Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine

Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eesmärk on täiendada kutsehaiguste loetelu töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigustega. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-s 91. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Maandamata töökeskkonna ohutegurid võivad töötajatel põhjustada tööga seotud haigestumisi, sh kutsehaigestumisi. Kehtiv kutsehaiguste loetelu ei hõlma psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi, mistõttu ei võimalda kehtiv õigus lugeda psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigust kutsehaiguseks. Seetõttu ei ole töötajal näiteks ka õigust tööandjalt hüvitist nõuda, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist. Seetõttu lisatakse määrusega kutsehaiguste loetellu järgmised töökeskkonna psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigused: 1) posttraumaatiline stressihäire ning 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (626 9805, [email protected]). Määruse mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna endine analüütik Ester Rünkla. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrust nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ (RTL 2005, 51, 722). Määruse muudatused tulenevad Riigikogus 26. oktoobril 2022 vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadusest (615 SE). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist.  2 Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse kutsehaiguse mõiste sisu psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigustega. Lisaks parandatakse sätte sõnastust keeleliselt, tagamaks sätte üheselt mõistetavus ja õigusselgus. Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguste kutsehaiguste loetellu lisamise vajadust põhjendatakse järgmises muutmispunktis (vt määruse § 1 punkt 2). Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse kutsehaiguste loetelu psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigustega. Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega ning erinevate töötegemise viisidega (näiteks kaugtöö), mistõttu on oluline pöörata tähelepanu töötajate psühhosotsiaalsele töökeskkonnale. Erinevad psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas võivad põhjustada tööstressi ning mõjutada töötajate vaimset ja füüsilist tervist, mistõttu on oluline hinnata nende mõju töötajale ning rakendada meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on TTOS § 91 kohaselt õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandja kohustus on hinnata psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevaid riske töötaja tervisele ning rakendada asjakohased abinõusid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Maandamata töökeskkonna ohutegurid võivad töötajatel põhjustada tööga seotud haigestumisi, sh kutsehaigestumisi. Kutsehaigestumiseks loetakse haigestumist, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, tuvastades põhjusliku seose töötaja terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite vahel. Kutsehaigust ei diagnoosita, kui töötervishoiuarst ei ole veendunud inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Kutsehaiguse diagnoosimine on pikk ja põhjalik protsess. Töötervishoiuarst kogub põhjaliku info töökeskkonna ja töötingimuste kohta ning töötaja terviseseisundi kohta, sh vesteldakse töötajaga, et selgitada välja võimalikud eraelulised tegurid, mis võisid põhjustada terviseprobleeme. Kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik töötaja praegused ja varasemad töökohad ja tööandjad ning erinevates töökohtades töötamise aja, mis võis mõjutada kutsehaiguse väljakujunemist. Töötervishoiuarstidel on ligipääs inimese terviseandmetele tervise infosüsteemis. Kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik tervise infosüsteemis olevad andmed inimese terviseseisundi kohta. Varasemate andmete saamiseks, mida tervise infosüsteemi kantud ei ole (enne 2008. aastat) on töötervishoiuarstil õigus saada väljavõte inimese tervisekaardist, mille ta saab perearstilt. Lisaks teostab töötervishoiuarst vajalikud uuringud ja analüüsid, et saada ammendav info inimese terviseseisundi kohta. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata, kas inimese terviseprobleeme on põhjustanud töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid või muud stressiallikad (näiteks eraelulised probleemid). Kehtiv kutsehaiguste loetelu ei hõlma aga psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi, mistõttu ei võimalda kehtiv õigus lugeda psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigust kutsehaiguseks. Seetõttu ei ole töötajal näiteks ka õigust tööandjalt hüvitist nõuda, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse määrusega kutsehaiguste loetelu psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigustega. Kutsehaiguste loetellu lisatakse esiteks posttraumaatiline stressihäire. Kutsehaiguste loetelu täiendamisel on lähtutud Rahvusvahelise  3 Tööorganisatsiooni (International Labour Office, ILO) soovitusest kutsehaiguste loetelu kohta.1 Viidatud ILO soovituses on posttraumaatiline stressihäire kutsehaigusena samuti nimetatud. Posttraumaatiline stressihäire tekib seoses läbielatud traumaga, näiteks vägivald, õnnetus, avarii, looduskatastroof jms. Sellistest sündmustest võivad oma töö iseloomu tõttu olla enim mõjutatud näiteks politseinikud, kiirabitöötajad, tuletõrjujad, rongi- ja autojuhid jms töötajad. Posttraumaatiline stressihäire diagnoositakse üldjuhul siis, kui sellele iseloomulikud sümptomid on kestnud üle kuu aja ning need häirivad oluliselt inimese elu ja toimetulekut. ILO soovituses on jäetud kutsehaiguste loetelu lahtiseks. Sarnaselt on ka määrusega kavandatud jätta psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud kutsehaiguste loetelu lahtiseks, mistõttu lisatakse teise punktina loetellu „muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid“. See annab töötervishoiuarstile võimaluse põhjendatud juhul diagnoosida kutsehaigus ka muude haigusseisundite puhul, kui on tuvastatud põhjuslik seos haigestumise ja töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri vahel. Analoogselt on kehtivas kutsehaiguste loetelus ka teistest töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste nimekiri lahtine ja soovituslik, et vältida määruse kiiret vananemist ja pidevat uuendamise vajadust. Kiirelt arenevat meditsiiniteadust arvestades ei ole võimalik kõiki haigusi, kasvajaid ja ohutegureid määrusesse kinnise loeteluna sätestada. Määruse § 1 punktiga 3 täpsustatakse määruse § 6 punktis 58 keemiliste ainete 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks klassifitseerimise alust. Kehtivas määruses on viidatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“, mis on kehtetu. Selle asemel lisatakse määrusesse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355). Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid tehnilise parandusega. Määruse §-ga 2 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 1. jaanuar 2023. a. Määruse jõustumistähtaeg on seotud TTOS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Kehtiva õiguse järgi loetakse kutsehaigestumiseks haigestumist, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur. Kehtiv kutsehaiguste loetelu ei hõlma aga psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi, mistõttu ei võimalda kehtiv õigus lugeda psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigust kutsehaiguseks. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse kutsehaiguste loetelu psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigustega. Kavandataval muudatusel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, mõju riigiasutuse töö korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel puudub mõju keskkonnale ja riigi julgeolekule. Muudatus avaldab mõju töötajatele, tööandjatele, töötervishoiuarstidele ja Tööinspektsioonile. 1 List of occupational diseases (revised 2010). Identification and recognition of occupational diseases: Criteria for incorporating diseases in the ILO list of occupational diseases. Geneva, International Labour Office, 2010. Kättesaadav: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/--- safework/documents/publication/wcms_150323.pdf  4 Muudatus: kutsehaiguste loetelu täiendatakse psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigustega Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2021. aastal tegutses Eestis 77 697 vähemalt ühe töötajaga tööandjat2. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki tööandjaid. Mõju valdkond: mõju majandusele Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguste lisamine kutsehaiguste loetellu avaldab tööandjatele negatiivset majanduslikku mõju. Tööandja kohustus on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Kutsehaiguse diagnoosimisega kaasneb tööandjale kutsehaigusjuhtumi uurimise kohustus ning kohustus rakendada abinõusid, et sarnaseid juhtumeid vältida. Asjakohaste abinõude rakendamine kutsehaigust põhjustanud psühhosotsiaalse ohuteguri mõju maandamiseks töökeskkonnas nõuab tööandjalt mõningast aja- ja ressursikulu, halduskoormus suureneb. Kui on diagnoositud kutsehaigus, võib see tähendada tööandjale ka kohtustust maksta töötajale kahjuhüvitist. Samas on muudatusel tööandjatele ka positiivne mõju. Kui psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguse juhtumid saavad diagnoositud ja tööandja neid uurib, muutub üldine töökeskkond teistele töötajatele paremaks ja väheneb töötajate terviserisk. Mõju esinemise sagedus on väike, kuna kokkupuude kutsehaigusjuhtumiga on harv. Muudatus toob kaasa teatud kohanemisraskusi, mis ei ole siiski märkimisväärsed. Majanduslik mõju tööandjale on väheoluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötajaid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus omab positiivset mõju töötajate tervisele, kuna tööandja tegelemine psühhosotsiaalsetest ohuteguritest lähtuvate terviseriskide maandamisega töökeskkonnas aitab ennetada tööga seotud terviseprobleeme ja neid varakult avastada, vähendades töötajate haigestumist ning haiguse tõttu töölt eemalolekut. Seeläbi on muudatusel positiivne mõju ka töötajate toimetulekule, kuivõrd haigena olemisega kaasneb märkimisväärne sissetuleku langus. Lisaks parandab psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemine töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid, kuivõrd paraneb töötajate vaimne tervis ning töötajad kogevad vähem stressi, mis omakorda vähendab pingeid töökaaslaste vahel. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude psühhosotsiaalsete ohuteguritega töökeskkonnas on regulaarne tegevus. Muudatusega ei kaasne töötajatele kohanemisraskusi ega negatiivset sotsiaalset mõju. Kokkuvõttes võib pidada sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Sihtrühm 3: töötervishoiuarstid 2 Tööinspektsiooni andmebaasis olevate selliste ettevõtete arv, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja.  5 Seisuga 26.05.2022 on Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel 105 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eestis 69 aktiivselt tegutsevat töötervishoiuarsti.3 Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatuse kohaselt peavad töötervishoiuarstid hakkama tervisekontrolli raames pöörama rohkem tähelepanu psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ja sellele, kas töötaja terviseprobleem võib olla tingutud psühhosotsiaalsest ohutegurist ning kas võib olla tegemist kutsehaigusega. Töötervishoiuarstid peavad olema määrusemuudatustega kursis. Osade arstide jaoks võib see tähendada koolitusvajadust. Töötervishoiuarstide halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna tervisekontrollide tegemine ja töötaja võimaliku kutsehaiguse tuvastamine on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus eeldab sihtrühmalt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Majanduslik mõju töötervishoiuarstidele on väheoluline. Mõju sihtrühm 4: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kutsehaiguste loetellu psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguste lisamine suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuse töökoormust, kuna nõuab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et neil oleksid teadmised, mis on vajalikud töökeskkonnas psühhosotsiaalsete ohutegurite üle järelevalve tegemiseks. Muudatused mõjutavad vaid ühte riigiasutust (Tööinspektsiooni) ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril, kui jõustuvad TTOS-i töötervishoiuteenuse korraldust puudutavad muudatused. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti 3 Tervishoiutöötajad (sh töötervishoiuarstid) peavad olema registreeritud Terviseameti juures tervishoiutöötajate riiklikus registris. Registris registreerimine ei tähenda aga seda, et konkreetne isik ka reaalselt oma erialal töötab. Töötavate tervishoiutöötajate kohta kogub infot Tervise Arengu Instituut.  6 Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile ja Terviseametile. Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu märkusteta. Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu vaikimisi. Omapoolsed ettepanekud esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Personalijuhtimise Ühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.  sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise määruse seletuskirja juurde Lisa 1 sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise määruse kooskõlastustabel Kooskõlastuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, andja/arvamuse mittearvestamise põhjused andja Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda on jätkuvalt saanud Selgitatud. Kuivõrd inimesed Tööstuskoda ettevõtjatelt tagasisidet, et kutsehaiguste veedavad suure osa oma ajast diagnoosimise protsess ei ole piisavalt tööl, ei saa alahinnata läbipaistev. Kutsehaigestumise otsused töökeskkonna mõju inimese jäävad tööandjatele tihtipeale ebaselgeks, vaimsele tervisele, mille tõttu sest ei ole selgelt aru saada, mil määral on on ka TTOS-is ühe kutsehaigus seotud konkreetse ohutegurina toodud töökeskkonnaga. Sellise psühhosotsiaalsed ohutegurid. läbipaistmatusega kaasneb ka usaldamatus Seetõttu on loogiline, et kutsehaiguste diagnoosimise protsessi psühhosotsiaalsest ohutegurist osas. põhjustatud haigusi loetakse kutsehaiguseks sarnaselt teiste Eelnõuga plaanitavad muudatused ei aita ohuteguritega (füüsikalised, läbipaistvust suurendada, pigem võib neil keemilised, bioloogilised ja olla vastupidine mõju. Kui kutsehaiguste füsioloogilised). loetelu laiendada töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest Töötervishoiuarstidel on põhjustatud kutsehaigustega, siis võivad ligipääs inimese selle tulemusena hiljem tekkida terviseandmetele tervise küsimused ja vaidlused selle üle, kas infosüsteemis. Kutsehaiguse haigus on tingitud konkreetsest diagnoosimisel võtab töökeskkonnast või on haiguse töötervishoiuarst aluseks kõik kujunemisel osaliselt või ka täielikult tervise infosüsteemis olevad muud põhjused, näiteks eraelulised andmed inimese probleemid (nt lähedase kaotus, terviseseisundi kohta. Samuti abielulahutus, vägivallaohvriks vestleb töötervishoiuarst langemine), probleemid varasemate inimesega, saamaks infot tema tööandjatega (nt töökius), ühiskonnas esile tervisekäitumise, eluviiside, kerkinud probleemid (nt sõda Ukrainas, kahjulike harjumuste, COVID-19) jne. traumade ja muu seesuguse kohta, mis annab infot inimese Meie hinnangul võib psühhosotsiaalsetest üldise terviseseisundi kohta ja ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste mis võivad mõjutada seda, kas diagnoosimisel tekkida ka olukord, kus inimesel on alust diagnoosida töötervishoiuarstil ei pruugi olla täielikku kutsehaigus või mitte. ülevaadet asjaoludest, mis on olulised kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötaja Kutsehaigus diagnoositakse peab töötervishoiuarstile esitama küll ainult siis, kui on tuvastatav väljavõtte tervisekaardist, kuid väljavõte põhjuslik seos töötaja 1  ei pruugi hõlmata kõiki tähtsust omavaid töökeskkonna ja seal töötajat andmeid. Ka tervise infosüsteemist ei mõjutavate ohutegurite ja pruugi töötervishoiuarst kõiki terviseprobleemide vahel. asjakohaseid andmeid töötaja tervisega Seega on töötervishoiuarsti seonduva ajaloo kohta kätte saada, kuna ülesanne hinnata, kas inimese patsient võib need andmed sulgeda. Lisaks terviseprobleeme on sellele ei pruugi patsient avaldada põhjustanud töökeskkonnast töötervishoiuarstile muid tähtsust omavaid tulenevad psühhosotsiaalsed asjaolusid, näiteks võib haiguse tekkimisel ohutegurid või muud olla määravamaks hoopis töökeskkonna stressiallikad (nt eraelulised väline tegur. Leiame, et töötervishoiuarstil probleemid). peaksid olema täielikud andmed selleks, et panna korrektne ning haiguse ja Seetõttu ei nõustu