Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele

Sotsiaalkaitseministri määruse „Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega nähakse ette anda energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks toetust hooldekodudele, kus osutatakse väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust. Riigi toetusega leevendatakse osaliselt energiahinna tõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada üldhooldusteenuse saajatele energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu. Toetuse arvestuse aluseks on hoolekandeasutustes olevate teenusesaajate arv perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. märts 2023. Toetuse suurus ühe üldhooldusteenuse saaja kohta on 60 eurot kalendrikuus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna hoolekandeteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves ([email protected]; 626 9187) ja nõunik Maarja Seppel ([email protected]; 626 9168). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]; tel 626 9128). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuanalüüs on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgi. Toetusega leevendatakse perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. märts 2023 energiakandjate hinnatõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu. Paragrahv 2 sätestab nõuded taotlejale. Toetuse taotlejana kvalifitseeruvad hoolekandeasutused, kellele SKA on väljastanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 144 lõikele 52 kannab hoolekandeasutus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) 14 kalendripäeva jooksul isiku üldhooldusele asumisest või talle teenuse osutamise lõpetamisest SHS § 1421 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldandmed ja isikule teenuse osutamise lõpetamise andmed. Hoolekandeasutusel tuleb lähtuvalt SHS § 1421 lõike 1 punktist 1 kanda STAR-i teenusesaaja üldandmed: isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed. Samamoodi tuleb hoolekandeasutusel STAR-i kanda isikule teenuse osutamise lõpetamise andmed, v.a isiku surm. Lähtuvalt SHS § 144 lõikest 52 tuleb hoolekandeasutusel eespool nimetatud andmed STAR-i kanda 14 kalendripäeva jooksul isiku üldhooldusele asumisest või talle teenuse osutamise lõpetamisest. Hoolekandeasutusel tuleb arvesse võtta, et toetuse saamiseks on vaja STAR-is tagada teenusesaajate viibimiskoha andmete õigsus iga kalendrikuu puhul, et taotluse esitamisel lisatav teenusesaajate viibimiskoha andmete väljavõte vastaks taotluses nimetatud kalendrikuu viimase kuupäeva seisule. Eespool nimetatud menetluse läbiviimisel tuleb hoolekandeasutusel aluseks võtta SKA poolt 2021. aastal koostatud juhendmaterjal „Hoolekandeasutuste viibimiskoha märkimine“. Nimetatud juhendmaterjal ning esmane infokiri avaneva meetme ja viibimiskoha andmete õigsuse kohta on SKA peadirektori ametikirjaga saadetud kõigile meetmega hõlmatud hoolekandeasutustele. Lisaks ei tohi toetust taotleval hoolekandeasutusel taotluse esitamise hetkel olla riiklike maksude maksuvõlgasid, nende olemasolu korral peavad need olema Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult ajatatud. Samuti peab taotlejal olema taotluse esitamise ajaks täidetud maksudeklaratsioonide esitamise kohustus, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotlejal ka majandusaasta aruande esitamise kohustus. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Kõigi eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollib SKA pärast taotluse esitamist. Kui taotluses nimetatud andmed jäetakse esitamata või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale tähtaeg nende puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse edasist menetlust välistavate asjaolude esinemise korral menetlus lõpetakse ja taotlus jääb rahuldamata. Paragrahv 3 sätestab toetuse taotlemise üldised alused ja taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt korraldab energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeedet hoolekandeasutustele SKA. Määruse kohaselt teavitab SKA vähemalt 15 päeva enne taotlemisvooru avanemist hoolekandeasutusi ning taotlemise tingimused ja muu info avaldatakse SKA veebilehel. 2023. aasta riigieelarvest taotlusvooru tarvis eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seiret teeb SoM. Lõike 2 kohaselt tuleb hoolekandeasutusel määruse lisas kehtestatud vormil esitada iga taotlusperioodi kohta elektrooniline taotlus. Taotlusele tuleb lisada tegevusloal nimetatud teenuse osutamise asukoha (viibimiskoha) põhine digitaalsel kujul CSV-vormingus väljavõte STAR-ist. Taotluses tuleb esitada teenusesaajate arv tegevuskohtade kaupa, võttes arvesse tegevusloal märgitud maksimaalset teenusesaajate arvu. Taotlusele lisatakse CSV-vormingus väljavõte STAR-ist ehk klientide viibimiskoha aadressiga loetelu jooksva kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga. Selleks peab teenuseosutaja enne tegema STAR-is iga taotluses nimetatud kalendrikuu kohta eraldi päringu kalendrikuu viimase kuupäeva ja viibimiskoha aadressi põhjal, misjärel kuvab STAR kirjed valitud teenuseosutamise kohtade kaupa. Otsingu tulemused kuvatakse tabelina, mida on võimalik eksportida ka CSV-vormingusse („Loo väljundfail“). Taotlusele lisatud väljundfaili andmeid ei pea eraldiseisvalt taotluse vormile kandma. Registreeritud klientide tabelis on võimalik kasutada ka filtreerimise nuppu. Täpsemalt on eespool nimetatud tegevust koos näidetega kirjeldatud SKA poolt 2021. aastal koostatud STAR-i koolitusmaterjalis „Hoolekandeasutuste viibimiskoha