuvatele noortele järelhoolduse planeerimisele ja ühetaoline jätkutoe süsteem, et toetada pakkumisele ning tagada kohalikele asutusest lahkuvaid lapsi ja nende omavalitsustele ja võrgustikule vajalik peresid. ettevalmistus tööks sihtrühmaga;  analüüsida koostöös Haridus- ja Asendushooldust vajavatele lastele Teadusministeeriumiga õpilaskodudes asutuste asemel peres kasvamise viibivate laste ja nende perede vajadusi võimaluste tagamine ja ning töötada välja lahendused asendushoolduselt elluastuvate õpilaskodudes viibivatele lastele sobiva noorte vajaduspõhine toetamine: abi tagamiseks.  täpsustada teenuste sisu- ja Ohvriabiteenuste piisava ja kvaliteedinõudeid ning tagada teenuste võrdväärse kättesaadavuse pakkumine ka spetsiifiliste vajadustega tagamine Eesti eri piirkondades: lastele nii pere- kui asutusepõhiselt;  luua tingimused hooldusperede  määrata kindlaks ohvriga tegelevatele juurdekasvuks ning tagada perepõhise spetsialistidele esitatavad nõuded ja asendushoolduse pakkujatele riiklikult nende pädevused; reguleeritud ja rahastatud tugisüsteem;  ühtlustada ja korrastada ohvriabi  kaasajastada koostöös vabatahtlikele esitatavaid nõudeid ja Justiitsministeeriumiga eestkostet ja nende kaasamise süsteemi; lapsendamist puudutavaid õigusakte  täiendada kuriteo- ja vägivallaohvrite ning tagada perepõhise abistamiseks ohvriabi seadust asendushoolduse ettevalmistamisel ja psühholoogilise abi ja kuriteoohvritele toetamisel ühetaoline last ja peret mõeldud hüvitiste osas; toetav lähenemisviis;  täiendada asutustevahelist andmete  kehtestada asendushoolduselt edastamist puudutavaid lahkuvate noorte tõhusamaks seadusesätteid. 9  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu Eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Tööjõus osalemise määr 15– 74- 71,1% (2021, kokku) 72,0% (kokku) aastaste seas, % 74,6% (2021, mehed) 75,2% (mehed) 67,8% (2021, naised) 69,0% (naised) Tööelu kestus, aastates 39,1 (2021, kokku) 40,2 (kokku) 39,1 (2021, mehed) 40,3 (mehed) 39,0 (2021, naised 40,0 (naised) Väljakutsed ja võimalused  Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada.  Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.  Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus.  Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mittetraditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö.  Suureneb tööturul digivõimaluste kasutamine ja vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk.  Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist ning kehva töökeskkonda ja ebavõrduse suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt).  Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia.  Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe.  Täiend- ja ümberõppes osalemise aktiivsus on väiksem meeste seas ning osalemise aktiivsuses on erinevusi ka piirkonniti. 10  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid.  Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, kusjuures sageli juhtub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes. Samuti võivad töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad tervisehäired.  Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired.3 Tegevussuunad Tegevused panustavad muu hulgas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidesse, mille kohaselt tuleb pöörata tähelepanu piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate raskustega. Samuti on tegevused vastavuses Euroopa tööhõivesuuniste ning ELi 2021−2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga, mis keskendub rohe-, digi- ja demograafilisele üleminekule ning muutustega toimetulekule töömaailmas, aga ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusale ennetusele ning võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamisele. Jätkusuutliku ning ühiskonnas kaasata nad aktiivselt tööturumeetmete toimuvale arengule ja disainimisse ja tulevikku vaatavas majandusarengule vastava karjääri ja oskuste poliitika tööhõivepoliitika elluviimine: kujundamisse.  laiendada fookust lisaks senistele Majanduse struktuurimuutuste ja sihtrühmadele (töötud ja tööturul töötajate tööalase mobiilsuse ebasoodsamas olukorras olijad) ka toetamine: teistele tööturuga nõrgalt seotutele (nt hoolduskoormusega ja rändetaustaga  vähendada Eesti elanikkonna oskuste inimesed, pensionieas töötamist jätkata ebakõlasid inimeste õpimotivatsiooni ja soovijad, mitteaktiivsed, NEET- õpivõimalustest teadlikkuse noored); suurendamise kaudu ning soodustades  ajakohastada olemasolevaid ümberkorraldusi töö, õppimise ja tööturumeetmeid, et need vastaksid pereelu ühitamisel; parimal moel kliendi vajadustele ja  suurendada töötuskindlustusega oleksid mõjusad; kaetust ning tagada hüvitiste ja toetuste  panustada valdkondadevahelisse adekvaatsus, hõlmates koostöösse, et ennetada ja pidurdada sotsiaalkaitseskeemi ka ühiskonnas tööturule suundumise mittetraditsioonilised töövormid; takistuste kasvu ja tööalase mobiilsuse  suurendada töötushüvitisi saavate barjääre; töötute osakaalu ning rakendada  tagada koostöös sotsiaalpartneritega majandustsüklitest ja tööturu olukorrast tööhõivepoliitika meetmete sõltuvat töötushüvitiste süsteemi. asjakohasus ja tulemuslikkus ning Valdkonnaga tegeleb süvitsi Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. 