töökeskkonnavahelise selge seosega Sotsiaalministeerium, et diagnoos ning tuua välja sellega seotud kutsehaiguste diagnoosimine asjaolud ja nende hindamine ka tööandjale ei ole tööandjate jaoks saadetavas teatises. läbipaistev, kuid arvestame selgitus- ja teavitustöö Lisaks juhime tähelepanu sellele, et vajadusega. Seletuskirja on tööandjal võib teatud olukordades olla täiendatud kutsehaiguste väga keeruline võtta kasutusele abinõusid diagnoosimise protsessi konkreetse töötaja tervisekahjustuse selgitusega. ennetamiseks. Näiteks kui töötaja asub tööle uue tööandja juurde ja tal on enne tööle asumist tekkinud esimesed sümptomid psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguse tekkeks, kuid ta ei anna sellest tööandjale teada, siis on tööandjal keerulisem haiguse teket või süvenemist ära hoida. Jääb ebaselgeks, kas ja millisel määral võetakse seda asjaolu arvesse kutsehaiguse diagnoosimisel. Kaubanduskoda ei ole vastu plaanitavale muudatusele lisada kutsehaiguste loetellu töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused, kuid kutsehaiguste loetelu tuleks täiendada alles pärast seda, kui kutsehaiguste diagnoosimise protsess on muutunud tööandja jaoks oluliselt läbipaistvamaks. Eesti Posttraumaatilise stressihäire lisamine Osaliselt arvestatud ja Personalijuhtimise kutsehaiguste loetellu on seletuskirjas selgitatud. Seletuskirja on Ühing PARE põhjendatud ja seostatud, antud osas täiendatud. tähelepanekuid ei ole. Seevastu loetellu Kutsehaiguste loetelu lisatav teine alternatiiv „muud haigused“, määruses on avatud ja näitlik mida põhjustavad töökeskkonna kõigi ohutegurite, mitte ainult psühhosotsiaalsed ohutegurid, viitab, et psühhosotsiaalse puhul. Kuna tegemist on avatud loeteluga. 2 Seletuskirjast ei leia piisavat selgitust, mis määrus võeti vastu juba umbes põhjusel on kutsehaigestumiste nimekirja 20 aastat tagasi, siis tänaseks avatuks jätmine põhjendatud ehk millised võib olla lisandunud uusi asjaolud antud muudatust sellisel kujul haigusi, mida võivad toetaksid. Välja on toodud üksnes see, et põhjustada töökeskkonna tegemist on olnud ILO soovitusega, kuid ohutegurid. Avatud loetelu võimalikud mõjud ja riskid, mis sellega puhul pole ka ohtu, et määrus kaasneda võivad, on jäetud hindamata. vananeb kohe ning muudatuste Võttes arvesse 01.01.2023 rakenduvat viibimise tõttu jääb töötajatel TTOS-i seadusemuudatust, milles kutsehaigus diagnoosimata ja tööandja hindab kaugtööga seotud riske hüvitis saamata. kaudsel meetodil, s.t hindamine ei lähtu Lisame, et tööandja kohustus enam iga töötaja isiklikust töö tegemise on endiselt kaugtöö korral kohast, vaid kaugtööga kaasnevaid riske hinnata sellega kaasnevaid vaadatakse üldistatul kujul, võib puududa riske niivõrd kui see on tööandjal detailne teadmine, milline on kaugtöö eripärasid arvestades töötaja töökeskkond, kus ta igapäevaselt võimalik. See tähendab, et töötab. Olukorras, kus kutsehaiguste tööandja ei pea minema riske nimekiri muudetakse avatuks, võib hindama töötaja koju, kaasneda olukord, kus kaugtööd ennast kui raamatukokku või kohvikusse võimalikku töö laadi või haigust ennast on või mujale, kus töötaja võimalik siduda psühhosotsiaalsetest kaugtööd teha soovib. Küll aga ohuteguritest tulenevaks, millest on tööandjal võimalik tulenevalt tuleb diagnoosida kutsehaigus. koostöös töötajaga kaardistada Seega tuleb arvestada, et tööandjal on küll kaugtööga kaasnevad ohutuks töö tegemiseks juhendamise potentsiaalsed riskid ja nende kohustus, kuid tööandjal ei ole võimalik maandamise abinõud. töötaja töökeskkonda sageli mõjutada, kui tal puudub teadmine avalduvast Kaugtöö puhul on konkreetsest ohutegurist ehk siis riskide psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamine peab toimuma töötaja ja maandamiseks abinõude tööandja koostöös. Kokkuvõttes ei ole kasutamine eriti oluline, sest põhjendatud, et tööandjal esineb kaugtöötajat mõjutab enam täisvastutus töökeskkonna ja selles üksinda töötamine ning töö- ja avalduvate ohutegurite osas, kui töötaja eraelu segunemine. viibib tööandja kontrolli all olevast alast väljapool. Toodut arvestades ei ole loetelu Võimalikeks abinõudeks on avatuks jätmine kutsehaigestumiste puhul optimaalse töökoormuse seletuskirjas piisavalt