Taotlus

8. oktoober 2021 Edastatud e-posti teel digitaalselt allkirjastatult järgnevatele aadressidele: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] ARVAMUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU KOHTA Lugupeetud peaminister, rahandusminister, justiitsminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister, õiguskantsler, Riigikogu fraktsioonide juhid, Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Eesti Advokatuur, Finance Estonia, Eesti Pank ning eelnõu autorid Septembri lõpus avaldati Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu (edaspidi: eelnõu) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi: RahaPTS) ja teiste seaduste muutmiseks. Eelnõu on peaasjalikult suunatud virtuaalvääringu sektori regulatsiooni kardinaalsele muutmisele. Eelnõu ning selle seletuskiri on lisatud käesolevale arvamusele (vt lisa 1 ja lisa 2). Advokaadibüroo LEXTAL klientideks on mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes on aastaid Eestis tegutsenud, loonud siin töökohti, maksnud Eestis makse ning kelle palvel ning murel tuleviku pärast teie poole pöördume. Alljärgnevalt esitame: i) kokkuvõtliku seisukoha eelnõule (I peatükk); ii) ülevaate virtuaalvääringu sektorist Eestis (II peatükk); iii) kirjelduse kõige olulisematest ja problemaatilisematest muudatustest (III peatükk); ja õigusanalüüsi (IV peatükk). Käesoleva arvamuse autorid on advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar ning advokaat Henri Ratnik ([email protected] ja [email protected]). Autorid on suurima hea meelega valmis analüüsi sisu arutama ja eelnõus sisalduvate muudatuste osas dialoogi alustama. I KOKKUVÕTE ARVAMUSEST 1. Eelnõus planeeritavate muudatuste tagajärg on Eestile strateegiliselt olulise virtuaalvääringu sektori likvideerimine. Tegemist on sektoriga, mille teenuste maht oli 2019. a esimesel poolaastal 1,2 miljardit eurot.1 Sätestatud piirangud ja kohustused on sedavõrd karmid ja ebaproportsionaalsed, et nende tulemusel likvideeritakse virtuaalvääringute sektor Eestist tervikuna. Piltlikult öeldes – teenuseosutajad pakivad asjad ja lähevad Leetu. Selliselt lahkuvad Eestist tuhanded töökohad ja sajad miljonid eurod investeeringuid. Nii olemasolevad kui tulevased. Ilma jääme ka maksutulust. 2. Sealjuures on ilmselge, et virtuaalvääringud ei kao kuhugi. Eesti tarbijatele hakkavad teenust pakkuma välisriigi ettevõtted. Selle tulemusel on ka Eesti tarbijad halvemas 1 Rahapesu andmebüroo, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b (08.10.2021). 1  seisus kui täna ning rahapesu ja terrorismi globaalne risk jääb alles. Sealjuures – kui vastavad teenused tulevad sisse välisriikidest, on rahapesu ja terrorismi tõkestamine ning selleks vajalik järelevalve vastupidiselt keerulisem, võrreldes olukorraga, kus võimalikult palju teenuseosutajaid on koondatud Eestisse, kus on nende üle võimalik järelevalvet teha. 3. Eelnõu taga on seadusandja ja ametkondade hirm – hirm tuleneb teadmatusest. 4. Sealjuures on eelnõu õigusvastane ja täis vastuolusid. Eelnõus sisalduvad sätted on nii Eesti põhiseaduse, teiste finantssektorit reguleerivate seadustega kui ka Euroopa Liidu aluspõhimõtetega vastuolus: a. Esiteks – eelnõus sätestatakse virtuaalvääringu teenuse osutajatele oluliselt karmimad nõuded, kui teistele finantssektori ettevõtetele. See on olemuslikult jabur ning rikub sealjuures põhiseaduse §-s 12 toodud võrdsuspõhimõtet. Eelnõu koostaja ei ole kas kursis finantssektori regulatsioonidega või ignoreerib neid tahtlikult. b. Teiseks – eelnõus sätestatud piirangud ja nõuded ei ole eesmärgipärased. Ülesandeks on maandada rahapesu ja terrorismi tõkestamise riski. Seda ei saavutata sektori likvideerimisega, vaid järelevalve tõhustamisega. Eelnõu rikub proportsionaalsuse põhimõtet ja riivab põhjendamatult ettevõtluse vabadust (põhiseaduse § 13 ja § 31). c. Kolmandaks – eelnõu on Euroopa Liidus kehtestatud teenuste ja kapitali vaba liikumise aluspõhimõtetega vastuolus. Eesti riigil puudub õigus keelata Eesti ühingute tegevust välismaal. d. Neljandaks – eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu virtuaalvääringute sektorit reguleeriva otsekohalduva määruse eelnõuga (Euroopa Komisjon 24. septembril 2020. a avaldatud krüptovaraturgude määruse eelnõu). e. Viiendaks – eelnõu väljatöötamisel on eiratud elementaarseid õigusriigi põhimõtteid. Eelnõu autorid ei ole koostanud väljatöötamiskavatsust, ei ole koostanud mõjuhinnangut ning ei ole protsessi kaasanud turuosalisi. See on lubamatu – eriti arvestades muudatuste mastaapsust. f. Kuuendaks – eelnõu eksib läbivalt õigusselguse põhimõtte vastu (põhiseaduse § 10 ja § 13). Sätted on koostatud kiirustades, tekst on arusaamatu ning piirangute ja kohustuste sisu pole selgitatud. g. Seitsmendaks – eelnõu kriminaliseerib paljude ettevõtjate tegevuse. Vastavast asjaolust ei räägita eelnõus sõnagi – on ilmne, et eelnõu koostajad ei saanud planeeritavate regulatsioonide tegelikust mõjust aru. 5. Tuleb alustada dialoog huvirühmade ja Rahandusministeeriumi vahel. Sektori regulatsioonide täpsustamine ja täiendamine on asjakohane, aga seda tuleb teha õiguspäraselt – tuleb vältida enesehävituslikku rahmeldamist. Koostöös sektori spetsialistide ja huvitatud isikutega on võimalik koostada väljatöötamiskavatsus eelnõule, millega ühelt poolt täidetakse riigi soov võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, ent samal ajal ei likvideerita virtuaalvääringute sektorit ning ei karistata õiguskuulekaid ettevõtteid. 2 II ÜLEVAADE VIRTUAALVÄÄRINGU SEKTORIST JA SELLE KUJUNEMISEST EESTIS 6. Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus asuti reguleerima virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevust. 2008. aastal jõustunud RahaPTS-is loodi alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja mõiste – see oli Euroopa Liidus unikaalne samm, millega Eesti lõi õigusvaakumis virtuaalvääringu teenuse pakkumise ärisektori. Eriregulatsiooni sünd ja kujunemine 7. 2008. a regulatsioon oli ühest küljest suunatud õiguslünga likvideerimisele (virtuaalvääringutega kaubeldi, aga puudus regulatsioon) aga teisest küljest oli see rahvusvaheline kutse investoritele. Regulatsiooni loomisega ütles Eesti riik rahvusvahelisele üldsusele, et Eesti on koht, kus saab virtuaalvääringutega kaubitseda reguleeritud ja kontrollitud keskkonnas. 8. Vahepealsete aastatega arenes regulatsioon edasi. 2017. aastal jõustunud uues RahaPTS-s asendati alternatiivsete maksevahendajate teenuse mõiste kahe virtuaalvääringu teenusepakkujate grupiga: virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujad ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujad. Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus tähendab seda et, klient saab vahetada enda bitcoini, etherumi vms muu virtuaalvääringu nn päris raha vastu. Rahakotiteenus tähendab seda, et teenuse osutaja hoiab kliendi virtuaalvääringuid kliendi eest. 9. Eesti riigi proaktiivne regulatsioon ei jäänud välisinvestoritele märkamatuks. Eesti, mis on alates taasiseseisvumisest esitlenud ennast välismaailmale kui tulevikku vaatav IT-riik, kutsus välisinvestoreid ja investorid vastasid. Ülejäänud on ajalugu. 10. 2018. aastal väljastati 612 tegevusluba virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja 525 tegevusluba virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks, 2019. aastal vastavalt 666 ja 638 tegevusluba. 2019. aastaks omas ühte või teist virtuaalvääringu tegevusluba üle 1300 ettevõtte. Enamus neist olid välisinvestorid. 11. 2019. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu täiendavad olulised muudatused, millega karmistati nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ja tagati efektiivne kontroll teenusepakkujate üle (jõustus 2020. a kevadel). Seeläbi eeldab tegevusloa omamine täna ettevõtja peakontori paiknemist Eestis ning sellega oluliselt suuremat seotust Eestiga. Sealjuures peavad tegevusluba hoidva ühingu kõik juhatuse liikmed viibima Eestis vähemalt 6 kalendrikuud aastas ning ühingul peab olema kehtiv Euroopa Majanduspiirkonna krediidiasutuse või makseasutuse maksekonto. Lisaks hakati teenusepakkujatele kohaldama samu rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõudeid, mida RahaPTS-ga seni esitati finantseerimisasutustele. Tänane seis 12. Käesoleval hetkel on Eestis väljastatud virtuaalvääringu tegevuslubasid kokku 415- le äriühingule2. Kõigi 415 äriühingu osas vastavad tõele alljärgnevad väited: a. ühing osutab aktiivselt teenust peamise tegevuskohaga Eesti Vabariigis (kliendid asuvad teenuse iseloomust tulenevalt mõistagi välisriikides, kuid teenuse osutamise lähtekoht on Eesti); b. ühingul on kehtiv maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna makse- või krediidiasutuses; c. ühingu juhatus ja rahapesu kontaktisik tegutseb füüsiliselt Eesti Vabariigi territooriumil; 2 Majandustegevuse registri otsingumootori andmetel - https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (08.10.2021). 3  d. ühingu omakapital on minimaalselt 12 000 eurot; e. ühingu juhatuse liikmed, tegelikud kasusaajad ning rahapesu kontaktisik on esitanud enda pädevust ja head ärialast mainet tõendavad dokumendid Rahapesu Andmebüroole; f. ühing tasub Eesti riigile tööjõu- ja muid makse; g. ühing tasub Eesti kodanikele/residentidele tasu töö- ja teenistussuhete alusel (sh raamatupidamisteenus); h. ühing omab füüsilist kontorit Eesti Vabariigis ning kannab vastavaid kulutusi (kontori rendi/omandit tõendav dokument on tegevusloa kontrolliese); i. ühing annab Rahapesu Andmebüroole tagasisidet enda tegevuse kohta ning esitab kogutud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise dokumente. 13. Enamiku Eesti virtuaalvääringu tegevusluba omavate ettevõtete põhitegevuseks on virtuaalvaluutadega kauplemine3 (st mitte ICO’de4 korraldamine ega muud kaasnevad teenused). Enamik 415’st äriühingust opereerivad rahvusvahelist virtuaalvääringute kaubitsemisplatvormi (ingl. kl. exchange). Virtuaalvääringud on (enamasti) maksevahendid, mille tehnilisse teostusesse on sisse kirjutatud rahvusvahelisus – tegemist ei ole ühegi rahvusriigi maksevahendiga, ükski riik ei taga nende väärtust oma keskpanga kaudu ning seetõttu puudub mistahes majanduslik või eluline põhjus, miks ühegi virtuaalvääringu turg peaks või saaks olla seotud mõne konkreetse riigi või muu haldusüksuse territooriumiga. 14. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive oli 2019. a esimesel poolaastal 1,2 miljardit eurot.5 Sellest mahust on ca 0,015% suunatud Eesti turule6 – see tähendab praktikas, et Eesti teenusepakkujad osutavad Eesti turule vähemalt 1 800 000 euro skoobis virtuaalvääringu vahendusteenust. See kinnitab teenuse piiriülest olemust. Planeeritav regulatsioon hävitab terve majandussektori 15. Planeeritavad seadusmuudatused hävitaksid pea täielikult Eestis ühe terve majandussektori – eelkõige just rahvusvahelise tegevuse piirangud välistavad virtuaalvääringute teenuse osutamise täielikult Eesti siseriikliku turu väiksuse tõttu. Selline drastiline pööre omab vahetut negatiivset mõju: a. ootamatu ja drastiline muudatus on ebaõiglane välisinvestorite suhtes, kes on juba Eestis äritegevust alustanud ning kelle investeeringud lähevad paljuski luhta; b. 415 ettevõtet lõpetavad Eestis uuest aastast tegevuse ning tööta jääb suur hulk Eesti residente ja kodanikke; c. väheneb vahetu maksutulu – kõik tegevuse lõpetavad ühingud on maksukohuslased Eesti Vabariigis; d. virtuaalvääringute teenuse osutajate ärisektori riiklik hävitamine saadab ühese signaali tulevastele ja potentsiaalsetele välisinvestoritele – Eestisse investeerimine on seotud kõrge riskiga, kuivõrd riigi suva alusel võidakse kiirelt lõpetada terve ärisektori tegevus; e. tegevus on kardinaalses vastuolus Eesti varasema tegevusega välisinvestorite kaasamisel – Eesti kuvand digisõbraliku ja IT ettevõtluseks sobiva 3 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 4 Initial coin offering. 5 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 6 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 4  jurisdiktsioonina saab hävitava löögi. Eesti esindajate sõnad digisõbralikkusest ja innovatsioonist on ilusad, aga riigi tegevus terve tööstusharu likvideerimisel räägib teist keelt. 16. Eelkõige on lihtsalt kahju. Kahju on allkirjastajatel ja kahju on meie klientidel. Selgelt läbimõtlemata ja põhjendamatute regulatsioonidega hävitab riik tulusa ja olulise majandussektori. See on äärmiselt lühinägelik. 17. See on koht, kus riik peaks suunama sektori arendamisesse täiendavaid ressursse, teostama täiendavat järelevalvet ning tegema koostööd välisinvestoritega. Selle asemel on otsustatud minna lihtsama vastupanu teed ja kõik lihtsalt kinni panna. III KIRJELDUS PLANEERITAVATEST MUUDATUSTEST 18. Alljärgnev on kirjeldus kõige olulisematest planeeritavatest muudatustest võrdluses kehtiva seadusega. Tabelis on välja toodud ka eelnõust tuvastavad seadusandja põhjendused iga muudatuse osas. Põhjenduste väljatoomine on siin kontekstis eriliselt oluline, kuivõrd järgnevast analüüsist nähtub, et muudatuste, põhjenduste ja tegelikkuse vahel puudub enamikel juhtudel mistahes loogiline ja järgitav seos. TABEL nr 1 – võrdlus kehtivast regulatsioonist ja muudatustest Sätte tüüp Kehtiv seadus Planeeritav Planeeritava muudatuse põhjendus muudatus seletuskirjast Nõue osutada Vastav nõue Eelnõu näeb ette, et Seletuskirjas ei ole kavandatava teenuseid puudub. virtuaalvääringu muudatuse sisu põhjendatud. üksnes Eestis teenuse osutaja tegevus peab olema suunatud Üldsõnaliselt on üksnes seletuskirja Keeld osutada üksnes Eestisse. sissejuhatuses mainitud, et: „Nende teenuseid (eelnõu § 72 lg 11). teenusepakkujatega seotud riskide välisriigis ilma maandamiseks võetavad meetmed RAB-i eelneva Lisaks – eelnõu võimaldaksid parandada virtuaalvääringu loata sedastab keelu osutada teenuse pakkumise üle teostatavat välisriigis teenuseid ilma järelevalvet ning tagada, et Eesti Rahapesu Andmebüroo tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu loata, mida tuleb teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust taotleda iga välisriigi Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole kohta eraldi (eelnõu § võimalik Eestis järelevalvet teostada.“ 727 lg-d 1 ja 3). Lisaks on välisriigis teenuse osutamise keelu osas märgitud7, et välisriigina mõistetakse igat riiki, mis ei ole Eesti. Samuti on märgitud, et seda, kas teenuse pakkuja osutab teises riigis teenust või mitte, tuleb igakordselt osutatava teenuse põhjal analüüsida. Minimaalne Aktsia- või Osa- või aktsiakapital Seletuskirja8 järgi on kapitalinõude algkapital ning osakapital vähemalt 350 000 eurot tõstmise (12 000 eurolt 350 000 euroni) omavahendite vähemalt 12 000 (eelnõu § 721). eesmärk tagada virtuaalvääringu teenuse kohustus eurot (RahaPTS § pakkuja suurem usaldusväärsus ja 72 lg 1 p 6). Lisaks – omavahendite võlausaldajatele parem kaitse. nõue (eelnõu § 722 lg Seletuskirjas on selgitatud, et: Puudub kohustus 1): „Kapitalinõude kasv arvestab sektori omada käibe kasvu. Keskmine käive omavahendeid. - 350 000 eurot; või ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja 7 Seletuskiri, lk 14. 8 Seletuskiri, lk 12. 5  - vähemalt neljandik kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada eelmise ainult neid ettevõtjaid, kes olid terve majandusaasta vaadeldava perioodi tegutsenud ega püsivatest olnud peatanud oma tegevusluba, siis üldkuludest. keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 euro ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane.“ Ministri määruse eelnõu puudub ning puuduvad põhjendused, miks omavahendite nõue sätestatakse. Hariduse nõue Vastav nõue Juhatuse liikmel peab Seletuskirjas9 on mainitud, et sarnased juhatuse puudub. olema kõrgharidus ja nõuded on ka krediidiasutuste seaduses liikmele vähemalt kaheaastane ning, et juhtorgani liikmed, kelle erialane töökogemus teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on (eelnõu § 725 lg 1). vastavuses sektori keerukusega, tagavad usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, mille alusel peatakse just kõrgharidust (täpsustamata eriala) vajalikuks. Järelevalvetasu Järelevalvetasu Nõue tasuda järelevalve Seletuskirjas10 pole põhjendatud, miks maksmise maksmise tasu, mis koosneb järelevalvetasu nõue kehtestatakse – kohustus kohustus puudub. kapitali- ja mahuosast üksnes on kirjas, et see seatakse üles (eelnõu § 757). finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Riigilõiv Kehtiva riigilõivu Riigilõiv 10 000 eurot Seletuskirja11 järgi tõstetakse seaduse (edaspidi: (eelnõu § 4). riigilõivumäära, kuna kehtiv RLS) § 269 p 2 riigilõivumäär ei kata ära virtuaalvääringu järgi tasutakse Lisaks tuleb tegevusloa tegevusloaga seonduvaid riigi kulutusi, sh virtuaalvääringu muutmise taotluse arvestades, et muudatustega tegevusloa läbivaatamise eest täiendatakse oluliselt riigilõivu taotlusel 3300 tasuda riigilõiv 4000 läbivaatamise kontrollieset. eurot. eurot. Tegevusloa muutmisele riigilõivu Riigilõiv tegevus- määramine on seletuskirja järgi vajalik, loa taotluse sest selle toiminguga kaasneb kulu. muutmiseks puudub. IV PLANEERITAVATE MUUDATUSTE ANALÜÜS 19. Alljärgnevalt anname esmalt üldised kommentaarid eelnõule kui tervikule ning seejärel analüüsime meie hinnangul kõige kardinaalsemate muudatuste õiguspärasust. IV.I Üldised kommentaarid eelnõule 20. Eelnõus ja selle väljatöötamise protsessis on mitmeid fundamentaalseid puudujääke – sealjuures on eelnõu põhiseadusega vastuolus ning arvestamata on jäetud Euroopa Liidu initsiatiiv valdkonda liiduüleselt ja otsekohalduvalt reguleerida. Täpsemalt on põhjendused alljärgnevad. 9 Seletuskiri, lk 13. 10 Seletuskiri, lk 18-19. 11 Seletuskiri, lk 21-22. 6 21. Esiteks – eelnõus sätestatud regulatsiooni järgi puudub vajadus. 22. Seletuskirjas12 on selgitatud, et aastatel 2019-2021 viidi läbi rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang13 (edaspidi: Riiklik Riskihinnang). Seletuskirja autorid väidavad, et Riikliku Riskihinnangu kohaselt on probleemiks virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, mistõttu on vajalik RahaPTS-i muuta. 23. Eelnõu autorite käsitlus on väär – Riikliku Riskihinnangu kohaselt ei ole virtuaalvääringu teenuse osutamine seotud eriliselt kõrge rahapesuriskiga ning mistahes rikkumisi tegevusloa hoidjate osas ei ole tuvastatud. Riskihinnangust nähtub, et: a. Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuse osutajate hulgas ei ole tuvastatud mitte ühtegi rahapesu ja/või terrorismi rahastamise juhtumit; b. riskihinnangu avaldamise hetkeks on viidud läbi vaid üks menetlus, mille raames midagi õigusvastast ei tuvastatud; ja c. kogustatistiline rahapesu riski hinnang Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuste osutajate osas on 2,4 (st. alla keskmise madal). 24. Kusjuures - Rahapesu Andmebüroo on ise hinnanud 2020. aastal, et 2019. aastal vastuvõetud (ja 2020. a alguses jõustunud) muudatused olid efektiivsed ja piisavad: „Seadusemuudatused tõid kiirelt märkimisväärseid tulemusi. Esmajoones leevenes oluliselt probleem, et VV ettevõtted tegutsevad välismaal ja on Eestiga vaid formaalselt seotud. RAB on alates 2020. aasta märtsist saanud teostada märksa tõhusamat järelevalvet, reageerida efektiivsemalt nõuete rikkumisele ja vajadusel kohaldada sunnivahendeid. RAB on süstemaatiliselt vähendanud ettevõtete arvu, kelle äritegevusel ei ole tegelikult Eestiga seost või kes ei ole ettekirjutusi täitnud (varasemalt oli RABil probleeme ka nt infopäringutele vastuste saamisega).14“ 25. Siit joonistub välja peamine probleem. Rahapesu Andmebüroo on ise hinnanud, et kehtiv regulatsioon on efektiivne ja piisav ning statistika kinnitab seda. Ometigi kehtestatakse sektorile rangeimad võimalikud piirangud ning de facto keelustatakse virtuaalvääringu teenuse osutamine Eesti riigis. 26. Sealjuures jääb arusaamatuks, kuidas maandatakse eelnõus sätestatud muudatusega rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. 2020. a märtsis jõustunud muudatusega seati virtuaalvääringu teenuse pakkujatele juba kõige rangemad võimalikud rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuded, kui nad võrdsustati finantseerimisasutusega (vt RahaPTS § 2 lg 5). Muudatuste tulemusel pidid virtuaalvääringu teenuseosutajad hakkama kohaldama sama rangeid reegleid nagu pangad. Lisaks tekkis kohustus, et teenuse osutaja juhatus ning Rahapesu Andmebüroo kontaktisik peavad reaalselt asuma Eestis. Eelnõus sisalduvad muudatused ei tee neid nõudeid karmimaks. Samal ajal ei aita rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kuidagi see, et keelatakse tegevus välismaal, seatakse suurem kapitalinõue, jne. Need muudatused on suunatud sektori likvideerimisele, mitte riskide maandamisele. Seega – lahendus saaks seista olemasoleva reeglistiku alusel järelevalve tõhustamises, mitte turubarjääride tekitamises. 12 Seletuskiri, lk-d 1, 3. 13 Riiklik riskihinnang. Vabariigi Valitsuse rahapesu tõkestamise alane komisjon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise- tokestamine (08.10.2021). 14 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 7 27. Sedavõrd mastaapsete muudatuste jõustamine tundub veelgi asjatum olukorras, kus Euroopa Liidus liigutakse virtuaalvääringu sektori ühtse regulatsiooni poole. Euroopa Komisjon avaldas 24. septembril 2020. a krüptovaraturgude määruse eelnõu, mis hakkaks kõikides liikmesriikides otse kohalduma.15 Määruse eelnõu ei ole suunatud virtuaalvääringu sektori surmamisele, vaid on innovatsiooni ning digirahanduse potentsiaali innustav. Sealjuures maandades sektorile omaseid riske asjakohaste meetmetega. 28. RahaPTS-i eelnõus puudub mistahes viide Euroopa Liidu määruse eelnõule – jääb mulje, justkui RahaPTS-i eelnõu autorid ei olnud teadlikud või ei tahtnud olla teadlikud EL-i kavatsusest sektorit liiduüleselt reguleerida. Kui Eesti soovib riskide maandamiseks muuta RahaPTS-i, võinuks lähtuda juba Euroopa Liidu tasandil väljatöötatud regulatsioonist. Eelnõu jõustumisel oleks Eesti seadusandja sundviskes – EL määruse jõustumisel tuleb muuta regulatsioone tagasi leebemaks. 29. Teiseks – HÕNTE järgimata jätmine ning eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine on põhjendamatu. 30. Eestis järgitakse seaduseelnõude väljatöötamisel Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrust nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi: HÕNTE). 31. HÕNTE seab reeglid sellele, kuidas eelnõu väljatöötamise protsess käib, mida tuleb arvesse võtta, kuidas võib piirata isikute õigusi ja vabadusi, kuidas tagada eelnõu kooskõla kehtiva õiguse ja ülimuslike aktidega (põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus), jne. Sealjuures näeb HÕNTE § 1 lg 1 ette kohustuse koostada eelnõu väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus peab mh käsitlema järgnevat: a. lahendamist vajava küsimuse võimalikud lahendused ning nende võrdlus; b. valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; c. võrdlev analüüs lahendusest Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides; d. millised on eelnõu olulised mõjud, jne. 32. HÕNTE ning väljatöötamiskavatsuse kohustuse järgimine on oluline õigusriigi tunnus, millega tagatakse õigussüsteemi läbipaistvus ning õiguskindlus. 33. Seletuskirja16 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seletuskirjas on vastav põhjendus esitatud neljal real: „Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul“. 34. Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine on selgelt põhjendamatu, võttes arvesse: a. planeeritavate muudatuste ülimalt suurt mastaapsust – keeld osutada teenuseid välisriikides, kohustus tasuda pea 30 korda suurem rahaline kapitali 15 Euroopa Komisjon. Digital finance package. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/publications/200924- digital-finance-proposals_et (08.10.2021). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937. Arvutivõrgus: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593 (08.10.2021). 16 Seletuskiri, lk 2. 8  sissemakse ning kohustus säilitada omavahendeid, kohustus tasuda mitmekordne riigilõiv, püsikohustus tasuda järelevalvetasu, jne; b. turuosaliste arvu, keda muudatused mõjutavad – kehtivat virtuaalvääringu tegevusluba omab käesoleva 415 ettevõtet17; c. asjaolu, et eelnõu väljatöötajad ei ole pidanud dialoogi ega kaasanud menetlusse turuosalisi ning valdkonna eksperte; d. eelnõu planeeritud jõustumist – eelnõu sisu ning muudatuste mastaapsus jõudis turuosalisteni 2021. a septembri lõpus, mis jätab aega kolm kuud tegevuse ümberstruktureerimisele või väljakolimisele Eestist, sest eelnõu jõustub plaani kohaselt 1. jaanuaril 2022. 35. Sealjuures on väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine lubamatu, sest eelnõuga kriminaliseeritakse märkimisväärselt suur tegevuste arv võrreldes eelnevaga. 36. Nimelt – eelnõuga laiendatakse oluliselt subjektide arvu, kes on kohustatud taotlema virtuaalvääringu tegevusloa. See tähendab, et lisaks virtuaalvääringu vahetusteenusele ning rahakotiteenuse osutamisele on eelnõu § 3 p 102 ja p 103 järgi tegevusloa kohustuslikud ka järgnevad teenused: a. „virtuaalvääringu ülekandeteenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat“; b. „virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine“. 37. KarS § 372 lg 1, lg 2 p 3 järgi on tegevusloata tegutsemine karistatav rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. 38. Olukorras, kus toimub sedavõrd suur karistusõiguslik reform, on väljatöötamiskavatsuse tegemata jätmine lubamatu. Eriti olukorras, kus sätete sisu on arusaamatu ning rikub seeläbi ka õigusselguse põhimõtet – näiteks pole jälgitav, mida tähendab kriminaalkorras karistatav tegevus „teise osapoole pakutav teenus, mis on seotud pakkumisega“. 39. Kolmandaks – eelnõu on vastuoluline. 40. Eelnõu on mitmes aspektis vastuoluline. Näiteks on eelnõu jõustumisel võimalik virtuaalvääringu teenuse osutamiseks taotleda mõni teine tegevusluba, mis lubab küll virtuaalvääringu teenust osutada, aga sellele lisaks ka mõnda muud teenust ning mille nõuded on kergemini täidetavad. 41. Nimelt – kehtiva RahaPTS § 75 p 1 järgi (säte on samal kujul ka eelnõus § 75 lg 1 p 1) ei ole vaja virtuaalvääringu teenuse osutamiseks taotleda virtuaalvääringu tegevusluba, kui ettevõttel on mõni Finantsinspektsiooni väljastatud luba – veelgi enam, tegevusloa taotlemine ei ole sellisel juhul isegi võimalik. Näiteks makseasutuse luba, millega on ettevõttel õigus osutada lisaks virtuaalvääringu teenusele ka makseteenuseid, aga nõuded loa saamiseks on madalamad – algkapitali 17 Majandustegevuse registri otsingumootori andmetel - https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (07.10.2021). 9  nõue 20 000 kuni 125 000 eurot, mitte 350 000 eurot; juhatuse liige ei pea omama kõrgharidust; riigilõiv on üle 3 korra väiksem (10 000 euro asemel 3300 eurot), jne.18 42. See on regulatiivne nonsenss. Eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul on võimatu. 43. Neljandaks – eelnõu jõustumise aeg eksib vacatio legis põhimõtte vastu. 44. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 13 lg-st 2, §-st 10 õiguskindluse põhimõttest ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb nn vacatio legis’e nõue.19 Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik20. Viidatud põhiseaduse sätted nõuavad, et „uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei või kehtestada uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö“. Riigikohus on ka selgitanud, et „uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja seega tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümber korraldamiseks mõistlikul määral, s.t piisavalt aega. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu“.21 45. Eelnõuga eksitakse vacatio legis põhimõtte vastu ja eelnõu on seeläbi põhiseadusega vastuolus. Uus eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Turuosalisteni jõudis teadmine planeeritavatest muudatustest ning eelnõu tekst 2021. a septembri lõpus. Sealjuures on muudatused mastaapsed, nagu enne selgitatud – nende tulemusel tehakse tervele õigusharule reform, muudatused toovad kaasa märkimisväärsed rahalised kui ka organisatoorsed kohustused. Turuosalistel (keda on tervenisti üle 400) puudub piisav ja mõistlik aeg, et normidega tutvuda, pidada dialoogi normi sisust arusaamiseks (mis on kohati peaaegu võimatu – õigusselguse probleemist allpool täpsemalt) ning enda tegevus ümber korraldada. 46. Viiendaks – eelnõu eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuse põhimõtte vastu. 