3 11  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Töötajate töövõimekao ennetamine töökeskkonnariskide maandamisel, (st ajutise töövõimetuse arvestades spetsiifiliste töökeskkonna kujunemisel püsivaks ohtude ja terviseriskidega (sh vaimne töövõimekaoks) ja hõives hoidmine: tervis, istuv töö, bioloogilised ja keemilised ohud);  töötada välja tasakaalustatud, tööturu  arendada digitaalseid lahendusi, mis osapoolte huve arvestav ja jätkusuutlik lihtsustavad tööandjal ohutusnõuete mudel, mis võtab arvesse muutunud järgimist; terviseseisundiga kohanemise ning  kujundada välja töösuhete ja töötingimuste ja teadliku käitumise tööohutuse õigusraamistik, arvestades muutmise vajadusi. töötegijate ja tööandjate ootustega;  toetada paindlikke töö tegemise viise, Keskkonna- ja kliimaeesmärkide luues sobivad võimalused kaugtöö täitmine ning tasakaalustatud kasutamiseks ja tööaja paindlikuks regionaalse arengu saavutamine: korraldamiseks;  suurendada kaasaegseid  tagada toimiv töötervishoiukorraldus ja tehnoloogiaid, energiaallikaid ja parandada selle kvaliteeti; süsteeme tundvate töötajate osakaalu  toetada ja tunnustada tööd tegevate mobiilsust toetavate nõustamiste, isikute võimalusi osaleda kollektiivsetes täiend- ja ümberõppe ning muude töösuhetes, toetada sotsiaaldialoogi ja toetuste kaudu; kollektiivseid läbirääkimisi ning  arendada tööturumeetmeid, mis kollektiivlepingute sõlmimist; soodustavad eri piirkondade tööjõu  jagada kaasamise ja kollektiivsete aktiivsust, tööjõu geograafilist töötingimuste kujundamise häid mobiilsust, muutustega toimetulekut ja praktikaid ning tutvustada kollektiivsete uute oskuste omandamist. töösuhete vajalikkust ja kasu;  tõhustada töökeskkonna ja töösuhete Töötegijate töökeskkonna ja järelevalvet, rakendada töösuhete parandamine, tervise sunnimehhanismi, kontrollides eelkõige hoidmine töökeskkonnas ning ettevõtteid ja asutusi, mille riskiaste on kõrge ja töötajate tervise kahjustumise tervisekahjude ennetamine: oht suur;  suurendada tööandjate ja töötegijate  vähendada vale teenuse osutamise teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest; lepingu alusel töötamist;  kavandada ja ellu viia ennetustegevusi,  lahendada vaidluste tekkimise korral arvestades töötegijate ning tööandjate tööelualased erimeelsused kiirelt ja eripärasid ja vajadusi; kvaliteetselt.  toetada ja nõustada tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja 12  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 3: vanemaealised Eesmärk: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Aktiivsena vananemise indeks 37,9 (2018) 41 Väljakutsed ja võimalused  Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2040. aastaks 25,6%-ni.  Rahvastiku vananemisest ja puudega inimeste osakaalu suurenemisest tingituna on sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad järgmised: leida täiendavad vahendid piisavate pensionide tagamiseks, toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada abituse ja abivajaduse tekkimist.  Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud ja puudub poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik.  Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega.  Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti vanemaealisi suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus, samuti osalevad nad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega.  Digipädevuse puudumine ajal, kui arvutikasutus on kujunenud igapäevaelu osaks, piirab vanemaealiste ligipääsu teabele, teenustele ja suhtlusele. Statistikaameti andmetel kasutas arvutit 65–74-aastastest inimestest vaid ligi 55% ning internetti 65%.4  Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Keskmine vanaduspension (2021. aastal 551 eurot5) moodustab keskmisest netopalgast umbes 40%, mis tagab vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse vaesusesse.  Keskmise pensioni ja keskmise palga suhe on tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ning pensioniõigusi Eestis.  2021. aastal töötas 50–74-aastastest inimestest 57,6%, võrreldes Euroopa eakaaslastega on see näitaja kõrgem, kuid vanemaealiste töösoovijate ja tööotsijate hulk lubab arvata, et potentsiaal töötada on suurem.  Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. 4Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__infotehnoloogia__infotehnoloogia- leibkonnas/IT32/table/tableViewLayout2 5Statistikaamet: https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=SK153 13  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa.  Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste kättesaadavuses, näiteks laenude saamisel, pangakonto avamisel, kindlustuse võtmisel jne.  Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Tegevussuunad Vanemaealiste heaolu ja  suurendada inimeste teadlikkust ja ühiskonnaelus osalemise toetamine: võimekust oma vanaduspõlve rahalise  arvestada vanusesõbraliku ühiskonna heaolu tagamiseks; põhimõtetega, võimestada  kujundada kestlik pensionisüsteem, mis vanemaealiste huvikaitse- ja tagab nii adekvaatse minimaalse esindusorganisatsioone ja nende sissetuleku kui ka rahuldava töise võrgustikke, toetada vanemaealiste sissetuleku asenduse, sealhulgas üksi esinduskogude loomist, edendada elavatele inimestele; vanusesõbraliku ühiskonna  hinnata pensioni II samba kujundamist ja juurutada vabatahtlikuks muutumise ja uute vanusesõbraliku ühiskonna töövormide kasutuselevõtmise mõju põhimõtteid; inimeste rahalisele heaolule tulevikus  kaasata vanemaealised ning luua täiendavad võimalused poliitikakujundamisse, et arvestada vahendite pensionisüsteemi nende vajadustega igas eluvaldkonnas; juurdetoomiseks;  parandada kogukondade eestvedajate  sõlmida (inimeste suurenenud piiriülese ja vabatahtlike kaasajate teadlikkust töötamise tõttu) Euroopa Liidu väliste vanemaealiste kaasamisvõimalustest riikidega kahepoolsed ja kogukonna tegevuse aktiveerimisest; sotsiaalkindlustuslepingud, et teises  luua võimalused aktiveerivateks riigis kogutud pensioniõiguste säilimine tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, oleks tagatud. keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele; Vanemaealistele suunatud ennetava  murda stereotüüpne mõtlemine ning sotsiaaltöö edendamine: vähendada vanemaealise  luua teadlikkust suurendavaid töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja meetmeid ja ennetavaid sekkumisi, tõrjumist; pidades silmas, et praegused valikud  vähendada tööandjate ja töötajate mõjutavad otseselt iseseisvat negatiivseid hoiakuid, parandada hakkamasaamist tulevikus; tööandjate mitmekesisuse juhtimise  suurendada vanemaealiste teadlikkust oskus, arendada vanemaealiste abi küsimiseks ja saamiseks; vajadusi arvestavaid teenuseid ja  tugevdada kohaliku tasandi suurendada üldist ühiskondlikku ennetustööd ja vabatahtlikku tegevust, sallivust. sealhulgas leppida kokku kohalike omavalitsuste roll ja vastutus ning Vanemaealiste rahalise heaolu muuta vanemealistele suunatud suurendamine ja pensionisüsteemi ennetav sotsiaaltöö aktiivsemaks; kujundamine:  toetada piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd; 14  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  toetada vanemaealiste vaimset tervist  suurendada teadlikkust aktiivsena ja ennetada väärkohtlemist nii kodudes vananemisest. kui hoolekandeasutustes;6 6 Vanemaealiste füüsilise tervise toetamisega tegeleb Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. 