põhistatud. Asjaolu, tagamine, sobiva suhtlusviisi et ILO on soovitanud seda teha, ei ole tagamine, et töötaja oleks piisav selle rakendamiseks töö iseloome võrreldes kaugtööd hindamata. mittetegevate töötajatega samas infoväljas, töötaja Ettepanek on tuua välja konkreetsed heaolu ja tööalase arengu kutsehaigused, mis võivad toetamine, arenguvestlused, püsivate/krooniliste haigustena välja vaimset tervist toetavad kujuneda psühhosotsiaalsete koolitused jms 3  ohuteguritega seonduvate riskide psühholoogiline toetus ja abi, maandamata jätmisest. Juhul, kui leitakse, töötaja kaasamine, et avatud loetelu on põhjendatud (millega ühisüritused jms meeskonda meie ei nõustu), siis tuleb seletuskirja ühendavad koosviibimised. täiendada tuues välja põhjendused, miks peab loetelu psühhosotsiaalsete ohutegurite loetelu olema avatud. Eesti EPKK pooldab eesmärki parendada Selgitatud. Kutsehaigus Põllumajandus- töötervishoiuteenuse korraldust ja diagnoositakse, kui on Kaubanduskoda kvaliteeti, et toetada töötajate tervise tuvastatav põhjuslik seos kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja töötaja töökeskkonna ja seal varakult avastada tööga seotud töötajat mõjutavate ohutegurite ja terviseprobleemide vahel. terviseprobleeme. Kuid kutsehaiguste Kutsehaigust ei diagnoosita, loetelu täiendamine psühhosotsiaalsetest kui töötervishoiuarst ei ole ohuteguritest põhjustatud kutsehaigusega, veendunud inimese ei ole meie meelest mõistlik ning eelnõu terviseprobleemide ja punkti 2 lisamist EPKK ei toeta. töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Selgituseks. Edaspidi loetakse Kutsehaiguse diagnoosimine kutsehaiguseks mh ka haigust, mida on pikk ja põhjalik protsess. põhjustab psühhosotsiaalne ohutegur, Töötervishoiuarst kogub milleks võib olla ebavõrdne kohtlemine, põhjaliku info töökeskkonna ja töötingimuste kohta ning monotoonne töö, kiusamine ja ahistamine töötaja terviseseisundi kohta, tööl, töötaja võimetele mittevastav töö jm. sh vesteldakse töötajaga, et Tööandjad panustavad igapäevaselt selgitada välja võimalikud erinevatesse meetmetesse ja tegevustesse, eraelulised tegurid, mis võisid millega püütakse töötajale pakkuda põhjustada terviseprobleeme. võimalikult mitmekülgset ja arendavat Kutsehaiguse diagnoosimisel tööd heas töökeskkonnas ning tehakse võtab töötervishoiuarst aluseks kõik selleks, et töötajaid koheldakse kõik töötaja praegused ja võrdselt. Samas tuleb tähelepanu pöörata varasemad töökohad ja asjaolule, et tööandja ei pruugi enne uue tööandjad ning erinevates töökohtades töötamise aja, mis töötaja töölevõtmisel olla teadlik töötaja võis mõjutada kutsehaiguse seisukorrast ega tea kas töötajal on väljakujunemist. psühhosotsiaalsest ohutegurist Töötervishoiuarstidel on põhjustatud terviseprobleeme enne ligipääs inimese esinenud, sest inimese terviseandmed sh terviseandmetele tervise diagnoos, analüüside tulemused ja infosüsteemis. Kutsehaiguse tervisekontrolli uuring on diagnoosimisel võtab konfidentsiaalsed ning oma probleemidest töötervishoiuarst aluseks kõik teavitamine on töötaja vaba valik mitte tervise infosüsteemis olevad kohustus. andmed inimese terviseseisundi kohta. 4  Varasemate andmete EPKK tõi VTK tagasisides tõstatasime saamiseks, mida tervise küsimuse - kuidas tõendatakse, et infosüsteemi kantud ei ole psühhosotsiaalsest ohutegurist (enne 2008. aastat) on põhjustatud haiguse põhjused peituvad töötervishoiuarstil õigus saada väljavõte inimese tööandja töökeskkonnas? Sest seadusega tervisekaardist, mille ta saab on keelatud tööandjal teada ja uurida inimese perearstilt. Lisaks töötaja sotsiaalse tausta, koduse olukorra teostab töötervishoiuarst ning ka isiku enda psüühilise käitumise vajalikud uuringud ja kohta. See loob olukorra, kus tööandja analüüsid, et saada ammendav vastutab ühiskondlike, koduelu ja töötaja info inimese terviseseisundi iseärasuse osas täielikult, kuid tal puudub kohta. võimalus seda kuidagigi tõendada. Kutsehaiguste vaidluste senine praktika on Seega on töötervishoiuarsti näidanud, et vaidluste lahendamisel ülesanne hinnata, kas inimese terviseprobleeme on kaitstakse eelkõige nõrgema poole ehk põhjustanud töökeskkonnast töötaja kui tööandja huve, mis paneb tulenevad psühhosotsiaalsed