Pöördumine

-864235 -144145 0 0 EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS {regDateTime} nr {regNumber} Terviseameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel. peatükk Ü ldsätted § 1. T erviseamet i staatus (1) Terviseamet (edaspidi amet ) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mi llel on juhtimisfunktsioon ning mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Amet esindab om a ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Health Board . § 2. Ameti pitsat ja sümboolika (1) Ametil on väik e se riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat . (2) Ametil on oma sümboolikaga dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. Ameti dokumendiplankidel kasutatakse väik e se riigivapi kujutist. § 3. Ameti eelarve Ametil on oma eelarve ja ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. § 4. Aruandekohustuslikkus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud korras suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 5. Asukoht Ameti asukoht on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad määrab ameti peadirektor. peatükk T egevusvaldkonnad ja ülesanded § 6. Ameti tegevus valdkonnad ja ülesanded (1) Ameti tegevuse eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat järgmistes tegevusvaldkond ades : 1) tervishoi d ; 2) nakkushaigus te epidemioloogia ; 3) t ervis ele ohutu keskkond ; 4) kemikaaliohutus; 5) meditsiiniseadmete ohutus ; 6) tervishoiusüsteemi toimepidevus kriiside k s. (2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi ülesandeid: 1) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid; 2 ) annab oma pädevuse piires haldusakte ja viib läbi toiminguid ; 3) koostab tegevusvaldkonna piires olukorra ülevaateid, ohuprognoose ja juhiseid ; 4 ) teeb oma tegevusvaldkonnas riiklikku ja haldus järelevalvet , viib läbi väärteomenetlusi ja kohaldab riiklikku sundi ; 5 ) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustega sätestatud korras; 6 ) annab õigusaktidega ettenähtud juhtudel lube, kooskõlastusi ja hinnanguid vastavalt oma p ädevusele; 7 ) lahendab isikute avaldusi , taotlusi ja kaebusi ning nõustab isikuid ameti t egevusvaldkondadega seotud küsimustes; 8 ) avalikustab õigusaktidega ettenähtud teabe ja tagab ametile teatavaks saanud ärialase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist ; 9 ) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 1 0 ) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning avalikkusega; 1 1) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega sätestatud korras või ministri korraldusel; 1 2 ) täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul infosüsteemi ja andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid; 13 ) esindab oma pädevuse piires ametit kohtus; 14 ) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigu saktide st tulenevaid ülesandeid . peatükk S truktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 7 . Ameti struktuur (1) Ameti peamisteks struktuuriüksusteks on osakonnad ja laborid. Osakonna koosseisu võivad kuuluda keskused . ( 2 ) Peadirektori ja peadirektori asetäitja otseses alluvuses võivad olla teenistuskohad, mis ei k uulu ühegi struktuuriüksuse koosseisu. § 8 . Osakonnad (1) Ameti struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad: 1) nakkushaiguste epidemioloogia osakond; 2 ) keskkonnatervise osakond; 3 ) kemikaaliohutuse osakond; 4 ) meditsiiniseadmete osakond; 5) tervishoiu teenuste osakond; 6) tervishoiu kriisideks valmisoleku osakond; 7) mürgistusteabe osakond; 8 ) P õhja regionaalosakond; 9 ) Lõuna regionaalosakond; 10 ) Ida regionaalosakond; 11 ) Lääne regionaalosakond ; 12) analüüsi- ja arendusosakond; 1 3 ) personaliosakond; 1 4 ) õigusosakond; 1 5 ) kommunikatsiooniosakond; 1 6) üldosakond . ( 2 ) Nakkushaiguste epidemioloogia osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste ennetamise, seire , tõrje , epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise tegevuste korraldamine ning nakkushaiguste valdkonda reguleerivates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. ( 3 ) Keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on vee , toodete, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringu te ja füüsikalistest ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine . ( 4 ) Kemikaaliohutuse osakonna põhiülesanneteks on kemika alide turustamiseelsete tegevuste korraldamine, biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, detergentide