15  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne Eesmärk: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Suure hoolduskoormusega (20 ja 2,3% (2021) 1,7% enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Kodust iseseisvat toimetulekut 1,1 (2021) 1,4 toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Väljakutsed ja võimalused  Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab ajakohastamist. Põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse.  Inimesed ei ole alati teadlikud riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse korral tuge pakkuda, turvavõrk on auklik nii valdkonna sees kui üleminekul näiteks tervishoiust hoolekandesse või hoolekandest tööturuvaldkonda.  Abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik omavalitsus) vahel killustunud, abi andmise korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks ja seetõttu ei osutata abi terviklikult. Eeltoodu tulemusena ei tea abivajav inimene, kuhu oma murega pöörduda ja ka erinevad abi osutajad ei oska alati keerulises süsteemis inimest õigesse kohta suunata.  Murekohaks on eri valdkondade ja tasandite vahel info liikumise takistused. Infosüsteemid on üles ehitatud ühe valdkonna keskselt ega arvesta terviklikult inimese vajadusi.  Valdkonna ebapiisav rahastamine on kaasa toonud teenuste ebapiisava kättesaadavuse riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, sest inimeste omaosalus on paljudele ülejõukäiv. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.  Murekohaks on kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus hoolekande valdkonnas ning suurenev vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud.  Kehtivad õppekavad ja väljaõppevõimalused hoolekande valdkonnas vajavad jätkuvalt edasiarendamist, et vastata tööturu uuenenud vajadustele. Puudub keskne täiendkoolitussüsteem ja ühtlustamata on sotsiaalvaldkonna erialade kvalifikatsiooninõuete regulatsioon.  Hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas ei ole koduses keskkonnas toetatavad sotsiaalteenused piisavalt kättesaadavad. 16  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele ei ole piisavalt teenusekohti.  Puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Enamikus kohalikes omavalitsustes puuduvad toetavad teenused, mis aitavad vältida mäluhäirete süvenemist ning säilitada dementsusega inimese iseseisvat tegevusvõimet võimalikult kaua.  Edasiarendamist vajab sotsiaalteenuste kvaliteet ning pakkuda tuleb senisest enam praktilist tuge kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate võimekuse tõstmiseks.  Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada minimaalsed sotsiaalsed garantiid, parandada tuleb nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui ka kodus hooldamist pakkuda, samuti tuleb toetada nende töö- ja pereelu ühitamist.  Hoolekandesektoris on vaja suurendada innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutuselevõttu. Nutikate lahenduste abil saab parandada nii abivajavate inimeste elukvaliteeti kui avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti.  Praegune sotsiaalteenuste andmestike digiteerituse tase ja andmekvaliteet ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustööks piisav.  Eestis on kujunenud suureks probleemiks maksehäireid ja võlgnevusi omavate inimeste suur arv, millega sotsiaalhoolekandesüsteem on siiani vähe tegelenud. Puudujääke on nii võlgnevuste ennetamises, võlanõustamisteenuse kättesaadavuses kui inimeste teadlikkuses abi küsida. Tegevussuunad Muudatuste tegemisel lähtutakse esmajoones inimese vajadustest. Eesmärk on minna sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Sotsiaalhoolekande korraldamine on terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Tegevussuunad on kooskõlas Euroopa Liidu sihtidega toetada inimeste iseseisvat väärikat elu nende kodus ning parandada nii kutseliste kui ka mitteametlike hooldajate olukorda. Samuti otsitakse lahendusi tuua toetuste ja aktiveerivate teenuste abil vaesusest välja inimesed, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Abi andmise korraldamine  toetada kohalikke omavalitsusi, et esmajärjekorras kohalikul tasandil: tagada hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet;  ehitada üles inimese terviklikust abivajadusest lähtuva abi andmise  leppida kokku aktsepteeritavad süsteem selliselt, et see algaks erinevused kohalike omavalitsuste kohalikust omavalitsusest, kus teenuste osutamises (kättesaadavuse hinnatakse inimese abivajadust ning tagamine ja kvaliteet) ning tagajärjed seejärel suunatakse inimene edasi talle ülesannete täitmata jätmisel; sobilikke teenuseid saama. Mitmest  kehtestada miinimumnõuded valdkonnast abi vajamise korral tuleb teenustele ning abile. tagada selle koordineeritud osutamine; Kohaliku tasandi meetmete kättesaadavuse parandamine: 17  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  tagada terviklik lähenemisviis  võtta kasutusele abitehnoloogiad nii olemasolevate piiratud vahendite kodudes kui teenusekeskkondades (nt jaotamisel kohalike omavalitsuste sees hoolekandeasutused). Oluline on, et ja vahel, et tagada vajaliku abi nutikad lahendused muutuksid kättesaadavus elukohast sõltumata; inimesele kättesaadavamaks (sh hinna  soodustada väärtuspõhist poolest). Lahenduste