dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 26. jaanuar 2023
Viit
1.8-2/2049-1
Registreeritud
26. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2
Vastutaja
Madis Eichler

Failid

  • 📎LR6729 4338050.asice193 KB

Sisu (failidest)

Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 253 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas, kahekümne viiendal jaanuaril kahe tuhande kahekümne teisel kolmandal (25.01.2023.) aastal TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19, käesolevas notariaaltoimingus osalejad on Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Sotsiaalministeerium, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, 10122, milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70001952 all, e-posti aadress: [email protected], seaduslik esindaja, Eesti Vabariigi presidendi 18.07.2022.a otsusega nr 151 ametisse nimetatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, isikukood 46810080252, kelle isik on notarile tuntud ja tervise- ja tööminister Peep Peterson, isikukood 37503292736, kelle isik on notarile tuntud, edaspidi nimetatud omanik, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63/1, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, e-posti aadress: [email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, volitatud esindaja – Ulvi Männama, isikukood 46604252737, kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr AB0609839 ja PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud õigustatud isik, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Signe Riisalo´ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tallinnas, Harju maakonnas. Peep Peterson´i asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tallinnas, Harju maakonnas. Ulvi Männama´ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tartu linnas, Tartu maakonnas. Lepinguosalised taotlesid alljärgneva lepingu sõlmimist: KINNISTU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 1. Registrite andmed ja lepingu ese 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4338050 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu ja ka lepingu ese): Esimesse jakku on kantud: katastritunnus 79501:002:0392; sihtotstarve – elamumaa 100%; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kase tn 6, pindala 1903 m2. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos hüpoteegi kandeid ei ole. 1 1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi andmetele käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga nähtub, et: 1.2.1. kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid; 1.2.2. kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid jääb järgmistesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 79501:002:0392 kitsendused: Piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 1903,48 m²; nähtus: Kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 1903,48 m²; nähtus: kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv; 1.2.3. kinnistu suhtes on ehitisregistrisse kantud järgmised andmed: Ehitus Ehitisregistri Hoone/ Korruste alune Nimetus Staatus kood Rajatis arv pind 2 m 291662568 Maasoojuspuuraugud rajatis 0,8 kavandatav 291667269 Maakaabelliin rajatis püstitamisel 291661114 Veetorustik rajatis kavandatav 291661115 Kanalisatsioonitorustik rajatis kavandatav Sadeveekanalisat 291661117 rajatis kavandatav sioonitorustik 291662361 Sidetrass rajatis 10,6 püstitamisel 121387467 Erihooldekodu hoone 2 414,4 püstitamisel 1.2.4. kinnistu katastripidaja märked - Pindala on ebatäpne (01.07.2018); 1.2.5. kinnistul projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.1.1. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole kinnistut kellelegi võõrandatud ega koormatud piiratud asjaõigustega, kinnistu suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistul ei lasu käsutamiskeelde, kinnistut ei ole arestitud ning kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.2. kinnistul ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ega sissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi (üüri-, tasuta kasutamise- jms lepinguid), millest omanik ei oleks õigustatud isikut informeerinud; 2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et omaniku poolt ei ole sõlmitud ja et omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse; 2.1.4. kinnistul ei paikne omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist; 2.1.5. kasutusõiguse ala on vabastatud ning õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes; 2.1.6. käesolevaks tehinguks on 29.12.2022.a välja antud käskkiri nr 176, milline on digitaalselt allkirjastatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja tervise- ja tööminister Peep Peterson´i poolt; 2.1.7. nende volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil on lähtuvalt seadustest kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. õigustatud isik on teadlik käesoleva lepingu punkti 1.2 alapunktides nimetatud asjaoludest ning kohustub käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamisel järgima kinnistu suhtes kehtivaid kitsendusi ja piiranguid; 2.2.2. õigustatud isik on kinnistu põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik kinnistu kasutusõigusega koormatava ala suurusest ja piiridest ega oma selles osas omanikule mingeid pretensioone; 2.2.3. õigustatud isikule ei ole esitatud pankrotihoiatust, õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud õigustatud isiku likvideerimis- ega saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta õigustatud isiku majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve; 2.2.4. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt; 2.3.2. käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.3.2.1. Seade - surve-, gaasi- või elektriseade, masin või nendest koosnev tehnosüsteem või muu objekt, milles sisalduv energia või fluidum või millega toimuv protsess tekitab oma olemuse tõttu isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ohu inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale; 2.3.2.2. Elektriseade - elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses; 2.3.2.3. Elektripaigaldis - eriomane kombinatsioon mitut tüüpi elektriseadmest ja, kui see on asjakohane, muudest seadistest, mis on kokku pandud ja paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas; 2.3.2.3. Elektripaigaldise kaitsevöönd - iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks ja mille ulatus on sätestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmine 3.1. Omanik ja õigustatud isik lepivad kokku seada õigustatud isiku kasuks tähtajatu avalikes huvides (vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lõikele 1) isiklik kasutusõigus kinnistule maakaabelliini ja liitumiskilbi (edaspidi nimetatud Elektripaigaldis) ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektripaigaldise Majandamine). Kinnistule käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus õigustatud isiku kasuks kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 3.2. Isikliku kasutusõiguse ala: Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal 11 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud Elektripaigaldise Kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ala). Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77. 