turustamiseks erandi te taotluste menetle mine ning kemikaalide alal liikmesriigi pädeva asutuse ülesannete täitmine . ( 5 ) Meditsiiniseadmete osakonna põhiülesanneteks on nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine, meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja m editsiiniseadmete le kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. (6) Tervishoiu teenuste osakonna põhiülesanneteks on kiirabiteenuse osutamise korraldamine, tervishoiu teenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ning tervishoiu töötajate registreerimi n e ja kutsekvalifikatsiooni tunnustami n e . (7) Tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna põhiülesan d eks on tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine. (8) Mürgistusteabe osakonna põhiülesanneteks on mürgistus teabe kogumi s e ja töötlemi s e tagamine , selle edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele , antidootide nomenklatuuri, koguste ja jaotuse määramine ning antidootide varu kohta tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni tagamine . ( 9 ) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide ning ameti antud haldus aktide rakendamine enda haldusterritooriumil, sh riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ja haldussunni kohaldamine , väärteomenetluse läbiviimine ning ennetus- ja nõustamistegevus lähtuvalt ameti koostatud juhenditest . (10) Analüüsi- ja arendus osakonna põhiülesanneteks on ameti protsesside ja infotehnoloogilise arendusvajaduse kirjeldamise ja analüüsi ning strateegilise planeerimise koordineerimine ja korraldamine . ( 1 1 ) Personaliosakonna põhiülesanneteks on ameti personalipoliitika k ujundamine ja elluviimine ning personalitöö koordineerimine . ( 1 2 ) Õigusosakonna põhiülesanneteks on ameti tegevuse, sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine, õigusloomes osalemine ning ameti esindamine õiguslikes vaidlustes. (1 3 ) Kommunikatsiooni osakonna põhiülesanneteks on ameti eesmärkide saavutamise toetamiseks professionaalse sise- ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. (1 4 ) Üldosakonna põhiülesanneteks on a meti t ugifunktsioonide täitmine asjaajamise, dokumendi halduse , kliendihalduse ja arhiivitöö korraldami s e, riigivara haldami s e , töökeskkonna kujundamise, hangete korraldamise , finantsarvestuse ja eelarvestamise korraldamise valdkonnas . § 9 . Laborid (1) Ameti struktuuriüksuseks on rahvatervise labor. Rahvatervise labori koosseisu võivad kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. (2) Rahvatervise labori põhiülesanneteks on rahvatervise ohutuse vallas nakkushaiguste, keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramine ning labori analüüsivõimekuse tagamine. § 1 0 . Struktuuriüksuste põhimäärused Struktuuriüksuste täpsemad ülesanded , pädevus ja juhtimi s e korraldus sätestatakse nende põhimäärustes, mille kinnitab peadirektor. peatükk J uhtimise korraldus § 1 1 . Peadirektor (1) Ameti t juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. (2) Peadirektori äraolekul asendab teda ministri või kantsleri määratud peadirektori asetäitja või struktuuriüksuse juht . (3) Peadirektor: 1) juhib a meti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmi st; 2) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 3) esinda b ametit oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires ning võib samas piires volitada ameti teenistujaid ametit esindama; 4 ) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ametis; 5 ) teostab teenistuslikku järelevalvet seadusega määratud ulatuses; 6 ) kehtestab ameti teenistuskohtade koosseisu ; 7 ) sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud ning nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ; 8 ) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks ameti tulude ja kulude eelarve ning va stutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest ; 9 ) kinnitab ameti tööplaanid ning tulude ja kulude alaeelarved; 10 ) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 1 1 ) tagab ameti tegevusvaldkondade arendamise kaudu kvaliteetse teenuse osutamise; 1 2 ) valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid; 1 3 ) annab vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju; 1 4 ) sõlmib ameti nimel lepinguid ning võib samas piires volitada ameti teenistujaid lepinguid sõlmima ; 15) kaasab ameti pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks eksperte; 1 6 ) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 1 7 ) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirjaga. § 12 . Peadirektori asetäitja Ameti koosseisus on kuni k olm peadirektori asetäitja ametikoht a , kes alluvad vahetult peadirektorile . Peadirektori asetäitja vastutusvaldkonna määrab peadirektor. (2) Peadirektori asetäitja äraolekul asendab teda peadirektori määratud teine peadirektori asetäitja või struktuuriüksuse juht. (3) Peadirektori asetäitja: 1) juhib talle alluvate struktuuriüksuste tööd; 2) koordineerib ja suunab oma vastutusvaldkonna tegevusi; 3) vastutab oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste ülesannete täitmise eest; 4 ) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks vastavas valdkonnas; 5) vastutab oma vastutusvaldkonna eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise eest ; teeb peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri ja koosseisu kohta ning oma vastutusv aldkonna korraldamiseks; esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires; teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning avalikkusega; täidab muid peadirektori poolt määratud ülesandeid. (4) Peadirektori asetäitja vastutusvaldkonnad, täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja kohustused määratakse peadirektori asetäitja ametijuhendis. § 1 3 . Struktuuriüksuse juht Struktuuriüksuse juht juhib struktuuriüksust ning korraldab selle ülesannete täitmist. Struktuuriüksuse juhi täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja kohustused määratakse struktuuriüksuse juhi ametijuhendis. peatükk K omisjonid, nõukogud ja töörühmad § 1 4 . Komisjonid , nõukogud ja töörühmad (1) Peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone , nõukogusid ning töörühmi (edaspidi komisjon) . (2) Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste või teenistujate poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. § 1 5 . Komisjoni moodustamine (1) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed , ülesannete täitmise tähtajad ja muud vajalikud tingimused . (2) Komisjoni liikmeks võib määrata väljastpoolt ametit muid isikuid nende nõusolekul. Kui tegemist on teise riigi ameti asutuse või riigi ametiasutuse hallatava asutuse ametniku või töötaja ga, on isiku komisjoni liikmeks määra misel lisaks vajalik teise asutuse juhi nõusolek. peatükk Ü mberkorraldamine ja lõpetamine § 1 6 . Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. peatükk R akendussätted § 1 7 . M ääruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ . § 1 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 20 23 . a. 0 6 .1 2 .2022. a Sotsiaalministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kehtiv Terviseameti põhimäärus on kehtestatud aastal 2009 ning vajab tulenevalt ameti juhtimiskorralduse muutumisest olulisel määral uuendamis t. Uu e põhimäärusega muudetakse ameti struktuuri, mis võimaldab tõhustada ameti sisu- ning tugivaldkondade juhtimist ning täiendatakse ja täpsustatakse ametis täidetavate ülesannete sõnastust. Eelnõu on ette valmistanud T erviseameti jurist Ragne Tsäkko (794 3500, [email protected] ) koostöös Terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaare , tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemetsa , finantsjuht Olga Galaburda, peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ning peadirektor Birgit Laoga . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 . Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Terviseameti kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva valits us asutuse staatus on jätkuvalt sama. Eelnõu § 2 . Paragrahvis 2 sätestatakse, et ametil on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat. Samuti kasutab amet oma sümboolikaga dokumendiplanke, kus on kasutatud väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplankide kasutamise kord on reguleeritud ameti teabehalduse korra s . Eelnõu § 3 . Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Terviseameti kui valitsusasutuse kulud kaetakse riigieelarvest ning ameti eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 4 . Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees. Eelnõu § 5 . Kehtivas põhimääruses on sätestatud ameti asukoht aadressi täpsusega. See ei ole otstarbekas , sest tooks ameti postiaadressi igakordsel muutumisel kaasa täiendava halduskoormuse põhimääruse muutmise vajaduse näol. VVS § 42 lõike 2 punkt i 1 kohaselt peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma valitsusasutuse asukoht. Säte ei nõua, et asukoht peaks olema määratud postiaadressi täpsusega, seetõttu pole postiaadressi lisamine ameti põhimäärusesse ka vajalik. Praktikas on enamuse valitsusasutuste asukoht sätestatud nende põhimäärustes kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Eelnõu § 5 teine lause sätestab, et ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad määrab ameti peadirektor. Terviseametil on käesoleval hetkel 15 erinevas asukohas paiknevat üksust või esindust. Arvestades igakordsel asukoha muutmisel tekkivat h alduskoormus t, ei ole otstarbekas sätestada nende asukoh ad struktuuriüksuse põhimääruse tasandil . Asukoh a määramise pädevus on peadirektoril , kes võib üksuste ja esinduste asukohad määrata ka muu dokumendi, kui struktuuriüksuse põhimäärusega . Eelnõu 2. peatükk. Tegevusvaldkonnad ja ülesanded Eelnõu § 6. Punktis 1 s ä t est atakse uues sõnastuses ameti tegevusvaldkonnad . Am et i ülesandeks on ellu vii a tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele osutatud rahvastiku tervise poliitikat järgmistes valdkondades : t ervishoi d; nakkushaiguste epidemioloogia – senine sõnastus „nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje“ on asendatud mõistega „ nakkushaiguste epidemioloogia“, mis annab paremini edasi ameti nakkushaigustega seonduva te tegevus t e sisu ; tervisele ohutu keskkond – kehtivas põhimääruses ameti tegevusvaldkonnana toodud mõiste „keskkonnatervis“ on ebatäpne ning ebaselge, mis tõttu on tegevusvaldkonna sõnastust muudetud ja asendatud mõistega „tervisele ohutu keskkond“; meditsiiniseadmete ohutus ; tervishoiusüsteemi toimepidevus kriisideks – arvestades vajadust tõhustada kriisideks valmisolekut , on otstarbekas tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine sätestada põhimääruses eraldiseisva ameti tegevusvaldkonnana . Punktis 2 määratletakse ülesanded, mida amet täidab punktis 1 nimetatud tegevusvaldkondades. Erinevalt kehtivast põhimäärusest sätestatakse k äesoleva s punkti s ülesanded, mida a met täidab kõigi tegevusvaldkondade üleselt ning täpsemad sisulised ülesanded määratletakse eelnõu paragrahvis 8 struktuuriüksuste täpsusega. Eelnõu 3 . peatükk. Struktuur ja struktuuriüksuste põhi ülesanded Eelnõu § 7. Punktis 1 sätestatakse ameti struktuuri kuuluvate eraldiseisvate struktuuriüksuste loetelu: osakonnad ja laborid. Osakonna koosseisu võivad väiksema struktuuriüksusena kuuluda keskused. Eraldiseisva struktuuriüksusena kaotatakse põhimääruses t mõiste „ talitus “ . P raktikas on osutunud keeruliseks üksustena osakonna ning talituse eristamine . Seetõttu ei ole selguse ja konkreetsuse huvides otstarbekas ameti peamiste struktuuriüksustena põhimääruses ette näha sisuliselt sünonüümidena talitust , mis ei kuulu osakonna koosseisu, vaid allub vahetult peadirektorile, ning osakonda . Mõlemad struktuuriüksused kannavad sama rolli, seetõttu on mõistlik kasutada ühtse mõistena nimetust „ osakond “ . Võimalus jääb osakonna koosseisu väiksema struktuuriüksusena luua keskusi , mis küll täidab osakonna pädevusse kuuluvaid ülesandeid, kuid moodustab juhtimise mõttes eraldiseisva üksuse. Seoses talituse kui eraldiseisva struktuuriüksuse kaotamisega likvideeritakse ameti struktuurist kommunikatsioonitalitus, mis muudetakse kommunikatsiooniosakonnaks ning kvaliteeditalitus, mille teenistujad liiguvad peadirektori otsealluvusse . Samuti kaotatakse põhimäärusest ameti struktuuriüksusena ravimiladu tulenevalt 0 1. 01. 2023. a jõustuvast tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatus t est, mille tulemusena seni Terviseameti pädevusse kuulunud ülesanded, mida täitis ravimiladu ( antidootide varu moodustamine, selle kasutamiseks andmine, kasutamise ning mahakandmise ja selle dokumenteerimise tagamine ning riigihangete alusel hangitud immuunpreparaatide jaotamine, säilitamine ja veo ning külmahela toimimise tagamine ) lähevad üle Eesti Haigekassale (EHK). Ühtlasi antakse EHK- le üle ka ravimite varu d. Lähtuvalt nimetatud ülesannete üleandmise st ei ole Terviseametil enam vajalik ravimilao näol eraldiseisv a struktuuriüksus e olemasolu . Punkti 2 kohaselt võivad peadirektori ning peadirektori asetäitja otsesesse alluvusse kuuluda ka üksikud teenistuskohad, mis ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus. Eelnõu § 8. Punktis 1 loetletakse ameti struktuuri kuuluvad