47. Põhiseaduse § 12 näeb ette võrdsuse põhimõtte – kõik on seaduse ees võrdsed ning diskrimineerimine on keelatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et antud põhiseaduse säte tagab õigusliku võrdsuse – s.o. seadus peab kohtlema isikuid ühtemoodi.22 Riigikohtu järgi tuleb võrdsuspõhiõiguse rikkumise tuvastamisel kõige pealt selgitada välja piirang – tuleb leida sobiv lähtekoht, mille alusel ja keda omavahel võrreldakse; ning seejärel tuua välja, milles seisneb erinev kohtlemine.23 48. Võrrelda tuleb erinevaid asutusi, mille tegevusega on virtuaalvääringu tegevus võrreldav – selleks on eelkõige valuutavahetusteenus (kuna virtuaalvääringute vahetamine teise virtuaalvääringu vastu või tavalise raha vastu on funktsionaalselt sama, mis valuutavahetus). Samuti on asjakohane kõrvutada teisi finantsteenuseid osutavaid asutusi – nagu näiteks makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, investeerimisfond ja krediidiasutus. Kuid nende puhul tuleb arvesse võtta, et: 18 Vt tabel nr 2, lk 12. 19 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26. 20 RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 74. 21 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26, RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Sihtasutus Iuridicum, 2020. § 13 p 49. 22 RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 25; RKPJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 35; RKPJKo 16.09.2003, 3-4-1- 6-03, p 24. 23 RKPJKo 08.03.2011, 3-4-1-11-10, p 46; RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 47; RKPJKo 10.06.2014, 3-4-1- 14-14, p 12; RKPJKo 27.12.2011, 3-4-1-23-11, p 42; RKÜKo 10.12.2003, 3-3-1-47-03, p 26; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13; Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 12, p 20. 10  a. nendele asutustele on väljastanud tegevusloa Finantsinspektsioon – s.o. need asutused võivad osutada ka muid teenuseid lisaks virtuaalvääringu teenusele24; ja b. teenused, mida need asutused võivad osutada lisaks virtuaalvääringu teenusele, on Euroopa Liidu tasandil kõrgema regulatiivsusastmega ja ulatuslikemate nõuete ning piirangutega, kuna põhjendatud on suurem tarbijate ning võlausaldajate kaitse (nt makseasutus teeb rahalisi ülekandeid või hoiustab raha kliendi eest ja nimel). 49. Seega nende asutuste tegevusele peavad kehtima märkimisväärselt kõrgemad nõuded ja piirangud, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. 50. Järgmisel leheküljel leiduvas tabelis võrdleme eelnõuga planeeritavaid nõuded teiste finantssektoris tegutsevate asutuste nõuetega. Rohelisega on märgitud need juhtumid, kus võrreldavale teenusepakkujale rakenduvad oluliselt leebemad nõuded. Võrdluse huvides on toodud ka virtuaalvääringute teenuse osutajatele kehtivad nõuded Leedus. Dokument jätkub järgmisel lehel. 24 Virtuaalvääringu tegevusluba pole vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud loa puhul – vt RahaPTS § 75 p 1. 11 TABEL nr 2 – finantssektori asutusi võrdlev tabel Sätte tüüp Kehtiv Planeeritav Valuutavahetus- Makseasutus E-raha asutus Investeerimis- Investeerimis- Krediidiasutus Leedu virtuaal- seadus muudatus teenuse pakkuja ühing fond vääringute teenuse osutaja Nõue Puudub. Virtuaalvääringu Puudub. Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Leedus vastav osutada teenuse osutaja luba välisriigis luba välisriigis luba välisriigis teavitus välisriigis luba välisriigis nõue puudub. teenuseid tegevus peab filiaali asutamiseks filiaali asutamiseks filiaali asutamiseks tegutsemisest filiaali asutamiseks üksnes olema suunatud (MERAS § 25 lg 1). (MERAS § 25 lg 1). (VPTS § 59 lg 1). (MERAS § 437 lg (KAS § 20 lg 1). Lisaks puudub Eestis üksnes Eestisse. 5). Leedus nõue (eelnõu § 72 lg juhatuse ja Keeld 11). peakontori osutada asukoha suhtes teenuseid Keeld osutada (need ei pea välisriigis välisriigis asuma Leedus). ilma RAB-i teenuseid ilma eelneva Rahapesu loata Andmebüroo loata, (eelnõu § 727 lg-d 1 ja 3). Minimaalne Aktsia- või Osa- või 2500 eurot (ÄS § Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue algkapital osakapital aktsiakapital 136). 20 000 kuni 350 000 eurot 50 000 kuni 125 000 eurot (IFS 5 000 000 eurot 2500 eurot. ning vähemalt 12 vähemalt 125 000 eurot (MERAS § 64 lg 2). 730 000 eurot § 333 lg 1). (KAS § 35 lg 1). omavahendi 000 eurot 350 000 eurot (MERAS § 64 lg 1). (VPTS § 93 lg 1). te kohustus (RahaPTS § 72 (eelnõu § 721). Omavahendid Omavahendite Lisanduvad lg 1 p 6). Omavahendid peavad vastama Omavahendid kohustus on omavahendite Lisaks – peavad vastama või ületama peavad vastama olemas. nõuded. Puudub omavahendite või ületama algkapitali või ületama kohustus nõue (eelnõu § algkapitali suurust; või algkapitali suurust omada 722 lg 1): suurust; või vastama muule (VPTS § 94 lg 4). omavahendeid 350 000 eurot; vastama muule omavahendite . või omavahendite arvutusmetoodikal vähemalt arvutusmetoodikal e sõltuvalt teenuse neljandik e sõltuvalt teenuse olemusest (MERAS eelmise olemusest (MERAS § 71 lg 1). majandusaasta § 72 lg 2). püsivatest üldkuludest. Hariduse Puudub. Juhatuse liikmel Puudub. Arvestatakse muu Arvestatakse muu Juhatuse liikmel Võetakse samuti Juhatuse liikmel Leedus vastav nõue peab olema hulgas juhatuse hulgas juhatuse peab olema piisav arvesse üldiselt peab olema nõue puudub. juhatuse kõrgharidus ja liikme haridust ja liikme haridust ja investeerimis- ja haridust ja kõrgharidus ja liikmele vähemalt töökogemust, aga töökogemust, aga muu töökogemust (IFS vähemalt kaheaastane spetsiifilised spetsiifilised finantsteenuse § 219 lg 2 p 2). kolmeaastane erialane nõuded puuduvad nõuded puuduvad osutamisega Kõrghariduse nõue erialane töökogemus (MERAS § 19 lg 2 p (MERAS § 19 lg 2 p seotud töö puudub. töökogemus (KAS (eelnõu § 725 lg 2). Kõrghariduse 2). Kõrghariduse kogemus ja piisav § 56 lg 2). 1). nõue puudub. nõue puudub. investeerimisalane väljaõpe (VPTS § 1193 lg 3). Kõrghariduse nõue puudub. 12  Järelevalve- Järelevalvetas Nõue tasuda Puudub. Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Leedus vastav tasu u maksmise järelevalve tasu, nõue üldjuhul nõue üldjuhul nõue kapitali- ja nõue kapitali- ja nõue kapitali- ja nõue puudub. maksmise kohustus mis koosneb kapitali- ja kapitali- ja mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 kohustus puudub. kapitali- ja mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 lg 2). lg 2). lg 2). mahuosast lg 2). lg 2). (eelnõu § 757). Riigilõiv Kehtiva Riigilõiv 10 000 Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa riigilõivu eurot (eelnõu § taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse seaduse 4). läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks (edaspidi: riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 240 eurot. RLS) § 269 p 2 Lisaks tuleb (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). järgi tasutakse tegevusloa virtuaalvääring muutmise Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa u tegevusloa taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse läbivaatamise muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks läbivaatamise eest tasuda puudub. puudub. puudub. puudub. puudub. puudub. eest 3300 riigilõiv 4000 eurot. eurot. Riigilõiv tegevusloa taotluse muutmiseks puudub. Dokument jätkub järgmisel lehel. 13 51. Tabelist nähtub, et eelnõuga virtuaalvääringu teenuse osutajatele seatavad kohustused ja piirangud on märkimisväärselt karmimad võrreldes teiste finantssektoris tegutsevate asutustega. Sealjuures on nõuded enamuses karmimad, kui nõuded, mida kohaldatakse krediidiasutustele (st pankadele) ja makseasutustele. Eriti karmid on nõuded võrreldes Leeduga. 52. Eraldi märkimist väärib järgnev: a. nõue osutada teenuseid üksnes Eestis on kohaldatav vaid virtuaalvääringu teenuse osutajatele; b. algkapitali nõue oleks võrdväärne e-raha asutuste algkapitali nõudega ning oluliselt suurem valuutavahetuse teenuse pakkuja, makseasutuse ning investeerimisfondi algkapitali nõudest; c. juhatuse liikme kõrghariduse nõue on lisaks virtuaalvääringu teenuse osutajale ainsana sätestatud krediidiasutuste jaoks; ning d. virtuaalvääringu teenuse osutajale esitatav riigilõivu nõue oleks konkurentsitult ja mitmekordselt suurem kõigist tabelis toodud riigilõivu nõuetest. Kusjuures tegevusloa muutmise riigilõivu pole ühegi teise asutuse jaoks sätestatud. 53. Kuivõrd kõik tabelis nr 2 toodud asutused tegutsevad finantssektoris ja nende tegevus on siiani olnud sarnaselt reguleeritud, on põhjendamatu, miks kavatsetakse asetada virtuaalvääringu teenuse osutajad oluliselt keerulisemasse positsiooni kui teised finantssektori asutused. On ilmselge igale finantssektoriga isegi kaudselt kokku puutunud isikule, et virtuaalvääringu teenuse osutajate mõju ja riske turul ei saa võrrelda krediidiasutuste ja makseasutustega – need on virtuaalvääringu sektori puhul palju madalamad. Ometigi on nõuded rangemad. 54. Isegi, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja vastav ebavõrdne kohtlemine oleks põhjendatud, siis pole eelnõu seletuskirjas vastavaid põhjendusi välja toodud ning virtuaalvääringu teenuse osutajat pole võrreldud teiste sarnaste asutustega. 55. Kokkuvõttes on planeeritavate muudatustega rikutud põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet IV.II Peamiste muudatuste analüüs 56. Alljärgnevalt analüüsime oluliste muudatuste õiguspärasust. Kokkuvõtlikult – planeeritavad muudatused on vastuolus põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega ning seetõttu ei saa eelnõud sellisel kujul vastu võtta. Nõue osutada teenuseid üksnes Eestis ja keeld osutada teenuseid välisriigis ilma RAB-i eelneva loata 57. Nõue osutada teenust üksnes Eesti piires ning taotleda RAB-i luba välisriigis tegutsemiseks pole õiguspärane ning tuleb eelnõust eemaldada. Tegemist on vaieldamatult kõige piiravama ning ettevõtluskeskkonda kahjustavama nõudega kogu eelnõus. 58. Esiteks – piiranguga rikutakse proportsionaalsuse põhimõtet. 59. Põhiseaduse § 31 sätestab põhiõigusena ettevõtlusvabaduse – isikutel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. 14  Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt annab ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Seejuures on Riigikohus pidanud ettevõtlusvabaduse tuumaks riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.25 60. Põhiseaduse § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte ehk reeglistiku, mille järgi võib teatud olukordades põhiõigusi piirata – „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.“ 61. Samuti sätestab HÕNTE § 5, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. 62. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb proportsionaalsuse põhimõtte vastavuseks kontrollida kolme elementi: a. sobivust – ehk kas piirang saavutab soovitud eesmärgi; b. vajalikkust – ehk kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava piiranguga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; ning c. mõõdukust – ehk kaaluda tuleb ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Taotletav eesmärk peab üles kaaluma põhiõiguste riive.26 63. Eelnõus sätestatud piirang ei läbi proportsionaalsuse põhimõtte testi ja on seeläbi põhiseadusevastane. 64. Eelnõu seletuskirja järgi on piirangu soovitud eesmärgiks mitte anda tegevusluba teenuseosutajatele, kelle üle ei saa või on keeruline Eestis järelevalvet teostada. Seega on muudatuse laiem eesmärk parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet. Teisisõnu on muudatuse eesmärk teha järelevalvet efektiivsemaks. 65. Järelevalvet teeks eelnõu jõustumisel kergemaks asjaolu, et piirangu tõttu ei ole ükski ühing enam huvitatud Eestis tegevusloa omamisest. Sellisel juhul on kerge (ja efektiivne) järelevalvet osutada. Kuid siiski – isegi, et piirang oleks eesmärgi täitmiseks teoreetiliselt sobiv, ei läbi piirang vajalikkuse ja mõõdukuse testi. 66. Nimelt – piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärki on võimalik saavutada oluliselt vähem piiravate abinõudega. Seaduse järgi on Rahapesu Andmebürool juba võimalik efektiivselt järelevalvet teostada, sest 2020. a jõustunud muudatustega tehti kohustuslikuks ühingu juhatuse, kontori ja kontaktisiku asumine Eestis. Seega on regulatiivsel tasemel juba maksimaalne võimalik tehtud. Nüüd tuleb eesmärgi saavutamiseks tõhustada järelevalvet – nt suurendada järelevalvet teostavate ametnikke arvu, neid põhjalikumalt koolitada, suunata sinna rohkem raha ning teha laialdast koostööd välisriigi asutustega. Kusjuures, kõik loetletud alternatiivid kas ei piiragi ettevõtlusvabadust või teevad seda oluliselt vähem kui rahvusvahelise müügi keelustamine. 67. Lisaks ei ole piirang mõõdukas. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et virtuaalvääringute kohalik turg on väga väike, võrreldes välisriikide turuga, ning virtuaalvääringu teenus ongi oma olemuselt rahvusvaheline ja piiriülene. See tähendab, et tegevuslubade 25 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 31 p 6-7. RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112; RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41. 26 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11, p 31. RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32– 35; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15. 15  planeeritav välistamine võtaks pea kõigilt virtuaalvääringu teenuse osutajalt reaalse võimaluse ja soovi osutada oma teenust. Sellisel juhul pole tegu lihtsalt ettevõtlusvabaduse piiramisega vaid selle põhiõiguse sisulise välistamisega. 68. Kokkuvõtlikult jääb paratamatult mulje, et seaduseelnõu eesmärk ei ole mitte järelevalve tõhustamine vaid järelevalve teostamise vajaduse kaotamine sektori likvideerimise teel. Ei ole inimest, ei ole probleemi. 69. Sealjuures tuleb mõista, et virtuaalvääringu teenusepakkujad osutavad oma teenuseid veebipõhiste platvormide kaudu, millele pääsevad ligi kliendid üle kogu maailma. Teenuseosutaja võib võtta meetmeid, et vältida teenuse osutamist välisriikide kodanikele – nt ei tehta aktiivselt reklaami välisriikides. Kuid paratamatult eksisteerib risk, et mõni välisriigi isik leiab internetist platvormi üles ning asub teenust kasutama. Seega ei ole eelnõus sätestatud piirangu täitmine realistlik. 70. Kokkuvõtlikult - kuna planeeritav muudatus ei ole proportsionaalne, on sellega rikutud HÕNTE §-i 5 ja ühes sellega põhiseaduse §-i 11. 71. Teiseks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. 72. Euroopa Liidu aluspõhimõtteks on piiriülene teenuste vaba liikumine. Vastavalt sätestab Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2, et „Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele“. Sealjuures on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 ning järgnevates sätestatud, et liidu piires on keelatud teenuste osutamise vabaduse piirangud, mille järgi ei tohi ühe liikmesriigi teenusepakkuja osutada teenuseid teises liikmesriigis asuvatele isikutele. 73. Euroopa Liidu Kohus on praktikas selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõte kehtib ka juhul, kus ühes liikmesriigis asuv teenusepakkuja osutab teenuseid teises liikmesriigis olevale kliendile piiriüleselt – näiteks telefoni või interneti teel.27 Kusjuures – mistahes siseriiklik piirang, mis võib tekitada ainuüksi võimaluse, et piiriülese teenuse osutamine või saamine muutub raskendatuks, riivab teenuste vaba liikumise põhimõtet.28 74. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõttega on vastuolus see, kui mõlemad liikmesriigid (nii see riik, kus teenuse osutaja on asutatud kui ka see riik, kus asub piiriülese teenuse saaja) seavad sarnaseid piiranguid teenuse osutamisele.29 75. Sätted, millega kohustatakse virtuaalvääringu teenust osutama üksnes Eestis ning nähakse ette erandkorras lubade taotlemine välisriigis teenuse osutamiseks, on selges vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sedastatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. Seda juba ainuüksi seetõttu, et Eesti teenuseosutajatele luuakse barjäär siseneda muudele turgudele. Lisaks tuleb arvesse võtta, et mitmes välisriigis on virtuaalvääringu teenuse osutamine reguleeritud ning selleks on vajalik kohalik tegevusluba või registreering (meile teadaolevalt nt Saksamaal, Hollandis, Ühendkuningriigis). Ülaltoodud Euroopa Liidu kohtu praktika, mille järgi on 27 Alpine Investments BV v Minister van Financiën. Otsuse p 22. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61993CJ0384 (08.10.2021). 28 Manfred Säger v Dennemeyer & Co. Ltd. Otsuse p 12. Arvutivõrgus: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&jur=C,T,F&num=76/90&td=ALL (08.10.2021). 29 Criminal proceedings against Michel Guiot and Climatec SA, as employer liable at civil law. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61994CJ0272 (08.10.2021). 16  topeltpiirangute ja -nõuete seadmine keelatud, kinnitab üheselt eelnõu õigusvastasust. 76. Kolmandaks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega. 77. Sarnaselt teenuste vaba liikumise printsiibile on ka kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2 järgi üks Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid. 78. Kapitali vaba liikumine tähendab kokkuvõtlikult, et Euroopa finantsturud on integreeritud ning on piiriüleselt erinevate liikmesriikide kodanikele kättesaadavad – näiteks annab see õiguse osta välisriigi ettevõtete aktsiaid, osta välisriigis kinnisvara, avada maksekonto välisriigi makseasutuses, jne.30 79. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 63 lg 1 järgi keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 80. Eelmainitud piirang rikub kapitali vaba liikumise põhimõtet, sest teises liikmesriigis asuvatel kodanikel pole võimalik kasutada enda kapitali Eestis asutatud virtuaalvääringu teenusepakkuja teenuse tarbimiseks – näiteks osta eurode eest bitcoine. Veelgi enam – bitcoin on maksevahend (st kapital) iseenesest ning eelnõu piirab otseselt vastava maksevahendi likviidsust ja kasutatavust EL üleselt. 81. Neljandaks – Rahapesu Andmebüroo ei saaks parima tahtmise juures anda lubasid või keelata teenuse osutamist välisriigis. 82. Erinevalt näiteks makse-, e-raha või krediidiasutuse regulatsioonist ei ole Euroopa Liidus virtuaalvääringu teenuse nn passportimise režiimi. Antud režiimi sisu seisneb selles, et ühes liikmesriigis tegevusluba omav isik ei pea teises liikmesriigis sama teenuse osutamiseks tegevusluba taotlema – piisab nõutud andmete ja dokumentide esitamisest päritoluriigi järelevalveasutuse kaudu (Eestis on selleks Finantsinspektsioon) ning välisriigi järelevalveasutuse heakskiidust. 83. Eelnõuga on rahandusministeerium omal algatusel püüdnud luua mõneti sarnast, aga samas ka erisugust lahendust, kus Rahapesu Andmebüroo võib omal äranägemisel anda Eestis tegutsevale ettevõttele loa osutada teenuseid mõnes välisriigis. Samas ükski teine liikmesriik sellist süsteemi ei tunne. 84. Eelnõus väljapakutud lahendus on kontseptuaalselt väär – Rahapesu Andmebürool pole õiguslikku alust otsustada, kas Eesti ühing võib teise suveräänse riigi piires teenust osutada või mitte. Kui mõni välisriik soovib aktsepteerida ja tunnustada teises riigis (nt Eestis) väljastatud tegevusluba ning lubada sellist tegevust enda territooriumil, siis ei saa seda Eestis kehtiv seadus keelata. 85. Viiendaks – piirang on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 86. Põhiseaduse § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte. See annab õiguse piirata isikutele antavaid õigusi ning sätestab, et „Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.“. 87. Põhiseaduse § 13 lg 2 sätestab, et „Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“. 30 Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi on kapitali vaba liikumise sisu toodud Euroopa Liidu direktiivi 88/361 lisas 1 (Euroopa Kohtu otsus, 16. märts 1999. Manfred Trummer ja Peter Mayer. Kohtuasi C-222/97.). 17 88. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et õigusi piiravad kohustused peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega, st sätestatud seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ning vastama õigusselguse ja õiguskindluse nõuetele. See tähendab, et õigusnormid peavad olema nende adressaatidele arusaadavad.31 Nagu ka Riigikohus on rõhutanud: seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.32 89. Eelnimetatud nõue osutada teenuseid üksnes Eestis ning kohustus küsida RAB-ilt luba välisriigis tegutsemiseks eksib põhiseaduse §-des 10 ja 13 sätestatud õigusselguse põhimõtte vastu. Seetõttu on piirang põhiseadusega vastuolus. 90. Nimelt jääb nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast arusaamatuks, kuidas hindab Rahapesu Andmebüroo seda, millal loetakse teenuse osutamine piiriüleseks – mis võib kaasa tuua tegevusloa kehtetuks tunnistamise või „parimal“ juhul kohustuse RAB-ilt paluda erandkorras nõusolek. Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda seda, kui teenusepakkujal on üks klient Soomes? Kas see toob kaasa kohustuse taotleda RAB-ilt luba osutada teenust Soomes? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks on see, kui pooled klientidest asuvad välisriikides? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks on see, kui veerand teenuse osutaja käibest laekub välisriigi klientidelt? Nendele küsimustele pole võimalik vastata eelnõu pinnalt. 91. Õigusselguse põhimõttega pole kooskõlas seletuskirjas toodud lähenemine, et piiriülese teenuse osutamist hindab RAB igakordselt vastavalt situatsioonile. Teenuse osutajatel pole võimalik enda äritegevust planeerida olukorras, kus konkreetsed reeglid puuduvad – ent reeglite rikkumise eest on nähtud karistuseks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ehk äritegevuse likvideerimine. 92. Kuuendaks – piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusepõhimõtte vastu. 93. Piirang osutada teenuseid üksnes Eestis ning taotleda RAB-ilt eriluba välisriigis tegutsemiseks on võrdsuspõhimõttega vastuolus – mida ilmestab ülaltoodud tabel nr 2 (vt dokumendi lk 12). Nimelt puudub võrdväärse teenuse osutamiseks (valuutavahetusteenus) vastav piirang ning ka oluliselt rangemalt reguleeritud asutuste puhul (makseasutus, e-raha asutus, krediidiasutus, jne) on võimalik tegevust piiriüleselt osutada ilma eriloata (kui filiaali ei asutata). Seega rikub piirang võrdsuspõhimõtet. Sealjuures pole seletuskirjas põhjendatud, miks on virtuaalvääringu sektoris teistega võrreldes rangemad piirangud seatud. Minimaalne algkapital ning omavahendite kohustus 94. Algkapitali tõstmise ja omavahendite kohustuse sedastanud eelnõu normid ei ole õiguspärased ja tuleb eelnõust välja jätta. 95. Esiteks – nõue ei vasta proportsionaalsuse printsiibile (põhiseaduse § 11). 96. Seletuskirjast tulenevalt on kapitalinõuete eesmärk tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja võlausaldajate parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske. Eeldatavasti on vastavate riskide all silmas peetud eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamist. 31 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10, p 11. RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4- 1-14-06, p 23. 32 RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113. 18 97. Suurem kapitalinõue ei ole selle eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu. Suurem kapitalinõue ei taga rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärki, sest neil puudub seos. 98. Isegi, kui oluline kapitalinõude tõstmine täidaks riskide maandamise eesmärki, on tegu selgelt ebamõõduka abinõuga. Ühelt poolt on eelnõu seletuskirjas märgitud, et 350 000 eurole vastav algkapital ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest virtuaalvääringute sektori keskmine käive on aastas 40 miljonit eurot.33 Teisalt keelatakse eelnõuga välisriikides teenuse osutamine. Eesti turg on sedavõrd väike, et üksnes Eestis tegutsemisega pole võimalik 40 miljonile ligilähedastki käivet saavutada (realistlik on 200 või 300 tuhat eurot aastas). Võttes arvesse soovi piirata tegevust välismaal, on 350 000 eurot kapitalinõudena selgelt liiga suur. 99. Teiseks – nõue eksib põhiseaduse §-s 10 sätestatud võrdsuspõhimõtte vastu. 100. Eelpool toodud tabelist nr 2 (vt dokumendi lk 12) nähtub, et ka kapitalinõudega asetatakse virtuaalvääringu teenuse osutaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste asutustega. Ka selline ebavõrdne kohtlemine on eelnõue seletuskirjas põhjendamata ning ühes sellega on eksitud võrdse kohtlemise printsiibi vastu. 101. Kolmandaks – sätted on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 102. Nagu ülal juba pikemalt selgitatud, peab õigusselguse põhimõttest johtuvalt olema seadus ning selles sätestatud nõuded adressaatidele arusaadavad. Eelnõust ning selle seletuskirjast pole võimalik aru saada, kuidas tuleb arvutada eelmise majandusaasta püsikulusid, millest tulenevalt moodustub kohustuslik minimaalne omavahendite suurus. Eelnõus on üksnes viidatud, et arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruses. Samas pole määruse eelnõud avalikuks tehtud ning ettevõtetel on võimatu selle pinnalt hinnata, millised saavad olema nende püsikulud, kui eelnõu peaks jõustuma. Hariduse nõue juhatuse liikmele 103. Kõrghariduse nõue pole õiguspärane, mistõttu tuleb see eelnõust välja jätta. 104. Esiteks – nõue eksib võrdsuspõhimõtte vastu (põhiseaduse § 10). 105. Tabelist nr 2 nähtuvalt on kõrghariduse sätestatud üksnes krediidiasutuse puhul. Krediidiasutus on seejuures finantssektori kõige rangema regulatsiooniga asutus ning on põhjendamatu, miks peaks virtuaalvääringu teenuse osutaja vastama sama rangetele nõuetele. 106. Teiseks – kõrghariduse nõue ei ole proportsionaalne (põhiseaduse § 11). 107. Kõrghariduse nõue ei parenda mingil määral virtuaalvääringu sektoris tarbijate ja võlausaldajate kaitse edendamist ning rahapesu ja terrorismi tõkestamist. Eesmärki ei täida see, et isik, kellel on sektoriga mitteseotud kõrgharidus (nt kõrgharidus geograafias), täidab seaduses sätestatud nõude formaalselt. Aga isik, kes on sektoris tegutsenud aastaid, kuid kellel puudub kõrgharidus, ei saa formaalselt olla juhatuse liige. Lisaks – ükski kool ei õpeta kõrgharidusena virtuaalvääringute eriala ega rahapesu ning terrorismi tõkestamist, mistõttu on kõrghariduse nõue sedavõrd põhjendamatum ja arusaamatum. 33 Seletuskiri, lk 12. 19  Järelevalvetasu 108. Järelevalvetasu maksmise kohustus on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. Sellisel kujul tuleb see eelnõust välja jätta. 109. Nagu ülal juba pikemalt selgitatud, peab õigusselguse põhimõttest johtuvalt olema seadus ning selles sätestatud nõuded olema adressaatidele arusaadavad. Eelnõu ja seletuskirja pinnalt pole võimalik aru saada, kuidas kujuneb järelevalve tasuna makstava summa mahuosa. Eelnõu § 757 sätestab, et mahuosa on „summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast“. Ebaselgeks jääb, mida mõeldakse algatatud tehingute all. Riigilõiv 110. Riigilõivu tasumise kohustus eelnõus toodud kujul ei ole õiguspärane ning see tuleb eelnõust välja jätta. 111. Esiteks – muudatus on vastuolus võrdsuspõhimõttega (põhiseaduse § 10). 112. Tabelist nr 2 nähtuvalt on eelnõu järgi virtuaalvääringu teenuse osutajatele sätestatav riigilõiv oluliselt kõrgem teiste tegevuslubade taotlemisel makstavatest riigilõivudest. Kusjuures – riigilõivu tegevusloa muutmiseks ei ole ühegi teise asutuse puhul määratud. Virtuaalvääringu teenuse osutajate ebavõrdseks kohtlemiseks puudub õiguslik alus. 113. Teiseks – riigilõivu tõstmine rikub proportsionaalsuse printsiipi (põhiseaduse §11). 114. Kuigi RAB-i suurem rahastus võib tõhustada järelevalvet, siis ei ole riigilõivu kolmekordne tõstmine mõõdukas, kui võtta arvesse ettevõtlusvabaduse riivet, mis tuleneb suurema riigilõivuga kaasneva turule sisenemise barjäärist. 115. RAB-i täiendavad kulud on otse ja vahetult kaetavad 415 Eestis tegevusluba omava äriühingu maksutulust. See maksutulu katab enam kui küllaga RAB’i täiendava rahastuse vajaduse. 116. Kolmandaks – sätted on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 117. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millisel juhul tuleb maksta tegevusloa muutmisel 4000 eurot riigilõivu, sest ebaselgeks jääb, mida kujutab endast tegevusloa muutmine. Sisuliselt võib muutmine endast kujutada ka Majandustegevuse Registris kontaktandmete nagu näiteks meiliaadressi muutmist. Sellisel juhul tuleks iga väikse muudatuse eest tasuda 4000 eurot riigilõivu. Kindlasti ei nõua aga iga selline muudatus RAB-ilt niivõrd suurt menetluskulu, et 4000 euro suurune riigilõiv oleks õigustatud. 