Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruse nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord" muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 07.12.2022 nr 85 Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruse nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 14 lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõike 3 ja § 4513 lõike 5 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolitust (edaspidi koolitus) korraldab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi koolitusasutus).“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruse nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruses nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolitust korraldab lastekaitseseaduse § 14 lõike 1 punktis 7 ja § 14 lõikes 3 sätestatud alusel Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti või eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos koolitusasutus) kaudu.“; 2) paragrahvi 5 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) koolitusasutuse nimi ja majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis; 3) õppekava, kutsestandard ja selle kutsetase;“;  2 3) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) saavutatud õpiväljundid ja nende saavutamise tõendamiseks kasutatud hindamismeetodid (eksam, test, praktiline töö);“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruse nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on viia lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitused Tervise Arengu Instituudist (edaspidi TAI) üle Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA) ning tagada edasine koolituste integreeritus valdkonna muude teenuste arenguga. Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 14 lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõike 3 ja § 4513 lõike 5 alusel. Muudatus aitab kaasa teenuste pakkumise korrastamisele ning Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste ülesannete ja vastutuse täpsustamisele. Lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolituste üleminekus TAIst SKAsse lepiti asutuste vahel kokku TAI teenuste edasise korralduse arutelude raames juunis 2022 ning selle kiitis heaks tervisevaldkonna asutuste ümberkorraldamise juhtrühm 1. juulil 2022. SKA üks põhimäärusest tulenev ülesanne on riiklike lastekaitseteenuste korraldamine ning sellest tulenevalt koordineerib SKA üleriigilist lastekaitsetööd. SKAs tegutseb laste heaolu osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja perede heaolu toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö korraldamisel. Eelnimetatud ülesannete täitmise üheks vahendiks on ka koolitused ja teised arendustegevused. Lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolituste SKAsse üleviimise tulemusel moodustub seni erinevate asutuste vahel jagatud tegevuste asemele teenuse tervik. Samuti on eelnimetatud koolitused edaspidi senisest vahetumalt integreeritud valdkonna muu korraldusega ning on kooskõlas teenuste arenguga. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunikud Helen Jõks ([email protected]) ja Joanna Karu ([email protected]), Tervise Arengu Instituudi koolituskeskuse juhataja Triinu Tikas ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna juhataja Ebeli Berkman ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetusteenuste juht Mari-Liis Mänd ([email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi projektijuht Kristi Mikiver ([email protected]). Määruse juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määrust nr 63 „Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku  2 täienduskoolituse tingimused ja kord“, kus Sotsiaalministeeriumi hallatav teadus- ja arendusasutus asendatakse Sotsiaalkindlustusametiga. Sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määrust nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“, kus Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus asendatakse Sotsiaalkindlustusametiga. Lisaks täpsustatakse sama paragrahviga määruse § 5 lõike 3 punktide 2, 3 ja 5 sõnastust tulenevalt haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ esitatud nõuetest. Sisulisi muudatusi ei tehta. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ega nende tegevuse korraldamist. 4. Määruse mõjud Määruse esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühmaks on juriidilised ja füüsilised isikud, kes puutuvad kokku muudatustest mõjutatud riigiasutustega (TAI ja SKA). Mõju sihtrühma võib pidada väikseks, sest pakutavad koolitused on mõeldud kindlale sihtrühmale ning muudatustest on puudutatud väike hulk töötajaid. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusel sihtrühmale sisulisi muudatusi ei teki. Edaspidi on koolitusel osalejate jaoks ja koolitajate partneriks SKA. Mõnevõrra võib teenuseosutaja muutumine tuua alguses kaasa vajaduse jagada sihtrühmale täiendavat infot. Samuti võib koolitusel osalejate ja koolitajate jaoks muutuda koolitustegevuse protsess ning tuleb kohaneda uuenenud protseduuridega. Muudatuste tulemusena väheneb nende riigiasutuste hulk, mille kaudu lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitusi pakutakse. Väiksem asutuste arv ja selgem tööjaotus muudavad riigiasutuste poole pöördumise sihtrühmale lihtsamaks ning võimaldavad riigiasutustel paremini keskenduda oma põhiülesannete täitmisele ja vähendada võimalikku samaeesmärgiliste teenuste osutamist piiratud ressursside tingimustes. Eelnimetatud koolituste korraldamine keskselt ühe asutuse poolt aitab kaasa valdkonnas kehtivate nõuete ühetaolisele kohaldamisele, tagab sihtrühma parema teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Seniste TAI töötajate jaoks muutub tööandja. Kuna teenused lähevad TAIst üle SKAsse, ei ole see muutus tulenevalt töölepingu seadusest aluseks töölepingute ülesütlemisele (TLS § 112 lg 3). Töölepingu seadus sätestab, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Seega, TAI töötajad viiakse SKAsse üle koos kehtivate töötingimustega. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine on tagatud vastavalt töötajate usaldusisiku seaduses ja töölepingu seaduses kehtestatud nõuetele. Mõju ulatust saab pidada väikseks, sest sihtrühma käitumine oluliselt ei muutu. Eeldatavasti ei kaasne sihtrühmale muudatustega kohanemisel raskusi. Mõju avaldumise sagedust võib pidada väikseks, sest mõju avaldub üks kord.  3 Koolitustel osalejate ja koolitajate jaoks on tegemist pigem kergendava muudatusega, kuna koolitusteenus koondub ühte asutusse. Kuna ka töötajate töölepingulised tingimused ei muutu, ei kaasne töötajatele ebasoovitavaid mõjusid. Seega on ebasoovitavate mõjude risk väike. Eelnevat arvesse võttes võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühmaks on kaks riigiasutust ning nende töötajad ja ametnikud (edaspidi ühiselt nimetatud ka teenistujad). Riigiasutustest üks on valitsusasutus (SKA) ja teine riigi teadus- ja arendusasutus (TAI). Sihtrühma suurust saab pidada väikseks. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Funktsioonide koondamisega ühte asutusse toimub ressursside (inimesed ja raha) liikumine Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste vahel. Ressursside parema juhtimise ja kasutamisega on võimalik saavutada suuremat süsteemsust tegevuste planeerimisel ja rakendamisel. Koolituste muutumine valdkonna tervikteenuse osaks tagab senisest veelgi parema kooskõla põhiteenuse ja seda toetava koolituse vahel ning toetab poliitikaeesmärkide rakendamist. Muudatusi puudutavate koolitusvaldkondade koondumine ühte asutusse võimaldab edaspidi vähendada seni asutuste vahelisele koordinatsioonile ja kommunikatsioonile kulunud tööaega ja töökoormust. Muudatus avaldab suuremat mõju SKA-le, sest tingib asutuse struktuuri muutmise ja muudatuste tegemise senistes protsessides ja protseduurides. See tingib ajutise töötajate informeerimise mahu kasvu. Muudatus toob mõlemale osapoolele kaasa vajaduse informeerida partnereid koolitustegevuse liikumisest ning edasistest kontaktisikutest. Muudatustega võib kaasneda teenuse käivitamisel mõningaid tõrkeid, kuid nende mõju ei ole suur, sest koolituste kvaliteedi halvenemist ei kaasne, kuna tööd jätkavad seni antud ülesandeid täitnud kompetentsed spetsialistid ning neid toetavad koolituskeskuse ja põhiteenuste sisuvaldkondade eksperdid. Mõju ulatust võib pidada väikseks, kuna koolituste senine toimimine küll muutub (muutuvad koolituste korraldamise protsessid ja TAIst ületulevate teenistujate jaoks muutub asutus, kus nad töötavad), kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega kohanemisraskusi, kuna inimesed jätkavad oma senisel või senisega sarnasel positsioonil. Mõju avaldumise sagedust võib pidada väikeseks, sest tegu on peamiselt mõju ühekordse avaldumisega. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kuid selle vähendamiseks vajalikud meetmed saab aegsasti ette valmistada ja neid asjaosalistele selgitada. Eelnevat arvesse võttes võib mõju pidada väheoluliseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Muutub isikuandmete töötleja. Kui praegu on TAIst SKAsse liikuvate koolituste korraldamisel ja koolitusel osalemisel tekkivate isikuandmete töötleja TAI, siis määruse jõustumisel on selleks SKA. Sellest tulenev mõju on aga väike, sest andmed, mida töödeldakse, jäävad samaks ning andmete kogumise protsessis muudatusi ei tehta. SKA-le tulenevad lastekaitse korraldamisega seonduvad ülesanded LasteKS §-st 15. SKA üks põhimäärusest tulenev ülesanne on korraldada riiklikke lastekaitseteenuseid ning sellest tulenevalt koordineerib SKA üleriigilist lastekaitsetööd. Samuti on SKA ülesanne hinnata asendushoolduse valdkonnas hooldusperede sobivust ja teha nende ettevalmistamisega seotud toiminguid ning korraldada lapsendamist. SKAs tegutseb laste heaolu osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja perede heaolu  4 toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö korraldamisel. Eelnimetatud ülesannete täitmise üheks vahendiks on ka koolitused ja teised arendustegevused. SKA-l on seega varasemast sarnaste isikuandmete töötlemise kogemus. Eesmärgid ja ülesanded, mispärast andmeid töödeldakse, jäävad samaks, seega ka töötlemise intensiivsus ei suurene – mõju isiku põhiõigustele on väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne mõju kohaliku omavalitsuse kuludele ega tulule. Muudatustega seoses ei kavandata suurendada riigilõive, sunnirahamäärasid ega trahve, samuti tasuliste teenuste hulka. Eesmärk on saavutada koostoime suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus seni eraldi olnud ressursside ja kompetentsi ühiskasutuse kaudu. Lisaks lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitustele on SKA vastutusel ka ohvriabi seaduse alusel pakutav naistevastase vägivalla baaskoolitus ning projektipõhiste tegevustena viimastel aastatel näiteks psühholoogilise esmaabi koolitused, samuti vastav e-kursus, kinnise lasteasutuse töötajate baaskoolitus, RFK koolitused, seksuaalvägivalla ennetamise programmi koolitused jne. SKAsse rajatakse koolituskeskus, kuhu koonduvad koolituskorraldusega otseselt seotud ülesanded SKAs ning millest kujuneb kompetentsikeskus. Tagamaks SKA koolitustegevuse professionaalne korraldus ja areng ning vastava tegevusega seotud inimeste juhtimine, on vajalik luua senisest laiem võimekus. Lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitustega seotud ametikohad viiakse TAIst üle SKAsse, mis aitab kaasa kompetentsi säilimisele ja koolituskorralduse sujuvale üleminekule. Koolitusvaldkonna keskne, valdkondadeülene ja kvaliteeti toetav korraldamine SKAs eeldab koolitusmeeskonna juhi, haridustehnoloogi, metoodiku ja koolituste assistendi (registreerimised, tagasiside, aruandlus jms) värbamist. Loodav võimekus loob eeldused lisaks riigieelarvelistele koolitustele ka uue ESFi perioodi ja muude välisrahastusega koolitusprojektide edukaks juhtimiseks ja elluviimiseks SKAs. SKA on kantud EHISesse täienduskoolitusasutusena ning seega juba täidab täienduskoolitusasutusena tegutsemiseks vajalikke baasnõudeid. Majandustegevusteated on esitatud kahes õppekavarühmas, milleks on 1) sotsiaaltöö ja nõustamine (majandustegevuse teatis on esitatud 13.07.2018) ja 2) eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine (majandustegevuse teatis on esitatud 18.04.2019). Perioodil 2018–2021 on SKA eelnimetatud õppekavade järgi korraldanud kokku 73 kursust ja väljastanud 799 tunnistust. Määruse rakendamiseks on vaja muuta SKA struktuuri ning tuua töötajad ja lepingud TAIst SKAsse. Lastekaitsetöötajate koolituste kulu üheks katteallikaks on riigieelarve ning alates 01.01.2023 kaetakse riigieelarvest suuremas mahus ka asendushoolduse valdkonna kohustuslike koolituste kulusid (varem kaeti peamiselt ESFi vahenditest, mis lõppevad 2022 detsembris). Määruse rakendamiseks väheneb TAI eelarvemaht (HE05010201 teenuse „Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine“ liikumine SKAsse summas 134 385 eurot ja HE05020402 teenuse „Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine“ liikumine SKAsse summas 151 155 eurot). RES 2023–2026 raames on eraldatud lisavahendeid asendushoolduse valdkonna koolituste korraldamiseks ja koolituskeskuse loomiseks järgmiselt: 2023 2024 2025 2026  5 Eraldatud lisaraha RES 2023– 2026 protsessis 690 000 690 000 690 000 690 000 Loodava SKA koolituskeskuse arendamine ja pikemaajaliste eesmärkide järkjärguline elluviimine on pidev protsess, mille kulu praegu prognoosida ei saa. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidule, MTÜ-le Igale Lapsele Pere, MTÜ-le Oma Pere ja MTÜ-le Lastekaitse Liit. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu, tehes ettepanekuid eelnõu täpsustamiseks. Eelkõige palus Haridus- ja Teadusministeerium tagada määruste sõnastustes kooskõla täienduskoolituse standardiga. Täname tagasiside eest ja informeerime, et vastuolu määruse ja täienduskoolituse standardiga ei ilmne. Olukorras, kus määruse sõnastus erineb standardist, arvestatakse lisaks määrusele ka täienduskoolituse standardi nõudeid. Samuti viitab sotsiaalkaitseministri 20.12.2017. a määruse nr 43 § 1 lg 2, et koolituse läbiviimisele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõudeid, mis sisaldab endas ka täienduskoolituse standardi nõudeid. Samuti palus Haridus- ja Teadusministeerium täpsustada eelnõu paragrahvis 1, et Sotsiaalkindlustusamet on käesoleva määruse tähenduses edaspidi „koolitusasutus“. Ettepanek on arvesse võetud. Arvamuse esitasid ja eelnõud toetasid ka Sotsiaalkindlustusamet, MTÜ Oma Pere, Eesti Laste- ja Noorte Hoolekandeasutuse Ühendus ning MTÜ Lastekaitse Liit. Arvamuse esitajad tõid muuhulgas välja vajaduse säilitada koolitusasutuse muutumisel koolituste kvaliteet ning tagada koolituste läbiviimiseks vajalikud ressursid ning kommunikatsioon olulistele osapooltele.