osakonnad, mida on kokku 1 6 . Kehtivas põhimääruses on osakondi 10. Eelnõu kohaselt lisanduvad ameti struktuuri järgmised osakonnad: Seni n e tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakon d jaguneb k a heks eraldiseisva ks struktuuriüksus eks : tervishoiu teenuste osakon naks ja tervishoiu kriisideks valmisoleku osakon naks . Mürgistusteabe osakond, mis moodustatakse seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskuse baasil . P ersonaliosakond, mis luuakse seni peadirektori vahetusse alluvusse kuulunud personalijuhi ning üldosakonna koosseisu kuulunud personalispetsialistide koosseisus. Osakonna loomine võimaldab operatiivsemalt kujundada ja rakendada ameti personalipoliitikat ning korraldada personalitööd. Õigusosakond, mis koondab seni peadirektori vahetusse alluvusse kuulunud õigusnõuniku ja juristid. Õigusosakonna loomine võimaldab tõhusamalt ko rraldada ameti õigusvaldkonna teenistujate tööd ning tagada ameti tegevuse õigusliku kvaliteedi. Analüüsi- ja arenduskeskus nimetatakse ümber analüüsi- ja arendusosakonnaks. Kommunikatsioonitalitus nimetatakse ümber kommunikatsiooniosakonnaks. Terviseameti uus struktuur joonisena on seletuskirja lisa 1. Punkt 2. Senine nakkushaiguste osakond nimetatakse ümber nakkushaiguste epidemioloogia osakonna ks. Osakonna põhiülesandeks on nakkushaiguste ennetamise, seire, tõrje, epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise tegevuste korraldamine , mis hõlmab endas ka kehtivas põhimääruses sätestatud nakkushaiguste registri pidamise, nakkushaiguste levikutendentside määramise ja hindamise ning rahvusvaheliste funktsioonide täitmise kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seoses. Kehtivas põhimääruses osakonna ülesande na sätestatud immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine antakse alates 0 1. 01. 2023. a tulenevalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatustest üle Eesti Haigekassale. Punktis 3 sõnastatakse ümber keskkonnatervise osakonna põhiülesanded. Kehtivas põhimääruses on osakonna ülesanneteks kehtestatud oma valdkonnas kogutud teabe analüüsimine ning terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. Nimetatud sõnastus on üldine ning mitmeti ebatäpne. Seetõttu sõnastatakse uues põhimääruses osakonna ülesanded täpsemalt ja konkreetsemalt: vee, toodete, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringute ja füüsikalistest ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Punktis 4 konkretiseeritaks e kemikaaliohutuse osakonna põhiülesandeid, milleks on kemika alide turustamiseelsete tegevuste korraldamine, biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine , detergentide turustamiseks erandite taotluste menetlemine ning kemikaalide alal liikmesriigi pädeva asutuse ülesannete täitmine. Seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskus moodustab eraldi seisva mürgistusteabe os akonna, mistõttu mürgistusteabe alaste ülesannete täitmine ei kuulu enam kemikaaliosakonna pädevusse. Punktis 5 täpsustatakse meditsiiniseadmete osakonna põhiülesandeid . Meditsiiniseadmete k ohta kehtivatele nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine hõlmab endas ka meditsiiniseadmete turule laskjate ja ohujuhtumite andmekogu pidamise , ohujuhtumite menetlemi s e , meditsiiniseadmete klassifitseerimisega seotud vaidluste lahendamise ning järelevalve käigus meditsiiniseadmete kohta kogutud teabe analüüsimi s e , mistõttu ei ole nimetatud ülesandeid eraldiseisvana vajalik põhimääruses välja tuua. Osakonna ülesanneteks on veel meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja meditsiiniseadmetele kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. Punktis 6 sätestatakse uue tervishoiuteenuste osakonna põhiülesanded. Osakond moodustat akse ühe osana senise st tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna st ning osakonna ülesanneteks on k iirabiteenuse osutamise korraldamine, tervishoiu teenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine, tervishoiu töötajate registreerimi n e ja kutsekvalifikatsiooni tunnustami n e . Punkt 7 määratleb loodava t ervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna põhiülesande d. Osakond moodustatakse ühe osana senisest tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnast ning osakonna ülesanneteks on tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine, sh tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine, riigi tervishoiuvaru