Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 16.12.2022 nr 89 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruses nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) alkoholitarvitamise häire ravi.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi ka loetelu) on vaja muuta, et lisada loetellu ravikindlustusega hõlmamata isikule alkoholi liigtarvitamise nõustamise- ja raviteenustega seotud tervishoiuteenused, mille osutamisel tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa (edaspidi ka haigekassa) tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras, et igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale inimesele, sealhulgas ka ravikindlustusega hõlmamata isikule, oleks tagatud alkoholitarvitamise häire ravi. Alkoholi liigtarvitamise nõustamise- ja raviteenus lisati määruse eelnõule tulenevalt tervisevaldkonna asutuste ümberkorraldamise juhtrühma 01.07.2022. a otsusest. Otsus andis suunise alustada alkoholi liigtarvitamise nõustamise- ja raviteenuste üle toomist Tervise Arengu Instituudilt (edaspidi TAI) haigekassasse ning lisada vajalikud tervishoiuteenused tervishoiuteenuste loetellu. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 61 lõikele 3 esitati määruse eelnõu Eesti Haigekassa nõukogu 4. novembri 2022. a koosolekule, nõukogul eelnõu kohta märkusi ei olnud (otsus nr 47). 1.2. Määruse ettevalmistajad Määrus on koostatud haigekassas. Määruse ja seletuskirja autorid on: 1) eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats ([email protected]), 2) eriarstiabi teenuste osakonna teenusejuht Elisabeth Kelner ([email protected]); 3) esmatasandi teenuste osakonna teenusejuht Anu Kivi ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis haigekassa õigusosakonna jurist Kristiina Aavik ([email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel on osalenud ka Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (626 9337, [email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias (626 9119, kristina- [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse loetelu redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega RT I, 01.04.2022, 18. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse §-ga 1 täiendatakse loetelu § 2, kus kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada alates 2023. a algusest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Nimetatud teenuseid rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest TTKS-i alusel. Määruse § 1 punktis 1 täiendatakse loetelu § 2 punktiga 51 sõnastuses: „51) alkoholist loobumise nõustamine“ selleks, et tuua alkoholist loobumise nõustamise teenuse rahastamine TAI-st haigekassa eelarvesse. Määruse § 1 punktis 2 lisatakse loetellu § 2 punkt 10 sõnastuses: „10) alkoholitarvitamise häire ravi“ selleks, et tuua alkoholitarvitamise häire ravi rahastamine TAI-st haigekassa eelarvesse. Alkoholi tarvitava isiku alkoholist loobumise nõustamine ja alkoholitarvitamise häire ravi rahastamine haigekassa eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isiku eest aitab parandada alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse raviteenuste kättesaadavust üle Eesti. Alkoholi tarvitamise vähendamisega kogu Eesti rahvastikus ennetatakse alkoholi tarvitamisest tingitud sotsiaalset-, majanduslikku- ja tervisekahju. Määruses toodud muudatused aitavad tagada, et igale alkoholi liigtarvitavale patsiendile oleksid endiselt kättesaadavad seni TAI poolt tagatud alkoholi tarvitamisest loobumise nõustamine ning ravi. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäev. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses sätestatu ei põhjusta muudatusi riigiasutuste töökorralduses ega eelda olemasolevate struktuuriüksuste ülesannete muutmist. Tervishoiuteenuse osutajatel on varasem kokkupuude teenustega TAI projekti „Kainem ja tervem Eesti“ jooksul. Määruse vastuvõtmine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Määruse rahaliste mõjud on kirjeldatud seletuskirja 5. osas. Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus Määrusega tagatakse, et kõigile soovijaile oleksid endiselt kättesaadavad varasemalt TAI tagatud alkoholist loobumise nõustamine ja ravi, mille abil ennetame olukorda, kus abi edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Mõju ulatus ja sihtrühm Muudatus mõjutab Eestis viibivaid ravikindlustusega hõlmamata alkoholi liigtarvitajaid. Eesti elanikkonnast ~ 5% on ravikindlustusega hõlmamata ning tööealises elanikkonnas on alkoholi sõltuvuse levimus meestel 11% ja naistel 2%, mis teeb sihtrühmaks ~ 4225 inimest. Mõju avaldumise sagedus Eeldatavasti on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Riski hinnatakse väikeseks, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. Koondhinnang mõju olulisusele Mõjutatav sihtrühm on väike, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju valdkond: mõju Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele Sihtrühm Sihtrühmaks on Eesti Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajad. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab Eesti Haigekassat ja tervishoiuteenuse osutajaid, samuti tervishoiutöötajaid ja nende töökorraldust. Samas ei pruugi mõju avalduda kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustele. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm on väike ja tervishoiuprobleem spetsiifiline. Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes mõjutatav sihtrühm on väike, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. „Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine“ ja „Alkoholitarvitamise häire ravi“ teenuste prognoositav mõju ravikindlustuse eelarvele 2023. aastaks on 4 830 032,82 eurot, millest 241 501,64 eurot on ravikindlustamata isikute nõustamise- ja raviteenuse kulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Tervise Arengu Instituudile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa ja Eesti Arstide Liit esitasid märkusteta arvamuskirjad, ülejäänud huvirühmad kooskõlastasid vaikimisi.