märkimine“. Nimetatud koolitusmaterjali on võimalik saada STAR-i teenusetoelt, kelle vahendusel saab küsida nõu STAR-iga seotud probleemide ja küsimuste korral, pöördudes: [email protected] või helistades 794 3906. Taotleja digiallkirjastab taotluse koos toetuse taotlemise kuu kohta käiva STAR-i väljavõttega ja krüpteerib selle digikonteineris sertifikaadile Sotsiaalkindlustusamet 1 (Harjumaa, sh Tallinn, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Saaremaa, Tartumaa, sh Tartu linna teenuseosutajad) või Sotsiaalkindlustusamet 2 (Hiiumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa teenuseosutajad) ning saadab taotluse aadressil [email protected]. Vormikohased taotlused peavad olema esitatud SKA-le hiljemalt 6. jaanuaril 2023 kell 23.59 ja 6. aprillil 2023 kell 23.59. Taotlused, mis esitatakse eespool nimetatud tähtajast hiljem ehk 7. jaanuaril 2023 või 7. aprillil 2023, menetlemisele ei kuulu. Lõike 3 kohaselt taotlust digiallkirjastades kinnitab hoolekandeasutust seadusest või põhimäärusest tulenevalt esindav õiguslik isik vastavalt taotlusvormis esitatud kinnitustele, et nii taotleja kui teenuseosutaja on täitnud kõik määruse §-s 2 sätestatud nõuded. Lõikes 4 sätestatakse, et vormikohane taotlus koos nõutud lisadega tuleb hoolekandeasutusel esitada järgmiselt: 1) 6. jaanuaril 2023. a taotlus, milles kajastub oktoobris, novembris ja detsembris ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga; 2) 6. aprillil 2023. a taotlus, milles kajastub jaanuaris, veebruaris ja märtsis ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga. See arv ei või § 5 lõike 2 kohaselt olla suurem hoolekandeasutuse tegevusloal märgitud maksimaalsest isikute arvust, kellele on tegevuskohas lubatud samal ajal ööpäevaringset üldhooldusteenust osutada. Toetuse taotlemisel võetakse arvesse ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad või need teenust saanud isikud, kellele teenuse osutamine on toetuse arvestuse aluseks oleva kalendrikuu viimase päeva seisuga lõpetatud (nt inimene on vahepeal läinud koju, vahetanud teenuseosutajat, surnud vms). Näiteks, kui isik saab teenust oktoobris ja novembris, kuid detsembris teenust ei saa, siis selle isiku eest saab teenuseosutaja taotleda toetust oktoobri ja novembri eest, aga mitte detsembri eest. Eespool nimetatud teenust saanud või saavate isikute andmed kuvatakse kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga teenusesaajate viibimiskoha väljavõttes. Esimese taotluse saab esitada jaanuaris 2023, sest toetuse vahendid on planeeritud 2023. aasta riigieelarvesse, mille kasutamine avaneb SoM-ile tulenevalt riigieelarve seadusest 1. jaanuaril 2023. Paragrahv 4 reguleerib taotluse menetlemist ja toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt hindab SKA hoolekandeasutuse esitatud taotluse vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse menetlemise esmane faas koosneb taotluse registreerimisest ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest. Lõikes 2 reguleeritakse SKA toimimist juhul, kui hoolekandeasutuse taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid või kui taotluses esineb vormilisi puudusi. Sellisel juhul annab SKA taotlejale puuduste kõrvaldamiseks konkreetse tähtaja. Tähtaja määramisel lähtutakse puuduse ulatusest. Taotlejal on vaid mõjuval põhjusel võimalik paluda SKA-l määratud vormiliste puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendada, kui taotlejale on ilmne, et tal ei ole mõjuval põhjusel võimalik täiendatud andmeid õigeks ajaks esitada (nt töötaja äkiline haigestumine, kriisiülesannete täitmine jmt). Sellisel juhul tuleb taotleja esindajal saata SKA- poolsele taotluse täiendamise tähtaja saatnud ametnikule omapoolne argumenteeritud põhjendus, miks ta ei saa puudusi antud tähtajaks kõrvaldada, ning pakkuda kohe välja kuupäev, mis ajaks ta vajaliku info SKA ametnikule esitada saab. Uus tähtaeg ei tohiks olla üle 14 kalendripäeva, st pikem kui algselt SKA seatud tähtaeg. Kui SKA-le hoolekandeasutuse pakutud uus tähtaeg sobib, kinnitavad pooled seda e-kirja teel. Kui taotleja SKA märgitud puudusi etteantud või pikendatud tähtpäevaks ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja SKA teavitab sellest taotlejat e-kirja teel. Lõike 3 kohaselt kontrollib SKA määruse §-s 2 ja § 3 lõikes 4 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist. SKA võtab taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel ja toetussumma arvutamisel aluseks STAR-i andmetel ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu kooskõlas § 5 lõikega 2. Lõike 4 kohaselt on SKA-l õigus, juhul kui taotluses esitatud andmed erinevad olulisel määral riiklikus andmebaasis olevatest andmetest, teha kohapealset kontrolli või küsida taotlejalt taotluses esitatud teabe kohta lisainfot ja -dokumente. Kui taotluses ja riiklikus andmebaasis olevate andmete erinevused jäävad lahendamata, teeb SKA taotluse rahuldamata jätmise ettepaneku. Lõikega 5 reguleeritakse SKA poolt taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ettepaneku esitamist SoM-ile. SKA-l tuleb taotluse rahuldamata jätmise põhjendus esitada vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti põhjendusnõuetele. SKA esitab ettepaneku SoM-i üldisel e-posti aadressil: [email protected]. Lõike 6 kohaselt otsustab sotsiaalkaitseminister käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise SKA ettepanekust lähtuvalt. Kui taotleja käskkirjas sätestatuga ei nõustu, on tal õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Lõige 7 reguleerib toetuse maksmise