moodustamise ja uuendamise korraldamine . Punkt 8 . Mürgistusteabe osakond luuaks seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskuse baasil. O sakon n a põhiülesanneteks on mürgistusteabe kogumise ja töötlemise ning elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele mürgistusalase teabe edastamise tagamine , mis hõlmab muu hulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldami s e ja ööpäevaring s e nõustami s e . Samuti antidootide nomenklatuuri, koguste ja jaotuse määramine ning antidootide varu kohta tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni tagamine . Punktis 9 on kirjeldatud ameti regionaalosakondade põhiülesanded. Nimetatud osakondade roll on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide ning ameti enda poolt väljaantud haldusaktide rakendamine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab eelkõige riikliku ja haldusjärelevalve (sh majandustegevuse järelevalve) tegemise ja haldussunni kohaldamise, väärteomenetluse läbiviimise, aga ka ennetus- ja nõustamistegevuse. Punktis 10 sätestatakse analüüsi- ja arendusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti protsesside ja infotehnoloogilise arendusvajaduse kirjeldamise ja analüüsi ning strateegilise planeerimise koordineerimine ja korraldamine . Nimetatud ülesan n e te raames kogub osakond ka korrapäraselt ameti andmeid, salvestab neid ühtsel kujul, koordineerib analüüsi ja visualiseerimist ning tagab andmekvaliteedi. Punktis 11 kehtestatakse loodava personaliosakonna ülesanded, milleks on ameti personalipoliitika kujundamine , arendamine ja rakendamine ning ameti personalitöö koordineerimine , mis hõlmab endas muuhulgas töö- ja teenistussuhete korraldamise, värbamistegevuse, uute teenistujate sisseelamise korraldamise, teenistujate koolitustegevuse, tunnustamise, motivatsiooni ja mentorluse korraldamise. Punktis 1 2 kehtestatakse loodava õigusosakonna ülesanded, milleks on ameti tegevuse, sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine, õigusloomes osalemine ning ameti esindamine õiguslikes vaidlustes. Nimetatud ülesanded hõlmavad muuhulgas ameti teenistujate õigusalast nõustamist, ameti õigus- ja haldusaktide, lepingute ning muude dokumentide koostamist või koostamisel osalemist ning nende õiguspärasuse tagamist, ameti tegevusega seotud õigusaktide eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistamist või ettevalmistamisel osalemist, ametile kooskõlastamiseks saadetud määruste ja seaduseelnõude arvamuse andmise korraldamist, vaidemenetluste läbiviimist või läbiviimise koordineerimist. Punkt 1 3 reguleerib kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded, milleks on sarnaselt senise kommunikatsioonitalituse ülesannetega ameti eesmärkide saavutamise toetamiseks professionaalse sise - ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. Nimetatud ülesanded hõlmavad ka ameti sise - ja välisveebi ning sotsiaalmeediakanalite haldamist. Punktis 1 4 määratletakse üldosakonna põhiülesanded. Seoses eraldiseisva personaliosakonna loomisega ei täida üldosakond enam personalitööga seonduvaid ülesandeid. Jätkuvalt on üldosakonna ülesanneteks asjaajamise, dokumendihalduse ning arhiivitöö korraldamine. Haldusvaldkonna koordineerimisel täidab üldosakond riigivara haldamise, hangete korraldamise ning nõuetelevastava töökeskkonna kujundamise ülesandeid. Finantsvaldkonna ülesannetest tegeleb üldosakond finantsarvestuse ja eelarvestamisega. Üldosakonna ülesannete hulka lisandub üle- ametilise kvaliteetse klienditeeninduse ja -halduse tagamine, mis sisaldab endas nii tugiteenuste osas sisekliendi teenindamist kui ka väliskliendi teenindamist näiteks laborite tegevuse osas. Samuti saab üldosakonna uueks funktsiooniks laiapõhjalise kõnekeskuse võimekuse loomine ning tagamine. Eelnõu § 9. Üheks ameti struktuuriüksuseks on labor, mis käesoleva eelnõu kohaselt hakkab kandma nime rahvatervise labor . Labori koosseisu võivad kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Rahvatervise labor hõlmab endas k äesoleval hetkel k ahte funktsionaalset laborit: nakkushaiguste labor ja kesklabor . Rahvatervise labori p õhiülesanneteks on rahvatervise ohutuse vallas nakkushaiguste, keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramine ning labori analüüsivõimekuse tagamine. Eelnõu § 1 0 . Kõigi ameti eraldiseisvate struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, nende pädevus ning struktuuriüksuse juhtimise korraldus