Sisendi edastamine

Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend Sotsiaalministeeriumile Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamiseks nõukogu soovituse kohta, mis puudutab piisavat sissetulekut Haridus- ja Teadusministeeriumi tähelepanekud puudutavad eelkõige juurdepääsu kaasavatele tööturgudele ning tugi- ja esmatähtsatele teenustele . Seisukohad: Toetame kaasavatele tööturgudele ligipääsu edendamist . Leiame, et tööturg peab olema avatud kõigile inimestele, sõltumata nende puudest, vanusest või etnilisest päritolust. Nõustume, et erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele täiskasvanutele, et suunata nad võimalikult lühikese aja jooksul tagasi haridusse, koolitusse või tööturule. See on ühtlasi õige lähenemine, sest mida kauem on noor haridusest ja tööturult eemal , seda keerulisem on teda uuesti hõivesse tagasi saada . K ohustuse suunata noored võimalikult lühikese aja jooksul haridusse, koolitusse või tööturule oleme sh võtnud noortegarantii rakendamise ga . T oetame lähenemist, mis võimaldab suunata oskuste täiendamist ja ümberõpet eelkõige väheste või aegunud oskustega inimestele. Lisaks on Eestis elukestvas õppes osalemisel regionaalsed, soolised, vanuselised, rahvusepõhised lõhed, mida tuleb sihtgruppide valikul ja meetmete suunamisel samuti silmas pidada. Arvestades Eesti piiratud avalike vahendite mahtu, on eesmärgipärasem toetada ennekõike täiskasvanuid, kes vajavad ümber- ja täiendõpet kõige enam. Selgitused seisukohtadele ja kommentaarid, mis puudutavad kaasavatele tööturgudele ning tugi- ja esmatähtsatele teenustele ligipääsetavust: Eesti head juurdepääsu esmatähtsatele teenustele nagu „haridus, koolitus ja elukestev õpe“ näitab Eesti kõrge osalus elukestvas õppes. Eestis on elukestvas õppes osalemine olnud kümnendi jooksul kasvutrendis . J ätkame s iiski pingutustega, et osalus oleks veel suurem ja püüame tasandada ebaühtlust piirkondade ja sihtgruppide lõikes. Hetkel toimub uue perioodi meetmete kavandamine Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahenditest, kus täiskasvanuhariduse valdkonna rõhuasetus on täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamisel ning koolitusasutuste võimekuse suurendamine (lisaks ka õppimisvõimaluste populariseerimine ja täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine). Eraldi tegevused (meede) on kavandamisel selleks, et toetada haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomist põhi- ja üldkeskharidusõppesse ning õpingute lõpetamist. Selleks on kavas arendada e-õppe võimalusi, integreerida üldharidusõpet ja kutseoskuseid, toetada õppeasutusi õppijate leidmisel ning katkestamise vähendamisel, kaasata rohkem HEV-õppijaid tasemeõppesse. Samuti püüame leida lahendusi erisuste tasandamiseks, et rohkem võimalusi õppimiseks oleks madala sissetulekuga ja madala konkurentsivõimega täiskasvanutel. Eesti s on kõikidele soovijatele tagatud individuaalne karjäärinõustamine . See aitab tagada tööturuvajadustele vastavate koolituste valimise ja on kättesaadav ka digitaalsete vahendite abil. L isaks tasemeõppeasutustele pakub karjäärinõustamist Töötukassa, mille teenust saavad kasutada kõik soovijad, st nii töötud kui ka töötavad inimesed ja see on kõigile tasuta. Info karjäärinõustamise võimaluste kohta on küll saadaval , kuid vajab ilmselt rohkem teadvustamist ja paremini erinevate sihtrühmadeni viimist. Üldjuhul on kutse- ja kõrgharidus Eestis tasuta ning palju on ka tasuta enesetäiendamis- ja ümberõppe võimalusi, nt HTMi vahendatavad riikliku koolitustellimuse koolitused ja Eesti Töötukassa koolitused (nt „Tööta ja õpi“ programm ). Madalama haridustasemega ja väiksema õpimotivatsiooniga täiskasvanute õppesse toomiseks ning nii laiema elanikkonna kui ka madala õpimotivatsiooniga täiskasvanute teavitamiseks, hoiakute kujundamiseks ja motiveerimiseks on regulaarselt läbi viidud üleriigilisi teavituskampaaniad. Täiskasvanuõppe vajaduse teadvustamiseks ja uute õppijate leidmiseks on arendatud piirkondlikke koostöövõrgustikke sh KOV-ide , Kodukandi võrgustiku, raamatukogude jt partnerite kaasamise, teavitamise ja kogemuste vahetuse kaudu. Tasuta koolitusvõimaluste kohta jagatakse infot erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Eraldi teavitustegevused on suunanud alla seitsme aastaste laste vanematele, kes ei ole jõudnud keskhariduse omandamiseni. Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul maksab tööandja koolituse aja eest töötajale keskmist töötasu ja hüvitab kõik koolitusega seotud kulud. Töötajatel on õigus õppepuhkusele, sh tasustatud õppepuhkusele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010?leiaKehtiv" TÄKSi alusel ) . Siinkohal võib kujuneda nõrgaks küljeks praktika täismahus sooritamise nõue ja täiskasvanud õppijail on kõige keerulisem leida aega praktikaks. HTM kavandab 2023. a läbi viia õppepuhkus eid puudutava uuringu. Toetame üldises printsiibis, et sissetulekutoetus peaks katseajal või praktika ajal ja lühikese või juhusliku töö ajal säilima. Seda põhjusel, et katseaeg, praktika, juhuslik töö ei garanteeri püsivat hõivet ning lisaks ei ole praktika tihti tasustatud. Samal ajal peaks sissetulekutoetus olema seotud saadava töötuluga. Eestis on töötuna arvel olles võimalik ajutiselt töötada , säilitades teatud tingimustel ka töötu staatuse. Ohukohaks on , et seda võimalust kasutatakse ära , ning töötatakse ametlikult ajutiselt ja lisaks mitteametlikult, sh säilitades töötu staatuse ja saades lisaks tasu ümbrikupalgana. E rinevate lahenduste või lähenemiste korral peaksid lahendused toimima siiski selliselt, et need samaaegselt toetavad aga ka motiveerivad inimest ja ei karista inimest siis, kui ta hõivesse liikumisel esimesi samme astub (olgu selleks siis praktika, juhuslik töö vms). Täiendavad kommentaarid: Eestis ei kuulu täiskasvanuharidusega seonduv kohalike omavalitsuste ülesannete hulka. Koolikohustus on põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Nii on keeruline rakendada põhimõtet, et sotsiaaltoetuste (nt KOVi makstava toimetulekutoetuse) saamine oleks seotud õppimisega või sõltuv õppimisest. Samuti ei tegele KOVid täiskasvanute haridusnõustamisega. Seega ei saa haridust ja koolitust käsitleda Eestis tugiteenusena (nagu on kirjas soovituses). Ideaalis võiks individuaalne tugi hõlmata ka õpitee nõustamist. Eesti vaates on murekohaks olnud vabatahtlik tegevus . Vabatahtlik tegevus saab olla üheks stiimuliks tööturule (taas)sisenemisel . Paraku puuduvad vabatahtliku töö tegijal sotsiaalsed garantiid. Näiteks NEET-olukorras oleva noor, kes ei ole Töötukassas arvel ja kes on hõivatud regulaarse/süsteemse vabatahtliku tegevusega (mis on positiivne, sest olgugi et noor ei õpi ega tööta, siis ta on siiski hõivatud) – nendel noortel sotsiaalsed garantiid puuduvad. Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 05.12.2022 07:36 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: HTMi tagasiside nõukogu soovituse kohta, mis puudutab piisavat sissetulekut From: Anu Peljo &lt;&gt; Sent: Friday, December 2, 2022 4:16 PMTo: Eha Lannes &lt;&gt;Cc: Agni Aav &lt;&gt;; Katrin Siider &lt;&gt;; Ena Drenkhan &lt;&gt;; Ülle Kurvits Brüsselis &lt;&gt;Subject: HTMi tagasiside nõukogu soovituse kohta, mis puudutab piisavat sissetulekut Tere! Edastan Haridus- ja Teadusministeeriumi sisendi piisavat sissetulekut puudutava soovituse eelnõu osas. Vabandan hilinenud vastuse pärast. Kui sisendi osas tekib küsimusi või on vaja sõnumeid täpsustada või täiendada, võib julgesti ühendust võtta. Heade soovidega Anu Anu Peljo Eurokoordinatsiooni juht Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkondHaridus- ja Teadusministeerium tel 735 0197| mob 56677875 | |