kasutamisel peab lähenemisviisi ning motiveerida olema tagatud juhendamine ja kohalikke omavalitsusi probleeme kasutajatugi.7 ennetama;  toetada sotsiaalteenuste Teenuste arendamisel inimese planeerimiseks ja elluviimiseks vajalike terviklikust abivajadustest lähtumine tööriistade (sh tehnoloogialahendused) ning pakutava abi parem väljatöötamist; koordineerimine ja integreerimine:  leida lahendused kohalikele  parandada riigi ja kohalike omavalitsustele riigi raha oma parema omavalitsuste dialoogi, et osapoolte äranägemise järgi kasutamiseks ning ootused ja ülesanded oleksid teenuste arendamiseks oma piirkonna selgemad; elanike vajadustest lähtuvalt;  parandada taastusravi ja sotsiaalse  rakendada isikukeskset erihoolekande rehabilitatsiooni korraldust; teenusemudelit ning pakkuda tuge  arendada inimeste majandusliku kogukonna ja vabatahtlike ressursside toimetuleku parandamiseks ja tekkinud sihipäraseks ja järjepidevaks võlgadega toimetulekuks kaasamiseks. võlanõustamisteenust ning koostada valdkondadeülene ennetus- ja Avaliku raha suunamine senisest leevenduskava; enam kogukonnapõhiste, kodus  arendada toetavaid teenuseid, elamist ja toetatud elamist eesmärgiga vähendada vaesust ja võimaldavate teenuste ning füüsilise parandada inimeste iseseisvat ja sotsiaalse keskkonna toimetulekut, parendada arendamisse: toimetulekutoetuse skeemi kui viimast  teha infrastruktuuri investeeringuid, et abinõu ja tagada tervisliku toiduabi kaasajastada hoolekandeasutusi ning kättesaadavus. pakkuda kvaliteetseid teenuseid keerulisema hooldusvajadusega Riigi ja kohalike omavalitsuste inimestele (nt dementsusega inimesed) vahelise koostöö ja partnerluse ning neile, kelle kodus elamist ei ole tugevdamine ja kogukondlike võimalik enam toetada; algatuste kaasamine ning sellest  pakkuda hoolekandeteenuseid tulenevate õiguste ja kohustuste koordineeritult ning tihedas koostöös kokkuleppimine: tervise- ja muude (sh kogukondlike)  soodustada teatud teenuste puhul teenustega, mis toetavad inimese vähemalt maakondlikku või iseseisvat toimetulekut ja turvalisust. piirkondlikku koostööd mastaabiefekti Iseseisvat hakkamasaamist aitavad saavutamiseks ja vajalikus mahus toetada ka tehnoloogilised kompetentsuse koondamiseks; kasutajamugava disainiga abivahendid;  suurendada riigipoolset tuge ja juhendamist ning julgustada koostööd 7 Tehnoloogiarikka hoolekande suunad annab roheline https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related- raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamin igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, e_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamise 2020, Sotsiaalministeerium, ks_kodus.pdf 18  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, et Valdkondadeülest koostoimet parandada kohalike omavalitsuste toetavate infosüsteemide teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. arendamine ja jätkusuutliku rahastamise tagamine: Sotsiaalvaldkonna tööjõu tagamine,  luua andmete ühise kasutamise pädevuse suurendamine ja tervikvaade ja ühesugune väärtustamine: klassifikatsioon;  kaasajastada sotsiaalvaldkonna tööjõu  rakendada tervise- ja sotsiaalsektoris kvalifikatsiooni regulatsiooni ja abivajaduse tuvastamiseks kutsestandardeid; sihtrühmapõhist ning algoritmidel  arendada sotsiaalvaldkonna tööjõu põhinevat ühist riskihindamist; kvaliteedi parandamiseks täiend- ja  lahendada andmevahetusega seotud tasemeõppe ning koolitussüsteemi; õiguslikud küsimused ja luua eeldused  täpsustada õppekavade ja õppe sisu; riigi tasandil valdkondadeüleseks  parandada valdkonnas tegutsevate andmevahetuseks; juhtide teadmisi ja oskusi ning  teha riiklike infosüsteemide andmed kehtestada neile kohaliku omavalitsuse kvalifikatsiooninõuded; sotsiaaltöötajatele kättesaadavaks, et  toetada sotsiaalvaldkonna töötajate oleks võimalik inimest terviklikult huvikaitsetegevust; nõustada ja valdkonna strateegilist  väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid arengut planeerida, tagades seejuures ühiskonnas laiemalt ning luua andmekaitse nõuete täitmise; motivatsioonipakett ja töötajate  lihtsustada infotehnoloogiliste tunnustamise süsteem. lahenduste abil andmete tõlgendamist ja loetavaks tegemist nii sotsiaaltöötajatele kui klientidele. 19  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine Eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Nende inimeste osakaal, kes enda 7,3% (2022) <7,3% arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse Sooline palgalõhe 14,9% (2022) 8,5% Ligipääsetavuse indeks 33,1% (2020) 45,2% Väljakutsed ja võimalused  Stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.  Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses.  Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon (36,4%) ja ametialane sooline segregatsioon (34,2%).  Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel.  Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises. Institutsionaalne suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega valdkondadeüleselt, süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane.  Võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste suhtes.  Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude tõttu. Sallivus mõjutab inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga, samuti võib sel olla mõju ühiskonnaelus (sh tööelus) osalemisele ja panustamisele.  Piiratud ligipääsetavus ruumile, infole, teenustele ja kultuurile mõjutab suurt osa elanikkonnast. Senisest enam tuleb arvestada laste, vanemaealiste ja erivajadusega inimestega, samuti nendega, kes võivad vajada ligipääsetavaid lahendusi. 20  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Lõimides ligipääsetavuse põhimõtte avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, loome kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused osaleda ja iseseisvalt toime tulla. Tegevussuunad Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning toetada seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub asjaolust, et soolisel ebavõrdsusel on eelkõige struktuursed põhjused. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimine eeldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide täitmist ehk otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vältimist ja kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, st soolise aspekti arvestamist iga valdkonna poliitikas. Võrdsete võimaluste ampluaa on vähemusgruppide hulga tõttu lai ning võrdse kohtlemise tagamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on vaja samal ajal keskenduda tegevustele eri sihtrühmades. Ühiskondlike hoiakute muutmine  tõhustada naiste ja meeste töö-, pere- soolist võrdõiguslikkust ja eraelu ühitamise võimalusi väärtustavaks ja toetavaks: parandavaid meetmeid ning vähendada  vähendada negatiivsete laste ja täisealiste abivajajatega soostereotüüpide levikut ja nende seonduvat hoolduskoormust ja toetada piiravat mõju; selle sooliselt võrdsemat jagamist;  suurendada soolise võrdõiguslikkuse  rakendada meetmeid hariduse ja edendamise võtmesihtrühmade tööturu soolise segregatsiooni teadlikkust soolise ebavõrdsuse vähendamiseks; ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest  parandada soolist tasakaalu probleemidest, soostereotüüpidest ja loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), nende mõjust ning soolise inseneeria ja matemaatika (nn STEM võrdõiguslikkuse edendamise erialad) ning hariduse, tervishoiu ja vajadusest ja võimalustest; hoolekande (nn EHW erialad)  lõimida võrdõiguslikkuse põhimõte valdkonnas. tasemehariduse õppekavadesse ja - materjalidesse; Naiste ja meeste tasakaalustatud  suurendada sihtrühmade ja osalemine kõigil otsustus- ja sidusgruppide teadlikkust, et märgata ja juhtimistasanditel: ennetada soolist vägivalda.  luua eeltingimused, et toetada riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi Naiste ja meeste majandusliku valitavates kogudes ja nimetatavatel võrdsuse suurendamine: positsioonidel otsuste tegemisel  jätkata palgalõhe põhjuste jätkusuutliku soolise tasakaalu väljaselgitamist ja kujundada meetmed saavutamiseks; palkade läbipaistvuse parandamiseks;  toetada erakondi soolise tasakaalu  toetada tööandjaid teadmiste ja edendamises; kasutajasõbralike tööriistadega, et  luua toetavad lahendused naiste selgitada oma organisatsioonis välja karjäärivõimaluste parandamiseks, palgalõhe ja seda vähendada; ettevõtlikkuse suurendamiseks ning negatiivsete soostereotüüpide leviku ja 21  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 mõju vähendamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel Koostöö suurendamine soolist soolise tasakaalu saavutamiseks, võrdõiguslikkust toetavate sealhulgas suurendada võrgustike, ühenduste ja valikuprotsesside läbipaistvust ning organisatsioonidega: objektiivsust.  toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate Soolise võrdõiguslikkuse alase kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguskaitse tõhustamine: ja võrgustike tegevust;  suurendada töötajate teadlikkust oma  toetada soolise võrdõiguslikkuse õigustest ja nende kaitse võimalustest nõukogu tegevust, et anda Vabariigi ning töötada välja jätkusuutlikud Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse lahendused, et parandada tööandjate küsimustes laiapõhjalist nõu ja tagada teadmisi ja oskusi soolise koostöö. võrdõiguslikkuse tagamiseks;  suurendada riiklike institutsioonide, Regulaarsete ja kvaliteetsete sealhulgas võrdõigusvoliniku võimekust andmete tagamine anda inimestele soolise vähemusrühmade olukorra ja võrdõiguslikkuse põhimõtete rikkumise vajaduste kohta: korral kiiret ja tõhusat abi ning  toetada valdkondlikke andmekogumis- suurendada õigusspetsialistide, ja analüüsitegevusi; sealhulgas juristide ja kohtunike  nügida teiste valdkondade teadlikkust ja pädevust, et pakkuda poliitikakujundajaid vähemusrühmi asjakohase õigusabi; puudutavate andmete kogumiseks ja  analüüsida soolise võrdõiguslikkuse kasutamiseks. seaduses sätestatud nõuete täitmist ning teha ettepanekuid seaduse Tõhusa valdkondliku õiguskaitse paremaks rakendamiseks ja korraldamine: järelevalvevõimaluste tõhustamiseks.  muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada Institutsionaalse suutlikkuse diskrimineerimise kaitse rahvuse suurendamine soolise (etnilise kuuluvuse), rassi, võrdõiguslikkuse edendamiseks ja nahavärvuse, usutunnistuse või soolõimeks kõigis tegevus- ja veendumuste, vanuse, puude või poliitikavaldkondades: seksuaalse sättumuse alusel  luua koordinatsiooni- ja ühesuguselt; toetusmehhanismid, et meeste ja naiste  ajakohastada ja korrastada erinevat olukorda, elukogemust, vähemusrühmade võrdsete võimaluste vajadusi, huve ja võimalusi arvestataks edendamiseks vajalikke õigusakte; ning soolist võrdõiguslikkust  suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja edendataks riigi ja kohaliku võrdse kohtlemise voliniku asutuse omavalitsuse tasandil mõjusalt; võimekust, et pakkuda inimestele  tõhustada seiret soolise mõju võrdse kohtlemise põhimõtete hindamise kvaliteedi üle; rikkumise kahtluse korral tõhusat  koguda regulaarselt soopõhist ja õigusabi; intersektsionaalset statistikat ning teha  suurendada õigusekspertide, juristide ja temaatilisi analüüse ja regulaarseid teiste oluliste õigusabiga seotud uuringuid sootundliku ja teadmispõhise huvirühmade teadlikkust valdkondlikust poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks õigusest ja kohtupraktikast. kõigis valdkondades. 