Arvamuse edastamine

Hr Peep Peterson Tervise- ja tööminister [email protected] [email protected] Koopia: Ulla Saar [email protected] Teie 04.11.2022 nr1.2-2/147-1 Liis Tõnismaa [email protected] Meie 02.12.2022 nr 02122022 EVEA seisukoht TTM määruse eelnõule „Töötervishoiuteenuste osutamise kord“ Oleme oma põhimõttelised seisukohad töötervishoiuteenuse ja selle 01.01.2023 TTOS uues redaktsioonis kehtima hakkava sisu osas oma seisukohad ministeeriumile saatnud juba varem. Olgu siinkohal lühidalt kokku võetud meie varasemad kommentaarid TTOS muudatustele, mida on nüüd täiendatud seisukohtadega määruse eelnõu kitsaskohtade osas. 1. TTOS §12 lõikes 3 asendatakse sõna „tervisekontrolli“ sõnadega „töötervishoiuteenuse osutamise“ – on äärmiselt oluline eristada kohustuslik töötervishoiuteenus (tervisekontroll) muudest teenustest ning loobuda kohustuslike töötervishoiuteenuste loetelu laiendamisest, andes juba vastu võetud seadusemuudatusele määrusega asjakohased sisulised ja üheselt mõistetavad selgitused. 2. TTOS § 131 – töötervishoiuteenus – on nii täna kehtivas kui uues redaktsioonis tööandjaid tegevuskoha ja suuruse järgi ebavõrdselt kohtlev, kuna maapiirkondades ja väiksemates linnades (kus kohapeal ei ole töötervishoiuteenuse osutajaid) on teenuse osutamise kulu ja sellega kaasnevad lisakulud (töötajate töötasu säilitamine tervisekontrolli ajaks) niigi oluliselt suuremad ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad. 3. Ettevõtjad ei suuda isegi täna objektiivsetel põhjustel nõutavaid töötervishoiuteenuseid (v.t. kommenteeritav määruse eelnõu § 2 lg 1 punkt 2) tellida ning normid (TTOS § 131 lg 3 punktid 1; 4; 5) on ka sisult ebamõistlikud kuna dubleerivad töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisele seatud eesmärke. 4. Tööandjal võib ideaalmaailmas loomulikult olla võimalus selliseid teenuseid töötervishoiuteenuse pakkujalt osta (sealhulgas tellida ka riskianalüüsi läbiviimist töötervishoiuarstilt) kuid see ei saa olla kohustus olukorras, kus tööandja on juba läbi viinud riskianalüüsi. Täna ei ole Eestis tagatud maapiirkondade ettevõtetele ega isegi väiksemate linnade ettevõtetele tavalise tervisekontrolli läbiviimine (normaalne konkurents toimib vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus) kuid nüüd peaks töötervishoiuarst suutma veel teha ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi (lisaks riskianalüüsile!) Palume eemaldada määrusest (§2 lg 1 punkt 2; lg 2) nõue, et lisaks riskianalüüsile tuleb töötervishoiuarstile esitada ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused. See on ebamõistlik halduskoormus ning lisaks jääb selgusetuks, mis on selle analüüsi nõudmise õiguslik alus (ministril puudub sellise analüüsi kohustuse kehtestamiseks vajalik volitusnorm!) ning mis võiks olla sellise analüüsi sisu- ja vorminõuded (kas sellise analüüsi teeb tööandja ise? Töötervishoiuarst enne  tervisekontrolli läbiviimisega alustamist või enne tööandjale hinnapakkumise tegemist?) Vaadates määruse eelnõu §3, siis saab järeldada, et olete silmas pidanud, et sellise analüüsi teeb töötervishoiuarst. Rõhutan, et see on ebamõistlik halduskoormus, tööandjale ka üle jõu käiv rahaline kulu ning lisaks halvendab see tervisekontrolli kättesaadavust veelgi kuna vähesed olemasolevad teenusepakkujad suudavad teenindada veelgi vähem ettevõtteid. 5. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmete nõudmine (määruse eelnõu § 2 lg 1 punkt 4) kätkeb endas isikuandmete käitlemist ning minu hinnangul ei ole töötervishoiuteenuse osutajal õigust ega ka vajadust sellisel kujul isikuandmeid töödelda. Seega võiks IKS ja EL andmekaitse üldmääruse nõudeid arvestades kõne alla tulla tööõnnetuste ja kutsehaiguste üldandmed/kokkuvõte, mitte aga uurimise andmed. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et määruse eelnõu kohaselt annab töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna. Samasugune sõnastus on järgmise aasta alguses jõustaval seaduse sättel, mille kohaselt töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Määruse tasemel ei piisa lihtsalt seaduse teksti ümberkirjutamisest, määruses tuleks sätestada selle ülesande täitmise täpsem kord. Nimetatud korras peaksid sisalduma selle uue ülesande täitmise nõuded: millistest osadest see hinnang koosneb, kas olukorda tuleb hinnata erinevate ohutegurite lõikes ja kas hinnang tuleb anda ka tööandja ennetustegevusele ning riskide maandamise piisavusele. Või piisab ainult ühesõnalisest hinnangust, näiteks töötervishoiu olukord on eeskujulik, rahuldav vms. Samuti võiks seal olla selgitatud, millal tekib seaduses nimetatud vajadus töökeskkonda külastada või on see töötervishoiuarsti piiramatu kaalutlusõigus. Eelnõu kohaselt esitab töötervishoiuarst vajaduse korral töötaja tervisekontrolli tegemisel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel esitab töötervishoiuarst tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Kumma sätte alusel siis töötervishoiuarst need ettepanekud esitab või on need täiesti erinevad ettepanekud? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa President Koostas: M. Sepp, [email protected] _____________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.12.2022 09:26 Adressaat: Peep Peterson <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Ulla Saar <[email protected]>; Liis Tõnismaa <[email protected]> Teema: EVEa vastus teie kirjale 04.11.2022 nr1.2-2_147-1 määruse eelnõu "töötervishoiuteenuste osutamise kord" Manused: EVEA vastus kirjale 04.11.2022_määruse eelnõu Töötervishoiuteenuse osutamise kord.asice Lugupeetud eelnõu algataja, Manuses on EVEA seisukohad määruse eelnõule. Ille Nakurt-Murumaa EVEA president Tel. +372 57809806 e-post: [email protected]