Pöördumine

projekt 14.10.2022 Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Kollektiivleping Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled). Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Leping on sõlmitud teadmises, et 1. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad järgmised palgakomponendid: a) alates 01.04.2023.a: arsti puhul 17,14 eurot tunnis, õe puhul 10,14 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 13,23 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 6,56 eurot tunnis; b) alates 01.04.2024.a: arsti puhul 18,85 eurot tunnis, õe puhul 11,45 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 14,55 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 7,21 eurot tunnis; 2. Tervishoiutöötajatele, kelle töötasu rahastatakse riigieelarvest, tagatakse vähemalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasude alammääradele vastav summaarne palgakulu. 1. Üldsätted 1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; 1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi; 1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 4 3 lg 1 p 2); 1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.6. Eriõde – eriõe kutsega isik, kes osutab eriõe kvalifikatsiooni nõudvat teenust; 1.1.7. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal; 1.1.10. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust; 1.1.11. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.12. Hooldustöötaja – hooldaja, põetaja või abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel; 1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.12 nimetatud töötajaid. 1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest. 2. Töötasu 2.1. Töötasu alammäärad 2.1.1. Alates 01.04.2023.a on töötasu alammäär arstidel 17,14 eurot tunnis; eriarstidel 18,63 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 10,41 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 1  13,23 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 9,26 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 8,74 eurot tunnis, hooldustöötajatel 6,56 eurot tunnis. 2.1.2. Alates 01.04.2024 on töötasu alammäär arstidel 18,85 eurot tunnis; eriarstidel 20,49 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 11,45 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 11,90 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 14,55 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 10,18 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 9,61 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,21 eurot tunnis. 2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. 2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö, ületunnitöö ja teise töötaja asendamise hüvitamine 3.1. Alates 01.04.2023.a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,35-kordset töötasu. 3.2. Alates 01.04.2023.a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl 06.00-22.00) 1,2-kordset töötasu. 3.3. Alates 01.04.2024.a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu. 3.4. Alates 01.04.2024.a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl 06.00-22.00) 1,25-kordset töötasu. 3.5. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud. 4. Töö- ja puhkeaeg 4.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid. 4.2. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta. 5. Puhkus 5.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt: 5.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel. 5.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva. 5.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva. 5.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga. 6. Töökoormus 6.1. Ambulatoorse töö standard eriarstiabis 6.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit; 6.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit; 6.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt; 6.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid; 6.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis; 6.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada: a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt. b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini. 6.2. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Eesti Haigekassa ja vastavate erialaühendustega. 2 7. Koolitus 7.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse. 7.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu. 7.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3. 7.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt sotsiaalministri 15.detsembri 2004.a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kehtestatud korrale. 7.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul. 8. Töötervishoid 8.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks. 8.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis. 8.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist. 9. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. 10. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord 10.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2024.a. 10.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. 10.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu). 11. Lepingu laiendamine 11.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, 5.3, 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses järgmiselt: 11.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest; 11.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 13.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes. 12. Leping on vormistatud 6 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe. 3  Projekt 14.10.2022 KOKKULEPE KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMISE EELDUSTE LOOMISEKS Tallinnas, ____________2022.a Tervise- ja tööminister, Eesti Haigekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit (edaspidi pooled), - pidades jätkuvalt väga oluliseks 21.märtsil 2017.a allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollis kokku lepitud põhimõtetest kinnipidamist ja eesmärkide poole püüdlemist; - pidades esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele; - tõdedes, et tervishoiusüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on Eesti tervishoiu valdkonna töötajaid väärtustavatel tingimustel sõlmitud töörahu; - olles heas usus läbirääkimisi pidades ning rahastamise võimalusi arvestades jõudnud ühistele arusaamadele tervishoiuvaldkonna töötajate töötingimuste parandamise osas; - teadvustades, et kollektiivlepingu sõlmimise ja täitmise võimalus sõltub tervishoiu rahastamist puudutavate otsuste tegemisest; - võttes eesmärgiks 2024. aastaks sisustada eriõe teenuse sisu; - arvestades eriarstiabi rahastamise lepingu mahtu ületava töö eest tasumisel kehtivaid põhimõtteid (sh ambulatoorses ja päevaravis koefitsienti 0,7 ja statsionaarses ravis koefitsienti 0,3) võtavad selle kokkuleppega eesmärgiks järgmiste eelduste rakendamise, mis on vajalikud tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks: 1. Eesti Haigekassa töötab tervise- ja tööministri toetusel välja ja esitab oma nõukogule ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu ning määruse „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“, mille kohaselt: 1.1. hiljemalt 1. aprillist 2023.a sisaldavad teenuste hinnad: 1.1.1. palgakomponendis töötasu arsti puhul 17,14 eurot tunnis, õe puhul 10,41 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 8,74 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 9,26 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 13,23 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 6,56 eurot tunnis; 1.1.2. eriarstiabi teenuste puhul arsti palgakomponendis töötasu koefitsienti 1,38; 1.1.3. ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest 1,35-kordset töötasu nii voodipäevade teenuses kui valmisolekutasus (kood 2280K ja 2295K-2322K) ning kiirabi teenuses; 1.1.4. palgakomponendis lisaks 28-päevasele põhipuhkusele antava 7 lisapuhkuse päeva rahastamiseks kokkulepitud vajalikku rahalist sisendit; 1.1.5. Üldkulude (IT kulud, kommunaalkulud, hoonete halduskulud jne), toitlustuskulude ja klienditeeninduse rahastamiseks vahendid, mis katavad õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise kulud, tegelikud sisendhinnad ning võimaldavad pakkuda töötajatele ja patsientidele kaasaegseid tingimusi.  