22  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Teadlike ja oskustega  toetada huvikaitseorganisatsioonide ja poliitikakujundajate, tööandjate, nende võrgustike tegevusi ja arengut; haridustöötajate ja teiste  arendada koostööd ühiskonnaliikmete toetamine: kodanikeühendustega, kaasates neid  parandada poliitikakujundajate teadmisi valdkondlikku poliitikakujundamisse. ja oskusi, et tagada oma valdkonnas arendustegevusi plaanides võimekus Ligipääsetavuse parandamine kõigi arvestada vähemusrühmade olukorra ja inimeste iseseisva elu ja täieliku vajadustega; osalemise tagamiseks:  suurendada tööandjate teadlikkust,  reguleerida täpsemalt sealhulgas jätkata mitmekesisuse ligipääsetavusnõuded ja tõhustada väärtustamiseks ettevõtetes ja järelevalvet nõuete täitmise üle; organisatsioonides märgise „Austame  suurendada ühiskonna teadlikkust ja erinevusi“ meetmete rakendamisega spetsialistide pädevust universaalse seotud tegevusi; disaini põhimõtetest, võimalustest ja  suurendada hariduse ja koolituse eelistest; valdkonna ekspertide teadlikkust ning  täiendada ligipääsetavuse mõõdikut, et luua vajalikud teadmised ja oskused; võimaldada hinnata ligipääsetavuse  viia regulaarselt ellu ühiskonna olukorra paranemist; teadlikkuse suurendamiseks sobilikke  toetada ligipääsetavuse rakkerühma tegevusi. (2020–2021) poliitikasoovituste ellurakendamist. Tugevate ja hästi toimivate huvikaitseorganisatsioonide tagamine: 23  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Arengukava maksumuse prognoos Heaolu arengukava 2023–2030 viiakse ellu igal aastal uuendatavate 4-aastaste ja arengukava alaeesmärkidest lähtuvate programmide kaudu. Programmide maksumus kujuneb programmi hõlmatud teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Arengukava elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium, teised kaasatud ministeeriumid ja organisatsioonid on oma vastutusalas olevad tegevused kooskõlastanud ja vastutavad nende elluviimise eest. Arengukava maksumuse arvutamisel on võetud aluseks 2023–2026. aastaks kinnitatud riigi eelarvestrateegia ja kogumaksumuseks kujuneb umbes 54 miljardit eurot. Selline prognoos ei too endaga kaasa kulude hüppelist kasvu. Täpsem maksumuse prognoos koostatakse igal aastal koos programmidega riigieelarve planeerimise käigus. Arengukava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurifondide (ESF+, ERF, REACT-EU) meetmetest, taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning teistest välisvahenditest. 2023 2024 2025 2026 2027-2030* Kokku Alaeesmärk 1 1 031 564 851 1 084 146 485 1 129 652 275 1 174 301 183 4 697 205 000 9 116 869 794 Alaeesmärk 2 917 907 180 960 346 924 10 001 963 860 1 040 590 069 416 236 000 13 337 044 033 Alaeesmärk 3 3 442 224 194 3 438 716 888 3 676 714 884 3 900 061 920 15 600 248 000 30 057 965 886 Alaeesmärk 4 159 997 292 156 281 116 157 846 115 156 989 331 627 657 000 1 258 770 854 Alaeesmärk 5 1 910 173 2 077 530 2 157 465 2 159 319 8 637 000 16 941 487 KOKKU 53 787 592 054 * Hinnanguline maksumus 2026 kuludest lähtuvalt Juhtimiskorraldus Heaolu arengukava 2023–2023 kinnitab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve seaduse kohaselt esitab valitsus arengukava enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava rakendamist ja elluviimist koordineerib Sotsiaalministeerium ja selleks koostatakse programmid, mis katavad vähemalt ühte riigi eelarvestrateegia perioodi. Programmid kinnitatakse igal aastal valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Riigieelarve seaduse kohaselt on programm arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks moodustatakse ministri käskkirjaga juhtkomisjon, mille põhiülesanded on:  anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende täitmist;  anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende täitmist;  teha eri valdkondade, tasandite ja organisatsioonide ühistegevuste algatamise ettepanekuid. 24  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad arengukava elluviimisega kõige rohkem seotud ministeeriumid ja Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioon(id), sotsiaalpartnerid ja alaeesmärkide fookusega seotud põhilised katusorganisatsioonid. Arengukava elluviimisse kaasatakse laiapõhjaline ja eri valdkondade partnereid kaasav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava koostamiseks ja elluviimiseks ning anda tagasisidet heaolu arengukava täitmise kohta. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on oluline teha tihedat koostööd kohalike omavalitsuste koostöökogudega. Samuti on oluline, et eri tasandite strateegilistes dokumentides seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused oleksid kooskõlas. Heaolu arengukava fookuses on ka rahvastikuküsimus, mille koordineerimiseks on valitsuse juurde moodustatud rahvastikupoliitika komisjon. Komisjoni eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja eri ministeeriumide esindajatega koordineerida riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel, sealhulgas ka rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusloome loomine, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, soovitud arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja nende mõju hindamine, rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele. Arengukava elluviimisest antakse igal aastal aru riigieelarve tulemusaruande protsessi raames ja sellesse protsessi kaasatakse nii juhtkomisjon kui ka ekspertkogu. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava elluviimise perioodi lõppemist tehakse selle vahehindamine, et saada ülevaade tulemusvaldkonna edusammudest, väljakutsetest ja soovitustest uuteks arengusuundadeks, ning selle hindamise tulemused on aluseks ka jätkustrateegia(te) koostamiseks või fookuse muutmiseks. 25  Lisa 3: Seletuskiri – Heaolu AK 2023-2030 Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Heaolu arengukava 2023–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri. 1. Sissejuhatus „Heaolu arengukava 2023–2030“ eelnõu on ette valmistatud riigieelarve seaduse § 19 ja 20 ning Vabariigi Valitsuse 2019. aasta määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ alusel. Vabariigi Valitsus kiitis arengukava koostamise ettepaneku heaks 1. aprillil 2021. aastal. Heaolu arengukava 2023–2030 katab riigi eelarve tulemusvaldkonda heaolu. Arengukava koostamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2.18. „Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd“ tegevus. Heaolu arengukava 2023–2030 eelkäija on heaolu arengukava 2016–2023, mis koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest väljakutsetest, eesmärkidest ja tegevussuundadest. 2023. aastast kehtima hakkav uus arengukava hõlmab lisaks eelmainitud poliitikavaldkondadele lisaks järgmisi valdkondi: - Laste- ja perepoliitika, hõlmates sealhulgas ka rahvastikupoliitika neid osasid, mis on seotud lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, aga mitte dubleerides rahvastikupoliitika valdkonda kuuluvad teemasid nagu nt ränne, lõimumine, suremus, mida käsitletakse teistes arengukavades, konkreetsemalt siseturvalisuse1, sidusa Eesti2 ja rahvastiku tervise arengukavas3. - Ohvriabi arendamine, mida käsitletakse ühe osana sotsiaalhoolekande süsteemist. Ohvriabi eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks nii, et nad suudavad eluga edasi minna parimal võimalikul moel. - Eraldi sihtgrupina võetakse fookusesse vanemaealiste heaolu ja arengukavas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Arengukava eelnõu koostamist juhtisid sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]) ning töö- ja pensionipoliitika osakonna juht tööala asekantsleri ülesannetes Ulla Saar ([email protected]) ja koordineeris Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer ([email protected]) ja sotsiaalala asekantsleri nõunik Eha Lannes ([email protected]). Arengukava aluseks olevaid töörühmasid juhtisid sotsiaalministeeriumi vastavate valdkondade osakonnajuhid ja nõunikud. Arengukava koostamise ja elluviimise juhtimisstruktuur on kahetasandiline: juhtkomisjon ja laiapõhjaline kaasav ekspertkogu. Arengukava koostamisse kaasati töö käigus valdkonna 1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 https://www.kul.ee/siduseesti2030 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 1 eksperte, teadlasi ja ülikoole. Lisaks on moodustatud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mida veab sotsiaalkaitseminister ning mille eesmärk on rahvastikukriisi lahendamiseks ettepanekute ja sekkumiste väljatöötamine. 2. Eelnõu otsuse sisu Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks heaolu arengukava 2023–2030 saatmine arutamiseks Riigikogus. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu vastuvõtmine võimaldab alustada heaolu arengukava 2023–2030 heakskiitmist. Arengukava on koostatud koostöös teiste ministeeriumide, sotsiaalpartnerite, koostööpartnerite ja huvirühmadega eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja meetmed ja tegevused, mis aitavad parandada inimeste iseseisvat toimetulekut, toetavad laste ja perede elukvaliteedi tõusu, aitavad luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja vähemusgruppide võrdset kohtlemist. Arengukavale on järgmine üldeesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukava viieks alaeesmärgiks: 1. Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Alaeesmärk keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning perede toimetuleku parandamisele. Eesmärk on, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Samuti võetakse eesmärgi all fookusesse ohvriabi valdkond, selle arendamine ja inimestele teenuste kvaliteetne ning õigeaegne osutamine. 2. Tööturg ja tööelu: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Alaeesmärgi raames kavandatakse tegevussuunad, mis aitavad tagada inimestele pika ja kvaliteetse tööelu, ennetavad töötusriski ja lühendavad töötuse perioode, aitavad hõivesse riskirühmi (sh vähenenud töövõimega inimesi, noori, vanemaealisi) ning toetavad tööpoliitika eesmärgipärasemat ja tulemuslikumat juhtimist. Selle raames seatakse fookusesse: - Tööturg on kaasav ja kohanemisvõimeline, inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema tervislikust seisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö. - Töö tegijad on terved, tööturul vajaminevate oskustega ja õnnelikud ning osalevad pikalt tööelus. - Ettevõtjad on heade teadmiste ning oskustega, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest 3. Vanemaealised: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. 2 Alaeesmärk keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Tegevuste planeerimisel on üheks lähtekohaks põhimõte, et Eesti sotsiaalkaitsesüsteem peab tagama kaitse traditsiooniliste sotsiaalsete riskide suhtes ja abi puuduse korral ning soodustama inimeste kiiret naasmist tööellu vältides inimeste sattumist töötuslõksu, mitteaktiivsuslõksu või madala palga lõksu. Sotsiaalkindlustusmeetmete arendamisel lähtutakse põhimõttest, et need peavad vastama vähemalt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ning Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta miinimumnõuetele. 4. Sotsiaalhoolekande süsteem: Eesti sotsiaalhoolekande süsteem toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Alaeesmärgi raames kavandatakse tegevussuunad, mis tagavad hoolekandeteenuste arendamise selliselt, et need toetaksid iseseisvat sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut, töötamist ja kodus või kodusarnastes tingimustes elamist. Lähtutakse põhimõttest, et pakutavad hoolekandeteenused oleksid innovatiivsed, kvaliteetsed, kättesaadavad ja vastaksid klientide vajadustele, sh vajadusele saada mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja tööturu-) teenuseid samaaegselt või liikuda sujuvalt ühelt teenuselt teisele. Seatakse fookusesse: - Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik. - Inimesed saavad probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat ajakohast, kvaliteetset ning jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. - Inimesteni jõuab üle riigi abi ühetaoliselt, arusaadavalt ja mõistliku aja jooksul. - Toimiv ohvriabi korraldus aitab ennetada ja leevendada vägivallakuritegude mõjusid. 5. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Alaeesmärgi raames kavandatakse tegevussuunad, mis toetavad naiste ja meeste võrdset majanduslikku sõltumatust, aitavad suurendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ja vähendavad palgalõhet ning soostereotüüpe ja nende negatiivset mõju naiste ja meeste igapäevaelule ja otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule. Ellu viidavad tegevused aitavad tagada ka institutsionaalse võimekuse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Lisaks kavandatakse alaeesmärgi raames tegevusi, mis aitavad kujundada toetavaid hoiakuid, väärtusi ja praktikaid, et vähendada eelarvamusi ja diskrimineerimist ning tõhustada võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt õiguskaitset. Arengukava alaeesmärgid on seatud selliselt, et leida lahendusi, kuidas toetada integreeritult sotsiaalsete riskirühmade (nt vanemaealised, puudega inimesed, rahvusvähemused, psüühilise erivajadusega inimesed, toimetulekuprobleemidega inimesed jne) iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda ning kuidas siduda omavahel paremini valdkondi, mis aitavad neid eesmärke saavutada. 3 Arengukava viiakse perioodil 2023–2030 ellu alaeemärkidest lähtuvate programmide kaudu. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on samas ajakavas rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Arengukava eelnõu on jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. peatükk „Sissejuhatus“. Kirjeldatakse arengukava üldeesmärki, selle tulemuslikkust mõõtvaid näitajaid ning arengukava jagunemist alaeemärkideks. 2. peatükk „Heaolu arengukava seosed olulisemate strateegiatega“ annab ülevaate, kuidas arengukava on seotud Eesti pikaajalise strateegiaga „Eesti 2035“, ÜRO säästva arengu eesmärkidega ja Euroopa Sotsiaalõiguse samba eesmärkidega. 3. peatükk „Väärtused ja põhimõtted”, kus selgitatakse, millistest väärtustest ja põhimõtetest on lähtutud arengukava koostamisel ja mida järgitakse ka selle elluviimisel. 4. peatükk „Alaeesmärk 1: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas“ Antakse ülevaade alaeesmärgiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 5. peatükk „Alaeesmärk 2: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 6. peatükk „Alaeesmärk 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 7. peatükk „Alaeesmärk 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 8. peatükk „Alaeesmärk 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemisekssooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused. 9. peatükk „Arengukava maksumuse prognoos“ Arengukava maksumuse prognoos tugineb 2023–2026 riigieelarve strateegiale ja see on indikatiivne. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. 10. peatükk „Juhtimiskorraldus“ Peatükis antakse ülevaade arengukava elluviimise juhtimiskorraldusest. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu koosneb kahest punktist: 4  - Punktiga 1 esitatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ arutamiseks Riigikogule. - Punktiga 2 antakse ülesanne sotsiaalkaitseministril Signe Riisalol esindada Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel Riigikogus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Arengukava vastab ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste pakti, Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi, ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalharta ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetele. Arengukava koostamisel on arvestatud tööpoliitika, sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teemavaldkondade arengu üldisi rahvusvahelisi suundi ning seniseid valdkonna arengut käsitlevaid strateegilise dokumente, sh: - ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärke4; - Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet5; - Euroopa Liidu põhiõiguste hartat6; - Muid valdkonnaga seotud Euroopa Komisjoni soovitusi, strateegiaid, suuniseid jm dokumente; - Muid ÜRO konventsioone, pakte, soovitusi, juhiseid jm dokumente; - Muid Euroopa Nõukogu konventsioone, soovitusi jm dokumente. 4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud Mõju Koondhinnang mõju Kaasnevate mõjude olulisusele risk Sotsiaalsed, sh Oluline Väike demograafilised mõjud Mõju riigi julgeolekule ja Oluline Väike Välissuhetele Mõju majandusele Oluline Väike Mõju regionaalarengule Oluline Väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku Oluline Väike omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju loodus- ja Väike Väike elukeskkonnale 4 ÜRO säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse- too-toetamine/saastev-areng 5 Euroopa Sotsiaalõiguste Sammas https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works- people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et 6 Euroopa Liidu Põhiõiguste harta https://ec.europa.eu/info/aid-development-cooperation-fundamental-rights/your- rights-eu/eu-charter-fundamental-rights_et 5 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Arengukava tegevussuundade, meetmete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Abifond enim puudustkannatavate jaoks, Õiglase Ülemineku Fond, Euroopa Taaste- ja Vastpidavusrahastu) ning muudest välisvahenditest ning tegevuste planeerimisel arvestatakse riigieelarve võimalustega. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. 7. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse istungi protokolliline otsus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine 2021. aasta lõpuks valmis arengukava esimene mustandversioon, mis saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks ja mille detailide üle toimusid arutelud juhtkomisjonis. 2022. aasta juunis ja juulis toimus eelnõude infosüsteemis (EIS) arengukava ametlik kooskõlastusring. Ministeeriumid ja partnerid esitasid oma ettepanekud, millega on võimaluste piires arengukava koostamises arvestatud. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemi (EIS) toimikus nr 22-0679. Ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta on koostatud kooskõlastustabel seletuskirja lisana. 2023. aasta jaanuari alguses esitati arengukava Vabariigi Valitsusele, et alustada arutelusid Riigikogus. Arengukava kinnitamine ja jõustamine on kavandatud 2023. aasta veebruari. Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030. 6