Kokkuvõtte edastamine

Saatja: Enel Maalma <[email protected]> Saadetud: 05.12.2022 15:17 Teema: Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar lõpparuande "Tervisetehnoloogiate hindamiseprotsess ja kriteeriumid: praktikad välisriikides ja Eestis” kokkuvõte Tere Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar viis läbi uuringu „Tervisetehnoloogiate hindamise protsess ja otsustuskriteeriumid Eestis, mille eesmärk oli võrrelda tervisetehnoloogiate hindamise (TTH) protsessi Eestis välisriikide parimate praktikatega ning hinnata, kas see on kaasaegne ja kooskõlas ülemaailmsete arengutega. Samuti sooviti uuringuga anda soovitusi TTH protsessi kaasajastamiseks ning võimalike kitsaskohtade adresseerimiseks. Uuringus võrreldi hindamisprotsessi ja selles kasutatavaid otsustuskriteeriume Inglismaal, Iirimaal, Rootsis ja Eestis. Centari uuring viitab muu hulgas mitmetele kitsaskohtadele tervishoiutehnoloogiate hindamise parimates praktikates võrreldes teiste riikidega. Olulisemad järeldused uuringust * Tervisetehnoloogiate majanduslikul analüüsil kasutatakse ühe olulisema otsustuskriteeriumina kulutõhususe lävendit. See on kokkuleppeline summa, mida ühiskond on valmis maksma tervisekasu eest, mis vastab ühele kvaliteediga kohandatud eluaastale. Eestis kasutatavad TTH, sh ravimite rahastamise aluseks olevad kulutõhususe lävendid on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat, kuigi nii Eesti inimeste elatustase kui ka Haigekassa eelarve on selle aja jooksul kasvanud. * Uuringus võrreldi lävendeid, mida kasutatakse erinevates Euroopa riikides. Täna jäävad Eestis kasutatavad lävendid alla paljudes teistes riikides, sealhulgas Eestiga sarnase elatustasemega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatavatele. Enamik Euroopa riikides kasutatavaid lävendeid langeb vahe­­mikku 1 3 SKP-d per capita. Eestis kasutatav madalam lävend jääb veidi alla 1 SKP per capita taseme, kuid sama kehtib ka mitme Lääne- Euroopa riigi kohta. * Võrreldes teiste uuringus analüüsitud riikidega puudus Eestil eraldi kõrgem lävend uudsetele ravimitele ja ravimeetoditele või harvikhaigustele. * Kulutõhususe hindamisel kasutatav diskontomäär (5%) on kõrgem kui enamikus Euroopa riikides kasutatav (mida suurem see parameeter on, seda väiksema kaaluga võetakse arvesse kaugemas tulevikus tekkivaid kulusid ja tervisetulemeid). * TTH aluseks olevad juhendmaterjalid ja otsustusaluseks olevad kriteeriumid, missugustele tingimustele peab ravim vastama, on võrreldud riikide parimates praktikates põhjalikumad ja detailsemad kui Eestis Balti juhis ravimite farmako­öko­noo­mi­li­seks hindamiseks jääb erine­­va­tes olulistes aspektides liiga üldsõnaliseks. * Patsientide kaasamisel on võrreldud riikides suurem roll kui Eestis. Uuringu autorite ettepanekud * Tuleks jälgida regulaarselt lävendi muutumist SKP suhtes ja selle uuendamise vajadust. * Jälgida diskontomäära praktika arengut ning et see ei oleks kõrgem teistes valdkondades kasutatavast. * Kaaluda tasub täiendava kõrgema lävendi kehtestamist piiritletud olukordadeks, nagu on tehtud paljudes riikides. * Leida viise patsientide kaasamiseks senisest sisukamalt ja suuremal määral. * Avada Eestis hindamise aluseks olevas juhendis detailsemalt kvaliteedinõudeid tõendusmaterjalile, sh kaudsetele võrdlustele. Uuring valmis Ravimitootjate Liidu tellimusel. Raporti autorid on Sten Anspal, Janno Järve ja Marko Sõmer. Link uuringule: Lugupidamisega Enel Maalma assistent Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn reg nr 11343217 tel 617 3306 koduleht