sätestatakse peadirektori poolt kinnitatavas struktuuriüksuse põhimääruses. Eelnõu 4 . peatükk. Juhtimise korraldus Eelnõu § 1 1 . Paragrahvis 1 1 sätestatakse ameti peadirektori pädevus, peamised ülesanded ning asendamise kord. Punkti 1 kohaselt juhib ametit peadirektor. Peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. Punktis 2 sätestatakse peadirektori asendamine. Peadirektorit võib asendada nii peadirektori asetäitja kui vajadusel ka mõne struktuuriüksuse juht. Punktis 3 loetletakse peadirektori pädevusse kuuluvad ülesanded . Võrreldes kehtiva põhimäärusega on ülesandeid täpsustatud alljärgnevalt: Punkti 3.1. kohaselt juhib peadirektor ameti tööd. Ametis on kolm peadirektori asetäitja kohta, mistõttu on nimetatud punkti täpsustatud osas, et peadirektor korraldab kas ise või asetäitja kaudu ameti tegevust ning ülesannete täitmist. Punktis 3. 3 . sätestatakse peadirektori õigus ametit esindada oma pädevuse või ministrilt saadud volituste piires ning antakse peadirektorile õigus esindusõigust samas piires ka edasi volitada ameti teenistujatele. Punktis 3.4. on lisatud ülesanne, mille kohaselt peadirektor tagab ametis sisekontrollisüsteemi rakendamise. Punkti 3.6. kohaselt kehtestab peadirektori ameti teenistuskohtade koosseisu. Kaotatud on nõue kehtestada koosseis ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires . Nimetatud nõue piirab ameti otsustusõigust ja -võimalust ameti ülesannete täitmiseks vajaliku inimressursi planeerimisel ning tekitab ebaotstarbeka halduskoormuse . Arvestades , et vajalik k u tööjõu du on võimalik planeeri da üksnes rahaliste vahendite olemasolul ning peadirektor vastutab ameti eelarvevahendite täpse ja otstarbeka täitmise eest, siis seeläbi on tagatud kontroll teenistuskohtade otstarbeka loomise üle. Punkti 3.7. on täiendatud lisaks ametisse nimetamise õigusega isiku rolli täitmisele ka tööandja ülesannete täitmise rolliga . Peadirektor mitte ainult ei nimeta ametisse ja vabasta ametist ametnikke, vaid ka sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud töölepinguliste töötajatega. Punkti 3.8. sõnastust on täpsustatud ameti eelarve kinnitamisega seonduvalt. Peadirektori pädevuses on esitada ministrile kinnitamiseks ameti tulude ja kulude eelarve. Kinnitatud eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest vastutab peadirektor. Punkti 3.12. on lisatud ülesanne, mille kohaselt peadirektor valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid. Riigivara seaduse kohaselt teostab volitatud asutus riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses, seega on peadirektoril volitatud asutuse juhina ameti valduses oleva riigivara puhul õigus ja kohustus täita riigivara valitseja ülesandeid (vallata, kasutada ja käsutada vara). Punkti 3.14. on täiendatud lepingute allkirjastamise osas volituse andmise õigusega ameti teenistujatele. Arvestades ametis sõlmitavate lepingute suurusjärku, ei ole mõistlik nõuda kõigi lepingute allkirjastamist peadirektorilt, vaid on otstarbekas jätta sõltuvalt vajadusest lepingute teenistujatele allkirjastamiseks esitamise volitamise võimalus. Kehtiva põhimäärusega võrreldes on eemaldatud peadirektori ülesannetest säte, mille kohaselt peadirektor omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel . Nimetatud säte ei ole enam ajakohane ning praktikas seda ei rakendata. Eelnõu § 1 2 . Punktis 1 nähakse ette võimalus luua ameti koosseisu kuni kolm peadirektori asetäitja ametikohta , kes alluvad vahetult peadirektorile . Milliseid ameti tegevusvaldkondi vastav peadirektori asetäitja kureerib, on peadirektori pädevusse kuuluv otsustus. Punkt 2 sätestab peadirektori asetäitja asendamise korralduse. Peadirektori asetäitja asendaja määrab peadirektor ning asendaja võib vastavalt vajadusele ja konkreetsele olukorrale olla kas teine peadirektori asetäitja või mõne struktuuriüksuse juht. Punktis 3 sätestatakse peadirektori asetäitja ülesanded, mis on sisuliselt samad kehtivas põhimääruses sätestatuga : peadirektori asetäitja juhib oma alluvate struktuuriüksuste tööd ja vastutab nende ülesannete täitmise eest, koordineerib ja suunab oma vastutusvaldkonna tegevusi, teeb peadirektorile ettepanekuid eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks oma valdkonnas, esindab ametit oma vastutusvaldkonna piires. Punktis 3.6 . on muudetud peadirektori asetäitja vastutusvaldkonna teenistujatega seonduvat regulatsiooni , mille sõnastus kehtivas põhimääruses ei ole