118. Seega tuleb õigusselguse mõttes täpsustada, millisel juhul tuleb tasuda 4000 eurot riigilõivu. 20 Lisad: 1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; 2) Eelnõu seletuskiri. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Rauno Kinkar Henri Ratnik partner, vandeadvokaat advokaat 21 8. oktoober 2021 Edastatud e-posti teel digitaalselt allkirjastatult järgnevatele aadressidele: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] ARVAMUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU KOHTA Lugupeetud peaminister, rahandusminister, justiitsminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister, õiguskantsler, Riigikogu fraktsioonide juhid, Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Eesti Advokatuur, Finance Estonia, Eesti Pank ning eelnõu autorid Septembri lõpus avaldati Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu (edaspidi: eelnõu) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi: RahaPTS) ja teiste seaduste muutmiseks. Eelnõu on peaasjalikult suunatud virtuaalvääringu sektori regulatsiooni kardinaalsele muutmisele. Eelnõu ning selle seletuskiri on lisatud käesolevale arvamusele (vt lisa 1 ja lisa 2). Advokaadibüroo LEXTAL klientideks on mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes on aastaid Eestis tegutsenud, loonud siin töökohti, maksnud Eestis makse ning kelle palvel ning murel tuleviku pärast teie poole pöördume. Alljärgnevalt esitame: i) kokkuvõtliku seisukoha eelnõule (I peatükk); ii) ülevaate virtuaalvääringu sektorist Eestis (II peatükk); iii) kirjelduse kõige olulisematest ja problemaatilisematest muudatustest (III peatükk); ja õigusanalüüsi (IV peatükk). Käesoleva arvamuse autorid on advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar ning advokaat Henri Ratnik ([email protected] ja [email protected]). Autorid on suurima hea meelega valmis analüüsi sisu arutama ja eelnõus sisalduvate muudatuste osas dialoogi alustama. I KOKKUVÕTE ARVAMUSEST 1. Eelnõus planeeritavate muudatuste tagajärg on Eestile strateegiliselt olulise virtuaalvääringu sektori likvideerimine. Tegemist on sektoriga, mille teenuste maht oli 2019. a esimesel poolaastal 1,2 miljardit eurot.1 Sätestatud piirangud ja kohustused on sedavõrd karmid ja ebaproportsionaalsed, et nende tulemusel likvideeritakse virtuaalvääringute sektor Eestist tervikuna. Piltlikult öeldes – teenuseosutajad pakivad asjad ja lähevad Leetu. Selliselt lahkuvad Eestist tuhanded töökohad ja sajad miljonid eurod investeeringuid. Nii olemasolevad kui tulevased. Ilma jääme ka maksutulust. 2. Sealjuures on ilmselge, et virtuaalvääringud ei kao kuhugi. Eesti tarbijatele hakkavad teenust pakkuma välisriigi ettevõtted. Selle tulemusel on ka Eesti tarbijad halvemas 1 Rahapesu andmebüroo, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b (08.10.2021). 1  seisus kui täna ning rahapesu ja terrorismi globaalne risk jääb alles. Sealjuures – kui vastavad teenused tulevad sisse välisriikidest, on rahapesu ja terrorismi tõkestamine ning selleks vajalik järelevalve vastupidiselt keerulisem, võrreldes olukorraga, kus võimalikult palju teenuseosutajaid on koondatud Eestisse, kus on nende üle võimalik järelevalvet teha. 3. Eelnõu taga on seadusandja ja ametkondade hirm – hirm tuleneb teadmatusest. 4. Sealjuures on eelnõu õigusvastane ja täis vastuolusid. Eelnõus sisalduvad sätted on nii Eesti põhiseaduse, teiste finantssektorit reguleerivate seadustega kui ka Euroopa Liidu aluspõhimõtetega vastuolus: a. Esiteks – eelnõus sätestatakse virtuaalvääringu teenuse osutajatele oluliselt karmimad nõuded, kui teistele finantssektori ettevõtetele. See on olemuslikult jabur ning rikub sealjuures põhiseaduse §-s 12 toodud võrdsuspõhimõtet. Eelnõu koostaja ei ole kas kursis finantssektori regulatsioonidega või ignoreerib neid tahtlikult. b. Teiseks – eelnõus sätestatud piirangud ja nõuded ei ole eesmärgipärased. Ülesandeks on maandada rahapesu ja terrorismi tõkestamise riski. Seda ei saavutata sektori likvideerimisega, vaid järelevalve tõhustamisega. Eelnõu rikub proportsionaalsuse põhimõtet ja riivab põhjendamatult ettevõtluse vabadust (põhiseaduse § 13 ja § 31). c. Kolmandaks – eelnõu on Euroopa Liidus kehtestatud teenuste ja kapitali vaba liikumise aluspõhimõtetega vastuolus. Eesti riigil puudub õigus keelata Eesti ühingute tegevust välismaal. d. Neljandaks – eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu virtuaalvääringute sektorit reguleeriva otsekohalduva määruse eelnõuga (Euroopa Komisjon 24. septembril 2020. a avaldatud krüptovaraturgude määruse eelnõu). e. Viiendaks – eelnõu väljatöötamisel on eiratud elementaarseid õigusriigi põhimõtteid. Eelnõu autorid ei ole koostanud väljatöötamiskavatsust, ei ole koostanud mõjuhinnangut ning ei ole protsessi kaasanud turuosalisi. See on lubamatu – eriti arvestades muudatuste mastaapsust. f. Kuuendaks – eelnõu eksib läbivalt õigusselguse põhimõtte vastu (põhiseaduse § 10 ja § 13). Sätted on koostatud kiirustades, tekst on arusaamatu ning piirangute ja kohustuste sisu pole selgitatud. g. Seitsmendaks – eelnõu kriminaliseerib paljude ettevõtjate tegevuse. Vastavast asjaolust ei räägita eelnõus sõnagi – on ilmne, et eelnõu koostajad ei saanud planeeritavate regulatsioonide tegelikust mõjust aru. 5. Tuleb alustada dialoog huvirühmade ja Rahandusministeeriumi vahel. Sektori regulatsioonide täpsustamine ja täiendamine on asjakohane, aga seda tuleb teha õiguspäraselt – tuleb vältida enesehävituslikku rahmeldamist. Koostöös sektori spetsialistide ja huvitatud isikutega on võimalik koostada väljatöötamiskavatsus eelnõule, millega ühelt poolt täidetakse riigi soov võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, ent samal ajal ei likvideerita virtuaalvääringute sektorit ning ei karistata õiguskuulekaid ettevõtteid. 2 II ÜLEVAADE VIRTUAALVÄÄRINGU SEKTORIST JA SELLE KUJUNEMISEST EESTIS 6. Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus asuti reguleerima virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevust. 2008. aastal jõustunud RahaPTS-is loodi alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja mõiste – see oli Euroopa Liidus unikaalne samm, millega Eesti lõi õigusvaakumis virtuaalvääringu teenuse pakkumise ärisektori. Eriregulatsiooni sünd ja kujunemine 7. 2008. a regulatsioon oli ühest küljest suunatud õiguslünga likvideerimisele (virtuaalvääringutega kaubeldi, aga puudus regulatsioon) aga teisest küljest oli see rahvusvaheline kutse investoritele. Regulatsiooni loomisega ütles Eesti riik rahvusvahelisele üldsusele, et Eesti on koht, kus saab virtuaalvääringutega kaubitseda reguleeritud ja kontrollitud keskkonnas. 8. Vahepealsete aastatega arenes regulatsioon edasi. 2017. aastal jõustunud uues RahaPTS-s asendati alternatiivsete maksevahendajate teenuse mõiste kahe virtuaalvääringu teenusepakkujate grupiga: virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujad ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujad. Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus tähendab seda et, klient saab vahetada enda bitcoini, etherumi vms muu virtuaalvääringu nn päris raha vastu. Rahakotiteenus tähendab seda, et teenuse osutaja hoiab kliendi virtuaalvääringuid kliendi eest. 9. Eesti riigi proaktiivne regulatsioon ei jäänud välisinvestoritele märkamatuks. Eesti, mis on alates taasiseseisvumisest esitlenud ennast välismaailmale kui tulevikku vaatav IT-riik, kutsus välisinvestoreid ja investorid vastasid. Ülejäänud on ajalugu. 10. 2018. aastal väljastati 612 tegevusluba virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja 525 tegevusluba virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks, 2019. aastal vastavalt 666 ja 638 tegevusluba. 2019. aastaks omas ühte või teist virtuaalvääringu tegevusluba üle 1300 ettevõtte. Enamus neist olid välisinvestorid. 11. 2019. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu täiendavad olulised muudatused, millega karmistati nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ja tagati efektiivne kontroll teenusepakkujate üle (jõustus 2020. a kevadel). Seeläbi eeldab tegevusloa omamine täna ettevõtja peakontori paiknemist Eestis ning sellega oluliselt suuremat seotust Eestiga. Sealjuures peavad tegevusluba hoidva ühingu kõik juhatuse liikmed viibima Eestis vähemalt 6 kalendrikuud aastas ning ühingul peab olema kehtiv Euroopa Majanduspiirkonna krediidiasutuse või makseasutuse maksekonto. Lisaks hakati teenusepakkujatele kohaldama samu rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõudeid, mida RahaPTS-ga seni esitati finantseerimisasutustele. Tänane seis 12. Käesoleval hetkel on Eestis väljastatud virtuaalvääringu tegevuslubasid kokku 415- le äriühingule2. Kõigi 415 äriühingu osas vastavad tõele alljärgnevad väited: a. ühing osutab aktiivselt teenust peamise tegevuskohaga Eesti Vabariigis (kliendid asuvad teenuse iseloomust tulenevalt mõistagi välisriikides, kuid teenuse osutamise lähtekoht on Eesti); b. ühingul on kehtiv maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna makse- või krediidiasutuses; c. ühingu juhatus ja rahapesu kontaktisik tegutseb füüsiliselt Eesti Vabariigi territooriumil; 2 Majandustegevuse registri otsingumootori andmetel - https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (08.10.2021). 3  d. ühingu omakapital on minimaalselt 12 000 eurot; e. ühingu juhatuse liikmed, tegelikud kasusaajad ning rahapesu kontaktisik on esitanud enda pädevust ja head ärialast mainet tõendavad dokumendid Rahapesu Andmebüroole; f. ühing tasub Eesti riigile tööjõu- ja muid makse; g. ühing tasub Eesti kodanikele/residentidele tasu töö- ja teenistussuhete alusel (sh raamatupidamisteenus); h. ühing omab füüsilist kontorit Eesti Vabariigis ning kannab vastavaid kulutusi (kontori rendi/omandit tõendav dokument on tegevusloa kontrolliese); i. ühing annab Rahapesu Andmebüroole tagasisidet enda tegevuse kohta ning esitab kogutud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise dokumente. 13. Enamiku Eesti virtuaalvääringu tegevusluba omavate ettevõtete põhitegevuseks on virtuaalvaluutadega kauplemine3 (st mitte ICO’de4 korraldamine ega muud kaasnevad teenused). Enamik 415’st äriühingust opereerivad rahvusvahelist virtuaalvääringute kaubitsemisplatvormi (ingl. kl. exchange). Virtuaalvääringud on (enamasti) maksevahendid, mille tehnilisse teostusesse on sisse kirjutatud rahvusvahelisus – tegemist ei ole ühegi rahvusriigi maksevahendiga, ükski riik ei taga nende väärtust oma keskpanga kaudu ning seetõttu puudub mistahes majanduslik või eluline põhjus, miks ühegi virtuaalvääringu turg peaks või saaks olla seotud mõne konkreetse riigi või muu haldusüksuse territooriumiga. 14. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive oli 2019. a esimesel poolaastal 1,2 miljardit eurot.5 Sellest mahust on ca 0,015% suunatud Eesti turule6 – see tähendab praktikas, et Eesti teenusepakkujad osutavad Eesti turule vähemalt 1 800 000 euro skoobis virtuaalvääringu vahendusteenust. See kinnitab teenuse piiriülest olemust. Planeeritav regulatsioon hävitab terve majandussektori 15. Planeeritavad seadusmuudatused hävitaksid pea täielikult Eestis ühe terve majandussektori – eelkõige just rahvusvahelise tegevuse piirangud välistavad virtuaalvääringute teenuse osutamise täielikult Eesti siseriikliku turu väiksuse tõttu. Selline drastiline pööre omab vahetut negatiivset mõju: a. ootamatu ja drastiline muudatus on ebaõiglane välisinvestorite suhtes, kes on juba Eestis äritegevust alustanud ning kelle investeeringud lähevad paljuski luhta; b. 415 ettevõtet lõpetavad Eestis uuest aastast tegevuse ning tööta jääb suur hulk Eesti residente ja kodanikke; c. väheneb vahetu maksutulu – kõik tegevuse lõpetavad ühingud on maksukohuslased Eesti Vabariigis; d. virtuaalvääringute teenuse osutajate ärisektori riiklik hävitamine saadab ühese signaali tulevastele ja potentsiaalsetele välisinvestoritele – Eestisse investeerimine on seotud kõrge riskiga, kuivõrd riigi suva alusel võidakse kiirelt lõpetada terve ärisektori tegevus; e. tegevus on kardinaalses vastuolus Eesti varasema tegevusega välisinvestorite kaasamisel – Eesti kuvand digisõbraliku ja IT ettevõtluseks sobiva 3 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 4 Initial coin offering. 5 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 6 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 4  jurisdiktsioonina saab hävitava löögi. Eesti esindajate sõnad digisõbralikkusest ja innovatsioonist on ilusad, aga riigi tegevus terve tööstusharu likvideerimisel räägib teist keelt. 16. Eelkõige on lihtsalt kahju. Kahju on allkirjastajatel ja kahju on meie klientidel. Selgelt läbimõtlemata ja põhjendamatute regulatsioonidega hävitab riik tulusa ja olulise majandussektori. See on äärmiselt lühinägelik. 17. See on koht, kus riik peaks suunama sektori arendamisesse täiendavaid ressursse, teostama täiendavat järelevalvet ning tegema koostööd välisinvestoritega. Selle asemel on otsustatud minna lihtsama vastupanu teed ja kõik lihtsalt kinni panna. III KIRJELDUS PLANEERITAVATEST MUUDATUSTEST 18. Alljärgnev on kirjeldus kõige olulisematest planeeritavatest muudatustest võrdluses kehtiva seadusega. Tabelis on välja toodud ka eelnõust tuvastavad seadusandja põhjendused iga muudatuse osas. Põhjenduste väljatoomine on siin kontekstis eriliselt oluline, kuivõrd järgnevast analüüsist nähtub, et muudatuste, põhjenduste ja tegelikkuse vahel puudub enamikel juhtudel mistahes loogiline ja järgitav seos. TABEL nr 1 – võrdlus kehtivast regulatsioonist ja muudatustest Sätte tüüp Kehtiv seadus Planeeritav Planeeritava muudatuse põhjendus muudatus seletuskirjast Nõue osutada Vastav nõue Eelnõu näeb ette, et Seletuskirjas ei ole kavandatava teenuseid puudub. virtuaalvääringu muudatuse sisu põhjendatud. üksnes Eestis teenuse osutaja tegevus peab olema suunatud Üldsõnaliselt on üksnes seletuskirja Keeld osutada üksnes Eestisse. sissejuhatuses mainitud, et: „Nende teenuseid (eelnõu § 72 lg 11). teenusepakkujatega seotud riskide välisriigis ilma maandamiseks võetavad meetmed RAB-i eelneva Lisaks – eelnõu võimaldaksid parandada virtuaalvääringu loata sedastab keelu osutada teenuse pakkumise üle teostatavat välisriigis teenuseid ilma järelevalvet ning tagada, et Eesti Rahapesu Andmebüroo tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu loata, mida tuleb teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust taotleda iga välisriigi Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole kohta eraldi (eelnõu § võimalik Eestis järelevalvet teostada.“ 727 lg-d 1 ja 3). Lisaks on välisriigis teenuse osutamise keelu osas märgitud7, et välisriigina mõistetakse igat riiki, mis ei ole Eesti. Samuti on märgitud, et seda, kas teenuse pakkuja osutab teises riigis teenust või mitte, tuleb igakordselt osutatava teenuse põhjal analüüsida. Minimaalne Aktsia- või Osa- või aktsiakapital Seletuskirja8 järgi on kapitalinõude algkapital ning osakapital vähemalt 350 000 eurot tõstmise (12 000 eurolt 350 000 euroni) omavahendite vähemalt 12 000 (eelnõu § 721). eesmärk tagada virtuaalvääringu teenuse kohustus eurot (RahaPTS § pakkuja suurem usaldusväärsus ja 72 lg 1 p 6). Lisaks – omavahendite võlausaldajatele parem kaitse. nõue (eelnõu § 722 lg Seletuskirjas on selgitatud, et: Puudub kohustus 1): „Kapitalinõude kasv arvestab sektori omada käibe kasvu. Keskmine käive omavahendeid. - 350 000 eurot; või ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja 7 Seletuskiri, lk 14. 8 Seletuskiri, lk 12. 5  - vähemalt neljandik kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada eelmise ainult neid ettevõtjaid, kes olid terve majandusaasta vaadeldava perioodi tegutsenud ega püsivatest olnud peatanud oma tegevusluba, siis üldkuludest. keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 euro ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane.“ Ministri määruse eelnõu puudub ning puuduvad põhjendused, miks omavahendite nõue sätestatakse. Hariduse nõue Vastav nõue Juhatuse liikmel peab Seletuskirjas9 on mainitud, et sarnased juhatuse puudub. olema kõrgharidus ja nõuded on ka krediidiasutuste seaduses liikmele vähemalt kaheaastane ning, et juhtorgani liikmed, kelle erialane töökogemus teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on (eelnõu § 725 lg 1). vastavuses sektori keerukusega, tagavad usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, mille alusel peatakse just kõrgharidust (täpsustamata eriala) vajalikuks. Järelevalvetasu Järelevalvetasu Nõue tasuda järelevalve Seletuskirjas10 pole põhjendatud, miks maksmise maksmise tasu, mis koosneb järelevalvetasu nõue kehtestatakse – kohustus kohustus puudub. kapitali- ja mahuosast üksnes on kirjas, et see seatakse üles (eelnõu § 757). finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Riigilõiv Kehtiva riigilõivu Riigilõiv 10 000 eurot Seletuskirja11 järgi tõstetakse seaduse (edaspidi: (eelnõu § 4). riigilõivumäära, kuna kehtiv RLS) § 269 p 2 riigilõivumäär ei kata ära virtuaalvääringu järgi tasutakse Lisaks tuleb tegevusloa tegevusloaga seonduvaid riigi kulutusi, sh virtuaalvääringu muutmise taotluse arvestades, et muudatustega tegevusloa läbivaatamise eest täiendatakse oluliselt riigilõivu taotlusel 3300 tasuda riigilõiv 4000 läbivaatamise kontrollieset. eurot. eurot. Tegevusloa muutmisele riigilõivu Riigilõiv tegevus- määramine on seletuskirja järgi vajalik, loa taotluse sest selle toiminguga kaasneb kulu. muutmiseks puudub. IV PLANEERITAVATE MUUDATUSTE ANALÜÜS 19. Alljärgnevalt anname esmalt üldised kommentaarid eelnõule kui tervikule ning seejärel analüüsime meie hinnangul kõige kardinaalsemate muudatuste õiguspärasust. IV.I Üldised kommentaarid eelnõule 20. Eelnõus ja selle väljatöötamise protsessis on mitmeid fundamentaalseid puudujääke – sealjuures on eelnõu põhiseadusega vastuolus ning arvestamata on jäetud Euroopa Liidu initsiatiiv valdkonda liiduüleselt ja otsekohalduvalt reguleerida. Täpsemalt on põhjendused alljärgnevad. 9 Seletuskiri, lk 13. 10 Seletuskiri, lk 18-19. 11 Seletuskiri, lk 21-22. 6 21. Esiteks – eelnõus sätestatud regulatsiooni järgi puudub vajadus. 22. Seletuskirjas12 on selgitatud, et aastatel 2019-2021 viidi läbi rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang13 (edaspidi: Riiklik Riskihinnang). Seletuskirja autorid väidavad, et Riikliku Riskihinnangu kohaselt on probleemiks virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, mistõttu on vajalik RahaPTS-i muuta. 23. Eelnõu autorite käsitlus on väär – Riikliku Riskihinnangu kohaselt ei ole virtuaalvääringu teenuse osutamine seotud eriliselt kõrge rahapesuriskiga ning mistahes rikkumisi tegevusloa hoidjate osas ei ole tuvastatud. Riskihinnangust nähtub, et: a. Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuse osutajate hulgas ei ole tuvastatud mitte ühtegi rahapesu ja/või terrorismi rahastamise juhtumit; b. riskihinnangu avaldamise hetkeks on viidud läbi vaid üks menetlus, mille raames midagi õigusvastast ei tuvastatud; ja c. kogustatistiline rahapesu riski hinnang Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuste osutajate osas on 2,4 (st. alla keskmise madal). 24. Kusjuures - Rahapesu Andmebüroo on ise hinnanud 2020. aastal, et 2019. aastal vastuvõetud (ja 2020. a alguses jõustunud) muudatused olid efektiivsed ja piisavad: „Seadusemuudatused tõid kiirelt märkimisväärseid tulemusi. Esmajoones leevenes oluliselt probleem, et VV ettevõtted tegutsevad välismaal ja on Eestiga vaid formaalselt seotud. RAB on alates 2020. aasta märtsist saanud teostada märksa tõhusamat järelevalvet, reageerida efektiivsemalt nõuete rikkumisele ja vajadusel kohaldada sunnivahendeid. RAB on süstemaatiliselt vähendanud ettevõtete arvu, kelle äritegevusel ei ole tegelikult Eestiga seost või kes ei ole ettekirjutusi täitnud (varasemalt oli RABil probleeme ka nt infopäringutele vastuste saamisega).14“ 25. Siit joonistub välja peamine probleem. Rahapesu Andmebüroo on ise hinnanud, et kehtiv regulatsioon on efektiivne ja piisav ning statistika kinnitab seda. Ometigi kehtestatakse sektorile rangeimad võimalikud piirangud ning de facto keelustatakse virtuaalvääringu teenuse osutamine Eesti riigis. 26. Sealjuures jääb arusaamatuks, kuidas maandatakse eelnõus sätestatud muudatusega rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. 2020. a märtsis jõustunud muudatusega seati virtuaalvääringu teenuse pakkujatele juba kõige rangemad võimalikud rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuded, kui nad võrdsustati finantseerimisasutusega (vt RahaPTS § 2 lg 5). Muudatuste tulemusel pidid virtuaalvääringu teenuseosutajad hakkama kohaldama sama rangeid reegleid nagu pangad. Lisaks tekkis kohustus, et teenuse osutaja juhatus ning Rahapesu Andmebüroo kontaktisik peavad reaalselt asuma Eestis. Eelnõus sisalduvad muudatused ei tee neid nõudeid karmimaks. Samal ajal ei aita rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kuidagi see, et keelatakse tegevus välismaal, seatakse suurem kapitalinõue, jne. Need muudatused on suunatud sektori likvideerimisele, mitte riskide maandamisele. Seega – lahendus saaks seista olemasoleva reeglistiku alusel järelevalve tõhustamises, mitte turubarjääride tekitamises. 12 Seletuskiri, lk-d 1, 3. 13 Riiklik riskihinnang. Vabariigi Valitsuse rahapesu tõkestamise alane komisjon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise- tokestamine (08.10.2021). 14 Samas, „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“ (22.09.2020). 7 27. Sedavõrd mastaapsete muudatuste jõustamine tundub veelgi asjatum olukorras, kus Euroopa Liidus liigutakse virtuaalvääringu sektori ühtse regulatsiooni poole. Euroopa Komisjon avaldas 24. septembril 2020. a krüptovaraturgude määruse eelnõu, mis hakkaks kõikides liikmesriikides otse kohalduma.15 Määruse eelnõu ei ole suunatud virtuaalvääringu sektori surmamisele, vaid on innovatsiooni ning digirahanduse potentsiaali innustav. Sealjuures maandades sektorile omaseid riske asjakohaste meetmetega. 28. RahaPTS-i eelnõus puudub mistahes viide Euroopa Liidu määruse eelnõule – jääb mulje, justkui RahaPTS-i eelnõu autorid ei olnud teadlikud või ei tahtnud olla teadlikud EL-i kavatsusest sektorit liiduüleselt reguleerida. Kui Eesti soovib riskide maandamiseks muuta RahaPTS-i, võinuks lähtuda juba Euroopa Liidu tasandil väljatöötatud regulatsioonist. Eelnõu jõustumisel oleks Eesti seadusandja sundviskes – EL määruse jõustumisel tuleb muuta regulatsioone tagasi leebemaks. 29. Teiseks – HÕNTE järgimata jätmine ning eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine on põhjendamatu. 30. Eestis järgitakse seaduseelnõude väljatöötamisel Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrust nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi: HÕNTE). 31. HÕNTE seab reeglid sellele, kuidas eelnõu väljatöötamise protsess käib, mida tuleb arvesse võtta, kuidas võib piirata isikute õigusi ja vabadusi, kuidas tagada eelnõu kooskõla kehtiva õiguse ja ülimuslike aktidega (põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus), jne. Sealjuures näeb HÕNTE § 1 lg 1 ette kohustuse koostada eelnõu väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus peab mh käsitlema järgnevat: a. lahendamist vajava küsimuse võimalikud lahendused ning nende võrdlus; b. valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; c. võrdlev analüüs lahendusest Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides; d. millised on eelnõu olulised mõjud, jne. 32. HÕNTE ning väljatöötamiskavatsuse kohustuse järgimine on oluline õigusriigi tunnus, millega tagatakse õigussüsteemi läbipaistvus ning õiguskindlus. 33. Seletuskirja16 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seletuskirjas on vastav põhjendus esitatud neljal real: „Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul“. 34. Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine on selgelt põhjendamatu, võttes arvesse: a. planeeritavate muudatuste ülimalt suurt mastaapsust – keeld osutada teenuseid välisriikides, kohustus tasuda pea 30 korda suurem rahaline kapitali 15 Euroopa Komisjon. Digital finance package. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/publications/200924- digital-finance-proposals_et (08.10.2021). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937. Arvutivõrgus: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593 (08.10.2021). 16 Seletuskiri, lk 2. 8  sissemakse ning kohustus säilitada omavahendeid, kohustus tasuda mitmekordne riigilõiv, püsikohustus tasuda järelevalvetasu, jne; b. turuosaliste arvu, keda muudatused mõjutavad – kehtivat virtuaalvääringu tegevusluba omab käesoleva 415 ettevõtet17; c. asjaolu, et eelnõu väljatöötajad ei ole pidanud dialoogi ega kaasanud menetlusse turuosalisi ning valdkonna eksperte; d. eelnõu planeeritud jõustumist – eelnõu sisu ning muudatuste mastaapsus jõudis turuosalisteni 2021. a septembri lõpus, mis jätab aega kolm kuud tegevuse ümberstruktureerimisele või väljakolimisele Eestist, sest eelnõu jõustub plaani kohaselt 1. jaanuaril 2022. 35. Sealjuures on väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine lubamatu, sest eelnõuga kriminaliseeritakse märkimisväärselt suur tegevuste arv võrreldes eelnevaga. 36. Nimelt – eelnõuga laiendatakse oluliselt subjektide arvu, kes on kohustatud taotlema virtuaalvääringu tegevusloa. See tähendab, et lisaks virtuaalvääringu vahetusteenusele ning rahakotiteenuse osutamisele on eelnõu § 3 p 102 ja p 103 järgi tegevusloa kohustuslikud ka järgnevad teenused: a. „virtuaalvääringu ülekandeteenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat“; b. „virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine“. 37. KarS § 372 lg 1, lg 2 p 3 järgi on tegevusloata tegutsemine karistatav rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. 38. Olukorras, kus toimub sedavõrd suur karistusõiguslik reform, on väljatöötamiskavatsuse tegemata jätmine lubamatu. Eriti olukorras, kus sätete sisu on arusaamatu ning rikub seeläbi ka õigusselguse põhimõtet – näiteks pole jälgitav, mida tähendab kriminaalkorras karistatav tegevus „teise osapoole pakutav teenus, mis on seotud pakkumisega“. 39. Kolmandaks – eelnõu on vastuoluline. 40. Eelnõu on mitmes aspektis vastuoluline. Näiteks on eelnõu jõustumisel võimalik virtuaalvääringu teenuse osutamiseks taotleda mõni teine tegevusluba, mis lubab küll virtuaalvääringu teenust osutada, aga sellele lisaks ka mõnda muud teenust ning mille nõuded on kergemini täidetavad. 41. Nimelt – kehtiva RahaPTS § 75 p 1 järgi (säte on samal kujul ka eelnõus § 75 lg 1 p 1) ei ole vaja virtuaalvääringu teenuse osutamiseks taotleda virtuaalvääringu tegevusluba, kui ettevõttel on mõni Finantsinspektsiooni väljastatud luba – veelgi enam, tegevusloa taotlemine ei ole sellisel juhul isegi võimalik. Näiteks makseasutuse luba, millega on ettevõttel õigus osutada lisaks virtuaalvääringu teenusele ka makseteenuseid, aga nõuded loa saamiseks on madalamad – algkapitali 17 Majandustegevuse registri otsingumootori andmetel - https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (07.10.2021). 9  nõue 20 000 kuni 125 000 eurot, mitte 350 000 eurot; juhatuse liige ei pea omama kõrgharidust; riigilõiv on üle 3 korra väiksem (10 000 euro asemel 3300 eurot), jne.18 42. See on regulatiivne nonsenss. Eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul on võimatu. 43. Neljandaks – eelnõu jõustumise aeg eksib vacatio legis põhimõtte vastu. 44. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 13 lg-st 2, §-st 10 õiguskindluse põhimõttest ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb nn vacatio legis’e nõue.19 Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik20. Viidatud põhiseaduse sätted nõuavad, et „uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei või kehtestada uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö“. Riigikohus on ka selgitanud, et „uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja seega tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümber korraldamiseks mõistlikul määral, s.t piisavalt aega. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu“.21 45. Eelnõuga eksitakse vacatio legis põhimõtte vastu ja eelnõu on seeläbi põhiseadusega vastuolus. Uus eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Turuosalisteni jõudis teadmine planeeritavatest muudatustest ning eelnõu tekst 2021. a septembri lõpus. Sealjuures on muudatused mastaapsed, nagu enne selgitatud – nende tulemusel tehakse tervele õigusharule reform, muudatused toovad kaasa märkimisväärsed rahalised kui ka organisatoorsed kohustused. Turuosalistel (keda on tervenisti üle 400) puudub piisav ja mõistlik aeg, et normidega tutvuda, pidada dialoogi normi sisust arusaamiseks (mis on kohati peaaegu võimatu – õigusselguse probleemist allpool täpsemalt) ning enda tegevus ümber korraldada. 