Projekt 14.10.2022 1.1.6. palgakomponendis tervishoiutöötajate koolituseks vajalikku rahastust mahus, mis võimaldaks tagada arstidele, eriarstidele, õdedele erialase täienduskoolituse vähemalt 60 tunni ulatuses aastas, kiirabitehnikutel vähemalt 40 tunni ulatuses aastas ja hooldustöötajatele kutsealase koolituse vähemalt 16 tunni ulatuses aastas; 1.1.7. töötamisel laupäeviti või pühapäeviti (kell 6.00-22.00) 1,2-kordset töötasu nii voodipäevade teenuses kui valmisolekutasus (kood 2280K ja 2295K-2322K) ning kiirabi teenuses. 1.2. alates 1. aprillist 2024.a sisaldavad teenuste hinnad: 1.2.1. palgakomponendis töötasu arsti puhul 18,85 eurot tunnis, õe puhul 11,45 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 9,61 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 10,18 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 14,55 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 7,21 eurot tunnis; 1.2.2. eriarstiabi teenuste puhul arsti palgakomponendis töötasu koefitsienti 1,38; 1.2.3. ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest 1,4-kordset töötasu nii voodipäevade teenuses kui valmisolekutasus (kood 2280K ja 2295K-2322K) ning kiirabi teenuses; 1.2.4. Punktides 1.1.4.-1.1.6. nimetatud tingimuste täitmiseks vajalikke vahendeid. 1.2.5. töötamisel laupäeviti või pühapäeviti (kell 6.00-22.00) 1,25-kordset töötasu nii voodipäevade teenuses kui valmisolekutasus (kood 2280K ja 2295K-2322K) ning kiirabi teenuses. 2. Tervise- ja tööminister võtab eesmärgiks riigieelarves arst-residentidele ja teistele tervishoiutöötajatele, kelle töötasu rahastatakse riigieelarvest, tagada vähemalt kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasude alammääradele vastav summaarne palgakulu aastatel 2023-2024. 3. Tervise- ja tööminister ning Eesti Haigekassa võtavad eesmärgiks tagada Eesti Haigekassa 2023.a ja 2024.a eelarves 21.03.2017.a sõlmitud ühiste kavatsuste protokolliga kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks ning aastateks 2023-2024 sõlmitava kollektiivlepinguga kokkulepitavate tingimuste täitmiseks: 3.1. 2023.a eelarves: 3.1.1. Palgakokkuleppe ja töötingimuste parandamise katteks vajalikud vahendid hinnasisenditena summas 99 miljonit eurot; 3.1.2. Eriarstiabi kättesaadavuse parandamise katteks vajalikud vahendid summas 16,5 miljonit eurot ning haiglates Covid-19 pandeemia ajal tekkinud ravivõla ehk pikenenud ravijärjekordade vähendamiseks vajalikud vahendid. 3.1.3. Tervishoiuteenuste eriarstiabi ja õendusabi üldkulude (IT kulud, kommunaalkulud, hoonete halduskulud jne) katteks vajalikud vahendid summas vähemalt 25 miljonit eurot. 3.1.4. Haigekassa tulude prognoosi positiivsest muutusest tulenevad täiendavad vahendid suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks. 3.1.5. Covid-19 seotud vaktsineerimise ja ravi täiendavad kulud kaetakse riigieelarvest. 3.2. 2024.a eelarves: 3.2.1. Palgakokkuleppe ja töötingimuste parandamise katteks vajalikud vahendid summas 94 miljonit eurot; 3.2.2. Ööajal töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu maksmist võimaldavad vahendid ning laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl  Projekt 14.10.2022 06.00-22.00) 1,25-kordse töötasu maksmist võimaldavad vahendid kokku summas 6,9 miljonit eurot; 3.2.3. Eriarstiabi kättesaadavuse parandamise katteks vajalikud vahendid summas 10 miljonit eurot; 3.2.4. Tervishoiuteenuste eriarstiabi ja õendusabi üldkulude (IT-kulude, operatsioonitubade standardiseerimise ja transpordikulude) katteks vajalikud vahendid summas vähemalt 4 miljonit eurot. 3.2.5. Nüüdisajastatud valmisolekutasude rakendamiseks vajalikud vahendid; 3.2.6. Haigekassa tulude prognoosi positiivsest muutusest tulenevad täiendavad vahendid suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks. 3.2.7. Covid-19 seotud vaktsineerimise ja ravi täiendavad kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muudatused selliselt, et oleks tagatud tööjõukulude arvestamisel kokkulepitud hindade rakendumine. 5. Pooled võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötavate inimeste vaktsineerimine Covid-19 vastu maksimaalses ulatuses. 