korraldust. SoM maksab taotlejale toetuse välja viie tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Paragrahv 5 sätestab toetuse suuruse arvestuse alused. Lõike 1 kohaselt on toetuse suuruse arvestuse aluseks 60 eurot väljaspool kodu ööpäevaringset üldhooldusteenust saava isiku kohta kalendrikuus. Tegemist on maksimaalse summaga, mis on olnud aluseks riigieelarvest rahaliste vahendite planeerimisel. Kui taotletud toetuse maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, jagatakse toetus taotlejate vahel proportsionaalselt. Sellisel juhul on võimalik, et toetust saadakse isiku kohta vähem kui 60 eurot. Eelkõige puudutab see 6. aprillil 2023. a esitatud taotlusi, mil toetuse eelarve ei pruugi kõigi taotluste mahtu katta. SoM annab SKA-le enne § 3 lõike 4 punktis 2 sätestatud tähtaja (6. aprilli) saabumist teada toetuse maksmiseks kasutada olevate vabade vahendite jäägi suuruse. Kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk on esitatud taotluste rahalisest kogumahust väiksem, liidab SKA kokku taotlusvooru raames esitatud, lõikes 2 nimetatud tingimusetele vastavates taotlustes välja toodud isikute arvu jaanuaris, veebruaris ja märtsis ning jagab saadud isikute koguarvu rahaliste vahendite vaba jäägiga, millest tuleneb nende kuude toetuse maksmisel arvestuse aluseks kujunev toetuse suurus. SKA lähtub sellest toetuse suurusest SoM-ile jooksva taotlusvooru puhul iga taotleja kohta toetuse summa arvutamisel. Lõike 2 kohaselt lähtub SKA toetuse summa arvestamisel ja SoM-ile taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel § 3 lõikes 4 nimetatud isikute arvust, mis vastab STAR-i andmetele. Seejuures ei maksta toetust rohkem kui hoolekandeasutuse tegevusloal märgitud maksimaalne isikute arv, kellele on tegevuskohas lubatud ööpäevaringset üldhooldusteenust osutada. Paragrahv 6 sätestab SoM-i õiguse nõuda makstud toetus kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest tagasi, kui selgub, et taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või taotlejal ei olnud õigust saada toetust või sellisel määral, kui ta taotles. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eesmärk on leevendada perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. märts 2023 energiakandjate hinnatõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu. Määruse on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi andmist reguleerivate kriteeriumitega ja konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatuga. Riigiabi andmise analüüs Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Selle kriteeriumi juures, mis ei ole täidetud, lõpetatakse edasine analüüsimine ja loetakse, et tegemist ei ole riigiabiga, ehk teisisõnu – kõik eelnimetatud kriteeriumid peavad olema täidetud, et järeldada riigiabi andmist. Tegemist on riigi vahenditega, seega on esimene kriteerium täidetud. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele. Käesoleval juhul antakse toetust üksnes väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajale, kellel on SKA poolt väljastatud tegevusluba. Seega makstakse toetust teatud sektori ettevõtjatele ja ka see kriteerium on täidetud. Kas abimeede annab eelise abi saajale? Eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud asjaolude põhjal). Üldhooldusteenuse osutamine on majandustegevus, sest selle osutamisel peab teenusesaaja maksma omapoolse tasu, mis katab kogu teenuse kulu siiski osaliselt, ja energiahinna tõusu leevendamiseks toetust saav hooldekodu saab eelise võrreldes hoolekandeasutustega, millele nimetatud kulu ei kompenseerita, seega on kriteerium täidetud. Kas abimeede moonutab või saab moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel? Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest abisummast. Seejuures saab mõju kaubandusele eeldada alati, kui riigi antud eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega. Riigi abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või suurendab kohalikku pakkumist. Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule. Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Samas teatises sedastab komisjon, et isegi kui enamikul juhtudel piisab abi andmise asjaolude tõendamiseks põhjendusest, et abi mõjutab liimesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkurentsi, tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele, võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju. Meetme tegevusega toetatakse ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid, kellel on SKA poolt väljastatud tegevusluba. Tegevusloa taotluse saavad SKA-le esitada kõik teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele vastavad teenuseosutajad. Toetust saavad taotleda kõik asjakohase tegevusloaga teenuseosutajad. Vastavalt SHS §-le 20 on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Hoolekandeasutuste klientideks on kohalikud elanikud. Teenus ei ole mõeldud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Kuna toetust saavad taotleda kõik tegevusluba omavad teenuseosutajad ja teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega ning toetusmeede on oma mahult minimaalne üksnes teatud perioodiks, siis abimeede ei mõjuta, st ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja andmekaitsealane mõju. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju ulatus Hinnanguliselt viibib perioodil oktoober 2022 kuni märts 2023 ööpäevaringsel üldhooldusel ca 8800 inimest, kelle jaoks on teenusekoht kodu eest. Seega kaasneb toetusmeetmega kaudne mõju kõigile väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavatele isikutele, kelle eest riik tasub 178 hoolekandeasutusele energiahindade kallinemise mõju leevendamiseks toetust. Kaudselt tekib STAR-is paranevate viibimiskoha andmete kaudu ka KOV-il parem ülevaade oma elanikest, kes on üldhooldusele läinud omal käel, mitte KOV-i osalise rahastusega. Kui KOV-il on olemas info elanike viibimiskoha andmete kohta, on neil parem võimalus pakkuda teenusesaajatele ka muid tugiteenuseid ja täita pikaajalise hoolduse reformi rakendamisega kaasnevaid ülesandeid. Seega võib inimeste jaoks paraneda mitmekülgse abi kättesaadavus. Mõju olulisus ja mõju avaldumise sagedus Toetusega leevendatakse perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. märts 2023 energiakandjate hinnatõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada teenusesaajatele energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu. Määruse kaudu tagatakse nii riigile kui KOV-ile parem ülevaade väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavatest inimestest. Seega on määrusel oluline mõju, luues õiguslikud alused toetuse andmise korra kehtestamiseks hoolekandeasutustele energiahindade kallinemisest tekkiva kohamaksude tõusu vähendamiseks. Riik toetab väljaspool kodu üldhooldusel olevaid inimesi, makstes teenusesaaja eest otse teenuseosutajale toetust energiahindade kallinemisega kaasnevate kulude eest. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse mõju on positiivne, sest see aitab kaasa energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu vähendamisele. Lisaks tekib riigil ja KOV-il parem ülevaade oma elanikest, kes saavad väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samuti luuakse turvaline kanal taotlejale toetuse taotlemiseks ja riigipoolseks kiireks väljamaksmiseks. Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus piisavalt suur, kuid muudatusel on oluline mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Muudatustega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus Määruse kaudu tagatakse nii riigile kui KOV-ile parem ülevaade väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavatest inimestest. Viibimiskoha andmed aitavad tagada nii teenusesaajatele kui teenuseosutajatele ka muud riigipoolset tuge (nt vaktsineerimised). Parem andmete kättesaadavus aitab teha tõenduspõhisemaid otsuseid vastava poliitika kujundamise käigus. Ka KOV-il tekib parem ülevaade tema haldusterritooriumilt pärit isikutest, kes on suundunud väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama omal käel. Praegu on nimetatud üldhooldusteenuse korraldus küll KOV-i vastutada, kuid inimestel on võimalik suunduda teenust saama ka otse, ilma KOV-i suunamiseta. Samuti tekib KOV-ile täpsem ülevaade KOV- i haldusterritooriumil tegutsevate üldhooldusteenuse osutajate kohta, et olla valmis tagama eriolukorras vajalikku tuge. Muudatus avaldab ka mõju SKA töökorraldusele, mistõttu on vaja teha muudatusi olemasolevates tööprotsessides. Mõju ulatus ja sihtrühm Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusel viibijatel tuleb praegu makstava teenuse hinna sees katta ka majutuse ja toitlustamise eest (sarnaselt oma koduga). Samamoodi on ka ööpäevaringsete majutusega erihoolekandeteenustega, mille puhul tuleb inimesel lisaks riigieelarvest makstavale tasule tasuda teenuseosutajale majutuse ja toitlustamise eest. Vastavalt Rahandusministeeriumi sügisprognoosile tõusevad energiahinnad augusti alguses fikseeritud futuuride kohaselt sel aastal 74%. Energiahindade tipp jääb 2023. aasta algusesse ning alates kevadest, kui kütteperiood lõpeb, peaksid energiakandjad odavnema hakkama. 2023. aasta kokkuvõttes tähendab see siiski 10%-list energia kallinemist, mille mõjude vähendamiseks on toetusmeede sihitatud teenusesaajate eest teenuseosutajale energiahindade tõusuga kaasnevate kulude osaliseks katmiseks perioodil oktoober 2022 kuni märts 2023. Perioodil 2021 oktoober kuni 2022 märts sai väljaspool kodu osututavat ööpäevaringset üldhooldusteenust keskmiselt 8735 inimest. Prognoosi kohaselt kasvab ca 1% nende inimeste arv, kes suunduvad saama ööpäevaringset hoolekandeteenust. Seega viibib toetuse rakendamise perioodil oktoober 2022 kuni märts 2023 ööpäevaringsel üldhooldusel ca 8800 inimest, kelle jaoks on teenusekoht kodu eest. Eelnevast lähtuvalt on meetmega hõlmatud isikute arvu silmas pidades toetusmeetme mõju laialdane. Tegevusluba omavate hooldekodude arvust lähtuvalt puudutab toetusmeede 178 hoolekandeasutust, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Määruse avaldab mõju ka SKA-le seoses taotlusvoorude korraldamise ja hoolekandeasutuste nõustamisega. Eelnevast tulenevalt on sihtrühm väike. Mõju olulisus ja mõju avaldumise sagedus Määrusega reguleeritakse energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Määruse kehtestamisega luuakse SKA-le õiguslikud alused taotlusvoorude korraldamiseks. Seega on toetuse rakendamise perioodil riigi poolt osaliselt tagatud energiahindade kulu hüvitamine teenuseosutajale inimese eest, kelle jaoks on teenusekoht kodu eest. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Riigieelarve kulu toetuse maksmiseks on planeeritud 2023. aasta SoM-i (toetusmeetme vahendid) eelarvesse. Toetusvooru korraldamisega IT- arendustöid ei kaasne. Muudatuste koondmõju halduskoormusele ja töökoormusele Muudatuste eesmärk on toetada hoolekandeasutusi, et nad tuleksid toime energiahindade tõusuga. Toetuse saamise eelduseks on hoolekandeasutuse tegevusloa olemasolu. Lisaks sellele tuleb õigel ajal STAR-i kanda andmed teenusesaaja üldhooldusele asumise või talle teenuse osutamise lõpetamise kohta. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on vähene, sest määruses sätestatud toetusmeetmes nõutud eeltingimused tulenevad juba kehtivast korrast. Hooleandeasutusel tuleb lähtuvalt SHS § 1421 lõike 1 punktist 1 kanda STAR-i teenusesaaja üldandmed: isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed. Samamoodi tuleb hoolekandeasutusel STAR-i kanda isikule teenuse osutamise lõpetamise andmed, v.a isiku surm. Lähtuvalt SHS-ist tuleb hoolekandeasutusel eespool nimetatud andmed STAR-i kanda 14 kalendripäeva jooksul teenusesaaja üldhooldusele asumisest või talle teenuse osutamise lõpetamisest. Hoolekandeasutusel tuleb arvesse võtta, et toetuse saamiseks on vaja STAR-is tagada teenusesaaja viibimiskoha andmete õigsus iga kalendrikuu puhul, et taotluse esitamisel lisatav teenusesaajate viibimiskoha andmete väljavõte vastaks taotluses nimetatud kalendrikuu viimase kuupäeva seisule. Eespool nimetatud menetluse läbiviimisel tuleb hoolekandeasutusel aluseks võtta SKA poolt 2021. aastal koostatud juhendmaterjal „Hoolekandeasutuste viibimiskoha märkimine“. See on tegevus, mida teenuseosutajal tuleb teha järjepidevalt ning sellega ei kaasne märkimisväärset töökoormust. SKA-le toetuse saamiseks taotluste esitamine on püütud viia miinimumini, kuid taotluse juurde tuleb lisada teenusesaajate viibimiskoha kuupõhine väljavõte STAR-ist, millega ei kaasne märkimisväärset halduskoormuse suurenemist, sest aruanne on STAR-ist lihtsasti väljavõetav. Taotlusvoorude tulemusena korrastub väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavate isikute viibimiskoha andmestik STAR-is, mis tagab nii riigile kui ka KOV-ile täpsema ülevaate tema haldusterritooriumilt pärit isikutest, kes on suundunud väljaspool kodu osutatavale üldhooldusele. Andmekaitsealane mõju Toetusmeetme kaudne eesmärk on tagada hoolekandeasutustele kehtestatud nõuete täitmine, eelkõige see, et väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavate isikute viibimiskoha andmete STAR-i kandmine toimiks. Isiku viibimiskoha andmete sisestajaks on väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajad, kes on STAR-i volitatud töötlejad (STAR-i põhimääruse § 5 lg 2 p 3), määrusega volitatud töötlejate ring ei laiene. Hoolekandeasutused töötlevad üldhooldusele saabuvate inimeste isikuandmeid lepingu sõlmimise käigus vähemalt samal määral ja mahus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ on STAR-ile ISKE rakendamisjuhistest kohalduv turvaklass K2T2S2 ning registri turbeaste on keskmine (M). STAR-i põhimääruses on sätestatud registri pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik. Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Põhjalik andmekaitsealane mõjuhinnang on leitav sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 510 SE seletuskirjas (Eelnõu - Riigikogu). Määruse rakendamiseks vajalikud STAR-i IT-arendused on seonduvalt teenusesaajate viibimiskoha andmete STAR-i kandmisega SKA poolt juba varem tehtud. Hoolekandeasutus esitab SKA-le taotluse koos toetuse taotlemise kuu kohta käiva STAR-i väljavõttega (krüpteerituna digikonteineris sertifikaadile Sotsiaalkindlustusamet 1 (Harjumaa, sh Tallinn, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Saaremaa, Tartumaa, sh Tartu linna teenuseosutajad) või Sotsiaalkindlustusamet 2 (Hiiumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa teenuseosutajad)) ning saadab taotluse SKA üldisel e-posti aadressil: [email protected]. Saabunud taotlused registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ning kogu hilisem menetlus toimub turvaliselt Delta keskkonnas, mille vahendusel edastatakse koondtaotlused ka hiljem DVK kaudu SoM-i. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud 2023. aasta riigieelarve seadusega, millest lähtuvalt on SoM-i eelarvesse planeeritud toetuse maksmiseks 3 159 040 eurot eurot ning SKA-le toetuste menetlusega seotud tööjõukulude katmiseks seoses määrusest tulenevate täiendavate tööülesannete täitmisega (taotlusvoorude korraldamine ja taotluste menetlemine) 21 000 eurot. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral on SoM-il õigus taotlusvoor enne tähtaja lõppu sulgeda. SKA korraldab suunatud taotlusvooru tegevusloaga väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele. Planeeritud toetuse suuruseks on 60 eurot (ca 50% inimesele kaasnevast energiakallinemise kulust) teenusesaaja kohta kuus, mida makstakse otse teenuseosutajale perioodi oktoober 2022 kuni märts 2023 teenusesaajate arvust lähtuvalt ning tuginedes käesolevas määruses sätestatule. Toetuse andmise otsuse teeb sotsiaalkaitseminister SKA ettepaneku alusel ja toetuse maksab välja SoM. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumise järel saab hoolekandeasutus esitada taotluse määruses nimetatud tähtpäevadel. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks SKA-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale ja Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidule. Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit ja SKA määruse eelnõu kohta kommentaare ei esitanud. Määruse eelnõu kohta esitasid ettepanekud Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.  