ajakohane. Uue sõnastuse kohaselt on peadirektori asetäitjal õigus teha peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri ja koosseisu kohta ning oma vastutusvaldkonna korraldamiseks. Uuena on lisatud punkti 3.8. peadirektori asetäitja ülesanne teha koostööd teiste asutuste, organisatsioonide ja avalikkusega. Arvestades peadirektori asetäitja laialdast esindusfunktsiooni, on seesuguse ülesande sätestamine põhimäärusesse põhjendatud. Punktis 4 nähakse ette peadirektori asetäitjale ametijuhendi kehtestamise kohustus, milles määratakse peadirektori asetäitja täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja vastutus. Eelnõu § 1 3 . Punkt 1 sätestab struktuuriüksuse juhi funktsiooniks struktuuriüksuse juhtimise ja selle ülesannete täitmise korraldamise. Põhimääruses täpsemalt struktuuriüksuse juhiga seonduvalt tema ülesandeid, pädevust, õigusi ja vastutust ei reguleerita, vaid käesoleva paragrahvi punkt i 2 kohaselt sätestatakse nimetatud asjaolud struktuuriüksuse juhi ametijuhendis. Eelnõu 5 . peatükk. Komisjonid , nõukogud ja töörühmad Kehtiva põhimääruse kohaselt on peadirektoril õigus moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrata nende ülesanded ja töökord. Uues põhimääruses on nimetatud ülesanded toodud eraldiseisvalt 5. peatükki ning täpsemalt reguleeritud. Eelnõu § 1 4 . Punktis 1 antakse peadirektorile õigus moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone , nõukogusid ning töörühmi. Punktis 2 sätestatakse komisjoni , nõukogu ja töörühma õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste või teenistujate poole, et neilt saada vajalikku infot (andmeid, dokumente jm). Eelnõu § 1 5 . Punkti 1 kohaselt moodustatakse komisjon , nõukogu või töörühm peadirektori käskkirjaga. Käskkirjas võidakse määrata komisjoni , nõukogu või töörühma ülesanded, nende täitmise tähtajad, esimees ja liikmed ning muud vajalikud tingimused, mis on komisjoni , nõukogu või töörühma tegutsemiseks vajalikud. Punktis 2 sätestatakse praktikas sageli kasutatav võimalus määrata komisjoni , nõukogu või töörühma liikmeks muid isikuid väljastpoolt ametit. Selleks võib olla mõne teise riigi ameti asutuse või ametiasutuse hallatava asutuse teenistuja. Sätte kohaselt võib teise asutuse teenistujat komisjoni, nõukogu või töörühma liikmeks määrata teha üksnes teise asutuse juhi nõusolekul. Samuti võib komisj o ni , nõukogu või töörühma töösse kaasata muid kolmandaid isikuid, nt eraettevõtete töötajaid . P raktikas kasutatakse seesugust võima l ust tihti ekspertide kaasamise korral . Eelnõu 6 . peatükk. Ümberkorraldamine ja lõpetamine Eelnõu § 1 6 . Võrreldes kehtiva põhimäärusega sõnastust ei muudeta. Terviseameti kui valitsusasutuse ümberkorraldamine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Eelnõu 7 . peatükk. Rakendussätted Eelnõu § 1 7 . Uue määruse kehtestamisega on vajalik tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 0 6. 11. 2009. a määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“. Eelnõu § 1 8 . Uus p õhimäärus on planeeritud jõustuma alates 0 1. 01. 2023. a. 3 . Määruse jõustumine Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 01.0 1 .202 3 . a. Teie 05.12.2022 nr Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 06.12.2022 nr 1.2-1/22/9591-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Sotsiaalministri määruse "Terviseameti põhimäärus" eelnõu algatamine Austatud minister Terviseamet teeb ettepaneku algatada sotsiaalministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ eelnõu menetlus. Terviseamet on ette valmistanud muudatused, mis on suunatud ameti juhitavuse tugevdamisele ning kasvava tervisevaldkonna teenuseosutajate toimepidevuse ja kriisis toimetuleku toetamisele. COVID-19 aegne hädaolukorra juhtimise kogemus nii Terviseametis kui teiste kriisi juhtivate ametite poolt kinnitab püsiva kriisistruktuuri vajaduse sisseviimist. Leian, et antud lahendus võimaldab Terviseametis hoida kõrgel nii põhitegevuste kui ka toimepidevuse tugevdamise ning kriisijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu ja seletuskirja kavandid on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Lao Peadirektor Lisad: Sotsiaalministri määruse "Terviseameti põhimäärus" eelnõu Sotsiaalministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Sotsiaalministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ eelnõu seletuskirja lisa 1 Ragne Tsäkko 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574