6. Osapooled ei sõlmi samade eelarveridade osas sarnaseid kokkuleppeid kolmandate osapooltega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson Tervise- ja tööminister Rain Laane Eesti Haigekassa juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Lilian Lääts Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iiris Velling Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse liige Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president  Dr Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president Pr Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Pr Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Teie: 04.08.2022 Pr Iiris Velling Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu esimees Meie: 14.10.2022 nr 999-3B Tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimised Täname konstruktiivsete läbirääkimiste eest uue üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2023-2024, millega kehtestatakse tervishoiuala töötajate töötasu alammäärad ja reguleeritakse töötingimusi. Oleme peale teist läbirääkimiste vooru (21. septembril) konsulteerinud Eesti Haigekassa esindajatega, et välja selgitada, milliseid parendatud töötingimusi on võimalik Haigekassa eelarvest ja järgmiste aastate prognoosidest tulenevalt teile pakkuda ning kirja manusest leiate Eesti Haiglate Liidu poolse ettepaneku kollektiivlepingu sõlmimiseks, mille kohta anname vajadusel täpsemaid selgitusi meie järgmisel kohtumisel 18. oktoobril kell 15.30. Juhime tähelepanu asjaolule, et ülalmainitud kollektiivlepingu sõlmimiseks on vajalik eelnevalt sõlmida ka kirjalik kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks, millele peaksid lisaks kollektiivlepingu läbirääkimiste osapooltele alla kirjutama ka Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad. Lisame kirjale kokkuleppe projekti, mille üle saame samuti arutleda järgmisel kohtumisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Sule Juhatuse esimees Sama: Hr Peep Peterson, tervise- ja tööminister Dr Lilian Lääts, Eesti Kiirabi Liit Hr Rain Laane, Eesti Haigekassa Lõõtsa 8 TEL. 677 7010 SWEDBANK 11415 TALLINN [email protected] EE202200001120101998 EESTI Registreerimisnumber 80031629 25.01.202 3 TÕEND Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutselii d u liikmete arv oli seisuga 20.01.2023 136 liiget. Iiris Velling Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu esimees 4513457 422354 Lp. Tervise- ja tööminister Peep Petereson Seisuga 20.01.2023a. on Eesti Tervishoiutöötajate Kutsel iidu (ETK) liikmete arv 236 4 . Lugupidamisega Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit president 4 | Postimees, 31. august 2022 EESTI Toimetaja Ene Kallas, [email protected] POSTIMEES.EE Riigikogu koguneb erakorraliselt elektrituruseadust muutma Korb katsuti tunnistajapingi Need olid ühed viimased detailid, ● Riigikogu koguneb täna erakor- MEINHARD PULK mida Korb tollest üritusest mäle- raliselt muutma elektrituruseadust ja ajakirjanik tas. Sest nagu ta veidi hiljem vas- konkurentsiseadust, mis võimaldaks tas küsimusele, mis kõnesid peol piiritleda elektri tootmishinda ning peeti: «Peaks olema väga eriline müüa elektrit kodutarbijatele univer- ● Väidetavad ebakõlad kõne, et kaks aastat hiljem mäle- saalteenusena. tada, mida seal öeldi.» Ühtlasi on riigikogu erakorralisel tunnistuses: kas Reps Ta rõhutas, et kogu poliiti- istungil päevakorras valitsuse alga- tahtis juubelit suurelt ku töö on ainult kõned ja rääki- tatud energiamajanduse korralduse tähistada või mitte? mine. «Kuidas neid kaks aastat seaduse muutmise seaduse eelnõu, hiljem mäletada?» millega soovitakse taastuvelektri ● Korbil oli detailide Küsimus Repsi soovis osatähtsuse eesmärki muuta nii, et aastaks 2030 moodustaks taastuv- meenutamisega raskusi. Ähmane oli Korbi jaoks kogu elekter elektrienergia kogutarbimi- Repsi peole läks ta toonane pidu, sest sedasorti sest 100 protsenti senise 40 protsen- vaid tööd tegema. koosviibimisi on tal olnud sadu. di asemel. PM Näiteks ei osanud Korb meenu- tada, kes täpsemalt nimeliselt ● Asekantsler: 158 000 peol osalesid (prokurör küsis ministeerium teadis, konkreetsemalt endise tervise- et autojuhid pole oma ja tööministri Tanel Kiige (KE) õpilast, 26 000 töökohustustega rahul. osalemise kohta). Samasugune argument kõ- kutseõppurit ja 44 000 las, kui Tšasovskih heitis Korbi- tudengit toob uus le ette politseile antud ütlustest M õppeaasta koolipinki. kõrvale kaldumises. Kohtusaa- ailis Repsi (KE) lis ei tulnud Korbile meelde, kui kohtu istu ngil vanaks Reps tol sünnipäeval sai. käis eile tunnis- Küsimusele, kas Reps tahtis Narva volikogu liikmed tuleks tusi a nd mas sünnipäeva eriliselt tähistada, saata keelekursustele Keskerakonna vastas Korb, et ta ei tea. ● Kultuuriminister Piret Hartman endine peasek- Politseile olevat Korb esile (SDE, pildil) peab kahetsusväärseks, retär Mihhail Korb, keda «gril- toonud, et Reps tahtis oma juu- et Narva volikogu istun- liti» pikaaegse haridusministri belit (45. sünnipäeva) tähistada gid toimuvad vene sünnipäevapeo kohta. Õhkkond suurelt. keeles. läks saalis pingeliseks, kui riigi- Kohtusaalis rõhutas Korb «Ka kohaliku prokurör Denis Tšasovskih kõr- aga, et tal polnud mingit tead- omavalitsuse korral- vutas Korbi kohtusaalis antud mist, kas Reps tahab sünnipäeva duse seadus sätes- ütlusi eeluurimisel politseile an- eriliselt tähistada. Kui prokurör tab, et volikogu koos- tuga. meenutas tema ütlusi po- olekud peavad olema «Kolleegid ja ma ar- litseile, vastas Korb, et ta läbi viidud riigikeeles,» lisas minis- van, et sõbrad,» kirjeldas oli toona emotsionaal- ter. Korb istungi alustuseks selt kõrgendatud meele- Hartman tõi aga välja, et ka riik oma lävimist Repsiga. olus ning andis pelgalt saab omalt poolt toetada ja pakku- Õige pea mindi oma subjektiiv- Kohtusaalis meenutas Mihhail Korb, et nägi tööalaselt Mailis Repsi peaaegu iga päev. da volikogu liikmetele ja kandideeri- juba konkreet- se hinnangu jatele eesti keele kursusi. PM semalt 2020. Nüüd läks nii segaseks, (ehk oletas, mis tööd. Kui Tšasovskih seda pä- aasta jaanua- et on vaja otsast Repsi soov võis Milles prokuratuur Mailis Repsi süüdistab ris, ajas ta sellega ka Repsi enda risse, kui Reps olla). naerma. tähistas Mon peale alustada. Esmapilgul • Reps pani toime omastamise, kuna andis ministrina ministeeriumi tööta- Korb kirjeldas pikalt, et mi- Gallup 10 084 vastajat Repos’ restora- Denis Tšasovskih, kui Mihhail Korb meenutas Mailis Repsi justkui tähtsu- jatele korraldusi oma lastega seotud ülesannete täitmiseks. nister teeb 24 tundi tööd ja kui nis erakonna- tööülesandeid oma sünnipäevapeol. setu detailikü- • Reps kasutas ministeeriumi kütusekaarti ebaseaduslikult ja kattis minis- erakonnakaaslased sellisele üri- Kas sulle tundub mõistlik idee k aaslastega simus põhjus- teeriumi ruumides oma sünnipäeva pidamisega seotud kulutused minis- tusele kogunevad, siis on ilm- keelata puhta õhu nimel teatud oma sünnipäe- tas kohtusaalis teeriumi rahast. selge, et riigikogu liikmed ja tei- piirkondades üle 20 aasta va, mis süüdistuse järgi maksti pikale veninud arutelu, kas Korb • Reps pani toime kelmuse, viies koju ministeeriumi kohvimasina. sed kohalolijad tahavad Repsilt vanade autode liiklemine? kinni haridus- ja teadusministee- kaldus politseile antud ütlustest tema vastutusvaldkonna ehk • Ministeerium tasus Repsi perekonnaliikme lennukulud, maksis vabaaja- riumi rahakotist. kõrvale või mitte. Korb märkis, hariduse kohta küsida ning oma Jah 23% üritusega seotud transpordi ja majutuse ning Repsi restoranis tähistatud Korbi kutsus Reps suusõna- et kohtusaalis ning politseis an- erinevatele probleemidele lahen- juubelisünnipäeva eest. Ei 71% liselt peole sama päeva hommi- tud küsimusepüstitused erinesid. dusi leida. kul töönõupidamisel. Peol andis Sel ajal kui prokurör Tšasovs- • Ministeerium kattis Mailis Repsi isiklikke kulutusi umbes 7500 euro eest. «Nüüd läks nii segaseks, et Mul ükskõik 6% Korb Repsile lilled ja kingituse, kih jagas maid Repsi kaitsjate • Kohtuprotsess Mailis Repsi üle algas 7. veebruaril. on vaja otsast peale alustada,» «nagu sünnipäevadel kombeks». vandeadvokaat Paul Kerese ning vastas aga Tšasovskih. advokaat Andri Rohtlaga, üritas Prokurör küsis, kas Korb vahepeal arutelusse sekkuda ka et kohtu arvamust