MINISTRI MÄÄRUS 15.12.2022 nr 88 Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega reguleeritakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajale (edaspidi hoolekandeasutus või taotleja) toetuse andmise tingimusi ja korda. (2) Toetuse andmise eesmärk on leevendada hoolekandeasutuses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale (edaspidi üldhooldusteenuse saaja) energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksu tõusu. § 2. Nõuded taotlejale Toetust võib taotleda hoolekandeasutus, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) tal on Sotsiaalkindlustusameti väljastatud kehtiv tegevusluba; 2) ta on isiku üldhooldusele asumise või talle üldhooldusteenuse osutamise lõpetamise kohta kandnud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldandmed; 3) tal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või need on ajatatud ning ta on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 4) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. § 3. Toetuse taotlemine (1) Sotsiaalkindlustusamet teavitab hoolekandeasutusi taotlemisvooru avanemisest ja avaldab taotlemise tingimused oma veebilehel. (2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja krüpteeritud ja digiallkirjastatud elektroonilise taotluse määruse lisas kehtestatud vormil Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressil [email protected]. (3) Taotluses peab taotleja kinnitama §-s 2 sätestatud nõuetele vastamist. (4) Taotlused tuleb esitada järgmiselt: 1) 6. jaanuaril 2023. a taotlus, milles kajastub oktoobris, novembris ja detsembris üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga; 2) 6. aprillil 2023. a taotlus, milles kajastub jaanuaris, veebruaris ja märtsis üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga. § 4. Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine (1) Sotsiaalkindlustusamet hindab taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest. (2) Kui taotluses ei ole kõiki nõutud andmeid esitatud või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja puudusi etteantud tähtpäevaks ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja Sotsiaalkindlustusamet teavitab sellest taotlejat. (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib §-s 2 ja § 3 lõikes 4 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist ning lähtub taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel ja toetussumma arvutamisel §-s 5 sätestatust. (4) Kui taotluses esitatud andmed erinevad olulisel määral riiklikus andmebaasis olevatest andmetest, võib Sotsiaalkindlustusamet teha kohapealset kontrolli või küsida taotlejalt taotluses esitatud teabe kohta lisainfot ja -dokumente. Kui taotluses ja riiklikus andmebaasis olevate andmete erinevused jäävad lahendamata, jäetakse taotlus rahuldamata. (5) Sotsiaalkindlustusamet esitab lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumise järel Sotsiaalministeeriumile kirjaliku ettepaneku taotlus rahuldada, kui taotlus vastab toetuse saamise tingimustele, või jätta taotlus rahuldamata, kui taotlus ei vasta toetuse saamise tingimustele. Taotluse rahuldamise ettepanek sisaldab toetuse saaja nime, kontaktandmeid, arvelduskonto numbrit ja toetuse summat. Taotluse rahuldamata jätmise ettepanek sisaldab taotleja nime ja kontaktandmeid ning taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid. (6) Sotsiaalkaitseminister otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul ettepaneku tegemisest arvates. (7) Sotsiaalministeerium maksab taotlejale toetuse välja viie tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. § 5. Toetuse suuruse arvestus (1) Toetuse suurus on 60 eurot üldhooldusteenuse saaja kohta kalendrikuus. Kui taotletud toetuse maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, jagatakse toetus üldhooldusteenuse saajate vahel proportsionaalselt. (2) Toetuse summa arvutamisel lähtutakse § 3 lõikes 4 nimetatud isikute arvust, mis on kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmetega ning ei ületa hoolekandeasutuse tegevusloal tegevuskoha kohta märgitud maksimaalset üldhooldusteenuse saajate arvu. § 6. Toetuse tagasinõudmine Sotsiaalministeerium võib makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ilmneb, et taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele, kuni kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Taotluse vorm  Sotsiaalkaitseministri 15.12.2022 määrus nr 88 „Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele“ Lisa TAOTLUSE VORM energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeetme rahastuse saamiseks Periood Vali periood, mille eest taotlus esitatakse Määruse § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud perioodi eest Määruse § 3 lõige 4 punktis 2 nimetatud perioodi eest Toetuse taotleja asutus 1 Nimi 2 Registrikood 3 Tegevusloa number Arvelduskonto (IBAN, viitenumber ja 4 pank) * Toetuse saaja asutuse nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Juht / vastutav isik 5 Nimi 6 Telefon 7 E-posti aadress Tegevusloal märgitud maksimaalne ööpäevaringse teenuse saajate arv 8 tegevuskohtade kaupa (MTR-i kantud) 8.1 (kalendrikuu 1) 8.2 (kalendrikuu 2) 8.3 (kalendrikuu 3) * Täidetakse iga tegevuskoha kohta eraldi juhul, kui asutusel on tegevusloaga lubatud tegutseda mitmes tegevuskohas. Ööpäevaringse teenuse saajate arv (STAR-i kantud viibimiskoha kandega) 9 tegevuskohas (kalendrikuu 1) Isiku Isiku Viibimiskoha Isikukood nimi rahvastikuregistrijärgse Viibimise Viibimise Viibimise aadress elukoha maakond alus alguskuupäev lõppkuupäev * Taotlusele lisatakse väljavõte STAR-ist – klientide viibimiskoha aadressiga loetelu jooksva kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga. Ööpäevaringse teenuse saajate arv (STAR-i kantud viibimiskoha kandega) 10 tegevuskohas (kalendrikuu 2)  Isiku Isiku Viibimiskoha Isikukood nimi rahvastikuregistrijärgse Viibimise Viibimise Viibimise aadress elukoha maakond alus alguskuupäev lõppkuupäev * Taotlusele lisatakse väljavõte STAR-ist – klientide viibimiskoha aadressiga loetelu jooksva kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga. Ööpäevaringse teenuse saajate arv (STAR-i kantud viibimiskoha kandega) 11 tegevuskohas (kalendrikuu 3) Isiku Isiku Viibimiskoha Isikukood nimi rahvastikuregistrijärgse Viibimise Viibimise Viibimise aadress elukoha maakond alus alguskuupäev lõppkuupäev * Taotlusele lisatakse väljavõte STAR-ist – klientide viibimiskoha aadressiga loetelu jooksva kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga. Taotluse digiallkirjastamisel kinnitatakse järgmist: 1. Taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on maksuvõlad ajatatud. 2. Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ka majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. 3. Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. 4. Taotleja on teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet võib küsida temalt lisainfot ja -dokumente. Sotsiaalkindlustusametil on õigus teha juhuvalimi alusel kohapealseid kontrolle ning küsida ööpäevaringse teenuse saajate kohta isikustatud lisainfot, et saada kahtluse korral selgust esitatud andmete õigsuses (isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed). 5. Taotleja on teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet kontrollib ministri määruse §-s 2 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist ning võtab toetussumma arvutamisel arvesse ööpäevaringse teenuse saajate arvu, kelle viibimiskohaks on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris märgitud tegevuskoha aadress. 6. Taotleja on teadlik, et taotlust allkirjastades arvestab ta üldhooldusteenuse kohamaksumuse kehtestamisel saadud toetusega. 7. Taotleja on teadlik, et kui taotluses esineb puudusi, peab ta taotlema Sotsiaalkindlustusametilt puuduste likvideerimiseks konkreetse tähtaja. Puuduste esinemise korral pikendatakse taotluse menetlemise tähtaega kokkulepitud päevade võrra. Puuduste likvideerimise tähtaja ületamisel taotluse menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja on palunud andmete esitamiseks ajapikendust. 7. Taotleja on teadlik, et kui taotluses ja riiklikes andmebaasides olevate andmete erinevused jäävad lahendamata, jäetakse taotlus rahuldamata. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged: Taotleja esindaja Allkiri Kuupäev nimi ja ametikoht (allkirjastatakse digitaalselt) Taotleja digiallkirjastab taotluse koos toetuse taotlemise kuu kohta käiva STAR-i väljavõttega ja krüpteerib selle digikonteineris sertifikaadile Sotsiaalkindlustusamet 1 (Harjumaa, sh Tallinn, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Saaremaa, Tartumaa, sh Tartu linna teenuseosutajad) või Sotsiaalkindlustusamet 2 (Hiiumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa teenuseosutajad) ning saadab taotluse aadressil [email protected].  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Eesti § 1 lg 2: Toetuse andmise eesmärk on leevendada Sotsiaalasutuste hoolekandeasutuses väljaspool kodu osutatava Juhtide Nõukoda ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale (edaspidi üldhooldusteenuse saaja) energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksu tõusu. 1. Ettepanek: Toetuse andmise eesmärk on 1. Mittearvestatud. Täname ettepaneku eest, kuid leevendada hoolekandeasutuses väljaspool jääme eelnõus olnud sõnastuse juurde. Vastav kodu osutatava ööpäevaringse lähenemine on kokku lepitud Vabariigi Valitsuses üldhooldusteenuse saajat läbi teenuse osutaja toimunud energia hinna kallinemise toetusmeetme (edaspidi üldhooldusteenuse osutaja), et arutelude käigus. Selgitame, et toetusmeetme leevendada energiahindade kallinemisest eesmärk on perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. tingitud kohamaksu puudujääki. märts 2023 leevendada ööpäevaringse Selgitus: energiahinna tõusu leevendus toimib üldhooldusteenuse saajatele energiahindade tegelikkuses teenuse saajale läbi teenuse osutaja kallinemisest tingitud kohamaksu tõusu toetamise. Reaalselt on toetus teenuse osutajale. hoolekandeasutustele toetuse maksmisega. Teenuse osutajal pole võimalik toetuse summa Toetust taotledes arvestab hoolekandeasutus võrra teenushinda tagasiulatuvalt alandada. üldhooldusteenuse kohamaksumuse kehtestamisel saadud toetusega. Eeldame, et § 3. lg 1 Sotsiaalkindlustusamet teavitab toetus leevendab teenustasu tõstmise survet. hoolekandeasutusi taotlemisvooru avanemisest ja avaldab taotlemise tingimused oma veebilehel. 2. Ettepanek: täpsustada, et taotlemisvooru 2. Arvestatud osaliselt. Täname ettepaneku eest, teavitamine ja tingimused on vähemalt 15 päeva eelnõusse täpsustust ei lisa, kuid täiendatud enne taotluse avanemist avalikult SKA määruse seletuskirja § 3 lg 1 juures täpsustusega, kodulehel. et SKA avaldab vähemalt 15 päeva enne 1 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Toetuseks eraldatud eelarvevahendite taotlusvooru avanemist vajaliku info oma ammendumise korral on Sotsiaalministeeriumil veebilehel. SKA energia hinnatõusu toetusmeetme õigus taotlusvoor enne tähtaja lõppu sulgeda, kontaktisikuid on sellest teavitatud. teavitades sellest Sotsiaalkindlustusametit, kes teavitab sellest hoolekandeasutusi. Selgitus: vastuolu § 5. Toetuse suuruse arvestus (1)–ga. Segadust tekitab proportsionaalne jagamine ja eelarve ammendumine. 3. Ettepanek: ammendumise korral jagada toetus taotlejate vahel proportsionaalselt. 3. Arvestatud. Määrusest välja võetud § 3 lõige 2, mis andis võimaluse määruses toodu mitmeti § 5. lg 1 Toetuse suurus on 60 eurot tõlgendamiseks. Määruse § 5 lg 1 arvestab, et üldhooldusteenuse saaja kohta kalendrikuus, välja toetuseks eraldatud eelarvevahendite arvatud kui taotletud toetuse maht on suurem, kui ammendumise korral jagatakse taotlusvooru taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, millisel eelarve taotlejate vahel proportsionaalselt. See juhul jagatakse see üldhooldusteenuse saaja vahel võib puudutada aprillis esitatavaid taotlusi. proportsionaalselt. 4. Ettepanek: pigem jagada olemasolev toetussumma proportsionaalselt kui et kiiremad 4. Täname ettepaneku eest. Kinnitame, et kõik, kes saavad ja “viimased viis jäävad ilma”. Kiidame esitavad õigeaegselt ja nõuetekohase taotluse, heaks proportsionaalset jagamist. käsitletakse toetuse võimaliku saajana. Lõplikud toetuse saajad täpsustuvad peale SKA menetlust. Lähtuvalt SHS § 144 lõikest 52 tuleb Selgitame, et taotlusvooru eelarve vabade hoolekandeasutusel eespool nimetatud andmed vahendite jääk jagatakse taotlejate vahel STAR-i kanda 14 kalendripäeva jooksul isiku proportsionaalselt. üldhooldusele asumisest või talle teenuse osutamise lõpetamisest. 2  Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele 5. Ettepanek: toetuse määramisel võtta arvesse 5. Mittearvestatud. Täname ettepaneku eest, kuid teenuse saajad, kes on lahkunud jääme eelnõus olnud sõnastuse juurde. Määruses üldhooldusteenuselt peale 15. kuupäeva toodu kohta on toimunud avalikud teavitused (toetuse alla ei kuulu tühjad teenuskohad 1.-14. hoolekandeasutustele. Määruse antud kujul kuupäevani). Eelnõus on määratud toetuse muutmine tekitab segadust ja pikendab arvestuslikuks aluseks 31. kuupäev. Kuid see märgatavalt taotluse menetlust. Selgitame, et kuna pole õiglane kriteerium ja võib tekitada hoolekandeasutused täidavad vabasid teenuskohti väärkasutust kuupäevadega. jooksvalt, siis võttes arvesse kuu jooksul lahkunud teenusesaajad, võib teenusesaajate arv olla Selgitus: hooldust vajava inimese teenuselt tegevusloal lubatust suurem ning samuti võib lahkumisel ei vähene kütte- ega elektrikulu. Maja tekkida olukord, et sama teenusesaaja eest peab ikka olema sama soe, olenemata, kas makstakse mitmele hoolekandeasutusele, sestap teenuskohtade täituvus on 90% või 100%. Täpselt võetakse arvesse ühel kuupäeval (kalendrikuu samamoodi peavad olema toad valgustatud. Kaks viimane päev) hoolekandeasutuse teenusesaajate nädalat on tühja koha tavaline täitumise periood. arv. Nt kui 16. kp-l lahkub teenusesaaja teenuselt, siis hoolekandeasutuse huvi on täita vaba teenuskoht esimesel võimalusel. Kui kuu lõpu seisuga on teenuskoht täidetud, siis saab selle koha eest ikkagi toetust. Toetust saab ka siis, kui koht on enamus kuus täitmata, aga viimasel päeval täitub. Toetuse andmise arvestuse alus püütakse hoida mediaanina, nö lihtsustatud lähenemisena. Toetus ei ole kavandatud ööpäevatasuna, mille tuvastamine isikupõhiselt oleks liialt suure halduskoormusega. Balti 1. Ettepanek: Muuta määruse § 3 lõike 5 punkt 1 ja 1. Mittearvestatud. Täname ettepaneku eest, kuid Sotsiaalteenuste punkt 2 ning asendada „viimase päeva seisuga“ jääme eelnõus olnud sõnastuse juurde. Selgitame, Kvaliteedi Liit sõnadega „tegevusloal märgitud maksimaalne et toetuse taotlemisel võetakse arvesse kohtade arv“. ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad või teenust saanud isikud, kelle teenus on toetuse 3 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele arvestuse aluseks oleval kalendrikuu viimase päeva seisuga lõpetatud (nt inimene on vahepeal läinud koju, vahetanud teenuseosutajat, surnud vms). Nt kui isik on oktoobris ja novembris teenusel ja lahkub teenuselt detsembris, siis selle isiku eest saab teenuse osutaja taotleda toetust oktoobri ja novembri eest, aga mitte detsembri eest. Eelpool nimetatud teenust saanud või saavate isikute andmed kuvatakse kalendrikuu teenuse saajate viibimiskoha väljavõttes. Toetusmeetme eesmärk on vähendada teenuse saaja tasu tõusu. Toetustingimused on seatud teadlikult nii, et motiveerida hoidma teenuskohti maksimaalselt täidetuna. 2. Ettepanek: STAR on riiklik register. Hea tava 2. Täname tähelepaneku eest. Täpsustame, et kohaselt ei pea riiklikusse registrisse juba kantud STAR-ist on võimalik väljaspool kodu osutatava andmeid taasesitama, vaid menetleja, kellel on üldhooldusteenuse saajate viibimiskoha andmeid juurdepääs andmetele, saab registrist ise välja võtta KOV sotsiaaltöötajatel ja vajalikud andmepäringud teha. Sellega ei teenuseosutajatel. Märgime, et kaasne menetlejale märkimisväärset hoolekandeasutustel on oma teenusesaajatest halduskoormuse kasvu. olemas ülevaade ja seetõttu leiame, et tegemist ei ole liialt koormava ülesandega. Määruse kaudu tagatakse nii riigile kui KOV-ile parem ülevaade väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saavatest inimestest. Viibimiskoha andmed aitavad tagada nii teenusesaajatele kui teenuseosutajatele ka muud riigipoolset tuge (nt vaktsineerimised). Toetusmeetmega soovitakse tagada, et infosüsteemis olev info teenuse saajate kohta vastaks tegelikkusele, seepärast on toetuse 4 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele saamise eelduseks ka see, et teenuse saajate arv vastab infosüsteemi kantuga. Võrdluse tegemiseks on vaja hoolekandeasutusel esitada teenusesaajate arv ka omalt poolt. Korrektsed viibimiskoha andmed toetavad hoolekandeasutusi ja KOV-e alates 01.07.2023 jõustuva üldhooldusteenuse reformi rakendamisel. 5