Eesti Perearstide Selts Teie 30.11.2022 /
[email protected] Meie 08.12.2022 nr 5.2-7/3990-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Eesti Perearstide Selts
Täname pöördumise eest seoses küsimustega ravimite kättesaadavuse ja tarneraskuste osas.
Oleme vastuse koostanud koostöös Ravimiameti ja Terviseametiga.
Ravimite piisavas koguses kättesaadavuse tagamisel osalevad tarneahela eri etappides nii
ravimi müügiloa hoidjad, hulgimüüjad kui ka apteegid. Eestis olemasolevate ravimite puhul on
apteegid kohustatud müügiloaga ravimite kättesaadavuse mõistliku aja jooksul tagama.
Ravimite hulgimüüjad on kohustatud tagama püsiva ja piisava ravimite valiku ning kiire
kohaletoimetamise Eesti piires. Eeskätt on ravimi kättesaadavuse tagamine piisavas koguses
ravimi müügiloa hoidja kohustus ning ravimi turustamise lõpetamisest või tarneprobleemidest
tuleb tal Ravimiametit õigeaegselt teavitada.
Ravimiamet kogub ja jagab operatiivselt infot tarneraskuste kohta. Ravimiametil on õigus
ravimite tarneraskuste korral anda tarneraskuses ravimile ajutiselt võõrkeelse pakendi
turustamise luba, piirata erandkorras ravimi väljavedu Eestist ning võimaldada arsti taotlusel
müügiloata ravimi kasutamist.
Käesoleval aastal on ravimi müügiloa hoidjad teavitanud Ravimiametit umbes 320 ravimi
tarneraskusest. Enamik neist puudutavad inimestel kasutatavaid ravimeid, väiksemal määral
veterinaarravimeid. Tarneraskuste arv on eelmise aastaga võrreldes suurenenud (2021. aastal
183 tarneraskust), kuid jääb alla 2020. aasta tarneraskuste hulgale (376 tarneraskust), mida
mõjutas olulisel määral COVID-19 pandeemia levik.
Osad tarneraskused on Eesti-spetsiifilised, kuid valdavalt puudutavad siiski mitmeid riike ning
esinevad kogu Euroopas (või ka laiemalt), nagu ka tänased Eestis laiemat kajastust leidnud
tarnehäired. Keerulisemad juhtumid on üldiselt sellised, kus on mõjutatud mitmed riigid või
kogu Euroopa, sest see muudab asenduste leidmise oluliselt keerukamaks. Tarneraskuste
puhul ei ole esmatähtis nende arv riigis, vaid eelkõige puuduva ravimi asendatavus ja haiguse
olemus.
Euroopas ja kaugemalgi toimuv peegeldab ning mõjutab meie turuolukorda, kuna sõltume
Euroopa Liidus asuvatest tootjatest, tootjad omakorda tooraine kättesaadavusest Aasias ja
mujal. Tootmisprobleemid põhjustavad ravimi kättesaadavusprobleeme paljudes
liikmesriikides, st enamasti ei piirdu need ühe või mõne riigiga. Tootjad on esile toonud
energiakriisi ning probleeme erinevate komponentide kättesaadavusega (tooraine,
pakkematerjal jms). Ühe ravimi tarnehäire mõjutab sageli sama toimeainega teiste tootjate
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ravimite kasutust (alternatiive), st ühe ravimi puudus võib omakorda põhjustada
tarneprobleemi ka teiste tootjate ravimitega (alternatiividega).
Amoksitsilliini sisaldavate ravimite tarneraskused on Euroopa Liidu ülesed, st ei ole üksnes
Eestiga seotud.
Tarneraskus puudutab mitmeid suukaudsete amoksitsilliini sisaldavate preparaate ja tugevusi.
Vähem, aga siiski mõjutab see lisaks ka kombinatsioonpreparaate, mis sisaldavad lisaks
amoksitsilliinile ka klavulaanhapet. Laovaru ning saadavus on tagatud amoksitsilliini
süstelahusel.
Müügiloa hoidjad on teada andnud, et tarneraskused kestavad eeldatavalt märtsini.
Tarneraskuse põhjusteks on nõudluse suurenemine, tootja varasemast tagasihoidlikum
prognoos, energiamahukas tootmine hinnatõusu foonil ning tooraine kättesaadavuse
probleemid. Seni on amoksitsilliini erinevate preparaatide kasutamine olnud suurusjärgus 15
000 pakendit kuus. Amoksitsilliini preparaatide nõudlus on suurenenud III kvartali võrdluses
eelmise aasta sama perioodiga keskeltläbi 35-40%.
Ravimiamet koostöös müügiloa hoidjate, hulgimüüjate ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsiga on
tarneraskuste mõjude vähendamiseks teinud järgmist:
Infektsioonhaiguste Selts on teinud taotluse müügiloata amoksitsilliinide kasutamiseks
ning Ravimiameti lubade (nii võõrkeelses pakendis turustamise load, kui ka müügiloata
ravimite kasutusload) alusel on hulgimüüjad saanud teistelt EL turgudelt kätte ja Eestisse
toonud ja toomas 18 450 pakendit erinevaid amoksitsilliini preparaate;
Detsembri teises pooles on oodata ka müügiloaga ravimi tarnet, mis oluliselt parandab
olukorda;
Kuna müügiloata ravimi tarned ei kata siiski ära siinset nõudlust, siis palus Ravimiamet
Infektsioonhaiguste Seltsil koostada juhise, milliste teiste antibiootikumidega saab
amoksitsilliini asendada. Perearstid on juhise saanud ja see on ka avaldatud Ravimiameti
veebis https://www.ravimiamet.ee/uudised/eesti-infektsioonhaiguste-seltsi-soovitused-
alternatiivid-amoksitsilliinile-enim-levinud.
Tarneraskuste lahenduste võtmed on ravimitootjate ning hulgimüüjate käes. Ravimiameti
kohustus on tarneraskuse info veebis avaldada. Ametil on hea infovahetus arstide
erialaorganisatsioonide, ravimiettevõtjate ning hulgimüüjatega, kellega koostöös igapäevaselt
otsitakse lahendusi (võõrkeelsete pakendite lubamine, müügiloata ravimite load, juhendid
puuduva ravimi asendamiseks), et tarnehäire mõju patsiendile miinimumini viia.
Tulevikuvaatest on riigis töös hädavajalike ravimite elanikkonna varu loomine Eesti Varude
Keskuse (EVK) juures. EVK viib läbi hanked ja moodustab hiljemalt 2023. a sügiseks 165
käsimüügi- ja retseptiravimi ühe kuu varu delegeeritud varuna. Varu moodustatakse
elanikkonna julgeoleku ja toimetuleku tagamiseks, et hoida varustuskindlust ja vältida
tarnekriisidest tekkivat ohtu inimeste tervisele ning haiglavõrgu ülekoormatust. Ravimiamet on
andnud oma arvamuse hädavajalike ravimite nimekirja osas ning osalenud EVK-le nõuandva
töörühma töös, kuhu on kaasatud ka teised ravimituru osapooled.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidi Alasepp
terviseala asekantsler
Laura Viidik 715 3466
[email protected]