küsida,» tõ- Korbi enda hinnang oli ühe- teab kindlalt, et sedasorti tööala- Korb ise. «Siin on väga põnev des Toming seepeale ja rahuldas ne: «Ma olin peasekretär toona sed vestlused seal Mon Repos’s diskussioon,» ütles riigikogu lii- prokuröri taotluse politseile an- ja muidugi suhtlemine erakonna- aset leidsid, või oli see vaid Kor- ge, enne kui prokurör sekkus: tud tunnistus avaldada. «Kui üks kaaslastega oli mu töö. Loomu- bi laiem arusaam ning tagantjä- «Te praegu ei pea sekkuma sel- osapool ütleb, et on vastuolu, tei- likult ma tegin seal tööd. Ainult rele tõlgendus, mis tugines mi- lesse diskussiooni, enne kui ko- ne ütleb, et ei ole, siis ei saa ko- tööd ma tegingi seal.» Ka Rep- nistri tööülesannetele. Tšasovs- hus otsustab.» hus teada. No avaldage ära siis.» si peole läks ta kui tööüritusele, kih sai Korbi tunnistusest aru, Ühel hetkel pöördusidki Teine pingeallikas oli küsi- mitte kui erapeole. nagu oleks Reps istunud restora- kaitsjad kohtunik Märt Tominga mus, kas, kes ja kui palju seal Intensiivsem sudimine algas nis justkui vastuvõtulauas ning poole. «Lõpuks jõudsite selleni, peol «tööd tegi». küsimuses, kas ka Reps ise tegi kuulanud ära inimeste mured. Julgeolekupaketile lisandub kaks uut esindusnägu MEINHARD PULK selles protsessis ei ole. Me mõt- LOORA-ELISABET LOMP leme nii, et kui oled kümme aas- [email protected] tat riigi ühte asutust juhtinud, siis inimesed ise tahavad eda- Eesti julgeolekupakett saab kõi- si liikuda ja vaheldust. Ka riigi gi eelduste järgi neli uut esindus- enda mõttes on mõistlik, et toi- nägu, sest peale välisluureameti mib värskendus.» (VLA) ja kaitsepolitseiameti Vaher kinnitas, et ei jätka se- (kapo) vahetuvad ka politsei- ja nises ametis. «Kümme aastat on piirivalveameti (PPA) ning pääste- piisavalt pikk aeg,» lausus Vaher ameti (PäA) peadirektor, andis Postimehele. siseminister Lauri Läänemets Kuno Tammearu ja Elmar Vaher soovivad vaheldust, kinnitas Lauri Päästeameti juht Tammearu (SDE) Postimehele mõista. Läänemets. FOTOD: TEELE TOOVA, MIHKEL MARIPUU ei andnud praegu lõplikku kinni- Juba varem oli teada, et tust. Ta ei soovinud teemat kom- kindlasti saab uue juhi kapo, sest nuks alles 2026. aastal, kuid Vähemalt teoorias saaksid menteerida, sest praegu ametis alates 2013. aasta juunist ame- otsad Eesti esiluurajana tõmbab Vaher ja Tammearu kandidee- oleva siseministriga ei ole ta kii- tis oleval Arnold Sinisalul tik- ta kokku juba novembriks. rida ka uueks perioodiks. Lauri rete aegade tõttu jõudnud seda sub täis seadusest tulenev ameti- Kui Sinisalu ametiaeg lõpeb Läänemetsa sõnul seda ei juhtu. teemat arutada. aeg. Ootamatult tekkis vajadus järgmise aasta 16. juunil, siis PPA «Tänased juhid soovivad va- Postimehe andmetel on en- ka välisluureametile uus peadi- juhil Elmar Vaheril 1. mail ja PäA heldust. Me kaalume kõiki va- dine siseminister Kristian Jaani rektor leida, sest Mikk Marran peadirektoril Kuno Tammearul riante,» sõnas Läänemets Posti- PPA peadirektori asetäitja Egert kandideeris edukalt riigimetsa 1. aprillil. Sarnaselt Sinisaluga on mehele. Ministri sõnul pole nad Belitševi kõrval peamine favo- majandamise keskuse (RMK) nemadki oma ametikohal juba isiklikult lõplikku vastust veel riit PPA uue peadirektori ame- juhiks. Tema ametiaeg lõppe- 2013. aastast. küll talle öelnud. «Aga täna nad tikohale. Peep Peterson Tervise- ja Tööminister 24. jaanuar 2023 Eesti Õdede Liidu liikmete arv Käesolevaga kinnitan, et Eesti Õdede Liidul on liikmeid 3578. Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president 1 Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Kollektiivleping Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled). Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 17. jaanuarist 2023 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“. 1. Üldsätted 1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; 1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi; 1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 43 lg 1 p 2); 1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.6. Eriõde – eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.7. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal; 1.1.10. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust; 1.1.11. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.12. Hooldustöötaja – hooldaja, põetaja või abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel. 1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.12 nimetatud töötajaid. 1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest. 2. Töötasu 2.1. Töötasu alammäärad 2.1.1. Alates 01.04.2023. a on töötasu alammäär arstidel 17,88 eurot tunnis; eriarstidel 19,45 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 10,90 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 13,90 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 9,40 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 9,10 eurot tunnis, hooldustöötajatel 6,90 eurot tunnis. 1 2.1.2. Alates 01.04.2024. a on töötasu alammäär arstidel 19,67 eurot tunnis; eriarstidel 21,40 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 12,45 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 15,30 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 10,35 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,60 eurot tunnis. 2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. 2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine 3.1. Alates 01.04.2023. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,35-kordset töötasu. 3.2. Alates 01.04.2023. a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl 06.00-22.00) 1,2-kordset töötasu. 3.3. Alates 01.04.2024. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu. 3.4. Alates 01.04.2024. a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul 1,25-kordset töötasu. 3.5. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud. 4. Valveaeg ja selle tasustamine Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Alates 01.04.2024.a on töötasu valveaja eest vähemalt 20% töötaja töötasust. 5. Töö- ja puhkeaeg 5.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid. 5.2. Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal. 5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta. 6. Puhkus 6.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt: 6.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel. 6.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva. 6.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva. 6.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga. 6.3. Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2 7. Töökoormus 7.1. Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis 7.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit; 7.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit; 7.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt; 7.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid; 7.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis; 7.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada: a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt. b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini. 7.2. Õdede ja tööandjate esindajad määratlevad 2023. aasta jooksul õdede töökoormuse standardid ja teevad Eesti Haigekassale ettepaneku rakendada kokkulepitud koormusstandardid alates 2025. aastast tervishoiuteenuste hindades. 7.3. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Eesti Haigekassa ja vastavate erialaühendustega. 8. Koolitus 8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse. 8.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu. 8.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3. 8.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt sotsiaalministri 15.detsembri 2004.a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kehtestatud korrale. 8.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul. 9. Töötervishoid 9.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks. 9.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis. 9.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist. 9.4. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. 10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 11. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord 11.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2024.a. 11.