tööandjad seaduse rakendamisel ohutegurid või muud ebavõrdsesse seisu. Tahame veelkord stressiallikad (nt eraelulised rõhutada, et põllumajandusettevõte probleemid). töötajad töötavad sageli ka töövälisel ajal sarnastes ülesannetes mujal kui ainult Seletuskirja on täiendatud tööandja töökeskkonnas. Näiteks kui kutsehaiguste diagnoosimise kodutalus tehakse põllutöid kasutades protsessi selgitusega. erinevaid põllumajandusmasinaid või muud füüsiliselt rasket tööd, viibides seejuures ka mürarohkes keskkonnas, siis kuidas sellises olukorras hinnata kus kutsehaigus tekkis? Kas selle on ikka põhjustanud tööandja või tuleb põhjuseid otsida n-ö töövälisel ajal töötamisest või siis mingist ekstreemsest hobist? Samuti võib kutsehaiguse alged tekkida ametikoolis enne tööle asumist, kui õppetöö ajal ei kasutatud nt kaitsevahendeid tolmu ja mürgiste kemikaalide kaitseks. Tööinspektsioon 1. Toetame eelnõu eesmärki, et ka Täname tagasiside eest. psühhosotsiaalsest ohutegurist Arvestame juhendmaterjalide põhjustatud haigestumist saab määruse ja koolituste vajadusega. muudatuste jõustumisel diagnoosida kutsehaigestumisena. Praktikas on seni arstid psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigestumisi diagnoosinud. 5  2. Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste lisandumine määrusesse eeldab edaspidi nii uurija kui töötervishoiuarstide vaates suuremat koostööd. Eelnevalt peame selgeks saama, millist tuge töötervishoiuarstid meilt soovivad/ootavad/vajavad. Kindlasti on vajalik juhendmaterjali koostamine taoliste kutsehaiguste uurimiseks ja selle võiks koostada töötervishoiuarstide abiga. Oluline on inspektorite koolitamine, et töökeskkonnas psühhosotsiaalsete ohutegurite üle järelevalvet teha ja hinnanguid kujundada. Tööinspektsioonil sisulisi ettepanekuid lisada ei ole. Kooskõlastame eelnõu avaldatud kujul. Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Selgitatud. Kutsehaiguste Keskliit teine kategooria (muud haigused, mida loetelu on soovituslik ja põhjustavad töökeskkonna avatud. Kutsehaiguse psühhosotsiaalsed ohutegurid) on diagnoosimise eelduseks on sõnastatud liiga abstraktselt jättes väga inimese terviseprobleemide ja suure kaalutlusruumi töötervishoiuarstile, töökeskkonna ohutegurite ning kelle otsusel määratletakse haigestumine töötingimuste vahelise kutsehaigusena. Näiteks kui töötajal põhjusliku seose tuvastamine. tekivad stressi tagajärjel maohaavandid Kutsehaigust ei diagnoosita, või muud füüsilised sümptomid, siis ka kui töötervishoiuarst ei ole need võivad kutsehaiguseks veendunud inimese kvalifitseeruda. terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite Töötervishoiuarsti laia kaalutlusruumi põhjuslikus seoses. osas on täiendavaks probleemiks, et vaimse tervise haigusseisundite puhul ei Sotsiaalministeerium on pruugi põhjuslik seos töötaja tellinud töötervishoiu terviseprobleemide ja töökeskkonna käsitlusjuhendite koostamise, ohutegurite vahel olla sedavõrd ilmne, kui mille eesmärk on pakkuda somaatiliste haigusseisundite puhul. töötervishoiuarstidele juhiseid Sageli võib vaimse tervisega seonduvate tervisekontrolli läbiviimiseks haigusseisundite teke olla seotud erinevate konkreetsete ohutegurite asjaoludega töötaja eraelus ning seos lõikes, sh analüüside ja töökeskkonnaga ei pruugi olla ühene. uuringute miinimumpaketti, Tulenevalt eeltoodust leiame, et juhised tervisekontrolli otsuse psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tegemiseks ja soovituste põhjustatud kutsehaiguse tuvastamine andmiseks. Töötervishoiu vajab täpsemaid kriteeriume. käsitlusjuhendid aitavad kaasa töötervishoiuteenuse kvaliteedi tõusule ja ühtlustamisele teenuseosutajate vahel. Käsitlusjuhend koostatakse ka 6  psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta. Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit peab oluliseks, Selgitatud. Täname tagasiside Keskliit et riigi tasandil tegeletakse vaimsete eest. Riigi prioriteediks on murede ja probleemidega, püütakse vaimse tervise hoidmine, sh ennetada ja leida põhjuseid, mis viivad töökeskkonnas. vaimse läbipõlemiseni. Sotsiaalministeerium planeerib Leiame, et kogu vastutus ei saa jääda Euroopa Sotsiaalfondi uue tööandja kanda, kuna stress on pika aja programmi vahenditest jooksul tekkiv vaimne probleem, mis tekib rahastada erinevaid vaimset paljude väliste tegurite koosmõjul. tervist toetavaid tegevusi, sh koolitusi ja juhendmaterjale. Tööandjad näevad vajadust enam riigi poolt rahastatud psühholoogide teenuse Erisoodustusena ei maksustata järele ja vaimse tervise esmaabi koolitusi, töötaja tervise edendamiseks mis aitavad ennetada probleemide tehtavaid kulutusi tekkimist, ning vabastada tervishoiukorralduse erisoodustusmaksust psühholoog - infosüsteemi kantud või nõustaja teenused. vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Käesoleva eelnõu raames ei ole võimalik erisoodustusmaksu regulatsiooni muuta. Võtame ettepaneku teadmiseks ja saame sellega arvestada, kui tulevikus peaksid muutmise arutelud toimuma. Eesti Väike- ja Piirid töö ja eraelu vahel on hetkel Selgitatud. Keskmiste olulisemalt hägusamad, kui need olid Eelnõus on muudatuste Ettevõtjate hetkel kehtiva tööohutuse ja töötervishoiu mõjusid tööandjatele hinnatud. Assotsiatsioon regulatsiooni vastuvõtmisel. Sellest Nõustume, et tööandjate tulenevalt on ka ohuteguritega (eriti halduskoormus võib psühhosotsiaalsete ohuteguritega) suureneda, kuid mõju kokkupuute aega ja kohta sageli võimatu esinemise sagedus on väike, hinnata. Kutsehaiguste loetelu kuna kokkupuude täiendamine, jättes kogu muu kutsehaigusjuhtumiga on harv. regulatsiooni samaks, ei lahenda Näiteks 2021. aastal probleemi, vaid paneb tööandjatele, registreeriti 16 uut väikeettevõtjatele sageli üle jõu käiva, kutsehaigestumise juhtumit. lisakoormuse. Järgmisel aastal jõustuva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Sotsiaalministeerium planeerib muudatuse kohaselt on ettevõtjale pandud Euroopa Sotsiaalfondi uue hulk lisakohustusi töötervishoiu programmi vahenditest valdkonnas – näiteks analüüsib rahastada erinevaid vaimset 7 töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu tervist toetavaid tegevusi, sh olukorda tervikuna. See haarab ka koolitusi ja juhendmaterjale ka psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamist, tööandjatele. kuigi sageli ei pruugi töötervishoiuarstidel selleks piisavaid teadmisi olla. Sisuliste Sotsiaalministeerium on tulemuste saavutamiseks on vaja tellinud töötervishoiu täpsemaid kriteeriume, mille järgi hinnata käsitlusjuhendite koostamise, psühhosotsiaalsete ohutegurite mille eesmärk on pakkuda maandamise piisavust, samuti töötervishoiuarstidele juhiseid detailsemaid menetlusreegleid analüüsi tervisekontrolli läbiviimiseks läbiviimise ja tööandja vastavate konkreetsete ohutegurite ennetustegevuste jaoks. Vastasel juhul on lõikes, sh analüüside ja oht tööandjate lisakoormuse tekkeks. uuringute miinimumpaketti, Oleme korduvalt varem öelnud, ning juhised tervisekontrolli otsuse kordame siinkohal, et EVEA hinnangul on tegemiseks ja soovituste vaja kogu tööohutuse ja töötervishoiu andmiseks. Töötervishoiu regulatsioon kaasajastada ning käsitlusjuhendid aitavad kaasa normikaupa regulatsioonide muutmine töötervishoiuteenuse tekitab tööandjatele vaid massiivse kvaliteedi tõusule ja finants- ja halduskoormuse (pidev ühtlustamisele riskianalüüsi ülevaatus ja täiendamine, teenuseosutajate vahel. segadused dokumentide Käsitlusjuhend koostatakse ka nõuetelevastavuse osas jms) kuid sisuline psühhosotsiaalsete ohutegurite tulemus on olematu – töötajate tervis ei kohta ning seetõttu ei saa me parane. nõustuda, et töötervishoiuarstidel ei ole psühhosotsiaalse ohuteguri hindamiseks piisavalt teadmisi. Oleme arvestanud koolitus- ja teavitustöö vajadusega. 8  MINISTRI MÄÄRUS 02.12.2022 nr 84 Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruses nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 1 sõnastatakse järgmiselt: „Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–41 või kui töötaja haigestumise on põhjustanud §-s 5 või 6 nimetatud töökeskkonna ohutegur.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) posttraumaatiline stressihäire; 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.“; 3) määruse § 6 punkt 58 sõnastatakse järgmiselt: „58) keemilised ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355);“.  2 § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler