Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 02.12.2022 nr 1.1-10.1/9511-1 Toetusfondi määruse muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud ministrid ja omavalitsusliidu esimees Esitame kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu. Palume kooskõlastus esitada hiljemalt 13. detsembriks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): Eelnõu ja seletuskiri Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse mitu muudatust toetusfondi määruses: suurendatakse üldhariduskooli õpetaja tööjõukulude ja kultuuriranitsa toetuse määra, muudetakse koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse saamise tingimusi, laiendatakse hüvitatavate rahvastikutoimingute nimekirja ning lisatakse 2023. aastaks pikaajalise hoolduse rahastamise jaotamise meede. Matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse meetmed tunnistatakse 2024. aastast kehtetuks, kuna vastavad vahendid liiguvad kohalike omavalitsuste tulubaasi. 2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434, e-mail [email protected]) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp (telefon 7 350 318). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 6 113 611, e-mail [email protected]). 3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Üldharidustoetuse muudatused (§ 1 punktid 1–3) 2023. aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasv 1653 eurolt 2048 eurole, sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1412 eurolt 1749 euroni (+24%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega eraldatakse linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 2020. aastast 17,1% kõrgem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetaja töötasu alammäärast. Toetust arvestatakse õpilase kohta ning see suureneb 1769 eurolt 2192 eurole (+24%). Toetus munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks kasvab 309 mln eurolt 393 mln eurole (+27%). Toetussumma kasv on pearaha määra kasvust kiirem seoses õpilaste arvu kasvuga. Lisaks suureneb õpilaste kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetuse maht 0,5 mln euro võrra (+49%). Üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb kokku 381 mln eurolt 468 mln eurole (+23%). Vastav muudatus on kavandatud teha 2023. aasta riigieelarve eelnõus III lugemise käigus. 1 Lisaks tunnistatakse kehtetuks määruse paragrahv 1 lõige 10, mille kohaselt tuli õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestada, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega. Säte oli vajalik rahastamise ümberkorralduse käigus, kuid tavaolukorras selle järele vajadus puudub. 2) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse tingimuste muutmine (§ 1 punkt 4) Kehtivate tingimuste alusel peab toetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse tagama, et kõigi lasteaiaõpetajana töötavate isikute töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 punktist 6 tulenevalt nõutakse vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust pedagoogidelt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad) ning § 9 punktist 7 tulenevalt nõutakse vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatelt. Lasteaia õpetajat ja kooliõpetajat nimetatud määrus ei erista ning seega saab aluseks võtta järgmise – eesti keeles läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse korral rühmas peavad selle rühma õpetajad oskama eesti keelt C1-tasemel. Muus keeles läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse korral rühmas peavad selle rühma õpetajad oskama eesti keelt B2-tasemel. Lasteaia õpetajatelt, kes ei vasta kehtivatele eesti keele oskuse nõuetele, ei ole põhjendatud tagada sama kõrget töötasu kui nõuetele vastavatele õpetajatele. Muudatus suurendab õpetajate motivatsiooni kvalifikatsiooni ja eesti keele oskust omandada. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli 2021/22 õppeaastal 652 keelenõuetele mittevastavat lasteaiaõpetajat 8012-st (st 8% kõigist õpetajatest). Suurem kui 10% oli eelmisel õppeaastal praegustele keelenõuetele mittevastavate lasteaiaõpetajate osakaal kaheksas omavalitsuses (Narva, Narva-Jõesuu, Tallinn, Sillamäe, Maardu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Jõhvi). Sellest tulenevalt on määruse paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatud punktiga 4, mille kohaselt peab edaspidi (ehk 1. jaanuarist 2023. a), kohaliku omavalitsuse üksus toetuse saamiseks tagama nõutud töötasu alammäära õpetajatele, kelle keele oskus vastab nõuetele. Vabariigi Valitsuse poolt väljatöötatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu kohaselt jõustub üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele koolieelsetes lasteasutustes 1. septembrist 2024. a. See tähendab omakorda seda, et kuni nimetatud kuupäevani saavad tegutseda ka muukeelsed koolieelsed lasteasutused või muukeelsed rühmad koolieelsetes lasteasutustes. Nendes rühmades töötavatele õpetajatele rakendub seega nimetatud kuupäevani eesti keele B2-taseme nõue. Edaspidi aga rakendub kõigile õpetajatele eesti keele C1-taseme nõue. 3) Matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse sätete kehtetuks tunnistamine (§ 1 punkt 5) Riigikogus menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (704 SE) eelnõu kohaselt kaotatakse sotsiaalhoolekande seadusest matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse eraldamist ette nägevad sätted 2024. aastast. Nimetatud vahendid laekuvad kohalikele omavalitsustele edaspidi läbi tulumaksu ja tasandusfondi laekumise kasvu. 2 Kohalike omavalitsuste tulumaksu määr suurendatakse selleks 11,96%-lt 12,06%-le. Selle tulemusena laekub neile 2024. aastal 11 kuu eest tulumaksu rohkem 13,59 mln eurot. Kuna muudatus jõustub 1. jaanuarist teenitud tuludele, siis hakkab see mõjutama veebruarist laekuvat tulumaksu. Puudu jääva jaanuari laekumise ulatuses (1,3 mln eurot) suunatakse kõikidele KOV-dele vahendid esimesel aastal ühekordselt läbi tasandusfondi proportsionaalselt jaanuarikuu tulumaksu laekumistele. Selle raha jaotamisel ei arvestata omavalitsuse tulubaasi suurust või muid tegureid. Edaspidi ca 20% KOV-dest tasandusfondist toetust ei saa ning neile laekuks lisavahendid üksnes tulumaksu määra tõstmisest. Toetusest ülejäänud summa ehk 10,42 mln eurot suunatakse püsivalt tasandusfondi. Üleandmisega seonduvalt muudetakse tasandusfondi valemit: matusetoetuse vahendite ulatuses suurendatakse tööealiste ja eakate parameetrite väärtusi (vastavalt toetuse jaotamisel seni kasutatud kaaludele) ning lisatakse asendushoolduse ja järelhoolduse parameeter (asendushooldusteenusel isikuid arvestatakse koefitsiendiga 1 ja järelhoolduse noori koefitsiendiga 0,5). Lisatud parameetrid võimaldavad tasandada võimalikku muutust, mis võib tuleneda riigipoolse rahastuse üleminekust toetusfondist tulubaasi ja tasandusfondi. Muudatus vastab Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Rahandusministeeriumi taotletud strateegilisele suunale suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat, kus KOV-de jooksvad põhitulud ei sõltuks keskvalitsuse sihtotstarbelistest ja teenusepõhistest eraldistest. 4) Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus (§ 1 punkt 6) Toetusfondi määrus viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.04.2022) toimunud muudatustega. Meetme „raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus“ nimetus muudeti ümber „suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks“. Edaspidi võimaldatakse KOV üksusele riigieelarvest määratud toetust kasutada paindlikumalt - senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetuse jaotamisel ei arvestata enam eelmise aasta jääkide jaotusega ning toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt raske ja sügava puudega laste arvule, kus sügava puudega laste arv korrutatakse edaspidiselt kolmega (seni korrutati arvuga 4,62). 5) Rahvastikutoimingute nimekirja täiendamine (§ 1 punktid 7 ja 8) Toetusfondi määrus viiakse kooskõlla riigikogus menetluses oleva 2023. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikes 4 toodud hüvitatavate rahvastikutoimingute nimekirjaga. Eraldi tariifiga tasustavate toimingute nimekirja on lisandunud elektroonilise avalduse alusel sünni registreerimine, veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi väljastamine ning rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine. 6) Pikaajalise hoolduse korraldamise toetuse lisandumine (§ 1 punkt 9) Riigikogus menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (704 SE) eelnõu kohaselt täiendatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetega 37 ja 38, mille kohaselt antakse kohalikele omavalitsustele 2023. aastal toetust pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste korraldamiseks. Riigieelarves planeeritud toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65-84-aastaste ja vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel. Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse 3 koefitsiendiga 4,8. Toetusfondi määrusega sätestatakse, et toetuse jaotamisel võetakse aluseks elanike arv 1. jaanuari 2023. a seisuga rahvastikuregistri andmetel. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete hoolduskoormust. Kohaliku omavalitsuse üksus hakkab 1. juulist 2023. a rahastama hooldusteenust vahetult osutavate töötajatega (hooldustöötaja ja abihooldustöötaja) seotud kulude osa nendel teenuse saajatel, kelle puhul ta on tuvastanud ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaduse. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, sh majutuse- ja toitlustuse kulud jms, mida kohalik omavalitsus ei tasu. Kui teenust saaval isikul ei piisa oma sissetulekutest muude kulude katmiseks, peab kohaliku omavalitsuse üksus katma ka seal puudu jääva osa. Selle võrra väheneb teenusekasutajate ja nende seadusjärgsete ülalpidajate koormus teenuse rahastamisel. Et tagada kohalikele omavalitsustele täiendavad vahendid ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja pikaajalise hoolduse korraldamiseks, eraldatakse 2023. aastal sihtotstarbelised vahendid toetusfondi kaudu. Alates 2024. aastast laekuvad vajalikud vahendid neile läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Alates 2024. aastast laekub KOV-dele riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi. Tulumaksu mahaarvamised vähendavad riigieelarvesse laekuvat osa ega mõjuta tulumaksu kohalike omavalitsuste vahel jaotust. Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65- aastased inimesed kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85-aastased ja vanemad, kuna vastavates vanuserühmades on üldhooldekodusse sattumise tõenäosus erinev – 65–84-aastaste vanuserühmas on üldhooldekodus 2% inimestest ja 85-aastastest ja vanematest juba 9,5%. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem. Riigi antav lisarahastus loob eeldused lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavamaks muutmisele pakkuda ka suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hooldusele liikumist, samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Määruse mõjud Haridustoetuse määrade suurendamine võimaldab tõsta iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta antavat toetust 2192 eurole kuus ja kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetust 2023. aastal 9,6 eurole aastas. 4 Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse tingimuste sidumine kvalifitseeritud õpetajatega vähendab kohalike omavalitsuste eelarve survet ja suurendab õpetajate motivatsiooni nõutud kvalifikatsiooni omandada. Matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse tulubaasi tõstmisega, suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse sõnastuse muutmisega, rahvastikutoimingute nimekirja täiendamisega viiakse toetusfondi määrus kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega ja 2023. a riigieelarve seaduse eelnõuga ning täiendavat mõju määruse muudatused ei avalda. Pikaajalise hoolduse toetus võimaldab vähendada teenuse saajate omaosalust ning parandada teenuste kättesaadavust. Lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavamaks muutmisele võimaldab see pakkuda ka suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hooldusele liikumist, samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega kinnitatakse eelarvega toetusfondi määratud toetuste jaotuspõhimõtted ning see riigieelarvele täiendavaid kulusid kaasa ei too. Tabel. Toetusfondi vahendid 2023. aasta riigieelarve eelnõus Toetusfondi vahendid Summa Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 380 718 065* Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 000 000 Matusetoetus 4 000 000 Asendus- ja järelhoolduse toetus 21 306 052 Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise 2 650 000 toetus Rahvastikutoimingute hüvitis 1 127 000 Pikaajalise hoolduse korraldamise toetus 39 200 000 *suurendatakse 468 mln eurole riigieelarve eelnõu III lugemise käigus, tõstes lisavahendid Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest ümber toetusfondi. VI. Rakendamine Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a, v.a matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse sätete kehtetuks tunnistamine, mis jõustuvad 1. jaanuarist 2024. a. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. 17.11.2022 5  EELNÕU 17.11.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse arv „1769“ arvuga „2192“; 2) paragrahvi 1 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõikes 14 asendatakse arv „923 065“ arvuga „1 379 904“; 4) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) 2023. aasta 1. jaanuarist keeleseaduse ja selle aluse kehtestatud nõuetele vastaval lasteaiaõpetajal vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.“; 5) paragrahvid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 41 sõnastatakse järgmiselt: „§ 41. Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 31. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks nende raske ja sügava puudega laste arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt eelneva aasta 1. novembriks.“; 7) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) elektroonilise avalduse alusel sünni registreerimine“; 8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi väljastamine;  2 14) rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine.“; 9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Pikaajalise hoolduse korraldamiseks 2023. aastal antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 37. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks elanike arv 1. jaanuari 2023. a seisuga rahvastikuregistri andmetel.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1–4 ja 6–9 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. (2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Riina Solman Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1476 - Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f70ec2d5-8153-41a2-8bac-606fb5b215cd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f70ec2d5-8153-41a2-8bac-606fb5b215cd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main