Liisa-Ly Pakosta 01.04.2026 nr /e-kirjas/
Justiits- ja digiminister
Kohtute 2026. aasta täiendavast kärpest
Lugupeetud minister
Justiits- ja digiministeerium (JDM) esitas esimese ja teise astme kohtutele 2025–2027. aasta
kärpeülesanded, eristades kohtute tegevuskulude kärped ning RKAS-i remondikomponendi
vähendamise. Kohtute 2025. ja 2026. aasta kärpeülesanne oli järgmine:
2025 2026
Kohtute kärpeülesanne, eur 2 007 323 3 700 496
Kohtute tegevuskulude kärbe, eur 1 110 000 1 693 173
2025-2026
RKAS remondikomponendi vähendamine, eur 897 323
Kinnitasite oma 07.01.2026 käskkirjaga nr 2 kohtute 2026. aasta eelarved mahus 61,7 mln
eurot, seal hulgas eelarvekärbe summas 3,7 mln eurot.
Tänaseks on selgunud, et Rahandusministeerium ei nõustunud sellega, kuidas JDM
valitsemisalas on Riigi Kinnisvara AS-i vahendid, täpsemalt remondikomponendi
vähendamine, 2026. aasta eelarvesse planeeritud ning pidas vajalikuks eelarve limiitide
korrigeerimist.
JDM on kohtutele kinnitanud, et RKAS-i realt arvestatud kärbet ei ole võimalik asendada JDM
valitsemisala asutuste vaheliste eelarvemuudatustega nagu oli üks Rahandusministeeriumi
soovitusi, vaid see tuleb kohtutel katta majandamis- ja tööjõukulude täiendava vähendamisega.
Kohtud on seisukohal, et 07.01.2026 käskkirjaga kinnitatud eelarves on kohtud 2025. ja
2026. aasta kärpeülesanded täitnud ning RKAS remondikomponendi vähendamisest tekkinud
probleemi lahenduseks ei saa olla kohtute eelarvete täiendav kärpimine. Kohtute haldamise
nõukoda oli oma 13.03.2026 istungil samal seisukohal ning tegi Vabariigi Valitsusele
ettepaneku lugeda kohtute täiendav kärbe kaetuks täitmata kohtunike kohtadest tekkinud
palgafondi ülejäägiga1. Rõhutame, et tegemist on reaalse kokkuhoiuga ehk seaduse alusel
1
KHN leiab, et juba kinnitatud I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarves reaalselt kohtute kasutada olevate
vahendite vähendamine u 0,9 mln euro võrra takistab tõsiselt õigusemõistmise korrakohast toimimist. Seetõttu
leiab KHN, et Vabariigi Valitsusel tuleb leida võimalus katta eelnimetatud summale vastav täiendav kärpe-eesmärk
2026. aastal täitmata kohtuniku ametikohtade palgafondist kokku hoitava summa arvelt.
Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100
e-post
[email protected]
www.kohus.ee
kehtestatud ministri määrusega ette nähtud kohtuniku ametikohtade arvule vastava palgakulu
vähenemisega tingituna kohtuniku ametikohtade ajutisest täitmata jätmisest.
2026. aasta algusest on kohtutes alaliselt täitmata 13 kohtuniku ametikohta, neist 11 kohta
esimeses astmes ning 2 kohta teises astmes. Kuna valdavat osa esimese astme konkursse pole
31.03.2026 seisuga välja kuulutatud ning kohtunikukoha täitmine võtab aega kuni 9 kuud, siis
hindavad kohtud 2026. aasta kohtunike palgafondi ülejäägiks umbes 1,2 mln eurot, mis
võimaldab katta RKAS-i remondikomponendist tekkinud täiendava kärpe. Kohtutega seoses
tuleb rõhutada, et riigieelarves ette nähtud n-ö piirmäärata kulude, mille hulka kuulub ka
kohtunike palgakulu, osakaal kohtute eelarves on väga suur võrreldes seda liiki kulude
osakaaluga teiste asutuste kulude hulgas. See kohtute eelarvestruktuuri iseloomustav eripära
õigustab kohtute hinnangul erandi tegemist meile teada olevalt Vabariigi Valitsuses kokku
lepitud üldpõhimõttest, et piirmäärata kulude (liik 10) arvelt kärpeid ei tehta.
Juhul kui kohtud on sunnitud eelviidatud 897 323 euro suuruse kärpe tegema siiski personali-
ja majandamiskulude arvelt, kahjustab see õigusemõistmise korrakohast toimimist, tuues kaasa
vähemalt mõnd liiki kohtuasjade menetlusaegade olulise pikenemise. Asjaomane summa
võrdub 19 kohtujuristi aastapalgaga. Sellises mahus kulude vähendamisega kaasnevaks
tagajärjeks on kohtute tulemuslikkuse, so lahendatavate kohtuasjade, vähenemine mahus, mis
võrdub ligikaudu 10 kohtuniku aastase tööpanusega. Vältimaks menetlusaegade olulist
pikenemist kõigis kohtuasjades, on kohtud sellisel juhul sunnitud lisaks
tarbijakrediidilepingutest tulenevatele vaidlustele valima veel täiendavaid kohtuasjade liike,
näiteks au teotamine ja teised väiksema sotsiaal-majandusliku mõjuga kohtuasjad, mille
lahendamine, sh kohtunikule menetlemiseks jagamine, jääb ootele kuni kohtul olemasolev
ressurss on nende menetlemiseks piisav. Ressursi vähenemisest põhjustatud negatiivne jõudlus
on pikaajalise mõjuga probleem, avaldudes lahendamata asjade jäägi suurenemises ning
pikenevates menetlusaegades mitmete aastate jooksul.
Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks palume leida võimalus RKAS-i
remondikomponendi vähendamisest tekkinud 2026. aasta täiendava kärpe katmiseks kohtunike
palgafondi ülejäägist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees
Tiina Pappel, Tartu Ringkonnakohtu esimees
Priit Kama, Viru Maakohtu esimees
Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees
Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees
Indrek Nummert, kohtunik Pärnu Maakohtu esimehe ülesannetes
Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees
Ene Andersen, Tartu Halduskohtu esimees
Hans Moks, kohtudirektor
Tiina Ereb, kohtudirektor