Riigikogu põhiseaduskomisjon Teie 09.04.2026 nr 6-3/26-421-2
[email protected] Meie 28.04.2026 nr 6-3/26-421-4
Arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse
kiirendamine) eelnõule 854 SE
Tartu Maakohus tänab võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada.
Märgin ära, et Tartu Maakohus jääb eelnõule varem Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu
edastatud seisukohtade juurde. Lisaks toetab Tartu Maakohus kohtute esimeeste ja
kohtudirektorite ühist seisukohta, mis edastati komisjonile 27. aprillil 2026.
Siiski soovin eraldi üle rõhutada, et Tartu Maakohus ei pea mõistlikuks piirata kohtunike
enesemääramist ja sõltumatust seeläbi, et vähendatakse kohtute üldkogu pädevust. Praegu
kinnitab tööjaotusplaani kohtu üldkogu. See tähendab, et kõigi kohtunike soovidega
arvestatakse ning asjad saavad jagatud kõige mõistlikumal viisil. Tartu Maakohtu kogemuse
pinnalt ei ole üldkogu pädevuse vähendamine millegagi õigustatud ega põhjendatud. Kõik
toimib. Kui tööjaotuskava ja spetsialiseerumist hakkavad otsustama vaid eestseisused, võib
tekkida olukord, et kohtunikud ei saa neis küsimustes kaasa rääkida. Liiati on eestseisuses liialt
vähe kohtunike endi poolt valitud esindajaid - sama palju kui nimetatavaid. See aga vähendab
taas kohtunike sõltumatust - on võimalik, et valitud esindajad jäävad vähemusse ega suuda
esindada neid valinud kohtunike soovi.
Ehk et eestseisuse loomise eesmärk ei ole arusaadav (eelnõu § 361 ja § 362). Eestseisuse
tekitamine esimehe ja osakonnajuhatajate kõrvale ei muuda juhtimist selgemaks. Kui esimees
ja pooled eestseisuse liikmed valib kohtute nõukogu, ei ole kohtuniku sisemine sõltumatus
tagatud. Tagatud pole seegi, et pooled eestseisuse liikmed oleksid süüteo- ja teine pool
tsiviilkohtunikud. Esimees + osakonnajuhatajad + eestseisus tähendaks praeguse eelnõu järgi,
et Tartu Maakohtu juhtimisotsuseid teeb 1/3 kohtunikest. Ülejäänud 2/3 pädevuse vähendamine
ei ole millegagi õigustatud. Kui kõigi juhtide koormust vähendada, vajab Tartu Maakohus
juurde kohtunikukohti.
Tartu Maakohtu seisukohalt muutub maakohtu esimees eelnõu § 12 lg 4 p 4 järgi sõltuvaks
kohtute nõukogust ja võtab võimaluse seista oma kohtu huvide eest.
Sundkorras spetsialiseerumine on küsitav. On valdkondi, kus see on mõistlik, samas ei ole see
nii väikses riigis absoluutsena mõistlik ega võimalik. Liigse spetsialiseerumisega on
raskendatud töö võimalikult võrdne jagamine kohtunike vahel nii, et oleks tagatud ka
menetlusosalistele võimalikult lähedane menetlus ilma lisakuludeta. Spetsialiseerumisega
Aadress: Kalevi tn 1, Tartu 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
kaasneda võiv vajadus menetleda asja maakohtu tööpiirkonna teises servas (teises majas), toob
kaasa ajalise kulu kohtunikule (ta ei tee sel ajal sisulist tööd, kui sõidab) ja lisaks ka sõidukulud.
Eelnõus toodud tähtajad on ebareaalsed.
Ebaselge on nii eelnõu kui ka sellele lisatud seletuskirja pinnalt, kuidas täpselt hakkab edaspidi
kohtute rahastamine toimuma. Selline teadmatus toob paratamatult kaasa õigusemõistmise
korrakohase toimimise ebamäärasuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
kohtu esimees