Vastus pöördumisele

Teie 02.12.2022 / Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 15.12.2022 nr 5.2-2/51824-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Tegevuskava tagasiside Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud tutvumiseks ja tagasisidestamiseks vaimse tervise tegevuskava tööversioon. Võttes arvesse, et käesoleva tegevuskava tööversiooni puhul ei ole tegemist valitsuse või Riigikogu poolt kinnitatava valdkonna arengukava, programmi ega valitsemisalade vaheliste tegevuste koordineerimiseks mõeldud tegevuskavaga, võtame tegevuskavas toodu teadmiseks. Samas esitame käesolevaga ka mõned konkreetsemad tähelepanekud tegevuskava tööversiooni kohta. 1. Tegevuskava punkti 3.2 alajaotuses „suitsiidiennetus“ on kirjeldatud järgmist: „Suitsiide ennetavate sekkumiste eest lasub riigipoolse koordinatsiooni vastutus Sotsiaalministeeriumil ja rakendustasandil Sotsiaalkindlustusametil, mis korraldab abiliinide tööd ning ohvriabiteenuseid, samuti laste ja noorte suitsiidide korral väljareageerimist“. Meie hinnangul võiks lauset täpsustada, sest rakendustasandil käib töö teise (Lasteabi ja ohvriabi kriisiliin) ja kolmanda astme (väljareageerimine) ennetussekkumistega, kuid tegevusi ei tehta universaalsel ehk esmasel ennetustasandil. Esmane ennetus peaks kuuluma näiteks koolide, noortekeskuste vastutusalasse. Lisaks, võiks täpsustada, et mitte ainult ohvriabiteenused ei toeta suitsiidiennetust, vaid ka SKA laste heaolu osakonna teenused. 2. Samas lõigus on lause, mis lõppeb: „ning perioodil 2023-2024 on kavas algatada väiksemaid nihkeid tegevuspraktika muutmiseks.“ Palume täpsustada, millist tegevuspraktikat selle all silmas peetakse. 3. Tegevuskava punktis 3.2 on olulise teemana sisse toodud stigma ja häbimärgistamise temaatika, mis on väga vajalik. Kui SOM peab võimalikuks ja vajalikuks, siis soovime, et teemat laiendatakse ka vabatahtliku töö rolliga seotud hoiakutele ühiskonnas. Oma praktikas oleme kogenud, et vabatahtlike töö vajab laiemat käsitlust. Ühtlasi toetaks see vabatahtlike kaasamist, s.h näiteks kriiside lahendamisse. 4. Tegevuskava punktis 3.4 on vaimse tervise teenuste kontekstis rahvusvahelisel tasandil kirjeldatud teenuste kvaliteediga seonduvat. Eesti kontekstis on peamiste probleemkohtade ja vajalike muudatuste seas suur osakaal teenuste kättesaadavusega seonduval, mida käsitletakse suures osas kvantitatiivselt ja vähemal määral ka kvalitatiivselt (täiendõppe, koolituste, tugimehhanismide tagamine, mainitud kvaliteedistandardid). Sellega seonduvalt peame oluliseks vaimse tervise teenuste kvaliteedi/tõhususe selgemat eesmärgistamist. Näiteks kui ennetuse teemades oli selgelt nimetatud tõenduspõhisust, siis sekkuvate teenuste juures sellist käsitlust pole. 5. Tegevuskava punktis 3.5 on märgitud: „Rahvusvahelisele raamistikule tuginevat VT-PST süsteemi Eestis tegevuskava koostamise hetkel veel ei ole välja töötatud ega toimi. Senini ei ole VT-PST osas toimunud terviklikku läbimõtestamist ning süsteemset arendamist. mistõttu on vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe valdkonnas pakutav abi kriisides olnud juhuslik ja killustunud.“. Sellega seonduvalt jäi meile ebaselgeks, mis on VT-PST raamistik ja piirid? Märgime, et vähemalt siiani on psühhosotsiaalset tuge kriisides pakutud ilma selgete juhisteta. Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  6. Tegevuskava punktis 3.5 on samuti märgitud, et: „OEOs täpsustatakse psühhosotsiaalse abi osutamist kriisijuhtumite korral, kuid SKA ülesanded ja tegevuse ulatus suuremahulistes kriisiolukordades, sh väljaspool ohvriabisüsteemi, vajavad veel täiendavat väljatöötamist ja laiemat mõtestamist.“ Palume täpsustada, millised ülesanded ja tegevused vajavad täpsustamist? 7. Tegevuskava on ühe tegevusena planeerinud VT-PST koordinatsioonigrupi kokku kutsumist. Sellega seonduvalt palume täpsustada, milline saab olema koordinatsioonigrupi ülesanne, s.h kriisides ja tavaolukorras. Ühtlasi palume tegevuskavas võimalusel täpsustada/ühtlustada kasutatavaid termineid. Näiteks resilientsus on erinevates kohtades erinevalt – ühes kohas tähendab vastupanuvõimet, teises säilenõtkust. Samuti näiteks edendustegevused/sekkumine. Mis vahe on edendusel ja universaalsel ennetusel? Tõenduspõhisuse kõrval võiks kasutada ka „ja/või teaduspõhine“. Täname kaasamise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Kadri-Ann Lee 58703313, [email protected] Andrus Jürgens 57833628, [email protected] 2