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. 11.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu). 12. Lepingu laiendamine 12.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses järgmiselt: 12.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest; 12.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes. 13. Leping on vormistatud 6 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe. Tallinnas, 20. jaanuaril 2023. a Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Iiris Velling Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige 4 Hr Peep Peterson tervise- ja tööminister 25.01.2023 Käesolevaga kinnitame, et Eesti Arstide Liidus on 3399 liiget (20.01.2023 seisuga). allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu peasekretär Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] Hr Peep Peterson tervise- ja tööminister 25.01.2023 Tervisevaldkonna kollektiivlepingu laiendatud tingimuste esitamine Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit töötajate esindajatena ning Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit tööandjate esindajatena sõlmisid 20.01.2023 tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu (lisa 1). Pooled leppisid 20.01.2023 kokku, et kollektiivlepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses kõigile asutustele ja ettevõtetele (tööandjatele), kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning kõigile töötajatele, kes töötavad nendes asutustes ja ettevõtetes. Tõendid kollektiivlepingu tingimuste laiendamises kokku leppinud liitude esinduslikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta on esitatud lisades 2 – 7. Eesti Arstide Liidu põhikiri Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu põhikiri Eesti Õdede Liidu põhikiri Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu põhikiri Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise kavatsusest informeerimiseks avaldasid lepingu pooled 31.08. 2022 teate ajalehes Postimees (lisa 8). Läbirääkimiste pooled ei saanud ühtki konsulteerimise soovi tööandjatelt ja töötajate ühingutelt või liitudelt, kelle suhtes kavatseti kollektiivlepingu tingimust laiendada. Kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised algasid 14.10.2022, kui tööandjad esitasid ettepaneku kollektiivlepingu sõlmimiseks, mis sisaldas ka lepingu tingimuste laiendamist (lisad 9 ja 10). Kollektiivlepingu sõlmimisest teavitati avalikkust ajalehes Postimees ja ERR uudistes, Eesti Arstide Liidu kodulehel on kollektiivlepingu täistekst. Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu sõlminud poolte nimel lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu peasekretär Lisa 1. Kollektiivleping Lisa 6. EHL liikmete nimekiri Lisa 2. EAL liikmete arv Lisa 7. EKL liikmete nimekiri Lisa 3. ETK liikmete arv Lisa 8. KL laiendamise läbirääkimiste teade Lisa 4. EÕL liikmete arv Lisa 9. EHL ettepanek 14.10.2022 Lisa 5. EKPK liikmete arv Lisa 10. EHL KL projekt 14.10.2022 Saatja: <"Peep Peterson"> Saadetud: 26.01.2023 10:55 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Fwd: kollektiivlepingu laiendamine Manused: 2023_01_25_KL_tingimuste_laiendamine.asice; Tervishoiuvaldkonna_kollektiivleping_2023_2024.bdoc; 2023_01_25_EAL_liikmete_arv.asice; ETK LIIKMETE ARV 20.01.2023A.asice; EOL_liikmeidJAAN2023.asice; ekpk_liikmetearv.asice; 2023-01- 24_EHL_liikmete_nimekiri.asice; EKL liikmete nimekiri.asice; PM_2022_08_31.pdf; 2022- 10-14_EHL_KL_labirääkimised.asice Saadetud rakendusest Outlook Androidile From: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit <[email protected]> Sent: Wednesday, January 25, 2023 9:23:05 PM To: [email protected] <[email protected]> Cc: 'Maris Jesse' <[email protected]> Subject: kollektiivlepingu laiendamine Lp Peep Peterson Esitame 20.01.2023 sõlmitud tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu, mis sisaldab laiendatud tingimusi, koos dokumentidega, mis tõendavad kollektiivlepingu poolte vastavust käesoleva seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele ning §-s 43 sätestatud kohustuste täitmist. Lugupidamisega Katrin Rehemaa EAL peasekretär