3 3.3. Õigustatud isiku ja omaniku õigused ja kohustused: 3.3.1. Omanik on kohustatud: 3.3.1.1. mitte takistama õigustatud isiku ja/või õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamist Elektriseadme Majandamiseks ööpäevaringselt ning samuti kohustub mitte takistama Elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega, mis on vajalik Elektriseadme Majandamiseks. Omanik kohustub mitte takistama eelnimetatud isiku käesoleva lepingu punktis kolm (3) nimetatud tegevusteks vajalikku tehnika Elektripaigaldise kaitsevööndisse toimetamist ning eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnikaga manööverdamist; 3.3.1.2. teavitama tema teadmisel kinnistul tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 3.3.1.3. hoiduma tegevusest, mis takistaks Elektriseadme Majandamist, halvendaks Elektriseadme korrashoidu ja/või ohustaks Elektriseadme toimimist. 3.3.2. Õigustatud isik on kohustatud: 3.3.2.1. teavitama omanikku Elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra omal kulul, selle võimatuse korral hüvitama omanikule tekitatud kahju. Omanik ja õigustatud isik loevad mõistlikuks aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks; 3.3.2.2. kasutama Elektripaigaldise Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 3.3.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 3.3.2.4. hoidma Elektriseadme oma vahenditega ja omal kulul korras; 3.3.2.5. kandma Elektriseadme kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 3.3.2.6. andma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva lepingu alusel rajatud ning käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud Elektripaigaldis ja teisele kinnistule isiklikku kasutusõigust üle ei kanta; 3.3.2.7. sõlmima kinnistu igakordse omanikuga kokkuleppe, et kinnistu koormamisel teiste servituutidega tehakse vastav kanne kinnistusraamatusse käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõigusega ühele ja samale järjekohale ning andma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks. 3.3.3. Kõik kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksud (sh maamaks), maksed, lõivud, kinnistul lasuvad võlaintressid ning kinnistuga seotud muud koormised, ekspluateerimiskulud ja muud kulutused kuuluvad tasumisele kinnistu igakordse omaniku poolt. 3.3.4. Õigustatud isikul on õigus isiklik kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Üleandmiseks on vajalik kokkulepe (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. 3.4. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine: 3.4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada kas omaniku ja õigustatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 3.4.2. Õigustatud isikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist igal ajal mistahes põhjusel, kui õigustatud isik teatab omanikule soovist isiklik kasutusõigus lõpetada vähemalt kolm (3) kuud ette. 3.4.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustub omanik ja õigustatud isik kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest, leppima kokku vastava 4 notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist. 3.5. Elektriseadme saatus isikliku kasutusõiguse lõppemisel: Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma poole (omaniku või õigustatud isiku) algatusel käeolevas lepingus nimetatud alustel on õigustatud isikul õigus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära kinnistul paiknev Elektriseade, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ala omal kulul korrastada/taastada eelnev kord vms. 4. Muud kokkulepped 4.1. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et isikliku kasutusõiguse teostamine on lepingu sõlmimise ajal tasuta. 4.2. Omanik ja õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse omaniku poolt õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 4.3. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et omanikul jääb õigus lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on õigustatud isik kohustatud omal kulul kinnisasja omaniku nõudel tehnorajatise likvideerima ja maa korrastama kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest. 5. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus 5.1. Omanik ja õigustatud isik on kinnistu koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud ja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 omanik lubab ning õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 4338050 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, vastavalt 25.01.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 3 ja 4.1 ning vastavalt 25.01.2023.a sõlmitud lepingu lisaks olevale plaanile. 5.2. Õigustatud isik annab omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 4338050 kantud kinnistu koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega omaniku enda äranägemisel. 6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (Asjaõigusseaduse § 225). 6.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (Asjaõigusseaduse § 226). 6.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele (asjaõigusseaduse § 54 lg 2). 5 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või - rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582: (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. [RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.] (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. 6 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või - rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.8. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (asjaõigusseaduse § 641). 6.9. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 642). 6.10. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 60 lg 2 on järjekoha muutmiseks nõutav nende isikute notariaalselt tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub. 6.11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.12. Samuti on notar lepinguosaliste esindajaid informeerinud, et kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavaldustes taotletu kinnistusraamatusse sissekandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluvate riigilõivude tasumist ja vastavasisuliste maksekorralduste esitamist kinnistusosakonnale. 7. Notarile volituste andmine 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 7 7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel taotletud kande sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kokku 6375 eurot. 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 10 lg 1, 12 lg 1 ja lg 3, 22 ja 23 on notari tasu käesoleva lepingu sõlmimisel 49.80 eurot + 9.96 eurot (käibemaks 20%) – kokku 59.76 eurot. 8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot + 4 eurot (käibemaks 20%) - kokku 24 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu). 8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu ja riigilõivu tasub õigustatud isik. 8.5. Vastavalt riigilõivuseaduse §§ 77 lg 1, 354 ja 356 tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise eest kinnistusraamatusse tasuda 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot). 8.6. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.7. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning www.notar.ee lehel. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaaldokumendist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad annavad käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks etteulatuvalt. 8.8. Käesolevas lepingus on üheksa (9) lehte. 8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele. 8.10. Käesolev leping on notariaalaktis osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud notari juuresolekul ning kõik notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. kr Signe Riisalo: /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson: /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Männama: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel