Teie 09.04. 2026 nr
Meie 27.04. 2026 nr /e-kirjas/
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Täname võimaluse eest esitada märkusi Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854 SE kohta.
Kohtute esimehed ja kohtudirektorid on ühisel seisukohal, et seni planeeritud
eelarvevahenditega ei saa täita kõiki kõnealuse eelnõu järgi kohtutele Justiits- ja
digiministeeriumilt (JDM) üleantavaid kohtuhalduse ülesandeid. Leiame, et kavandatud
kohtuhaldusmudeli tõhus rakendamine eelnõus ja seletuskirjas kirjeldatud viisil pole võimalik,
mistõttu toimuks eelnõu vastuvõtmine liialt kiirustades ja tekitaks kohtusüsteemile
põhimõttelisi probleeme. Ka Riigikohus on varem sellele eelnõule antud tagasisides osutanud,
et valitud lahenduse puhul ei ole kohtutele tagatud kohtuhalduse ülesannete täitmiseks
vajalikud eelarvevahendid.
Küll aga tuleks kiires korras menetleda samas eelnõus sisalduvaid kohtumenetluse seadustike
muudatusi, mille eesmärk on suunatud kohtute koormuse vähendamisele ja kohtumenetluste
kiirendamisele.
Praeguse eelnõu seletuskirjas on üleantavate rahaliste vahendite kohta öeldud, et Muudatusega
ei viida ministeeriumist KHTsse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st kohtusüsteemile
lähevad üle ülesanded ja ressurss 350 000 eurot aastas (eelnõu seletuskiri p 7.1.3, lk 153).
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) toetas 19.–20.09.2024 toimunud istungil esimese ja teise
astme kohtute haldamise Justiitsministeeriumist lahti sidumist ning riigieelarve seaduse
tähenduses põhiseaduslikuks institutsiooniks ümberkorraldamist. Minister andis sel istungil
lubaduse leida 350 000 eurot funktsioonide ülevõtmiseks. Selleks hetkeks oli arutatud ainult
haldusfunktsioonide ülevõtmist käsitlevat eelnõu ja ministri lubatud rahasumma ei hõlmanud
täielikku eraldumist JDM-st, sh eelarve iseseisvust. Kohtud ise hindasid sel hetkel lisarahastuse
vajaduseks 462 000 eurot lisa püsikulu (T. Erebi sõnavõtt KHN-is, lk 15). Ühine arusaamine
oli, et kogu IT arenduse funktsioon (v.a n-ö targa tellija roll) jääb JDM-i. Täielik eraldumine
JDM-st ja eelarveline iseseisvus toob kaasa veel lisakohustusi, millega kohtud esialgu ei
arvestanud.
Erinevalt eelnõu varasemast versioonist on praegu Riigikogu menetluses olevas eelnõus muu
hulgas ette nähtud, et JDM-i asemel saavad kohtute infosüsteemi (KIS) vastutavateks
töötlejateks kohtuasutused. Eelnõu seletuskirja lk-l 47 on märgitud, et 2027. a eelarve
ettevalmistamise käigus tehakse valikud, millises vormis hakkab kohtuhaldusteenistus
asendama JDM-i KIS-i ja transkriptsioonisüsteemi SALME haldamise ja arendamise
rahastamisel. Eelnev tähendab, et eelnõu praeguses menetlusetapis ei ole mistahes kindlust,
kuidas eelviidatud rahastamine toimuma hakkab. Kohtute tööks hädavajalike infosüsteemide
arendamise rahastamiseks puudub jätkusuutlik kate.
Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100
e-post
[email protected]
www.kohus.ee
Lisaks leiame sedagi, et eelnõu seletuskirjas toodud kohtusüsteemile üleminevad ülesanded
(lk 55, tabel 4) ei ole loetletud ammendavalt. Kohtute seaduse kehtiva redaktsiooni § 39 lg 1
kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja Justiits-
ja digiministeeriumi koostöös. Lõige 4 sätestab, et kohtuhaldus peab tagama võimaluse
sõltumatult õigust mõista, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujate
piisava väljaõppe, õigusemõistmise kättesaadavuse. Tänaseks on suur osa kohtute haldamisega
seotud ülesandeid kohtutele üle antud, kuid sellega ei ole kaasnenud nende täitmiseks vajalike
eelarvevahendite üleandmist. Seda tunnistab ka JDM ise (eelnõu seletuskiri lk 152).
Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt antakse üle järgnevad õigusemõistmist toetavad
teenused ja ülesanded, mille valdkondlik kompetents ja kohtute ülene korraldus kuulus siiani
JDM-i pädevusse:
• personalitöö juhtimine ja koolitused, sh I ja II astme kohtunike konkursside korraldamine;
• eelarvete koostamine;
• kinnisvarahalduse juhtimine, sh rahastamiskavad, üürilepingud jm;
• turvalisuse juhtimine;
• kriisijuhtimine;
• avalikud suhted ja kommunikatsioon, rahvusvahelised suhted;
• kantselei kodukord, andmete kvaliteet;
• arhiivitöö;
• kohtukorralduse arendus ja analüüs, sh töökoormusmetoodika;
• IT-juhtimine
Kohtusüsteemis tuleb nimetatud funktsioonid koondada juhtimisvaldkondadesse, millest iga
valdkonna juht tagab valdkondliku kompetentsi rakendamise kohtutes. Valdkonnajuhte on 5–
6. Valdkonnajuhtide aastane tööjõukulu ca 3800-eurose palga juures on 366 077 eurot. Selle
kulu kandmiseks vajalike vahendite üleandmist kohtutele ei ole eelnõu seletuskirjas ette nähtud.
Ometi ei saa ilma nende kuludeta nimetatud ülesandeid tõhusalt täita.
Lisaks lähevad eelnõu kohaselt kohtutele üle järgnevad senised JDM-i ülesanded:
• KHN-i istungite korraldamine;
• veebilehtede haldamine (juristaitab.ee, lapsesõbralik menetlus, eestkostja teejuht);
• kohtujuhtide nõupäevade korraldamine;
• kohtute inimkesksemaks muutumusi projektide juhtimine;
• koostöö korraldamine teise asutuste/organisatsioonidega (ümarlauad, töögrupid);
• osalemine Euroopa kohtute võrgustiku ( EJTN) töös osalemine;
• Balti Kohtuhalduse võrgustiku töös osalemine;
• massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorrale reageerimise võimekuse tõstmise
toetamine I ja II astme kohtutes;
• menetlusdokumentide kättetoimetamise postihanke korraldamine.
JDM on varem hinnanud, et seniste tegevuste maht vastab 3,08 ametikohale, seega on
3100 euro suuruse keskmise palga juures aastane tööjõukulude maht 153 303 eurot.
Seega on esimese ja teise astme kohtute haldamise funktsioonide ülevõtmisega kohtutel vaja
tööjõukulude püsieelarvet mahus 519 380 eurot.
Targa tellija funktsiooni sisustamise ja IT arenduse ülevõtmisega seonduvalt on vaja luua
kohtute IT-teenistus, kuhu peaks kuuluma vähemalt IT-juht (palk arvestatud valdkonnajuhtide
eelarvesse), 4 tootejuhti keskmise palgaga 4000 eurot, 2 andmeanalüütikut keskmise palgaga
3000 eurot ja IKT-koordinaator (olemas). IT-teenistusega seoses on kohtutel vaja täiendavat
tööjõukulude püsieelarvet mahus 353 232 eurot.
Eelviidatud kulud ei sisalda uue kohtute infosüsteemi (KIS) arendamist, mille maksumus pole
praegu veel teada, kuid see võib kujuneda seni teadaoleva põhjal umbes 12 miljoni euro
suuruseks. Ka selle investeeringu vajalike vahendite osas on kohtusüsteemil vaja kindlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees
Mario Truu, Tartu Ringkonnakohtu esimees
Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees
Toomas Talviste, Pärnu Maakohtu esimees
Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees
Priit Kama, Viru Maakohtu esimees
Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees
Ene Andresen, Tartu Halduskohtu esimees
Hans Moks, kohtudirektor
Tiina Ereb, kohtudirektor