46. Viiendaks – eelnõu eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuse põhimõtte vastu. 47. Põhiseaduse § 12 näeb ette võrdsuse põhimõtte – kõik on seaduse ees võrdsed ning diskrimineerimine on keelatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et antud põhiseaduse säte tagab õigusliku võrdsuse – s.o. seadus peab kohtlema isikuid ühtemoodi.22 Riigikohtu järgi tuleb võrdsuspõhiõiguse rikkumise tuvastamisel kõige pealt selgitada välja piirang – tuleb leida sobiv lähtekoht, mille alusel ja keda omavahel võrreldakse; ning seejärel tuua välja, milles seisneb erinev kohtlemine.23 48. Võrrelda tuleb erinevaid asutusi, mille tegevusega on virtuaalvääringu tegevus võrreldav – selleks on eelkõige valuutavahetusteenus (kuna virtuaalvääringute vahetamine teise virtuaalvääringu vastu või tavalise raha vastu on funktsionaalselt sama, mis valuutavahetus). Samuti on asjakohane kõrvutada teisi finantsteenuseid osutavaid asutusi – nagu näiteks makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, investeerimisfond ja krediidiasutus. Kuid nende puhul tuleb arvesse võtta, et: 18 Vt tabel nr 2, lk 12. 19 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26. 20 RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 74. 21 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26, RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Sihtasutus Iuridicum, 2020. § 13 p 49. 22 RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 25; RKPJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 35; RKPJKo 16.09.2003, 3-4-1- 6-03, p 24. 23 RKPJKo 08.03.2011, 3-4-1-11-10, p 46; RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 47; RKPJKo 10.06.2014, 3-4-1- 14-14, p 12; RKPJKo 27.12.2011, 3-4-1-23-11, p 42; RKÜKo 10.12.2003, 3-3-1-47-03, p 26; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13; Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 12, p 20. 10  a. nendele asutustele on väljastanud tegevusloa Finantsinspektsioon – s.o. need asutused võivad osutada ka muid teenuseid lisaks virtuaalvääringu teenusele24; ja b. teenused, mida need asutused võivad osutada lisaks virtuaalvääringu teenusele, on Euroopa Liidu tasandil kõrgema regulatiivsusastmega ja ulatuslikemate nõuete ning piirangutega, kuna põhjendatud on suurem tarbijate ning võlausaldajate kaitse (nt makseasutus teeb rahalisi ülekandeid või hoiustab raha kliendi eest ja nimel). 49. Seega nende asutuste tegevusele peavad kehtima märkimisväärselt kõrgemad nõuded ja piirangud, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. 50. Järgmisel leheküljel leiduvas tabelis võrdleme eelnõuga planeeritavaid nõuded teiste finantssektoris tegutsevate asutuste nõuetega. Rohelisega on märgitud need juhtumid, kus võrreldavale teenusepakkujale rakenduvad oluliselt leebemad nõuded. Võrdluse huvides on toodud ka virtuaalvääringute teenuse osutajatele kehtivad nõuded Leedus. Dokument jätkub järgmisel lehel. 24 Virtuaalvääringu tegevusluba pole vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud loa puhul – vt RahaPTS § 75 p 1. 11 TABEL nr 2 – finantssektori asutusi võrdlev tabel Sätte tüüp Kehtiv Planeeritav Valuutavahetus- Makseasutus E-raha asutus Investeerimis- Investeerimis- Krediidiasutus Leedu virtuaal- seadus muudatus teenuse pakkuja ühing fond vääringute teenuse osutaja Nõue Puudub. Virtuaalvääringu Puudub. Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Vajalik on vaid Leedus vastav osutada teenuse osutaja luba välisriigis luba välisriigis luba välisriigis teavitus välisriigis luba välisriigis nõue puudub. teenuseid tegevus peab filiaali asutamiseks filiaali asutamiseks filiaali asutamiseks tegutsemisest filiaali asutamiseks üksnes olema suunatud (MERAS § 25 lg 1). (MERAS § 25 lg 1). (VPTS § 59 lg 1). (MERAS § 437 lg (KAS § 20 lg 1). Lisaks puudub Eestis üksnes Eestisse. 5). Leedus nõue (eelnõu § 72 lg juhatuse ja Keeld 11). peakontori osutada asukoha suhtes teenuseid Keeld osutada (need ei pea välisriigis välisriigis asuma Leedus). ilma RAB-i teenuseid ilma eelneva Rahapesu loata Andmebüroo loata, (eelnõu § 727 lg-d 1 ja 3). Minimaalne Aktsia- või Osa- või 2500 eurot (ÄS § Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue Algkapitali nõue algkapital osakapital aktsiakapital 136). 20 000 kuni 350 000 eurot 50 000 kuni 125 000 eurot (IFS 5 000 000 eurot 2500 eurot. ning vähemalt 12 vähemalt 125 000 eurot (MERAS § 64 lg 2). 730 000 eurot § 333 lg 1). (KAS § 35 lg 1). omavahendi 000 eurot 350 000 eurot (MERAS § 64 lg 1). (VPTS § 93 lg 1). te kohustus (RahaPTS § 72 (eelnõu § 721). Omavahendid Omavahendite Lisanduvad lg 1 p 6). Omavahendid peavad vastama Omavahendid kohustus on omavahendite Lisaks – peavad vastama või ületama peavad vastama olemas. nõuded. Puudub omavahendite või ületama algkapitali või ületama kohustus nõue (eelnõu § algkapitali suurust; või algkapitali suurust omada 722 lg 1): suurust; või vastama muule (VPTS § 94 lg 4). omavahendeid 350 000 eurot; vastama muule omavahendite . või omavahendite arvutusmetoodikal vähemalt arvutusmetoodikal e sõltuvalt teenuse neljandik e sõltuvalt teenuse olemusest (MERAS eelmise olemusest (MERAS § 71 lg 1). majandusaasta § 72 lg 2). püsivatest üldkuludest. Hariduse Puudub. Juhatuse liikmel Puudub. Arvestatakse muu Arvestatakse muu Juhatuse liikmel Võetakse samuti Juhatuse liikmel Leedus vastav nõue peab olema hulgas juhatuse hulgas juhatuse peab olema piisav arvesse üldiselt peab olema nõue puudub. juhatuse kõrgharidus ja liikme haridust ja liikme haridust ja investeerimis- ja haridust ja kõrgharidus ja liikmele vähemalt töökogemust, aga töökogemust, aga muu töökogemust (IFS vähemalt kaheaastane spetsiifilised spetsiifilised finantsteenuse § 219 lg 2 p 2). kolmeaastane erialane nõuded puuduvad nõuded puuduvad osutamisega Kõrghariduse nõue erialane töökogemus (MERAS § 19 lg 2 p (MERAS § 19 lg 2 p seotud töö puudub. töökogemus (KAS (eelnõu § 725 lg 2). Kõrghariduse 2). Kõrghariduse kogemus ja piisav § 56 lg 2). 1). nõue puudub. nõue puudub. investeerimisalane väljaõpe (VPTS § 1193 lg 3). Kõrghariduse nõue puudub. 12  Järelevalve- Järelevalvetas Nõue tasuda Puudub. Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Järelevalvetasu Leedus vastav tasu u maksmise järelevalve tasu, nõue üldjuhul nõue üldjuhul nõue kapitali- ja nõue kapitali- ja nõue kapitali- ja nõue puudub. maksmise kohustus mis koosneb kapitali- ja kapitali- ja mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 kohustus puudub. kapitali- ja mahuosa (FIS § 38 mahuosa (FIS § 38 lg 2). lg 2). lg 2). mahuosast lg 2). lg 2). (eelnõu § 757). Riigilõiv Kehtiva Riigilõiv 10 000 Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa Tegevusloa riigilõivu eurot (eelnõu § taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse seaduse 4). läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks läbivaatamiseks (edaspidi: riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 3300 eurot riigilõiv 240 eurot. RLS) § 269 p 2 Lisaks tuleb (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). (RLS § 269 p 2). järgi tasutakse tegevusloa virtuaalvääring muutmise Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa Riigilõiv tegevusloa u tegevusloa taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse taotluse läbivaatamise muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks muutmiseks läbivaatamise eest tasuda puudub. puudub. puudub. puudub. puudub. puudub. eest 3300 riigilõiv 4000 eurot. eurot. Riigilõiv tegevusloa taotluse muutmiseks puudub. Dokument jätkub järgmisel lehel. 13 51. Tabelist nähtub, et eelnõuga virtuaalvääringu teenuse osutajatele seatavad kohustused ja piirangud on märkimisväärselt karmimad võrreldes teiste finantssektoris tegutsevate asutustega. Sealjuures on nõuded enamuses karmimad, kui nõuded, mida kohaldatakse krediidiasutustele (st pankadele) ja makseasutustele. Eriti karmid on nõuded võrreldes Leeduga. 52. Eraldi märkimist väärib järgnev: a. nõue osutada teenuseid üksnes Eestis on kohaldatav vaid virtuaalvääringu teenuse osutajatele; b. algkapitali nõue oleks võrdväärne e-raha asutuste algkapitali nõudega ning oluliselt suurem valuutavahetuse teenuse pakkuja, makseasutuse ning investeerimisfondi algkapitali nõudest; c. juhatuse liikme kõrghariduse nõue on lisaks virtuaalvääringu teenuse osutajale ainsana sätestatud krediidiasutuste jaoks; ning d. virtuaalvääringu teenuse osutajale esitatav riigilõivu nõue oleks konkurentsitult ja mitmekordselt suurem kõigist tabelis toodud riigilõivu nõuetest. Kusjuures tegevusloa muutmise riigilõivu pole ühegi teise asutuse jaoks sätestatud. 53. Kuivõrd kõik tabelis nr 2 toodud asutused tegutsevad finantssektoris ja nende tegevus on siiani olnud sarnaselt reguleeritud, on põhjendamatu, miks kavatsetakse asetada virtuaalvääringu teenuse osutajad oluliselt keerulisemasse positsiooni kui teised finantssektori asutused. On ilmselge igale finantssektoriga isegi kaudselt kokku puutunud isikule, et virtuaalvääringu teenuse osutajate mõju ja riske turul ei saa võrrelda krediidiasutuste ja makseasutustega – need on virtuaalvääringu sektori puhul palju madalamad. Ometigi on nõuded rangemad. 54. Isegi, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja vastav ebavõrdne kohtlemine oleks põhjendatud, siis pole eelnõu seletuskirjas vastavaid põhjendusi välja toodud ning virtuaalvääringu teenuse osutajat pole võrreldud teiste sarnaste asutustega. 55. Kokkuvõttes on planeeritavate muudatustega rikutud põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet IV.II Peamiste muudatuste analüüs 56. Alljärgnevalt analüüsime oluliste muudatuste õiguspärasust. Kokkuvõtlikult – planeeritavad muudatused on vastuolus põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega ning seetõttu ei saa eelnõud sellisel kujul vastu võtta. Nõue osutada teenuseid üksnes Eestis ja keeld osutada teenuseid välisriigis ilma RAB-i eelneva loata 57. Nõue osutada teenust üksnes Eesti piires ning taotleda RAB-i luba välisriigis tegutsemiseks pole õiguspärane ning tuleb eelnõust eemaldada. Tegemist on vaieldamatult kõige piiravama ning ettevõtluskeskkonda kahjustavama nõudega kogu eelnõus. 58. Esiteks – piiranguga rikutakse proportsionaalsuse põhimõtet. 59. Põhiseaduse § 31 sätestab põhiõigusena ettevõtlusvabaduse – isikutel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. 14  Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt annab ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Seejuures on Riigikohus pidanud ettevõtlusvabaduse tuumaks riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.25 60. Põhiseaduse § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte ehk reeglistiku, mille järgi võib teatud olukordades põhiõigusi piirata – „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.“ 61. Samuti sätestab HÕNTE § 5, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. 62. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb proportsionaalsuse põhimõtte vastavuseks kontrollida kolme elementi: a. sobivust – ehk kas piirang saavutab soovitud eesmärgi; b. vajalikkust – ehk kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava piiranguga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; ning c. mõõdukust – ehk kaaluda tuleb ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Taotletav eesmärk peab üles kaaluma põhiõiguste riive.26 63. Eelnõus sätestatud piirang ei läbi proportsionaalsuse põhimõtte testi ja on seeläbi põhiseadusevastane. 64. Eelnõu seletuskirja järgi on piirangu soovitud eesmärgiks mitte anda tegevusluba teenuseosutajatele, kelle üle ei saa või on keeruline Eestis järelevalvet teostada. Seega on muudatuse laiem eesmärk parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet. Teisisõnu on muudatuse eesmärk teha järelevalvet efektiivsemaks. 65. Järelevalvet teeks eelnõu jõustumisel kergemaks asjaolu, et piirangu tõttu ei ole ükski ühing enam huvitatud Eestis tegevusloa omamisest. Sellisel juhul on kerge (ja efektiivne) järelevalvet osutada. Kuid siiski – isegi, et piirang oleks eesmärgi täitmiseks teoreetiliselt sobiv, ei läbi piirang vajalikkuse ja mõõdukuse testi. 66. Nimelt – piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärki on võimalik saavutada oluliselt vähem piiravate abinõudega. Seaduse järgi on Rahapesu Andmebürool juba võimalik efektiivselt järelevalvet teostada, sest 2020. a jõustunud muudatustega tehti kohustuslikuks ühingu juhatuse, kontori ja kontaktisiku asumine Eestis. Seega on regulatiivsel tasemel juba maksimaalne võimalik tehtud. Nüüd tuleb eesmärgi saavutamiseks tõhustada järelevalvet – nt suurendada järelevalvet teostavate ametnikke arvu, neid põhjalikumalt koolitada, suunata sinna rohkem raha ning teha laialdast koostööd välisriigi asutustega. Kusjuures, kõik loetletud alternatiivid kas ei piiragi ettevõtlusvabadust või teevad seda oluliselt vähem kui rahvusvahelise müügi keelustamine. 67. Lisaks ei ole piirang mõõdukas. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et virtuaalvääringute kohalik turg on väga väike, võrreldes välisriikide turuga, ning virtuaalvääringu teenus ongi oma olemuselt rahvusvaheline ja piiriülene. See tähendab, et tegevuslubade 25 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 31 p 6-7. RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112; RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41. 26 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11, p 31. RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32– 35; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15. 15  planeeritav välistamine võtaks pea kõigilt virtuaalvääringu teenuse osutajalt reaalse võimaluse ja soovi osutada oma teenust. Sellisel juhul pole tegu lihtsalt ettevõtlusvabaduse piiramisega vaid selle põhiõiguse sisulise välistamisega. 68. Kokkuvõtlikult jääb paratamatult mulje, et seaduseelnõu eesmärk ei ole mitte järelevalve tõhustamine vaid järelevalve teostamise vajaduse kaotamine sektori likvideerimise teel. Ei ole inimest, ei ole probleemi. 69. Sealjuures tuleb mõista, et virtuaalvääringu teenusepakkujad osutavad oma teenuseid veebipõhiste platvormide kaudu, millele pääsevad ligi kliendid üle kogu maailma. Teenuseosutaja võib võtta meetmeid, et vältida teenuse osutamist välisriikide kodanikele – nt ei tehta aktiivselt reklaami välisriikides. Kuid paratamatult eksisteerib risk, et mõni välisriigi isik leiab internetist platvormi üles ning asub teenust kasutama. Seega ei ole eelnõus sätestatud piirangu täitmine realistlik. 70. Kokkuvõtlikult - kuna planeeritav muudatus ei ole proportsionaalne, on sellega rikutud HÕNTE §-i 5 ja ühes sellega põhiseaduse §-i 11. 71. Teiseks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. 72. Euroopa Liidu aluspõhimõtteks on piiriülene teenuste vaba liikumine. Vastavalt sätestab Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2, et „Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele“. Sealjuures on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 ning järgnevates sätestatud, et liidu piires on keelatud teenuste osutamise vabaduse piirangud, mille järgi ei tohi ühe liikmesriigi teenusepakkuja osutada teenuseid teises liikmesriigis asuvatele isikutele. 73. Euroopa Liidu Kohus on praktikas selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõte kehtib ka juhul, kus ühes liikmesriigis asuv teenusepakkuja osutab teenuseid teises liikmesriigis olevale kliendile piiriüleselt – näiteks telefoni või interneti teel.27 Kusjuures – mistahes siseriiklik piirang, mis võib tekitada ainuüksi võimaluse, et piiriülese teenuse osutamine või saamine muutub raskendatuks, riivab teenuste vaba liikumise põhimõtet.28 74. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõttega on vastuolus see, kui mõlemad liikmesriigid (nii see riik, kus teenuse osutaja on asutatud kui ka see riik, kus asub piiriülese teenuse saaja) seavad sarnaseid piiranguid teenuse osutamisele.29 75. Sätted, millega kohustatakse virtuaalvääringu teenust osutama üksnes Eestis ning nähakse ette erandkorras lubade taotlemine välisriigis teenuse osutamiseks, on selges vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sedastatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. Seda juba ainuüksi seetõttu, et Eesti teenuseosutajatele luuakse barjäär siseneda muudele turgudele. Lisaks tuleb arvesse võtta, et mitmes välisriigis on virtuaalvääringu teenuse osutamine reguleeritud ning selleks on vajalik kohalik tegevusluba või registreering (meile teadaolevalt nt Saksamaal, Hollandis, Ühendkuningriigis). Ülaltoodud Euroopa Liidu kohtu praktika, mille järgi on 27 Alpine Investments BV v Minister van Financiën. Otsuse p 22. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61993CJ0384 (08.10.2021). 28 Manfred Säger v Dennemeyer & Co. Ltd. Otsuse p 12. Arvutivõrgus: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&jur=C,T,F&num=76/90&td=ALL (08.10.2021). 29 Criminal proceedings against Michel Guiot and Climatec SA, as employer liable at civil law. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61994CJ0272 (08.10.2021). 16  topeltpiirangute ja -nõuete seadmine keelatud, kinnitab üheselt eelnõu õigusvastasust. 76. Kolmandaks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega. 77. Sarnaselt teenuste vaba liikumise printsiibile on ka kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2 järgi üks Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid. 78. Kapitali vaba liikumine tähendab kokkuvõtlikult, et Euroopa finantsturud on integreeritud ning on piiriüleselt erinevate liikmesriikide kodanikele kättesaadavad – näiteks annab see õiguse osta välisriigi ettevõtete aktsiaid, osta välisriigis kinnisvara, avada maksekonto välisriigi makseasutuses, jne.30 79. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 63 lg 1 järgi keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 80. Eelmainitud piirang rikub kapitali vaba liikumise põhimõtet, sest teises liikmesriigis asuvatel kodanikel pole võimalik kasutada enda kapitali Eestis asutatud virtuaalvääringu teenusepakkuja teenuse tarbimiseks – näiteks osta eurode eest bitcoine. Veelgi enam – bitcoin on maksevahend (st kapital) iseenesest ning eelnõu piirab otseselt vastava maksevahendi likviidsust ja kasutatavust EL üleselt. 81. Neljandaks – Rahapesu Andmebüroo ei saaks parima tahtmise juures anda lubasid või keelata teenuse osutamist välisriigis. 82. Erinevalt näiteks makse-, e-raha või krediidiasutuse regulatsioonist ei ole Euroopa Liidus virtuaalvääringu teenuse nn passportimise režiimi. Antud režiimi sisu seisneb selles, et ühes liikmesriigis tegevusluba omav isik ei pea teises liikmesriigis sama teenuse osutamiseks tegevusluba taotlema – piisab nõutud andmete ja dokumentide esitamisest päritoluriigi järelevalveasutuse kaudu (Eestis on selleks Finantsinspektsioon) ning välisriigi järelevalveasutuse heakskiidust. 83. Eelnõuga on rahandusministeerium omal algatusel püüdnud luua mõneti sarnast, aga samas ka erisugust lahendust, kus Rahapesu Andmebüroo võib omal äranägemisel anda Eestis tegutsevale ettevõttele loa osutada teenuseid mõnes välisriigis. Samas ükski teine liikmesriik sellist süsteemi ei tunne. 84. Eelnõus väljapakutud lahendus on kontseptuaalselt väär – Rahapesu Andmebürool pole õiguslikku alust otsustada, kas Eesti ühing võib teise suveräänse riigi piires teenust osutada või mitte. Kui mõni välisriik soovib aktsepteerida ja tunnustada teises riigis (nt Eestis) väljastatud tegevusluba ning lubada sellist tegevust enda territooriumil, siis ei saa seda Eestis kehtiv seadus keelata. 85. Viiendaks – piirang on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 86. Põhiseaduse § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte. See annab õiguse piirata isikutele antavaid õigusi ning sätestab, et „Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.“. 87. Põhiseaduse § 13 lg 2 sätestab, et „Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“. 30 Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi on kapitali vaba liikumise sisu toodud Euroopa Liidu direktiivi 88/361 lisas 1 (Euroopa Kohtu otsus, 16. märts 1999. Manfred Trummer ja Peter Mayer. Kohtuasi C-222/97.). 17 88. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et õigusi piiravad kohustused peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega, st sätestatud seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ning vastama õigusselguse ja õiguskindluse nõuetele. See tähendab, et õigusnormid peavad olema nende adressaatidele arusaadavad.31 Nagu ka Riigikohus on rõhutanud: seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.32 89. Eelnimetatud nõue osutada teenuseid üksnes Eestis ning kohustus küsida RAB-ilt luba välisriigis tegutsemiseks eksib põhiseaduse §-des 10 ja 13 sätestatud õigusselguse põhimõtte vastu. Seetõttu on piirang põhiseadusega vastuolus. 90. Nimelt jääb nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast arusaamatuks, kuidas hindab Rahapesu Andmebüroo seda, millal loetakse teenuse osutamine piiriüleseks – mis võib kaasa tuua tegevusloa kehtetuks tunnistamise või „parimal“ juhul kohustuse RAB-ilt paluda erandkorras nõusolek. Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda seda, kui teenusepakkujal on üks klient Soomes? Kas see toob kaasa kohustuse taotleda RAB-ilt luba osutada teenust Soomes? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks on see, kui pooled klientidest asuvad välisriikides? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks on see, kui veerand teenuse osutaja käibest laekub välisriigi klientidelt? Nendele küsimustele pole võimalik vastata eelnõu pinnalt. 91. Õigusselguse põhimõttega pole kooskõlas seletuskirjas toodud lähenemine, et piiriülese teenuse osutamist hindab RAB igakordselt vastavalt situatsioonile. Teenuse osutajatel pole võimalik enda äritegevust planeerida olukorras, kus konkreetsed reeglid puuduvad – ent reeglite rikkumise eest on nähtud karistuseks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ehk äritegevuse likvideerimine. 92. Kuuendaks – piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusepõhimõtte vastu. 93. Piirang osutada teenuseid üksnes Eestis ning taotleda RAB-ilt eriluba välisriigis tegutsemiseks on võrdsuspõhimõttega vastuolus – mida ilmestab ülaltoodud tabel nr 2 (vt dokumendi lk 12). Nimelt puudub võrdväärse teenuse osutamiseks (valuutavahetusteenus) vastav piirang ning ka oluliselt rangemalt reguleeritud asutuste puhul (makseasutus, e-raha asutus, krediidiasutus, jne) on võimalik tegevust piiriüleselt osutada ilma eriloata (kui filiaali ei asutata). Seega rikub piirang võrdsuspõhimõtet. Sealjuures pole seletuskirjas põhjendatud, miks on virtuaalvääringu sektoris teistega võrreldes rangemad piirangud seatud. Minimaalne algkapital ning omavahendite kohustus 94. Algkapitali tõstmise ja omavahendite kohustuse sedastanud eelnõu normid ei ole õiguspärased ja tuleb eelnõust välja jätta. 95. Esiteks – nõue ei vasta proportsionaalsuse printsiibile (põhiseaduse § 11). 96. Seletuskirjast tulenevalt on kapitalinõuete eesmärk tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja võlausaldajate parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske. Eeldatavasti on vastavate riskide all silmas peetud eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamist. 31 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10, p 11. RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4- 1-14-06, p 23. 32 RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113. 18 97. Suurem kapitalinõue ei ole selle eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu. Suurem kapitalinõue ei taga rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärki, sest neil puudub seos. 98. Isegi, kui oluline kapitalinõude tõstmine täidaks riskide maandamise eesmärki, on tegu selgelt ebamõõduka abinõuga. Ühelt poolt on eelnõu seletuskirjas märgitud, et 350 000 eurole vastav algkapital ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest virtuaalvääringute sektori keskmine käive on aastas 40 miljonit eurot.33 Teisalt keelatakse eelnõuga välisriikides teenuse osutamine. Eesti turg on sedavõrd väike, et üksnes Eestis tegutsemisega pole võimalik 40 miljonile ligilähedastki käivet saavutada (realistlik on 200 või 300 tuhat eurot aastas). Võttes arvesse soovi piirata tegevust välismaal, on 350 000 eurot kapitalinõudena selgelt liiga suur. 99. Teiseks – nõue eksib põhiseaduse §-s 10 sätestatud võrdsuspõhimõtte vastu. 100. Eelpool toodud tabelist nr 2 (vt dokumendi lk 12) nähtub, et ka kapitalinõudega asetatakse virtuaalvääringu teenuse osutaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste asutustega. Ka selline ebavõrdne kohtlemine on eelnõue seletuskirjas põhjendamata ning ühes sellega on eksitud võrdse kohtlemise printsiibi vastu. 101. Kolmandaks – sätted on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 102. Nagu ülal juba pikemalt selgitatud, peab õigusselguse põhimõttest johtuvalt olema seadus ning selles sätestatud nõuded adressaatidele arusaadavad. Eelnõust ning selle seletuskirjast pole võimalik aru saada, kuidas tuleb arvutada eelmise majandusaasta püsikulusid, millest tulenevalt moodustub kohustuslik minimaalne omavahendite suurus. Eelnõus on üksnes viidatud, et arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruses. Samas pole määruse eelnõud avalikuks tehtud ning ettevõtetel on võimatu selle pinnalt hinnata, millised saavad olema nende püsikulud, kui eelnõu peaks jõustuma. Hariduse nõue juhatuse liikmele 103. Kõrghariduse nõue pole õiguspärane, mistõttu tuleb see eelnõust välja jätta. 104. Esiteks – nõue eksib võrdsuspõhimõtte vastu (põhiseaduse § 10). 105. Tabelist nr 2 nähtuvalt on kõrghariduse sätestatud üksnes krediidiasutuse puhul. Krediidiasutus on seejuures finantssektori kõige rangema regulatsiooniga asutus ning on põhjendamatu, miks peaks virtuaalvääringu teenuse osutaja vastama sama rangetele nõuetele. 106. Teiseks – kõrghariduse nõue ei ole proportsionaalne (põhiseaduse § 11). 107. Kõrghariduse nõue ei parenda mingil määral virtuaalvääringu sektoris tarbijate ja võlausaldajate kaitse edendamist ning rahapesu ja terrorismi tõkestamist. Eesmärki ei täida see, et isik, kellel on sektoriga mitteseotud kõrgharidus (nt kõrgharidus geograafias), täidab seaduses sätestatud nõude formaalselt. Aga isik, kes on sektoris tegutsenud aastaid, kuid kellel puudub kõrgharidus, ei saa formaalselt olla juhatuse liige. Lisaks – ükski kool ei õpeta kõrgharidusena virtuaalvääringute eriala ega rahapesu ning terrorismi tõkestamist, mistõttu on kõrghariduse nõue sedavõrd põhjendamatum ja arusaamatum. 33 Seletuskiri, lk 12. 19  Järelevalvetasu 108. Järelevalvetasu maksmise kohustus on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. Sellisel kujul tuleb see eelnõust välja jätta. 109. Nagu ülal juba pikemalt selgitatud, peab õigusselguse põhimõttest johtuvalt olema seadus ning selles sätestatud nõuded olema adressaatidele arusaadavad. Eelnõu ja seletuskirja pinnalt pole võimalik aru saada, kuidas kujuneb järelevalve tasuna makstava summa mahuosa. Eelnõu § 757 sätestab, et mahuosa on „summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast“. Ebaselgeks jääb, mida mõeldakse algatatud tehingute all. Riigilõiv 110. Riigilõivu tasumise kohustus eelnõus toodud kujul ei ole õiguspärane ning see tuleb eelnõust välja jätta. 111. Esiteks – muudatus on vastuolus võrdsuspõhimõttega (põhiseaduse § 10). 112. Tabelist nr 2 nähtuvalt on eelnõu järgi virtuaalvääringu teenuse osutajatele sätestatav riigilõiv oluliselt kõrgem teiste tegevuslubade taotlemisel makstavatest riigilõivudest. Kusjuures – riigilõivu tegevusloa muutmiseks ei ole ühegi teise asutuse puhul määratud. Virtuaalvääringu teenuse osutajate ebavõrdseks kohtlemiseks puudub õiguslik alus. 113. Teiseks – riigilõivu tõstmine rikub proportsionaalsuse printsiipi (põhiseaduse §11). 114. Kuigi RAB-i suurem rahastus võib tõhustada järelevalvet, siis ei ole riigilõivu kolmekordne tõstmine mõõdukas, kui võtta arvesse ettevõtlusvabaduse riivet, mis tuleneb suurema riigilõivuga kaasneva turule sisenemise barjäärist. 115. RAB-i täiendavad kulud on otse ja vahetult kaetavad 415 Eestis tegevusluba omava äriühingu maksutulust. See maksutulu katab enam kui küllaga RAB’i täiendava rahastuse vajaduse. 116. Kolmandaks – sätted on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 117. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millisel juhul tuleb maksta tegevusloa muutmisel 4000 eurot riigilõivu, sest ebaselgeks jääb, mida kujutab endast tegevusloa muutmine. Sisuliselt võib muutmine endast kujutada ka Majandustegevuse Registris kontaktandmete nagu näiteks meiliaadressi muutmist. Sellisel juhul tuleks iga väikse muudatuse eest tasuda 4000 eurot riigilõivu. Kindlasti ei nõua aga iga selline muudatus RAB-ilt niivõrd suurt menetluskulu, et 4000 euro suurune riigilõiv oleks õigustatud. 118. Seega tuleb õigusselguse mõttes täpsustada, millisel juhul tuleb tasuda 4000 eurot riigilõivu. 20 Lisad: 1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; 2) Eelnõu seletuskiri. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Rauno Kinkar Henri Ratnik partner, vandeadvokaat advokaat 21 Saatja: Dan-Erik Roosve | LEXTAL <[email protected]> Saadetud: 08.10.2021 17:17 Adressaat: RAB rahapesu <[email protected]> Koopia: Rauno Kinkar | LEXTAL <[email protected]>; Henri Ratnik | LEXTAL <[email protected]> Teema: RahaPTS muudatused Manused: Arvamus (RahaPTS muudatused).asice; Arvamus (RahaPTS muudatused).pdf; Lisa 1 - Eelnoũ RahaPTS jt SE.pdf; Lisa 2 - Seletuskiri RahaPTS jt SE.pdf Lugupeetud Matis Mäeker ja Rahapesu Andmebüroo Edastan käesoleva kirja vandeadvokaat Rauno Kinkari ja advokaat Henri Ratniku palvel. Septembri lõpus avaldati Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmiseks. Eelnõu on peaasjalikult suunatud virtuaalvääringu sektori regulatsiooni kardinaalsele muutmisele. Eelnõus planeeritavate muudatuste tagajärg on Eestile strateegiliselt olulise virtuaalvääringu sektori likvideerimine Eestis. Advokaadibüroo LEXTAL klientideks on mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes on aastaid Eestis tegutsenud, loonud siin töökohti, maksnud Eestis makse ning kelle palvel ning murel tuleviku pärast teie poole pöördume. Käesoleva kirja manuses on õigusanalüüs ning arvamus („Arvamus“) mainitud eelnõu kohta. Palume Teil Arvamusega tutvuda ning võimalusel avaldada ka seisukoht vastavas osas nii eelseisva eelnõu menetluse protsessis seadusandjale kui ka alla kirjutajatele. Arvamust võite jagada huvitatud isikutega – mida enam inimesi on diskussiooni kaasatud seda parem. Teema on oluline, kuna hetkeseisuga hävineb Eesti riigile strateegiliselt oluline ärisektor tervikuna. Lühikokkuvõte Arvamusest Eelnõus sisalduvad sätted on nii Eesti põhiseaduse, teiste finantssektorit reguleerivate seadustega kui ka Euroopa Liidu aluspõhimõtetega vastuolus: a. Esiteks – eelnõus sätestatakse virtuaalvääringu teenuse osutajatele oluliselt karmimad nõuded, kui teistele finantssektori ettevõtetele. See on vastuolus põhiseaduse §-s 12 toodud võrdsuspõhimõttega. c. Teiseks – eelnõus sätestatud piirangud ja nõuded ei ole eesmärgipärased. Ülesandeks on maandada rahapesu ja terrorismi tõkestamise riski. Seda ei saavutata sektori likvideerimisega, vaid järelevalve tõhustamisega. Eelnõu rikub proportsionaalsuse põhimõtet ja riivab põhjendamatult ettevõtluse vabadust (põhiseaduse § 13). d. Kolmandaks – eelnõu on Euroopa Liidus kehtestatud teenuste ja kapitali vaba liikumise aluspõhimõtetega vastuolus. Eesti riigil puudub õigus keelata Eesti ühingute tegevust välismaal. e. Neljandaks – eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu virtuaalvääringute sektorit reguleeriva otsekohalduva määruse eelnõuga.  f. Viiendaks – eelnõu väljatöötamisel on eiratud õigusriigi põhimõtteid. Eelnõu autorid ei ole koostanud väljatöötamiskavatsust, ei ole koostanud mõjuhinnangut ning ei ole protsessi kaasanud turuosalisi. See on lubamatu – eriti arvestades muudatuste mastaapsust. g. Kuuendaks – eelnõu eksib läbivalt õigusselguse põhimõtte vastu (põhiseaduse § 10 ja § 13). Sätted on koostatud kiirustades, tekst on arusaamatu ning piirangute ja kohustuste sisu pole selgitatud. h. Seitsmendaks – eelnõu kriminaliseerib paljude ettevõtjate tegevuse. Vastavast asjaolust ei räägita eelnõus sõnagi. Selge on see, et sektori regulatsioonide täpsustamine ja täiendamine on asjakohane, aga seda tuleb teha õiguspäraselt ja läbimõeldult. Koostöös sektori spetsialistide ja huvitatud isikutega on võimalik koostada väljatöötamiskavatsus eelnõule, millega ühelt poolt täidetakse riigi soov võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, ent samal ajal ei likvideerita virtuaalvääringute sektorit ning ei karistata õiguskuulekaid ettevõtteid. Hea meelega arutame Teiega eelnõu kitsaskohti ning jagame ka vahetumat tagasisidet. Kindlasti oleks asjakohane vastavasse dialoogi kaasata ka sektoris aktiivsed Eesti ettevõtjad. Loodame, et võtate vaevaks Arvamusega tutvuda – isegi kui seisukohad on vastastikused, siis dialoog ja arutelu on kahtlemata positiivsed nähtused. Arvamuse autorite kontaktid on järgnevad – [email protected] (+372 566 456 29), [email protected] (+372 562 126 13). Lugupidamisega LEXTAL | Tallinn • Riga • Vilnius DAN-ERIK ROOSVE jurist • lawyer Advokaadibüroo LEXTAL • Law Firm LEXTAL Rävala pst 4 • Tallinn 10145 • Estonia tel +372 640 0250 • mob +372 5911 6405 [email protected] • www.lextal.ee C ONFIDENTIALITY NOTE. The information transmitted by this e -mail is confidential and can be used only by its intended recipient. EELNÕU Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kuni üheaastase perioodi jooksul“ tekstiosaga „või kui tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“; 2) paragrahvi 3 punktis 91 asendatakse tekstiosa „10 ja 101“ tekstiosaga „10–103“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 102 ja 103 järgmises sõnastuses: „102) virtuaalvääringu ülekandeteenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat; 103) virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“; 4) paragrahvi 19 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid kohaldab hoolsusmeetmeid ka siis, kui tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“; 5) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4: „4) füüsilise isiku sidevahendite andmed.“; 8) paragrahvi 25 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Krediidiasutus, finantseerimisasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja peavad ärisuhte väliselt rahaülekande tegemisel või vahendamisel või virtuaalvääringu teenuse pakkumisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.“; 9) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 22–26 järgmises sõnastuses: „(22) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule koguma kliendi kontaktandmeid ja hoidma neid ajakohastena ning virtuaalvääringu 1 vahetamise või ülekandeteenuse puhul kohaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsusmeetmeid. (23) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel iga teenust kasutava isiku isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul nimi, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus, isikukood, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, sünnikoht ja elukoha aadress; 2) juriidilise isiku puhul nimi, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon) ja asukoha aadress. (24) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kogub virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel virtuaalvääringu või ülekande saaja kohta vähemalt järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul nimi ja maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus; 2) juriidilise isiku puhul nimi ja maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus. (25) Tehingu kordumatu tunnus käesoleva paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani. (26) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 23 ja 24 nimetatud andmed viivituseta ja turvaliselt kõigile virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu osapooltele. Andmete edastamise võib korraldada koos maksejuhiste kogumi edastamisega.“; 10) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab säilitama käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22–24 sätestatud kohustuste täitmisega seonduvad dokumendid, dokumentide koopiad ja andmed.“; 11) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis“ sõnadega „teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis“; 12) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „volitatud ametnik“ sõnadega „volitatud ametnik või töötaja“; 13) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.“; 14) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse sõnad „ametniku“ sõnadega „ametniku ja töötaja“; 2 15) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded“; 16) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnikuks võib nimetada isiku“ sõnadega „ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta“; 17) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti- , kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teabe, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses: „§ 611. Taustakontroll (1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust. Kontrollitavalt isikult võib ankeedis küsida ka informatsiooni sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa), ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime, isikoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid. Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku ameti- või töökohale kandideerimisest või teenistus- või töösuhte lõppemisest arvates. (2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete kontrollimiseks: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist; 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 3 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku kohta käivaid isikuandmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla Rahapesu Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldada. (5) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise alusteks, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu või need oleksid välistanud tema ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise.“; 19) paragrahvi 62 lõigetes 2 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnikuga“ sõnadega „ja töötajaga“; 20) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametniku“ sõnadega „ja töötaja“; 21) paragrahvi 69 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnike teenistussuhetega“ sõnadega „ja töötajate töösuhetega“; 22) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) varade ja aktsia- või osakapitali suurus, selle sissemaksmist ja suurust tõendavad dokumendid; 2) taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 3) käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 4) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase; 5) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab tehingute ja klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas suuremat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamise, kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest viivitamatu teatamise; 6) andmed iga aktsionäri, osaniku või liikme omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; 7) andmed taotleja audiitorettevõtja kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 8) käesoleva seaduse §-s 752 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta; 9) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust.“; 4 23) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba ei ole teisele isikule üleantav. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing.“; 24) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõigetes 32 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid.“; 25) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) teenuse osutamisega seotud kohustused; 3) taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus; 4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid; 5) bilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 6) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 7) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse taotleja äritegevuses; 8) muud tähtsust omavad asjaolud. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan esitatakse vähemalt kahe aasta kohta.“; 26) paragrahvi 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „§ 71. Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Rahapesu Andmebüroo 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. (2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.“; 27) paragrahvi 72 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja selle andmisest keeldumise alused“; 28) paragrahvi 72 lõike 1 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmisest, kui: 1) ettevõtja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes kehtestatud nõuetele; 2) ettevõtja aktsia- või osakapital ei ole täielikult sisse makstud; 5 3) ettevõtja omavahendite minimaalsuurus ei vasta käesoleva seaduse §-s 722 kehtestatud nõuetele; 4) ettevõtja juhtorgani liige, aktsionär või osanik ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 6) ettevõtjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid või ettevõtja juhtorgani liikmel ei ole piisavalt kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks virtuaalvääringu teenuse pakkujana; 7) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga; 8) ettevõtja esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on need kehtiva õigusega vastuolus; 9) ettevõtjat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhtorgani liikme suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 10) ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad; 11) ettevõtja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik töötab mõnes teises virtuaalvääringu teenuse pakkujas kontaktisikuna või struktuuriüksuse juhina; 12) ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 punktides 2–11 nimetatud alusel; 13) ettevõtja juhatuse liige või kontaktisik ei vasta käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud tingimustele; 14) virtuaalvääringu teenuse pakkujas välisriigi äriühing ei tegutse Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis; 15) ettevõtjal ei ole maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali.“; 30) paragrahvi 72 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui: 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud teenuseosutaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“; 6 31) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 2 punktide 2–11 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada.“; 32) seadust täiendatakse §-dega 721–726 järgmises sõnastuses: „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 350 000 eurot. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline. § 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus; 2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsivad üldkulud vaadatakse üle igal aastal. (4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. (5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega. (7) Rahapesu Andmebüroo võib määrata tähtaja, mille jooksul peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla. § 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada ühekordse auditi tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. 7 (4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohajärgne kohus määrab Rahapesu Andmebüroo avalduse alusel audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli tegemisest; 3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. (6) Kohtu määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosolek või osaühingu juhatus nimetab uue audiitorettevõtja. § 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Rahapesu Andmebüroo ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, virtuaalvääringu teenuse pakkuja sõlmitud lepingutele ja heale tavale. (4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (5) Siseaudiitor on kohustatud talle virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidele ning Rahapesu Andmebüroole. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavana viie aasta jooksul, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. 8 (8) Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni. § 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 sätestatud piirangu tähenduses loetakse järgimised ametikohad üheks ametikohaks: 1) juhatuse liikme ametikohad samas konsolideerimisgrupis; 2) juhatuse liikme ametikohad äriühingus, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja omab olulist osalust. (4) Rahapesu Andmebüroo võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule anda juhatuse liikmele loa ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik, ei või olla teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisik või struktuuriüksuse juht. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige võib töötada käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisikuna või vastava struktuuriüksuse juhina üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on juhatuse liige. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Eelnimetatud asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. § 726. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet. § 727. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus välisriigis (1) Kui tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib tegutseda välisriigis, sealhulgas asutada välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Rahapesu Andmebüroole avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik); 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta; 3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad; 4) filiaali asutamise korral käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina sihtriigis tegutsemise kohta, filiaali sise-eeskirjad ja filiaalis rakendatav raamatupidamise siseeeskiri. 9 (2) Käesoleva paragrahvis nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Rahapesu Andmebüroo nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib filiaali asutada. (3) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates tegema otsuse, millega Rahapesu Andmebüroo: 1) kiidab heaks sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise või 2) keelab virtuaalvääringu teenuse pakkujal sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud otsuse teeb Rahapesu Andmebüroo viivitamata virtuaalvääringu teenuse pakkujale teatavaks. (5) Rahapesu Andmebüroo võib teha käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud otsuse keeldumise kohta, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis; 2) filiaali asutamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) filiaali asutamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske. (6) Enne tegevuse alustamist teatab virtuaalvääringu teenuse pakkuja Rahapesu Andmebüroole kuupäeva, millal sihtriigis teenuste osutamist alustatakse. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja teavitab viivitamata Rahapesu Andmebürood muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. (8) Sihtriigis uue filiaali asutamiseks esitab virtuaalvääringu teenuse pakkuja Rahapesu Andmebüroole avalduse ning asjakohased käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete täiendused. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatut.“; 33) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui: 1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 2) virtuaalvääringu teenuse pakkuja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on asutatud riigis, kus pädeval järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Rahapesu Andmebürooga koostöö tegemiseks või mille 10 õigusaktidest tulenevad nõuded või nende rakendamine takistaks taotleja üle piisava järelevalve teostamist; 3) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 4) ilmneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale või tegevusele kehtestatud keeldudest või rangemate nõuete täitmisest; 5) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud Rahapesu Andmebüroole valeandmeid; 7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 8) virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 9) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 10) virtuaalvääringu teenuse pakkujat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 11) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.“; 34) seadust täiendatakse §-dega 752–7512 järgmises sõnastuses „§ 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamisest või suurendamisest teavitamine (1) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (2) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või osakapitalis, seda väljendavates kõigis õigustes või kõigist häältest äriühingus või tehingu tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Isik, kes kavatseb olulise osaluse omandada või seda suurendada (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest Rahapesu Andmebürood ning esitab järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatavad aktsiad, osad, õigused ja hääled; 2) juriidilisest isikust omandaja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus, ning kontaktandmed; 3) füüsilisest isikust omandaja puhul nimi ja isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja sünnikoht, elukoha aadress ning kontaktandmed; 11 4) kui omandaja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust osanik, aktsionär või liige on välisriigi kodanik, siis käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed ja dokumendid; 5) kui juriidilisest isikust omandaja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid; 6) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta. (4) Omandaja on Rahapesu Andmebüroo nõudel kohustatud esitama ka järgmised andmed ja dokumendid: 1) juriidilisest isikust omandaja puhul kolme viimase majandusaasta aruanded koos kasumi jaotamise ettepanekute ja vandeaudiitori aruannetega; 2) füüsilisest isikust omandaja puhul kolme viimase aasta varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sealhulgas täielik loetelu talle kuuluvate kinnisasjade, ehitiste ja väärtpaberite kohta ning tema viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide kinnitatud ärakirjad. (5) Kui isik omandab või suurendab olulist osalust mõne sündmuse tõttu või tehingu tulemusel, mille puhul ei ole enne olulise osaluse omandamist või suurendamist võimalik Rahapesu Andmebürood käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras teavitada, on isik kohustatud pärast olulise osaluse omandamisest või suurendamisest teadasaamist seda viivitamata tegema, esitades Rahapesu Andmebüroole käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja Rahapesu Andmebüroo nõudel lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid. § 753. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada isik: 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral võimaldama adekvaatselt tema finantsseisundi hindamist; 3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmise nõudeid, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 4) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 5) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes. § 754. Olulise osaluse omandamise ja suurendamise tingimused ning keelamise alused (1) Omandaja võib olulise osaluse omandada või seda suurendada, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole 60 tööpäeva möödumisel omandaja esitatud käesoleva seaduse § 752 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist või suurendamist keelanud. (2) Rahapesu Andmebürool on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud viivitamata teavitama Rahapesu Andmebürood olulise osaluse omandamisest või suurendamisest või selle tegemata jätmise otsusest. 12 (3) Rahapesu Andmebüroo võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise või suurendamise, kui: 1) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud Rahapesu Andmebüroole käesoleva seadusega ette nähtud või Rahapesu Andmebüroo poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 2) Rahapesu Andmebüroole esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 3) olulise osaluse omandamine toimuks vähem kui kaks aastat pärast virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmist; 4) olulise osaluse omandamise või suurendamise tulemusel ei vastaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmise kontrolliesemeks olevatele nõuetele, sealhulgas olukorras, kus omandajal puudub korrektne ärialane maine või Rahapesu Andmebürool puudub võimalus veenduda, et omandajal käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud karistus puudub; 5) omandaja ei ole, vaatamata Rahapesu Andmebüroo sellekohasele nõudmisele, esitanud olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks kasutatavate rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente; 6) olulise osaluse omandajaks on isik, kelle tegevusluba on eelneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 75 alusel kehtetuks tunnistatud või kes on sellise isiku osanik, aktsionär, liige või tegelik kasusaaja. (4) Rahapesu Andmebüroo võib pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui: 1) omandaja on esitanud eksitavaid või ebaõigeid andmeid või dokumente või 2) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud. (5) Rahapesu Andmebürool on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul, kes virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks virtuaalvääringu teenuse pakkuja on, virtuaalvääringu teenuse pakkujas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud asjaolud. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka virtuaalvääringu teenuse pakkujale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguse teostamist. § 755. Ebaseadusliku olulise osaluse omandamise ja suurendamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei ole isikul õigust teostada osalusega kaasnevat hääleõigust ja tema osalust või sellega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Rahapesu Andmebüroo jõustunud ettekirjutusega; 2) tehingust ei ole Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud korras teavitatud või 3) tehing on tehtud enne käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 või pärast lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist. (2) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on oluline osalus omandatud või seda on suurendatud ning olulist osalust esindavad hääled on arvatud üldkoosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Rahapesu Andmebüroo või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaniku, aktsionäri, liikme või juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse 13 kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (3) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on keelatud teostada virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks saamisega kaasnevaid õigusi. Kui teostati tehingust, millega virtuaalvääringu teenuse pakkuja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus õiguste teostamisest arvates kolme kuu jooksul esitatud Rahapesu Andmebüroo või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaniku, aktsionäri, liikme või juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks. § 756. Olulise osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osasid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 752 lõikes 2 nimetatud määra või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle, peab ta oma kavatsusest Rahapesu Andmebürood viivitamata teavitama, näidates teates ära omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate või osade arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 752 lõikes 3 ja Rahapesu Andmebüroo nõudel lõikes 4 nimetatud andmed ning dokumendid isiku kohta, kellele aktsiad või osad kavatsetakse võõrandada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 752 lõikes 2 nimetatud piirmäära. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Rahapesu Andmebürood. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on käesoleva seaduse § 752 lõigetes 2 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest Rahapesu Andmebürood viivitamata teavitama. § 757. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalve tasu (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 759 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib alates virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmise otsusest. (4) Rahastamiskohustus lõpeb virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtivus lõppemisega. (5) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. § 758. Järelevalvetasu määr ning ettemakse ja lõppmakse arvutamine (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast. 14 (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroo eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. § 759. Järelevalvetasu tasumine (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Rahapesu Andmebüroo eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 7510 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 7510 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. (7) Rahastamiskohustust omav isik tasub järelevalvetasu Rahapesu Andmebüroo kontole. § 7510. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg (1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks. (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks. (3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. § 7511. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused (1) Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta 28. märtsiks. 15 § 7512. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Rahapesu Andmebürool õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 35) seadust täiendatakse §-dega 944 ja 945 järgmises sõnastuses: „§ 944. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse kohaselt Rahapesu Andmebüroole eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 või 4 nimetatud ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 945. Omavahendite nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 36) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses: „§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga (1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 72 lõike 11 punktides 1–11 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks. (2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtetuks. (3) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.“; 37) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, 16 avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse (avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: „§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu (1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot. (4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“; 2) paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses: „(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. „(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“; 4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses: „§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. (3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolud esinemine. Andmete avalikkusele 17 kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. (5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“. § 3. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: „32) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku Rahapesu Andmebüroo ametikohale nimetamisel või töölepingu sõlmimisel;“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 269 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot;“; 2) paragrahvi 269 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 10 000 eurot.“; 3) paragrahvi 269 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 eurot.“. § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 6. Äriseadustiku muutmine Äriseadustiku § 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 2. lõikes, väärtpaberite registri pidamise seaduse § 42 7. lõikes ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 2. lõikes sätestatud nõuete või kohustuste rikkumise või ebaõigete andmete esitamise suhtes.“. § 7. Seaduse jõustumine 18 (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 6 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 19 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Aastatel 2019–2021 viidi Eestis läbi rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA). Selle tulemusel selgus, et riske maandavaid tegevusi on vaja teha mitmetes sektorites, sh seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate, mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste (edaspidi SA) ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatega seonduvalt. Käesoleva eelnõu eesmärk on teha NRA-s tuvastatud kõige ajakriitilisemate probleemide lahendamiseks vajalikud muudatused seadustesse, mis peaasjalikult aitavad maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske. Muudatuste eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Samuti, lähtudes NRA tulemustest täiendatakse aluseid, mille korral on mittetulundusühingute sektori juriidilised isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt kohustatud isikud. Lisaks on eelnõus muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja RAB-i töötajate ja ametnike taustakontrollide tegemiseks. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137). Tulenevalt eeltoodust tehakse muudatused RahaPTS-is, karistusregistri seaduses (edaspidi KarRS), riigilõivuseaduses (edaspidi (RLS), täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ning äriseadustikus (edaspidi ÄS). Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus muutub tulevikus ka seoses krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teise seaduse muutmise seaduse vastavate osade jõustumisega, siis tehakse muudatused ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teise seaduse muutmise seaduses. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Henrik Mägi (e-post: [email protected], tel: 6113124) ja nõunik Sören Meius (e-post: [email protected], tel 6113630). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected] tel: 6113549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduseelnõuga (edaspidi ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum valdavalt vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele, mistõttu täiendavate muudatuste ettenägemine ei ole vajalik. Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oleva ülesande täitmist, mille kohaselt peab tegema analüüsi ja ettepanekud rahapesu, sealhulgas Eesti investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks vajalike täiendavate regulatiivsete muudatuste kohta. Eelnõuga on kavandatud muuta RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 9, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi. Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 1. Veel on eelnõuga kavandaud muuta karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2021, 5, riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 5, täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamisemärkega RT I, 09.04.2021, 3 ja äriseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, RT I, 04.01.2021, 46. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. 2. Seaduse eesmärk Seadusmuudatuste eesmärk on aastatel 2019–2021 läbi viidud NRA käigus tuvastatud kõige suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid puuduseid tõhusalt maandada. NRA on uuring, mille eesmärk on tuua välja Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohud, haavatavused ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu pesemise või terroriaktide rahastamise viisid. Läbi viidud riskihinnang on Eestil teine ja hõlmab aastaid 2017–2019. Riskihinnang baseerub Maailmapanga metoodikal, mille kohandas Eesti eripärasid arvestades sobivaks PwC. Riskihinnangu valmimisse panustasid 10 erinevat töörühma, kokku osales nende töös ligi 80 valdkonna spetsialisti avalikust ja erasektorist. Eraldi töörühm oli pühendatud finantstehnoloogia sektorile, mis vaatles lähemalt virtuaalvääringu teenusepakkujaid ja ühisrahastusteenuseid. Kogutud andmete analüüsi tulemusel otsustati, et valdkonna kiire arengu 2 ja rahvusvahelise (sh teiste riikide uurimisasutuste pöördumiste pinnalt nähtuva) mõõtme tõttu tuleb läbi viia lisauuring, mis hõlmaks ka aastat 2020 ja 2021. aasta I kvartalit. Käesolevale seletuskirjale on nimetatud lisauuring lisatud. NRA käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes kehtestatud tegevusloa nõue, kuid viimase NRA kohaselt on ilmnenud, et kehtivad nõuded pole piisavad. Riikliku riskihinnangu kohaselt on aktiveerumas tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus ja vaatamata karmistunud nõuetele ka tegevuslubade taotlemine, mis võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist. Ebaausate võtete, või koguni kriminaalse tegevuse, seostamine riigi tegevusluba omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu. Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Täiendavad nõuded täidavad läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärki. Muudatuste tulemusel oleks järelevalveasutustel rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja kompetentse juhtimise. Lisaks täiendatakse virtuaalvääringu teenuse mõistet ja täpsustatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate hoolsusmeetmete regulatsiooni. Riigilõivu tõstetakse seoses kontrolliesemeks lisanduvate nõuetega ning asjaoluga, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise näol on tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega, mis vajab põhjalikumat kontrolli tegevusloa väljastamisel. Lisatakse riigilõiv tegevusloa muutmise eest. Lisaks virtuaalvääringute valdkonnale adresseeritakse käesoleva eelnõuga ka NRA käigus tuvastatud akuutseid puudujääke mittetulundusühingute sektori regulatsioonis ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate poolt hoolsusmeetmete kohaldamisel. Eelnõuga tehakse ka kolm tehnilisemat laadi, muudatust:  RahaPTS-i ja KarRS-i täiendatakse, et tagada RAB-ile võimalus teha töötajate ja ametnike värbamisel taustakontrolle. Senini tegi RAB-ile töötajate ja andmete värbamiseks vajalikke taustakontrolle Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid pärast iseseisvaks valitsusasutuseks muutumist peaks RAB neid iseseisvalt tegema. Seaduses tehakse ka sõnastuslikud muudatused, mis võtavad arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad.  RahaPTS-is ja ÄS-is tehakse muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks. Nimetatud andmekogu asutamiseks vajalike ettevalmistuste käigus on ilmnenud teatud muutmisvajadused. Muudatustega ühtlustatakse terminoloogiat, selgitatakse andmete õiguslikku tähendust, kehtestatakse andmetele juurdepääsu piiramise menetlus, luuakse alus määrata trahv valeandmete ja andmete esitamata jätmise eest ning täiendatakse usaldushaldurite poolt esitatavat 3  andmekoosseisu. Muudatused tagavad tegelike kasusaajate andmekogu eesmärgipärase toimimise.  RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ja TMS-i lisatakse normitehniline märkus. Nimetatud normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum valdavalt vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ka ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada ka viide TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1. Kehtiva seaduse kohaselt on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA- d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, juhul, kui nad teevad tehinguid, kus kasutatakse sularaha suuremas vääringus kui 5000 eurot. NRA raames ilmnes, et asjakohasem oleks suuremat rõhku panna mittetulundusühingute sektori hoolsusmeetmetele juhtudel, kui nad teevad tehinguid isikutega, kes on asutatud või pärit suurema riskiga geograafilisest piirkonnast või kelle asu- või elukoht on suurema riskiga geograafilises piirkonnas. Mõlemad asjaolud on kehtiva õiguse järgi kohustatud isikute puhul aluseks tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks. Geograafilise riski senisest suurem arvestamine kohustatud isikute määratlemisel on seotud asjaoluga, et mittetulundusühingute sektor on võrreldes teiste sektoritega rohkem haavatavad terrorismi rahastamisega seonduvatele ohtudele. Terrorismi rahastamise kontekstis ei ole asjakohane kohustatud isiku määratluses silmas pidada üksnes summapõhist piirmäära, kuna terrorismi rahastamine võib toimuda ka väga väikeste summadega. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on eriti oluline jälgida geograafilise riski taset, mistõttu on oluline, et mittetulundusühingud, kes tegutsevad kõrgendatud terroriohuga piirkondades, näiteks vahendades sinna abi, teeksid seda hoolsusmeetmeid rakendades, et vältida teadmatusest terroristide rahastamisena käsitletavaid ülekandeid ning suurendada kogu sektori suhtes usaldust. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3. Virtuaalvääringu teenuse mõiste alla lisatakse täiendavad teenused. Kehtiva seaduse kohaselt on virtuaalvääringu teenusteks virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu vahetamise teenus. FATF1 on avanud virtuaalvääringu teenuse mõiste sisu, mille kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis peavad olema asjakohaselt reguleeritud vähemalt järgmised virtuaalvääringutega seonduvad teenused: 1) virtuaalvääringute vahetamine raha vastu või raha vahetamine virtuaalvääringute vastu; 2) ühe virtuaalvääringu vahetamine teise vastu; 3) virtuaalvääringute teisaldamine/ülekandmine (ühelt isikult teisele); 4) virtuaalvääringute või vahendite, mis võimaldavad teostada kontrolli virtuaalvääringute üle, hoidmine/haldamine; 5) virtuaalvääringute emitendi virtuaalvääringute pakkumises ja/või müügis osalemine või finantsteenuste osalemine seoses pakkumise/müügiga. Kehtiva RahaPTS-i kohaselt hõlmab virtuaalvääringu rahakotiteenus ülalolevas loetelus neljandat teenust ja virtuaalvääringu vahetamise teenus ülalolevas loetelus esimest ja teist 1 Financial Action Task Force, Rahapesu Tõkestamise Töökond on valitsustevaheline organisatsioon, mille ülesandeks on olla RP/TR ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas rahvusvahelise standardi kehtestaja 4 teenust. See tähendab, et kehtiv RahaPTS ei kohaldu, kui pakutakse ülalolevas loetelus kolmandana ja viiendana nimetatud teenust. FATF-i hinnangul peaks kõigi nimetatud viie teenuse osas kohalduma hoolsusmeetmed ja muid rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandavad meetmed. Selleks, et maandada osade virtuaalvääringutega seonduvate teenuste rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ja tagada Eesti õiguse vastavus rahvusvahelisele standardile, täiendatakse RahaPTS-is virtuaalvääringu teenuse mõistet kahe teenusega. Esiteks hõlmatakse teenus, mis seisneb virtuaalvääringuga seotud korralduste vastuvõtmises, täitmises ja edastamises kolmandate isikute nimel, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu, millega teisaldatakse virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või ühelt kontolt teisele. Tegemist on FATF-i mõistes virtuaalvääringute ülekandmise/teisaldamise teenusega, mis on seaduses täpsemalt lahti kirjutatud. Lisatav punkt hõlmab kõiki teenuseid, mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda üle teistele isikutele omandit, valdust või muul viisil kontrolli virtuaalvääringu üle. Teenuse raames teeb teenuspakkuja tehingu teise isiku nimel. Teenus hõlmab igasugust ostjate ja müüjate vahendamist (näiteks maaklerteenuse laadsed teenused) ja teenuseid või tehnoloogiaid, mis toovad omavahel kokku ostjad ja müüjad. Virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud või teenuse pakkumisega seonduvad ülesanded/tegevused on jaotatud mitme isiku vahel. Üleandmine on tõenäoliselt lõpule viidud, kui uuel isikul on omandiõigus, valdus või muul viisil kontroll virtuaalvääringu üle või võimalus teenida virtuaalvääringult tulu või saada muul viisil kasu. Teisaldamise teenuse eelduseks pole õiguste ainuisikuline omamine virtuaalvääringu üle ei enne ega pärast tehingut, seega võib näiteks pärast teenuse osutamist virtuaalvääring olla ühisomandis. Kontrolli virtuaalvääringu üle võib seisneda ka selles, et olukorras, kus isik ise ei saa teostada tehinguid virtuaalvääringuga ega muul viisil otsest kontrolli virtuaalvääringu üle teostada, on isikul õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujale anda virtuaalvääringuga seonduvaid korraldusi. Pärast käesoleva punkti lisamist RahaPTS-i on virutaalvääringu teenuse pakkuja mõiste alla hõlmatud ka need isikud, kes üksi ei saa vastavaid tehinguid teostada, vaid vajavad kolmanda isiku abi nende tegemisel. Seega võib teenuse kirjelduses olevaid tegevusi läbi viia ka mitu isikut koostöös, kes kõik oleksid sellisel juhul virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Detsentraliseeritud platvormides (P2P) on teenuse pakkujaks isikud, kes on asutanud platvormi, kes saavad muuta parameetreid, kes arendavad platvormi, kellel on platvormis täiendavad õigused (näiteks administraator) või kes koguvad platvormi kasutamise eest tasu. Teiseks lisatakse virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine. Teenus hõlmab nii emitendi enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud pakkumisega, turundamisega, müügiga, levitamisega ja meetmetega, mida on vaja kauplemise tagamiseks. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud. Eelnõu § 1 punkt 4. Seoses muudatusega, mille kohaselt lisatakse täiendav alus, mil on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA-d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, täiendatakse vastavalt hoolsusmeetmete kohaldamise aluseid. Täpsem selgitus on eelnõu § 1 punkti 1 põhjendustes. 5 Eelnõu § 1 punkt 5. Usaldushalduse ja äriühingute teenus on nö mugavusteenus, millega kaasnevad spetsiifilised riskid seoses äriühingute petuskeemidega, mida on kajastanud ka NRA vastavas peatükis. Äriühingute ärakasutamine kurjategijate poolt on jätkuv trend. Hetkel ei ole piisavaid riiklikke kontrollimeetmeid, mis aitaksid ennetada ja vältida äriühingutest läbipaistmatute ahelate loomist, tegelike kasusaajate peitmist ja maksuõigusrikkumiste toimepanemist. Kohustatud isikud peavad seetõttu rakendama kohast hoolsust ja jälgima erinevate kuritarvitustele viitavate indikaatorite esinemist, et maandada äriühingute ärakasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosust. Äriühingute asutamise ja asutatud äriühingute võõrandamisega professionaalselt tegutsevad ettevõtjad peavad samuti rakendama rahvusvahelisi sanktsioone ning tagama, et Eesti äriühinguid ei võõrandataks näiteks terroristide nimekirjadesse kantud isikutele. Selleks on vajalik tagada minimaalselt, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad rakendaksid hoolsusmeetmeid, millega on võimalik erinevaid äriühingute väärkasutamisega seonduvaid skeeme vältida ja ennetada. Muudatusega kehtestatakse vajalik nõue, et sellised teenusepakkujad kohaldaksid hoolsusmeetmeid ka juhtudel, kus ärisuhet (definitsioon RahaPTS § 3 p 4) ei looda – nt kui äriühing asutatakse või võõrandatakse ühekordse teenusena ja seejuures tehingu väärtus jääb alla 15 000 euro, mis on teiseks hoolsusmeetmete kohaldamise eelduseks. Muudatusega täpsustatakse, et äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise ja võõrandamise korral peab vastava teenuse pakkuja alati rakendama hoolsusmeetmeid. Eelnõu § 1 punktiga 6 nähakse ette § 19 lõike 4 kustutamine. Paragrahvi 19 lõike 4 algne eesmärk oli võtta üle nn 4. rahapesu tõkestamise direktiivi—(EL) 2015/849, artikli 11 alapunkt (b) alternatiiv ii), mille osas tehti erand ärisuhte väliselt juhuti teenuste pakkumise hoolsusmeetmete rakendamiskohustuse piirmäärast (15 000 eurot) rahaülekannetele. Kuna rahaülekandeid pakuvad krediidi- ja finantseerimisasutused, ning, teatud mööndustega, virtuaalvääringute teenusepakkujad, siis on õigusselguse huvides krediidi- ja finantseerimisasutuste (ja virtuaalvääringu teenusepakkujate) hoolsusmeetmete kohaldamise eristuste reguleerimine ühes sättes, milleks on § 25. Vastavad täpsustused käesoleva eelnõuga ka tehakse (vt järgmiseid punkte). Kuna lõikes 4 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, on otsekohalduv, ei ole selle määruse sätetele korrektne siseriiklikus õiguses sel kujul viidata. Seega on § 25 lõike 11 muudatuse eesmärk täpsustada üksnes 4. rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 11 üle võtmine Eesti õigusesse, mitte dubleerida otsekohalduva määruse 2015/847 sätteid. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise käigus kogutavate andmete koosseisu füüsilise isiku sidevahendite andmetega. Kehtiva seaduse kohaselt kogutakse isikusamasuse tuvastamisel andmeid juriidilise isiku sidevahendite kohta, kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite kohta. Praktikas on hilisemat uurimiste ja järelevalve käigus esinenud olukordi, kus andmete kogumist ja uurimist lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku sidevahendi andmete olemasolu. Eelnõu § 1 punktid 8 ja 9. Käesoleva muudatuse eesmärgiks on tagada Eesti õiguse vastavus uuendatud rahvusvahelisele standardile. Tehingutega kogutav informatsioon ja selle säilitamine parandab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, avastamist ja uurimist ning piiravate meetmete rakendamist. Muudatusega kehtestatakse täiendav hoolsusmeetmete kohaldamise erisus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringutega tehtavad tehingud on anonüümsemad kui klassikalised rahaülekanded. 2019. aaasta juunis laiendas rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardiseadja FATF virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes makseteenustele kehtivat nn „travel rule“ nõuet. Selle kohaselt peavad ka virtuaalvääringute kaudu vahendite liigutamist võimaldavad ettevõtjad lisama sellistele ülekannetele sama info, 6 mis käib kaasas pankade ja maksevahendajate kaudu rahaliste vahendite ülekandmisel. Analoogse nõude kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes on põhjendatav seoses asjaoluga, et virtuaalvääringuid kasutatakse eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse ülekandmiseks, millega tavaliselt ei kaasne õigusi virtuaalvääringu väljastaja enda või tema poolt pakutava toote või teenuse suhtes. Teisisõnu kasutatakse virtuaalvääringuid pigem vahetusvääringuna (nt kaupade/teenuste müümiseks või ostmiseks kellegi käest, kes ise ei ole virtuaalvääringu väljastaja) või ka investeerimise eesmärgil läbi virtuaalvääringu enda väärtuse säilitamise/suurendamise. Muudatuse kohaselt peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tehingu teostamisel koguma andmeid virtuaalvääringu ülekande algataja ja saaja kohta. Virtuaalvääringu „maksega“ peavad kaasa liikuma ülekande algataja nimi, arve (või rahakoti) identifikaator, algataja aadress (geograafiline identifikaator). Nime all mõeldakse täispikka isikunime. Kui isikul on mitu ees ja/või perekonnanime, siis peavad olema tehingu kohta salvestatud andmetes kajastatud kõik ees- ja/või perekonnanimed. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis tuleb koguda andmed kõigi kodakondsuste kohta. Kontaktandmed peavad olema toimivad ja regulaarselt uuendatud. Kui virtuaalvääringu maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatoreid koguda võimalik ei ole, tuleb tagada, et tehingute vahendamiseks kasutatav süsteem loob ülekande kohta kordumatu tehingutunnuse, mis peab võimaldama jälgida vahendite liikumist tehingu algataja ja saaja vahel. Siin ei saa piirduda avalikult kättesaadava informatsiooniga (näiteks avatud hajusraamatu süsteemile viitamisega), vaid teenusepakkuja peab ise tagama tehingu tunnuste salvestamise koos kliendi andmetega viisil, mis võimaldab vajaduse korral vastata viivitamatult RAB-i või õiguskaitseasutuste päringutele. Lisaks tuleb edastada vastava informatsiooni viivitamatult (samal ajal tehingu toimumisega või koos tehingu algatamise teatega) tehingu kõigile osapooltele, kasutades selleks turvalist andmevahetuskanalit. Edastamise turvalisus tähendab, et on tagatud, et edastatavaid andmeid ei avalikustataks lubamatult. Tagatud peab olema andmete terviklikkus ja töödeldavus andmete säilitamise kui ka kahtlastest tehingutest teatamise eesmärgil. Kui tehingul ei ole teisi osapooli, siis andmeid edastama ei pea, kuid andmetele tuleb siiski tagada samaväärne kaitse ja järgida nende säilitamise nõudeid. Isikuandmete kogumine ja säilitamine peab toimuma, lähtudes peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärusest2 ja isikuandmete kaitse seadusest, arvestades RahaPTS §-dest 47 ja 48 tulenevaid erisusi. Lisaks täpsustatakse FATFi soovituste alamkriteeriumi 15.9 (a) rakendamist, mille kohaselt on ärisuhte väliselt juhuti tehingute tegemisel virtuaalvääringu teenusepakkujatel tavapärasest (15 000 eurot, mis on kehtestatud hetkel RahaPTS § 19 lg 1 punktis 2) madalam hoolsusmeetmete kohaldamise summapõhine piirmäär – 1000 eurot. Hoolsusmeetmeid tuleb alati kohaldada ärisuhte loomisel (s.t kestvuslepingu või kestva iseloomuga kliendisuhte loomisel) ning juhul kui sellist suhet ei looda ning selle tekkimist ei saa ka mõistlikult eeldada – 1000 euro suuruste virtuaalvääringute ülekannete puhul. Selliselt on vähendatud anonüümsete juhutehingute tegemise võimalused ja selle kaudu rahapesijate ja terrorismi rahastajate võimalused märkamatult tehinguid teha. Alampiir on sätestatud analoogiana makseteenuste osas kehtivate nõuete kohaldamise alampiirile. Eelnõu § 1 punkt 10. Muudatusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohustus säilitata virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete erisuste kohaldamisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid. Nõue tuleneb vajadusest tagada RAB-ile või uurimisasutusele ligipääs hoolsusmeetmete täitmiseks kasutatud dokumentidele ja andmetele. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 7 Säilitama peab vähemalt isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid, tehingu aega, andmete kogumise aega, tehingu osapooltega seonduvaid andmeid ning tehinguga seoses kogutud andmete edastamise aega ja adressaate. Eesmärk on, et iga kliendisuhte ja tehingu osapool oleks tuvastatav ja seostatav konkreetse tehingu või lepinguga. Andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. Eelnõu § 1 punktid 11–21. Varasemalt PPA koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost sai alates 1. jaanuarist 2021. aastal eraldiseisev asutus Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seoses töö alustamisega eraldiseva asutusena kadus võimalus kontrollida RAB-i teenistusse ja tööle kandideerijate tausta. Kuni selle ajani kui rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st oli vastav õigus sätestatud politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS). Käesolevate muudatuste eesmärgiks RahaPTS-is on vastav õigus sarnaselt varem kehtinud regulatsioonile taastada. RAB-i andmekogus töödeldakse igapäevaselt kõrge turbeastmega andmeid, millele juurdepääsuõigus on RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt üksnes RAB-i ametnikel. Samuti töödeldakse RAB-is riigisaladusega kaitstud teavet. Selleks, et ära hoida nii infosüsteemide, inimeste kui ka hoonete rünnet ning tagada kogu tundliku sisuga teabe töötluse kõrgeim turvalisus on äärmiselt oluline, et RAB-i teenistusse või tööle kandideerija oleks usaldusväärne ning laitmatu taustaga. Seetõttu on vajalik täiendada RahaPTS-i võimalusega kontrollida RAB- il edasiselt ise teenistusse ja tööle kandideerivate isikute tausta. Samuti kohustuvad eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ametnikud ja töötajad võrdväärselt tähtajatult hoidma saladuses talle seoses teenistus- ja tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist. Taustakontrolli tegemise põhimõtted, jäetakse samasuguseks nagu need olid ajal, mil rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st. RAB-i teenistusse või tööle kandideerijate andmete esitamiseks võetakse kasutusele sarnane ankeet, nagu oli kasutusel PPA-s ja kontrolli ulatuses lähtutakse PPVS-is sätestatud põhimõtetest. Taustakontroll viiakse läbi ühetaoliselt nii ameti- kui ka töökohale kandideerijate suhtes, kuna tundliku teabega kokkupuute võimalused töötades RAB- is on kõikidel ametnikel ja töötajatel. Muudatuse kohaselt sätestatakse RahaPTS § 611 lõikes 1 RAB-i ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerijale kohustus täita kandideerimisel isikuankeet, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku sobivust ametikohale või töökohale RAB-is. Isikuankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud, et hinnata isiku sobivust konkreetsele ameti- või töökohale. Samas annab ankeedi täitmine ka kandideerijale endale võimaluse hinnata, kas ta sobib kohale, kuhu ta kandideerib. Säte kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis on sarnaselt PPA analoogsele regulatsioonile3, viis aastat. RahaPTS § § 611 lõige 2 määratleb piirid, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid võetakse arvesse isiku sobivuse hindamisel RAB-i teenistusse ja tööle kandideerimisel. Eelnõu järgi võib töödelda isikuandmeid ja koguda tõendeid muuhulgas isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste ja menetlust lõpetava lahendi kohta, isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele 3 Isikuankeedi vorm RT I, 18.09.2018, 11 § 2 lõige 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018011 8 võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. RahaPTS § 611 lõikes 3 kehtestatakse sarnaselt PPVS-iga ja päästeteenistuse seadusega (edaspidi PäästeTS) võimalus kontrollida isiku sobivust nimetatud ameti- või töökohale ka juba töötamise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Lisatava sätte põhjendused on samad, mis on toodud eelnõu samasisuliste muudatustega seonduvalt. RahaPTS § 611 lõige 4 loetleb RAB-i õigused taustakontrolli läbiviimisel. Samuti annab säte andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda. RAB-il on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus, kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning samuti töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas PäästeTS kui ka PPVSis. RahaPTS § 611 lõike 5 kohaselt, kui RAB tuvastab isikuankeedis esitatud andmete kontrollimisel, et kui esinevad isiku ametikohale nimetamist või töökohale võtmist välistavad asjaolud, siis isikut tööle ei võeta. Selgesõnaliselt tuuakse ka välja, et juhul, kui isik on kontrollimise tulemusena osutunud ebausaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 23 sätestatuga, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Eelnõu § 1 punktides 11–17 ja 18-21 tehakse vajalikud täiendused, mis võtaksid arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad. Muudatustega laiendatakse ametnikele kohalduvate sätete kohaldamisala ka töötajatele. Eelnõu § 1 punkt 22. Muudatusega täiendatakse tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu. Esitatavad dokumendid ja andmed peavad kinnitama järelevalveasutusele, et ettevõtja vastab virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuetele. Taotleja poolt järelevalveasutusele esitatav finantsinformatsioon suurendab sektori läbipaistvust. Esitatavad finantsaruanded ja muud dokumendid annavad järelevalveasutusele informatsiooni ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse kohta. Aktsia või osakapitaliga seonduvad dokumendid on RahaPTS § 72 lõikes 1 punktis 6 tegevusloa kontrolliesemeks oleva 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 9 täies ulatuses sisse makstud aktsia- või osakapitali nõude täitmise tõestamiseks. Äriplaan annab informatsiooni kavandatavast äritegevusest, mille põhjal järelevalveasutus saab hinnata, kas ettevõtja pärast tegevusloa saamist jätkab tegevusloa nõuete täitmist. Virtuaalvääringu teenuste näol on tegemist elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega, mille puhul on eriti oluline süsteemide turvalisus ja klientide ning investorite andmete kaitse. Seetõttu peab tegevusloa taotleja tähelepanu pöörama teenuse osutamisel kasutatavate lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele ning teenuse pakkuja valduses olevate andmete turvalisusele. Kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujale kehtestatakse ka majandusaasta aruande auditi kohustus, siis peab taotleja edastama informatsiooni talle teenuseid pakkuva audiitorettevõtja kohta. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate olulise osaluse omanduse üle teostatava järelevalvega on vaja fikseerida ettevõtjaga seonduvad omandisuhted tegevusloa taotlemise hetkel. Samuti on vaja informatsiooni ettevõtja ja ta juhtorganite liikmete majanduslike sidemete kohta, et vältida olukorda, kus piisav järelevalve ettevõtja üle on takistatud seoses ettevõtja või ta juhtorgani liikme ja teise isiku vahelise märkimisväärse seosega. Täiendavate andmete küsimine ettevõtja ja ta juhtorgani majanduslike sidemete kohta on vajalik, et tagada käesoleva eelnõuga RahaPTS § 72 lõike 1 punktiga 7 lisanduva tegevusloa kriteeriumi kontrollimine. Eelnõu § 1 punkt 23. RahaPTS täiendus sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba pole teisele isikule üleantav. Sätte eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad vastaksid tegevusloa tingimustele. Ilma piirava sätteta saaks tegevusluba taotleda tegevusloa tingimustele vastavale ettevõtjale eesmärgiga see pärast tegevusloa saamist üle anda ettevõtjale, kes tingimustele ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 24. RahaPTS § 70 lõiget 5 täiendatakse viitega sama paragrahvi lõikele 32, kus on sätestatud täiendavad dokumendid ja andmed, mida virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada. RahaPTS § 70 lõige 5 lähtub põhimõttest, et kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, siis ta peab esitama sama RahaPTS- is sätestatud andmekoosseisu, mida ta esitab enda kohta. Käesoleva eelnõuga täiendatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatavat andmekoosseisu, mistõttu senise lähenemise säilitamiseks on vaja täiendada ka tütarettevõtja kohta esitatavat andmekoosseisu. Eelnõu § 1 punkt 25. Uue paragrahviga sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatava äriplaani nõuded. Äriplaaniga esitatav informatsioon annab järelevalveasutusele teavet, kuidas ettevõtja kavatseb virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustada esimese kahe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist. See informatsioon on järelevalveasutusele vajalik mh seoses kohustusega kontrollida, kas ettevõtja asub taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kui isik ei asu tegutsema, siis tunnistab RAB RahaPTS § 75 punkti 3 alusel tegevusloa kehtetuks. Lisaks annab äriplaan järelevalveasutusele informatsiooni, kuidas kavandab ettevõtja edaspidi tagada tegevusloa nõuetele vastavust. Samuti saab informatsiooni põhjuste kohta, miks ettevõtja on otsustanud taotleda tegevusluba Eestis ja missugune on ettevõtja edaspidine tegevus Eestis ja välismaal. Äriplaanist saadav informatsioon võimaldab järelevalveasutusel koguda teavet muutuste kohta virtuaalvääringu turul ja muud vajalikku informatsiooni järelevalve planeerimiseks. Eelnõu § 1 punkt 26. Muudetakse RahaPTS § 71, täpsustades tegevusloa andmise menetluse alustamise eeldusi ja tähtaja kulgemise algusaega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab tegevusloa taotlemiseks esitama senisest rohkem dokumente ja andmeid. Kõigi vajalike dokumentide ja andmete olemasolu kontrollimine võib Rahapesu Andmebürool aega võtta. Kõigi dokumentide ja andmete olemasolu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo saaks alustada menetlusega, mille tulemuseks on tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus. Rahapesu 10 Andmebüroo saab võimaluse jätta tegevusloa väljastamise menetlus algatamata juhul, kui on selge, et taotlusest on puudu andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Eelnõu § 1 punkt 27. Muudetakse RahaPTS § 72 pealkirja, kuna lisaks tegevusloa kontrollieseme loetelule lisatakse sättesse tegevusloa keeldumise aluste loetelu. Eelnõu § 1 punkt 28 ja 29. Muudatusega tühistatakse RahaPTS § 72 lõikes 1 olnud üksnes virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtinud tegevusloa kontrolliesemed ja lisatakse uus lõik, millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise alused. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes jätkuvalt kehtivad ka lõikes 1 nimetatud kontrolliesemed. Sisuliselt jäävad kehtima kõik senini kehtinud tegevusloa väljastamata jätmise alused, kuid seoses täiendavate nõuetega virtuaalvääringu teenuse pakkujale lisatakse täiendavaid tegevusloa andmisest keeldumise aluseid. RAB peab arvestama tegevusloa andmise menetluses otsuse tegemisel ka asjaolusid seoses ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule varasemalt väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punkt 30. Muudatusega täiendatakse korrektse ärialase maine kriteeriume. Lisatavad kriteeriumid on sellised, mida peetakse tavaliselt korrektse ärialase maine osaks. Säilib korrektse ärialase maine olemasolu eeldus, kuid täiendatakse sätet kriteeriumitega, mille täitmise puhul saab eeldada korrektse ärialase maine puudumist. Täiendusega tagatakse, et järelevalveasutustel ja turuosalistel on suurem selgus, mis kriteeriume hinnatakse korrektse ärialase maine kontrollimisel. Eelnõu § 1 punkt 31. Sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul RAB-i tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotleja on reeglina see juriidiline isik, kellele taotluse rahuldamise korral väljastatakse tegevusluba. Kui tegevusloa taotleja ei saa tegevusluba või ta tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik koheselt esitada uuesti identne taotlus. Kehtiv regulatsioon ei taga, et kõrgema ohuga virtuaalvääringute teenuste turule mittesobivad teenusepakkujad oleksid turult eemale hoitud. Muudatuse kohaselt, kui RAB on teinud otsuse, et isiku tegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kuna ta ei ole täitnud seaduses sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvaid hoolsusmeetmeid või andmete säilitamise/registreerimise kohustusi, siis ei ole isikul ühe aasta jooksul tegevusloa keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates võimalik uut tegevusluba taotleda. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul riskipõhine lähenemine, millega hoitakse turult eemal need ettevõtjad ja isikud, kellega kaasnev riskitase on kõige kõrgem. Lisatav säte ei piira oluliselt ettevõtjate võimalusi alustada virtuaalvääringu teenuse pakkumisega, kuna väikesed puudused tegevusloa taotluses on võimalik parandada tegevusloa taotluse menetluse käigus, mille pikkus on maksimaalselt neli kuud, ning suuri puudusi pole reeglina võimalik kõrvaldada päevade või nädalate jooksul. Eelnõu § 1 punkt 32. Paragrahv 721 lõikega 1 tõstetakse virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtja aktsia- või osakapitali nõuet 12 000 euro pealt 350 000 euroni. Kapitalinõuete eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja võlausaldajatele parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske. Kapitalinõude kasv 11 arvestab sektori käibe kasvu. Keskmine käive ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada ainult neid ettevõtjaid, kes olid terve vaadeldava perioodi tegutsenud ega olnud peatanud oma tegevusluba, siis keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 euro ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane. Paragrahv 721 lõige 2 sätestab, et kui äriseadustiku § 140 lõike 1 ja § 246 lõike 1 kohaselt võib osa või aktsia sissemakse olla rahaline või mitterahaline, siis virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla üksnes rahaline. Paragrahv 722 näeb ette nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele. Paragrahvi eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja piisavate vahendite olemasolu ning näha ette nõuded omavahendite miinimum suurusele. Lõike 1 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja minimaalselt omama omavahendeid kas algkapitali ehk 350 000 euro ulatuses või suuruse ulatuses, mis on neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Omavahendite miinimum on kahest viidatud suurusest suurem. Üldkulude arvutamise eeskirjad sätestatakse rahandusministri määruses (lõige 5). Lõike 3 kohaselt tuleb need üle vaadata igal aastal. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud alla aasta, siis võib ta kasutada ka prognoose, kuid peab kasutama hakkama varasemate perioodide andmeid kohe, kui need on kättesaadavad (lõige 4). Lõike 2 kohaselt koosnevad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337) sätestatule. Esimese taseme põhiomavahendid on kapitaliinstrumendid (kui on täidetud määruses sätestatud tingimused) ja nende instrumentidega seotud ülekurss, jaotamata kasum, muu akumuleeritud koondkasum, muud reservid ja üldine reserv. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega (lõige 6). Juhul kui omavahendite nõue ei ole täidetud, saab Rahapesu Andmebüroo määrata ettekirjutusega tähtaja nõuetega kooskõlla viimiseks (lõige 8). Paragrahvis 723 sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande auditeerimise kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile. Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (näiteks väiksema tegevusmahuga äriühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust. Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne informatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii Rahapesu Andmebüroole järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes. Majandusaasta aruande audit on oluline omavahendite nõude täitmise hindamisel ja järelevalvetasu määra arvutamisel. Sellega seoses kehtestatakse Rahapesu Andmebüroole meetmed, et tagada nõuetele vastav majandusaasta aruande auditi olemasolu. Paragrahv 724 sätestab nõuded sisekontrolli funktsiooni ja andmete säilitamise kohta. Sisekontrolli funktsioon on kõikehõlmav, mis muuhulgas sisaldab siseauditi funktsiooni. 12 Siseauditi teostaja peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja süsteemide toimimist. Siseauditi funktsiooni teostaja ei saa hinnata (auditeerida) selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab (nö enesekontrolli risk, huvide konflikt). Sama põhimõte kehtib ka selles osas, et siseauditi funktsiooni teostaja (siseaudiitor) ei tohiks osaleda eelnimetatud sise-eeskirjade väljatöötamisel, kuivõrd hiljem ta peab hindama sisekontrolli süsteemi toimimist, mille üheks osaks on ka erinevad sise-eeskirjad. Paragrahviga 725 kehtestatakse täiendavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule. Lõikega 1 kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme nõuded. Sarnased nõuded on kehtestatud ka näiteks krediidiasutuste seaduses. Juhtorgani liikmed, kelle teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on vastavuses sektori keerukusega, tagavad usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb tegevusloa taotlusega esitada andmed juhtorganite liikmete haridustaset tõendavad dokumendid ning töö- ja ametikohtade täielik loetelu, kuid Rahapesu Andmebürool pole siiani olnud õiguslikku alust esitatavaid andmeid hinnata. Lõikega 2 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. Eesmärk on vältida juriidiliste isikute ärakasutamist ja juriidiliste isikute näilist juhtimist, kus sama isik on väga paljude virtuaalvääringu teenuse pakkujate juhatuse liikmed. Kui kõik tegevusluba omavad juriidilised isikud on tegevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, siis pole võimalik piisava hoolsustaseme ja pühendumusega täita väga paljude teenusepakkujate juhtorgani liikme rolle. Lõikes 3 kehtestatakse erisused, mis võimaldavad samas konsolideerimisgrupis ja läbi omandisuhete teiste ettevõtjate kontrollimise olukordades tagada paindlikkust. Lõikes 4 antakse isikutele võimalus vajadusel paluda põhjendatud juhul Rahapesu Andmebüroolt erandit ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 5, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võib olla kontaktisik üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on ühtlasi ka juhatuse liikmeks. Lisatakse nõue, mille kohaselt igal virtuaalvääringu teenuse pakkujal peab olema kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisikuks või vastava struktuuriüksuse juhiks. Täienduse eesmärk on tagada, et kontaktisikul või vastava struktuuriüksuse juhil oleks reaalne seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujaga, sh teadmised virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusest ja ligipääs virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvatele andmetele. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus pakutakse kontaktisiku teenust, mille tulemusel üks isik on kümnete virtuaalvääringu teenuse pakkujate kontaktisik. Kui kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes ettevõttes, siis ei ole võimalik tagada konfidentsiaalsust suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. Ettevõtte tegevuse kontrollimisel peab isik, kellel ei ole tugevat seost ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse ligipääs. Selline olukord aeglustab mitte ei kiirenda järelevalveasutuse ja kohustatud isiku vahelist suhtlust. Muudatuse tulemusel on iga väljastatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga seostatav üks kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole seotud mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga. Sätestatakse eraldiseisva nõudena, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Nimetatud nõue on kehtiva seaduse kohaselt tegevusloa 13 kontrollieseme loetelus, kuid tulenevalt asjaolust, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kontrollieseme loetelu asemel kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmise keeldumise alused, siis oleks selgem kehtestada ka eraldiseisev nõue. Lisatakse nõue, mille kohaselt eelnimetatud asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Muudatus tuleneb praktikas esinevast probleemist, mille puhul pole järelevalveasutusel olnud alati piisavat ülevaadet järelevalve teostamiseks vajalikest andmetest. Seadust täiendatakse paragrahviga 726, mis välistab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 34 lõike 2 kohaldamist virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa suhtes. MSÜS § 34 lõige 2 võimaldab majandustegevusest loobuda teatud tähtajani, esitades majandustegevusest ajutiselt loobumise teate, kus märgitud ka majandustegevuse taasalustamise kuupäev. Majandustegevusest ajutiselt loobumise teade poleks kooskõlas käesolevas eelnõus oleva muudatusega, mille kohaselt lisandub tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Paragrahv 727 sätestab nõuded ja protsessi, mida tuleb järgida, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja kavatseb teenust osutada välisriigis kas teenuse piiriülese osutamise või filiaali asutamise kaudu. Välisriigina mõistetakse käesoleva paragrahvi tähenduses igat riiki, mis ei ole Eesti. Mõistet „teises riigis tegutsemine“ tuleb igakordselt osutatava teenuse põhjal analüüsida vähemalt (kuid mitte ainult) seda, kas virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab teises riigis teenust püsivalt, mis nõuaks ka välisriigi äriõiguse normistiku sätete kohaselt filiaali asutamist teises teises riigis (sh kas teenust osutatakse püsivalt; vt analoogia korras äriseadustiku § 384 lõiget 1) ning kas nimetatud välisriigis eeldab osutatav teenus tegevusluba või finantsjärelevalvet. Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib tegutseda välisriigis, sealhulgas asutada välisriigis filiaal või osutada välisriigis piiriülest teenust, virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitada RAB-ile sellekohane avaldus ning sama lõike 1 punktides 1-4 nimetatud andmed ja dokumendid. Esitada tuleb:  selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik) (punkt 1);  tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta (punkt 2);  filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad (punkt 3);  filiaali asutamise korral käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina sihtriigis tegutsemise kohta vastavad filiaali sise-eeskirjad ning filiaalis rakendatav raamatupidamise sise-eeskiri (punkt 4). Lõike 2 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitada eesti keeles, ning RAB-i nõudmisel tuleb lisada ka vandetõlgi tõlge selle riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib filiaali asutada. Säte põhineb suuresti MERAS § 25 lõikel 3. Lõike 3 järgi tuleb RAB-il teha ühe kuu jooksul otsus kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, millega RAB kas kiidab heaks või keelab virtuaalvääringu teenuse pakkuja sihtriigis filiaali asutamise või teenuse piiriülese osutamise (vastavalt punktid 1 ja 2). Sama paragrahvi lõike 4 järgi teeb RAB otsuse viivitamata virtuaalvääringu teenuse pakkuja teatavaks. 14 Lõike 5 punktides 1-4 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on RAB-il õigus keelduda filiaali asutamisest või teenuse piirülese osutamisest. Nende hulka kuuluvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse või muude võimaluste ebapiisavus nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis (punkt 1), kui esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada klientide huve, virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust (punkt 2), kui esitatud dokumendid on ebaõiged või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 3), või kui tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske (punkt 4). Antud lõige põhineb enamjaolt MERAS §-il 27. Lõike 6 järgi kohustub virtuaalvääringu teenuse pakkuja teavitama RAB-i enne sihtriigis tegevuse alustamist kuupäeva, millal filiaal sihtriigis teenust osutama asub. Lõike 7 alusel kohustub virtuaalvääringu teenuse pakkuja viivitamata teavitama RAB-i kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi. Eelduslikult tuleb RAB-i teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata. Lõike 8 kohaselt tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkuja uue filiaali asutamiseks esitada RAB- ile avaldus ning asjakohased sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täiendused. Uue filiaali asutamisele kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2-7 sätestatut ehk samasugust protsessi nagu juba olemasoleva filiaali asutamisel. Eelnõu § 1 punkt 33. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa saamiseks ja omamiseks vajalike täiendavate nõuete lisandumisega täiendatakse ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Täiendused lähtuvad põhimõttest, et tegevusloa kontrolliesemeks olevaid kriteeriumeid tuleb täita ka pärast tegevusloa saamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes kehtivad ka MSÜS § 37 lõikes 1 ja RahaPTS § 75 lõikes 1 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Lisandunud on kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid. Punktid 2–5 adresseerivad olukorda, kui piisava järelevalve teostamine on takistatud ja/või Eestis tegevusloa saamist on kasutatud üksnes seetõttu, et seda on Eestis lihtsam saada kui riikides, kus tegelikult tegutseda soovitakse. Punktid 6 ja 7 käsitlevad olukordi, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitab väärinformatsiooni ja valeandmeid nii avalikkusele kui ka Rahapesu Andmebüroole. Kui MSÜS § 37 lõige 1 sätestab kehtetuks tunnistamise alusena üksnes olukordi, kus taotleja on valeinformatsiooni esitanud tegevusloa saamiseks, siis arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Rahapesu Andmebüroo pidevat edasist suhtlust pärast tegevusloa andmist ning näiteks omavahendite aruandluskohustuse kehtestamist, on vajalik sätestada ka aluseks olukorra, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab valeandmeid pärast tegevusloa saamist. Punkt 8 tuleb kohaldamisele reeglina siis, kui Rahapesu Andmebüroo on ettekirjutuse teinud omavahendite taastamiseks, kuid virtuaalvääringu teenuse pakkuja pole seda tähtaegselt täitnud. Punktid 9–11 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo. Eelnõu § 1 punkt 34. Punktiga lisatakse RahaPTS-i neli paragrahvi, mis sätestavad virtuaalvääringu olulise osaluse omandamise, suurendamise ja muutmise regulatsiooni. Antud regulatsioon on vajalik, et tagada tähtajatu tegevusloa omaja jätkuv vastamine seaduse nõuetele, kuivõrd tegevusloa andmise otsustamisel arvestatakse ka osanike, aktsionäride ja liikmetega, tuleb kehtestada nõuded, mis kindlustavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja 15 vastavuse tegevusloa taotlemisel täidetud tingimustele kogu tegevusloa kehtivuse aja. Tegemist on finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumitega. Lisatav § 752 kirjeldab protsessi olulise osaluse omandamisel või suurendamisel, sätestab olulise osaluse definitsiooni ning olulise osaluse omandamisel RAB-ile esitatavate andmete ja dokumentide nimekirja. Lõike 3 kohaselt teatab olulist osalust omandav või suurendav isik ehk omandaja RAB-i ning esitab nõutud andmed ja dokumendid. Andmekoosseis tagab, et pärast olulise osaluse omandamist on RAB-il virtuaalvääringu teenuse pakkuja oluliste osaluste omajate kohta samas ulatuses informatsiooni, nagu tal oli seda tegevusloa andmise hetkel. Oluline osalus on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. Osalus on kaudne, kui seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga, seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga või sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. RAB võib nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Tuludeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete ja teiste andmete esitamise vajadus tekib, kui RAB-ile ei ole need andmed kättesaadavaks tehtud: näiteks kui äriühingu majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist. Lähtudes andmete ühekordse küsimise põhimõttest, ei tohiks küsida neid andmeid ja dokumente, millele on RAB-il ligipääs olemas. Arvestades asjaoluga, et olulise osaluse omandamine võib toimuda erinevatel alustel, on ette nähtud regulatsioon juhuks, kui isik omandab virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi piiri mõne sündmuse tõttu või tehingu tulemusel, mille puhul ei ole enne virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamist, osaluse suurenemist üle nimetatud piiri või isiku kontrollitavaks äriühinguks muutumist võimalik RAB-i RahaPTS-is sätestatud korras teavitada. Mõeldakse eeskätt olukordi, kus olulise osaluse omandamine äriühingus ei pruukinud olla omaette eesmärk, näiteks osaluse omandamine pärandusega, abielludes või muul sarnasel moel. Lisatakse § 753, millega kehtestatakse olulist osalust omavate isikute nõuded. Eelnõuga nähakse ette olulise osaluse hindamiskriteeriumid, mille põhjal järelevalveasutus hindab, kas omandaja on sobiv ja nõuetele vastav. Paragrahvis toodud kriteeriumid kattuvad teiste finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustes samasisuliste normidega. Teenuseosutajas olulist osalust omav või omandav isik peab olema laitmatu ärialase mainega ning tema tegevus peab vastama teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele (punkt 1); tema finantsseisund peab olema piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus (punkt 2); ta peab olema võimeline tagama makseasutuse ja e-raha asutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise ning tema omanike struktuur ja ärisidemed peavad olema läbipaistvad ega tohi takistada tõhusa järelevalve teostamist (punkt 3); ning viimaks tuleb olulist osalust omandava isiku puhul välistada kahtlus, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (punkt 4). Olulise osaluse omandaja hindamisel ja olulise osaluse omandamiseks loa andmise otsuse tegemisel lähtub RAB nõuetele vastavusest või mittevastavusest ning sisustab diskretsiooniruumi kooskõlas õigusnormidega. Lisatav § 754 sätestab olulise osaluse omandamise ja suurendamise tingimused ja keelamise alused. Lõike 1 kohaselt on RAB-il hindamise teostamiseks aega 60 tööpäeva. Kui RAB selle 16 aja jooksul omandamist keelavat ettekirjutust ei tee, siis on RAB omandamisega vaikimisi nõustunud. Lõike 2 kohaselt on RAB-il õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul ta võib olulist osalust omandada, seda suurendada või muutuda virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks. Määratav tähtaeg ei tohi ületada kahtteist kuud. Omandaja on kohustatud viivitamata teavitama RAB-i olulise osaluse omandamise või suurendamise teostamisest või teostamata jätmise otsusest. Oluline on tagada RAB-ile selgus, kas omandamine toimus või jäi toimumata. Omandamiseks loa saamise ja reaalse omandamise vahele ei tohi jääda liiga suurt ajalist vahet, kuna omandamise luba on antud tol hetkel teada olevate asjaolude pinnalt, kuid vahepealse aja jooksul võivad asjaolud muutuda. Lõikes 3 sätestatakse olulise omandamise keeldumise alused. Keeldumise alused on seotud olulise osaluse omandamise regulatsiooni eesmärgiga, milleks on tagada tähtajatu tegevusloa omaja jätkuv vastamine seaduses sätestatud nõuetele. Sisuliselt on antud RAB-ile võimalus keelata olulise osaluse omandamine või suurendamine, kui selle tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vasta enam seaduses sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtestatud nõuetele. Samuti tõkestab regulatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga ettevõtja omandamist isiku poolt, kel varasemalt ei õnnestunud mõnele ettevõtjale tegevusluba saada. Lisaks on olulise osaluse omandamise eelduseks, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Selle nõude eesmärgiks on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba taotletakse nende isikute poolt, kes kavandavad vastaval tegevusalal tegutsema asuda, mitte ei tee seda eesmärgiga tegevusluba omav ettevõte kohe pärast tegevusloa saamist maha müüa. Lõike 4 kohaselt pärast olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks muutmist võib RAB teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks muutmine seadusega vastuolus olevaks, kui omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või esineb mõni olulise osaluse omandamise või suurendamise keelamise alus. Lõige 5 annab RAB-ile aluse ettekirjutusega keelata virtuaalvääringu teenuse pakkujas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad alused keelata olulise osaluse omandamist või suurendamist või, mille kohaselt tuleks osaluse omandamine või suurendamine lugeda seadusega vastuolus olevaks. Lõige 6 täpsustab, et paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud RAB-i ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka virtuaalvääringu teenuse pakkujale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. Lisatav § 755 näeb ette regulatsiooni juhuks, kui olulise osaluse omandamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise teavitamise regulatsioonist ei peeta kinni, kuna ka sel juhul tuleb tagada sisuline võimalus omandajate tegeliku kasusaamise vältimiseks. Seetõttu on piiratud olulise osaluse või kontrolli teostamine. Sätte kohaselt isik ei omanda aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ning ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui tehing on vastuolus RAB-i ettekirjutusega, või kui tehingust ei ole RAB-i kohaselt teavitatud või kui üldkoosoleku otsus on tehtud pärast RAB- i poolt ette nähtud omandamise tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on käesoleva seaduse alusel lubatud. Kui nimetatud asjaolu(de) esinemisel arvati hääled üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, siis võib järelevalveasutus või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige teha kohtule avalduse tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks. Avaldus üldkoosoleku 17 otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Sama regulatsioon kehtib ka tehingute osas, mille teostamine sai võimalikuks seoses ebaseadusliku olulise osaluse omandamise või suurendamisega. Paragrahv 756 on osaluse muutumisest teavitamise regulatsioon, mida kohaldatakse juhul, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osasid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või vähendab oma osalust alla määra või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle. Lõike 1 kohaselt, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või vähendab oma osalust alla 20, 30 või 50 protsendi või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle, peab ta kavatsusest RAB-i viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate või osade arvu. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või tema osalus väheneb alla 20, 30 või 50 protsendi. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama RAB-i. Lõike 3 kohaselt on ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud teavituse tegema, kui ta eelmistes lõigetes nimetatud asjaoludest teada sai. Lisatakse § 757–7512, millega kehtestatakse järelevalvetasu. Regulatsioon on üles ehitatud finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Tegemist pole riigilõivuga, kuna puudub teenus või vastusooritus, mis on tasuga seotud. Järelevalvetasu on perioodiliselt makstav tasu, mille maksmine on eelduseks virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegutsemiseks. Eesmärk on, et järelevalvega seonduva kulu kataksid need turuosalised, kes sellest kõige rohkem kasu saavad. Järelevalvetasu määramisel lähtutakse hinnangulistest efektiivse järelevalve saavutamise kuludest. Võrdse määraga kapitaliosa ei tee virtuaalvääringu teenuse pakkujatel vahet ja kujutab endast miinimumtasu virtuaalvääringu teenuste turule sisenejatele. Mahuosa komponent sõltub pakutavatest teenustest ja nende mahust, mis korreleerub vastava turuosalise suhtes tehtava järelevalvetegevuse mahuga. Paragrahvis 757 sätestatakse, et järelevalvetasu koosneb fikseeritud kapitaliosast ja muutuvast mahuosast. Rahastamiskohustus algab tegevusloa väljastamisega ja lõppeb tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Kui järelevalvetasu on perioodi eest (aasta või pool aastat) tasutud, kuid tegevusloa kehtivus lõppeb varem, siis järelevalvetasu enammakstud summat ei tagastata. Paragrahvis 758 järelevalvetasu kapitaliosa määr on 1% aktsia- või osakapitali summast ehk vähemalt 750 eurot. Mahuosa on 0,035% virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamise raames algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. Mahuosa lõppmakse tasutakse eelmise aasta andmete alusel. Paragrahv 759 sätestab, et järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Arvestusperioodiks on Rahapesu Andmebüroo eelarveaasta. Kui lõppmakse on liiga suur või väike, siis tuleb vajalikud tehingud teha hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks Esimesel aastal tasub virtuaalvääringu 18 teenuse pakkuja üksnes järelevalvetasu kapitaliosa ja sõltuvalt, kas tegevusluba saadakse esimesel või teisel poolaasta, järelevalvetasu kapitaliosa täis ulatuses või pooles. Paragrahv 7510 sätestab tasumise tähtajad. Tegevusloa saamisel tuleb tasuda järelevalvetasu esimese 30 päeva jooksul pärast korralduse saamist. Järgnevatel aastatel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 31. detsembriks. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 1. septembril. Paragrahv 7511 sätestab järelevalve tasu arvutamise ja tasumise erisused juhul, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujad ühinevad. Paragrahv 7512 võimaldab järelevalvetasu saamiseks Rahapesu Andmebürool kasutada TMS-is sätestatud vahendeid. Lisaks võib järelevalvetasu maksmata jätmine olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks. Eelnõu § 1 punkt 35. Täiendatakse RahaPTS-is olevat väärteokoosseisude loetelu kahe väärteokoosseisuga. Olulise osaluse omandamise korra rikkumise väärteokoosseis aitab tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsionäride ja osanike ring oleks läbipaistev igal ajahetkel. Olulise osaluse omandamise nõuded moodustavad osa tegevusloa andmise ja selle olemasolu eeltingimustest, mistõttu nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi. Olulise osaluse nõuete eesmärgiks on tagada, et asutatava või omandatava ettevõtja juhtimine on usaldusväärne, arvestades suuraktsionäri või suurosaniku tõenäolist mõju ettevõtja juhtimise kvaliteedile. Sätestatakse väärteo koosseis omavahendite nõuete rikkumise eest. Eelnõus kehtestatud usaldatavusnõuded on miinimumtingimused, millistele virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab vastama igal ajahetkel ning järelevalve eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegutseksid kindlalt ja usaldusväärselt ning omaksid piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest tulenevate riskide katteks. Eelnõu § 1 punkt 36. Tegemist on rakendussättega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab teatama RAB-ile, kuidas ta on muutnud oma tegevuse seaduses ettenähtud tingimustele vastavaks. Rakendussäte on vajalik, et tagada kehtiva tegevusloaga isikutele võimalus kohaneda muudatustega. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, siis võib Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada. Eelnõu tekstis on kohustus määratletud konkreetse kuupäevaga ja silmas on peetud, et seaduse redaktsiooni jõustumisest on ettevõtjatel kolm kuud aega oma tegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Ettevõtja peab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega. Ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita. Rakendussättega kehtestatakse võimalus Rahapesu Andmebürool pikendada menetlusaega tavapärasest kauem. Täiendava tähtajata võib RAB olla kohustatud väljastama automaatselt tegevuslube või tegevusloa omaniku tegevusluba tuleb automaatse tegevusloa väljastamise ära hoidmiseks kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 37. Seaduse normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud 19 direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts 2021 (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1—26). Muudatus on vajalik seoses tegelike kasusaajate andmekogu regulatsiooni lisandumisega RahaPTS-i. Viite vajadus tuleneb viidatud direktiivi artikkel 22 lõike 1a muutmisest, mille kohaselt peavad liikmesriigid halduskoostöö toimimise tagamiseks andma maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu oma tegeliku kasusaajate andmekogus olevatele dokumentidele ja teabele ning ka hoolsusmeetmetega seonduvale muule informatsioonile. Senini oli vastav normitehniline märkus üksnes ÄS-i juures, kuna tegelike kasusaajate andmed polnud eraldiseisvas andmekogus, vaid äriregistri juures. RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ka viitega direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Peaasjalikult puudutab direktiiv rahapesu andmebüroode kogutud ja töödeldud informatsiooni ja andmete kasutamist ja levitamist. Need teemad on peamiselt sätestatud RahaPTS-is ja RahaPTS-i alusel kehtestatud Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses. Kuna Eesti õigusruum vastab juba direktiivis sätestatule, pole vaja seaduse sisus muudatusi teha. Vastavustabel on lisatud seletuskirjale. 3.2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1. Muudatusega täiendatakse tegelike kasusaajate andmekogu reguleerivat RahaPTS § 762, lisades sellele neljanda lõigu, millega antakse tegelike kasusaajate andmekogu andmetele informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 4 kohaselt „Õiguslik tähendus antakse andmetele seadusega.“. Senini ei ole RahaPTS-is tegelike kasusaajate andmekogus olevatele andmetele õiguslikku tähendust antud, kuid enne tegelike kasusaajate andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik tähendus. Eelnõu § 2 punkt 2. Seaduse paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt peaks äriühing RahaPTS § 9 lõike 41 sätestatud juhul, kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitama ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud. Kontserni andmed ei ole 2020. aastal jõustunud tegelikku kasusaajat käsitleva RahaPTS § 9 lõike 41 mõttes asjakohased, sest välisriigi äriühingute osalustega kontserni puhul käsitletakse tegelike kasusaajatena kohaliku äriühingu juhte. Kuna varasemalt oli § 9 lg 41 sõnastus vastupidine, mille kohaselt oli tegelikuks kasusaajaks välismaa äriühingu tegelik kasusaaja, siis oli § 77 alusel vajalik koguda ka kontserni asukohariigi andmeid. Kui tegelik kasusaaja on kohaliku äriühingu juht, siis ei ole vajadust koguda kontserni andmeid. Eelnõu § 2 punkt 3. Täiendatakse andmekoosseisu, mida usaldushaldur peab enda kohta tegelike kasusaajate andmekogusse esitama. Muudatuse kohaselt peab lisaks varasemalt seaduses nimetatud andmetele usaldushaldur esitama andmekogusse aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi. Kohustus on seotud asjaoluga, et usaldushalduri ega usaldushalduse kohta ei pruugi leida informatsiooni teistest Eesti andmekogudest. Kontaktandmete lisamisega andmekogusse tagatakse, et põhjendatud juhtudel oleks võimalik usaldushalduriga ühendust võtta. Eelnõu § 2 punkt 4. Muudetakse seaduse paragrahvi 5 punkti 26, millega lisatakse RahaPTS- i § 792. 20 Ühtlustatakse sõnastust asendades sõna „registri“ sõnaga „andmekogu“. Ebaühtlus sõnastuses on tulenenud asjaolust, et varasemalt hoiustati tegelike kasusaajate andmeid äriregistri juures ja sellisel juhul oli õige sätestada kohustusi registri volitatud töötlejale, kuid seoses andmete kandmisega andmekogusse on vaja viidata andmekogu volitatud töötlejale. Lisatakse lõik 21. Seaduse tulevikus jõustuv redaktsioon sätestab, et isik saab põhjendatud juhul, kui tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu või kui tegelikuks kasusaajaks on alaealine või piiratud teovõimega isik, esitada taotluse andmekogu vastutavale töötlejale tegelike kasusaajate andmete avalikustamise piiramiseks. Sellise avalikkusele andmete kättesaamise võimalus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156 30.05.2018, lk 43–74). Samas puudub hetkel seaduse tulevikus jõustuvas redaktsioonis andmekogu vastutaval töötlejal õigus vastavat avaldust menetleda või vajadusel piirata andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Käesoleva täiendusega parandatakse see puudus. Vastutavale töötlejale määratakse kohustus põhjendatud juhul andmete avalikkusele kättesaadavust piirata, vajadusel piiramine lõpetada ja informeerida andmete avalikkusele piiramise taotluse esitajat nii taotluse rahuldamisest kui ka rahuldamata jätmisest. Vastutavaks töötlejaks on § 762 lõike 2 kohaselt Rahandusministeerium. Lõigus 3 on kasutatud sõnastust „riigivõimu asutus“, kuid selgem on kasutada terminit täidesaatva riigivõimu asutus, mis on sisustatud Vabariigi Valitsuse seaduse 3. peatükis. Kehtiva lõike 4 sõnastuse kohaselt peab registri vastutav töötleja esitama aruande ka valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna andmekogu vastutav töötlejaks saab Rahandusministeerium, siis pole vajadust kehtestada seaduse tasandil Rahandusministeeriumile eraldiseisvat aruandluskohustust rahandusministri ees. Lisaks on sõna „register“ asendatud sõnaga „andmekogu“. 3.2. Karistusregistri seaduse muutmine Eelnõu § 2. Karistusregistrit täiendatakse, andes registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele õigusliku tähenduse isiku RAB-i tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudatusega kaasneb ühtlasi RAB-ile ligipääs registri arhiivis olevatele andmetele. KarRS-i täiendamine on seotud RahaPTS § 611 lisandumisega, millega antakse RAB-ile õigus teostada taustakontrolle. Taustakontrolli üheks osaks on karistusregistri arhiivis olevate andmete kontrollimine. 3.4. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa riigilõivu määr saaks olla erinev RAB-i poolt antava finantseerimisasutusena tegutsemise riigilõivu määrast. Eelnõu § 4 punkt 2. Kehtiv virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa läbivaatamise riigilõiv on 3300 eurot. Kõrgema riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks ning sellest tulenevalt on teostatav järelevalve maht suurem. Riigilõivumäära tõstetakse, kuna kehtiv riigilõivumäär 21 ei kata ära virtuaalvääringu tegevusloaga seonduvaid riigi kulutusi, sh arvestades, et muudatustega täiendatakse oluliselt riigilõivu läbivaatamise kontrollieset. Kuivõrd eelnõuga ette nähtavad virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa eelduseks olevad nõuded, mida taotluse läbivaatamise raames tuleb kontrollida, on oluliselt karmimad võrreldes RAB-i poolt väljastatavate tegevuslubadega muudeks tegevusteks, ei ole kehtiv riigilõiv RAB-i menetluse keerukust arvestades kontrolli teostamise, tõenditega tutvumise ja tegevusloa väljastamiseks tehtavate kulude katmiseks piisav. Riigilõivu puhul on oluline, et see kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. RAB-i tegevuslubadega seotud kulusid saab kindlaks määrata vaid ligikaudselt ning seetõttu ei ole võimalik välja arvutada konkreetse toimingu kindlat hinda. Ei ole võimalik detailselt analüüsida, kui palju konkreetne toiming maksab, sest iga tegevusloataotluse menetlus ja hilisem turuosalise üle tehtav järelevalve võib olla erineva ajakuluga. Sellised arvutused ei ole ökonoomsed ega eesmärgipärased ning seetõttu on lähtutud riigilõivu tõstmisel eesmärgist, et lõivust saadav kogusumma peab katma kõik virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa väljastamiseks vajalike toimingutega otseselt ja teatud osas ka kaudselt seotud kulutused. Eelnõu § 4 punkt 3. Ka tegevusloa muutmise menetlusega kaasneb kulu, kuid siiani pole seda lõivustatud. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusloa kontrollieseme täienemisega on kasvanud tegevusloa muutmise menetluse maht, mistõttu on asjakohane lõivustada ka tegevusloa muutmise menetlus. Tegevusloa muutmise menetluse kontekstis on paljud varasemalt esitatud andmed ja dokumendid jätkuvalt asjakohased ning seetõttu ei ole vaja neid uuesti esitada ega esitatut RAB-i poolt kontrollida. Eelkirjeldatu tõttu on tegevusloa muutmisega kaasnev kulu reeglina väiksem uue tegevusloa taotlemisega kaasnevast kulust. Seetõttu kehtestatakse eraldiseisvalt tegevusloa taotlemise riigilõivu määrast tunduvalt madalam tegevusloa muutmise riigilõivu määr. 3.5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada normitehniline märkus TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu. Lisaks on täpsem regulatsioon sätestatud TMS-i alusel kehtestatud kohtutäiturimäärustikus. 3.6. Äriseadustiku muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/849 artikkel 30 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmete esitamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid või karistusi. Muudatusega lisatakse viide RahaPTS-ile, et anda registripidajale õigus trahvida andmete esitamiseks kohustatud isikuid juhul, kui nad ei esita andmeid või esitavad ebaõigeid andmeid. Trahvimine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. 3.7. Seaduse jõustumine Eelnõu § 7. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Samal põhjusel ja seoses asjaoluga, et virtuaalvääringute teenusepakkujate lisanõuded on rahvusvaheliselt FATFi poolt kehtestatud juba 2019. a juunis, mistõttu on virtuaalvääringute teenusepakkujad õiguskeskkonna muutumise vajadusega juba kursis, kehtestatakse 11- nädalane üleminekuperiood. Tegelike kasusaajate andmekogu puudutavad muudatused 22 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil, mil on planeeritud käivitada andmekogu ja äriregistri juures vastav tehniline lahendus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, muudetud direktiiviga (EL) 2018/843. Lisaks on eelnõu seotud direktiiviga 2011/16/EL. Kuna tegelike kasusaajate andmekogu puudutav regulatsioon on järjest suuremas osas RahaPTS-is, siis on lisaks ÄS-ile vaja normitehnilist märkust ka RahaPTS-is. Samuti võetakse käesoleva seadusega üle direktiiv (EL) 2019/1153. Täpsem informatsioon Eesti õiguse vastavuse kohta direktiiviga (EL) 2019/1153 on lisatud käesoleva seletuskirja lisaks olevas vastavustabelis. 6. Seaduse mõjud Virtuaalvääringu tegevusloanõuete karmistamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: virtuaalvääringu tegevusluba omavad või taotlevad ettevõtjad. RAB hakkas virtuaalvääringute tegevusalas tegevuslube väljastama 2017. aastal. Eestis tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on ajas oluliselt muutunud. 01.09.2021 seisuga on 481 kehtivat virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba (virtuaalvääringu teenus 418, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus 36; virtuaalvääringu rahakoti teenus 27). Ajutisest loobumise teade on esitatud seoses 219 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga (virtuaalvääringu teenus 50; virtuaalvääringu raha vastu vahetamine 83; virtuaalvääringu rahakoti teenus 86). Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt 01.09.2021 seisuga oli menetluses 259 tegevuslubadega seotud taotlust. Seega saab sihtgruppi pidada pigem suureks. Tabel 1. Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017–2021. Aasta (kuu) Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017 4 2018 599 2019 1234 2020 (august) 353 2021 481 (september) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute arv tõusis väga kiiresti 2017– 2019 ning langes 2020. aastal seoses nõuete karmistumisega, kuid seejärel taastus sektoris tegutsevate isikute arvu kasv. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive on samas pidevalt kiiresti kasvanud. Kui 2018. aastal oli see suurusjärgus 590 miljonit eurot, siis 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgem – 1,2 23 miljardit eurot. Ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 on RAB-i andmetel Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kogukäive olnud 18,5 miljardit eurot. Mõju avaldub ka neile, kellel eelnõu jõustumise hetkel tegevusluba pole, kuid kes on tegevusloa taotluse esitanud. Avalduv mõju: Muudatusega kaasneb kõige suurem mõju nendele ettevõtjatele, kellel veel tegevusluba pole, kuid kes on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse või kes soovivad seda teha. Sihtrühmale kaasneb seoses tegevusloa saamiseks vajalike täiendavate toimingutega tegevuskulude tõus ning tegevusloa andmisega seonduv riigilõivu tõus. Tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujatele võib kaasneda mõningane tegevuskulude tõus seoses asjaoluga, et eelnõuga lisatakse uusi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mistõttu osad virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad tegema muudatusi oma tegevuses, kui soovivad tagada, et nende tegevusloa edasine kehtivus ei oleks ohustatud. Samuti peavad tegevusloaga ettevõtjad viima 18. märtsiks 2022 oma tegevuse kooskõlla seaduses sätestatud täiendavate nõuetega. Tegevusloa nõuetega kooskõlla viimine on teenusepakkujate jaoks ühekordne tegevus. Tegevuse kooskõlas hoidmine on pidev tegevus, kuid mitte kuigi ulatuslik, kuna sisuliselt ettevõtja peab jälgima, et ta tegevuses kavandatavad muudatused ei läheks vastuollu tegevusloa kontrollesemeks olevate tingimustega. Lisanduv järelevalvetasu maksmine ja majandusaasta aruande audit toimuvad kord aastas ning nende tegevustega seonduvad kulud ei ole suured. Omavahendite nõuetekohasele tasemele tõstmine võib põhjustada ühekordseid kulutusi, kuid vastava taseme hoidmine on pigem passiivne tegevus ja omavahendite määr on võrdlemisi madal, võrreldes keskmise turuosalise käibega. Ka uue tegevusloa taotlemine on ühekordne protsess (tegevusluba on tähtajatu). Kõrgem tegevusloa lävend aitab ära hoida tendentsi, kus tegevuslube küll väljastatakse, kuid millega reaalset tegevust ei kaasne. Ebasoovitava mõjuna võib avalduda, et seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada, samuti ei pruugi osad töötajad ja juhtorgani liikmed enam vastata nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme tagasikutsumist. Kokkuvõtvalt on avalduva mõju ulatus keskmine. Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks. Mõju sihtrühm II: teenuse tarbijad. Siinkohal on raske hinnata, kui palju on virtuaalvääringu teenuse kasutajaid, kuid võib eeldada, et teenus kogub populaarsust. Seda kinnitab nii RAB-i statistika tegevusloa taotluste kohta kui ka maailmaturul suurenenud virtuaalvääringute nõudlus. Avalduv mõju: Kuivõrd karmistatakse teenuse osutaja turule sisenemise nõudeid ja sektori läbipaistvusnõudeid, siis sellega seonduvalt peaks Eesti tegevusluba omavate ettevõtjate pakutavad teenused muutuma tarbijatele turvalisemaks. Ühetaolised alused teenuse osutamise nõuetele tagavad parema investorite ja teenuse klientide kaitse ning võrdsema konkurentsiolukorra sektoris. Arvestades teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et tegevusloa nõuete karmistamisega konkurentsi vähenemine selle teenuse turul tarbijate jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Rahapesu ja muude kuritegude ennetamine sektoris tõstab sektori mainet, mis on kõigi seaduskuulekate virtuaalvääringute sektoris tegutsevate isikute sh tarbijate huvides. Kui teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini võimalikke riske maandada, siis on see ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva mõju ulatus väike. 24 Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: tegevuslubade menetleja (RAB). Riskid ei ole seotud mitte ainult teenuse tarbijatega, küsimus on laiemalt Eesti riigi maines. Kui Eesti riik RAB-i näol väljastab hulgaliselt tegevuslube isikutele, kelle kutsealased nõuded ei ole piisavad, siis sellega võib kaasneda negatiivseid tagajärgi Eesti finantssektorile ja laiemalt riigi majanduskeskkonnale ja julgeolekule. Avalduv mõju: Muudatuse jõustumise järel tõuseb RAB-i töökoormus, sest tegevusloa menetluse maht kasvab ja lisandub olulise osaluse omandamise ja suurendamise menetlus. Kõrgema riigilõivu ettenägemine ja tegevusloa nõuete karmistamine vähendab eelduslikult uute tegevusloa taotluste esitamist ja nende läbivaatamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Lisaks on seoses omavahendite, olulise osaluse, juhatuse pädevuse ja muude nõuetega vajalik senisest suuremas mahus pidev järelevalvetegevus, mis samuti põhjustab täiendavat töökoormuse kasvu. Siiski on juba praegu RAB-i tegevuslubade väljastamisega seotud töökoormus perioodiliselt tõusnud ning järelevalvekoormus seoses suure hulga turuosalistega pidevalt kõrge. Samas võib tegevuslubade arv ja tegevusloaga isikute arv hakata 2022. aasta algusest vähenema, mille tulemusel RAB-i summaarne töökoormus 2022. aasta lõpuks väheneb ja RAB saab senisest suuremas mahus tegeleda järelevalvetegevusega. Järeldus mõju kohta: tegevuslubade väljastamine ei moodusta RAB-i tegevusest põhiosa (mõju ulatus on keskmine) ja oodata on pikas perspektiivis tegevuslubade taotluste esitamise vähenemist, kuid võttes arvesse, et RAB-i tegevus tegevuslubade menetlejena on igapäevane (mõju sagedus -– igapäevane), siis on mõju pigem oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega täieneb virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseis, tegevusloa kontrolliese ning kehtetuks tunnistamise alused. Lisaks peavad tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma tegevuse viima kooskõlla mõnede täiendavate tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuetega. Sellega seoses laekub RAB-ile hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks suur kogus andmeid ja dokumente, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima. RAB on hinnanud, et uute dokumentide ja kontrollieseme asjaolude hindamiseks oleks vajalik täiendada RAB-i koosseisu. Eelnõuga tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade riigilõivu ja kehtestatakse vastava tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele riigilõiv. Muudatuste eesmärk on tagada, et riigilõivust kogutav tulu oleks võimalikult lähedane riigi kulule, mis kaasneb virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevusloa väljastamise ja muutmise menetlusega. Täpset tulu ja kulu seoses tegevusloa ja selle muutmise taotlustega on keeruline hinnata, kuna taotluse arv on oluliselt varieerunud. 2019. esitati 1519 asjakohast tegevusloa taotlust. 2020. aasta ja 2021. aasta statistika on allolevas tabelis. Tabel 2. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade taotluste statistika 2020 – 2021. aasta märts. Aasta 2020 10.03.2021 seisuga Virtuaalvääringute teenuse 633 uut taotlust (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69 pakkumise tegevuslubade muutmistaotlust) muutmistaotlust) taotlused Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba 25  Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444 Kui rakendada kehtestatavaid riigilõivu määrasid 2020. aasta statistikale, siis oleks tegevuslubade väljastamisega seonduvalt saadav tulu 4 051 200 eurot ja muutmistaotlustega seonduvalt 2 404 000 eurot ehk kokku 6 455 200 eurot. Samas on tegevuslubade taotluste hulk varieerunud suurel määral, mistõttu on keeruline hinnata tulevikus tehtavate taotluste hulka. Käesoleva eelnõuga kehtestatavate täiendavate nõuetega on oodata tegevuslubade taotluste arvu vähenemist. Lisaks lisandub järelevalvetasust tulenev täiendav tulu. RAB-i töökoormus ajutiselt kasvab seoses tegevusloa muutmise taotlustega 2022. aasta kevadel ja täiendava järelevalve ressurssi tõttu. Nende ülesannete jaoks vajaliku rahastuse peab RAB leidma enda vahenditest ja vajadusel läbi töökorralduse muudatuste. Kui turuosaliste arv langeb 2022. aasta kevadest alates, siis väheneb ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtava järelevalve kogukulu. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses kehtestatakse pärast seaduse vastu võtmist lisanduva RahaPTS § 722 lõike 5 alusel rahandusministri määrusega majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Audiitorkogule, Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Pangaliidu MTÜ-le, FinanceEstonia MTÜ-le, Krüptoraha Liidule, Advokatuurile, Eesti Siseaudiitorite Ühingule, Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule. Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 26